Uno Veenre ka on meil olnud üks küllaltki pikk ühine periood. See oli siis, kui me muusikatoimetuses tollal veel vanas raadiomajas töötasime, külg külje kõrval ja ühes toas ja ma mäletan, mehed Uno Veenre ümber käis alati rõõmus naer, kõik head asjad ikka algavad kodust. Kas sa selle toreda huumori oled ka kodust kaasa toonud? No võib-olla küll, mäletan lapsepõlvest, et meil tihti käisid külas tädid ja nii sugulased, ma olin siis nendel pisikene. Mul on ikka meelde jäänud, et siis ka väga palju naerdi. Ja teisest küljest ma mäletan ka, et väga palju lauldi kodus nimelt mul ema oli suur koorilauluharrastaja osa võtnud kõikidest laulupidudest ja samuti tema õde ja kes oli siis ka otsapidi olnud seal selles piira teatris oli seal siis opereti kooricise lauljana seal juba ka nii omamoodi artistiva professionaalne ja no ja siis muidugi niisugune mõjutas kindlasti, see oli juba sellest noorusest nii ja muidugi siis eelkõige muusikaline mõjutus seal jah, seda muidugi ka kindlasti. Tartu poiss. Ja need muusikalised mõjutused algasid mul juba koolipõlvest. Mul oli nagu õnne minu muusikaõpetajateks, nii päris algusest peale olid juba väga tuntud ja, ja toredat muusikamehed nagu August kiis Jaan Pakk päevilt juba need olid tagantjärele mõeldes nii toredad ja huvitavad mehed, kes oskasid selle laulmise tunni teha huvitavaks ja isegi Tartu tunniks. Ma tean, et noh, me algkoolis laulsime isegi kolmehäälselt ja ja siis see august kiisk oli niisugune tore mees, kes moodustas laste orkestri, ma tean, et ma mängiksin vilepilli seal ja isegi määratlemis pillid seal, kõik olid aga kergesti ja nii-öelda õpitavat pillid. Aga sellest kokku sai niisugune kooliline orkester kohe. Nonii, kooliorkester. Aga ma mäletan, millise suure rõõmuga need meie esinemised kõik läksid, see oli rõõm mängijatele kõigepealt muidugi, aga ma tean ka, et see vastuvõtt oli nii tore. Need, kes nagu orkestris mängisid, need olid kuidagi kohe nagu tehtud mehe tehtud mehed ja tehtud mehed ja tüdrukud. Ja kui suur see orkester oli siis, kui ma ei eksi, see võis olla nii umbes üks 25 kolmekümneliikmeline seal siis juba sai praktiliselt orkestris mängida ja nii edasi. Ja nii edasi. Mida rohkem edasi, seda rohkem ikka sain muusika ikkagi kaasa tehtud juba muidugi. Laiemalt ja suuremalt keskkooli gümnaasiumi päevil oli meil jälle üks tore muusikaõpetaja Tartu poeglaste gümnaasiumis oli August Niilendad, kes seal ise Peterburi konservatooriumi kasvandik ja ja ise kõva puhkpillimängija entusiast. Ja tema lõimel koolis igatahes niisukese vägeva puhkpilliorkestri, et tol ajal meil olid juba orkestri koosseisus isegi saksofonist ja nagu praegu moes on nüüd need rivitrummi ja need oli ikkagi neli tükki käsid ees, tüdrukut küll ei olnud liikvel, poisid, kes mängisid tol ajal, aga poisid trummipoisid ja orkestriga repertuaaris oli ikkagi küllaltki ulatuslikke asju ja fantaasiaid ja nii et orkester andis täiesti kohe suuri kontserte, täismõõdulisi kontserte, isegi kontsertreisil käis Lõuna-Eestis, ma mäletan veel aastal seal küllaltki tore tegevus oli. See oli siis puhkpilliorkester, oli puhkpilliorkester, seal ma mängisin ess passi, aga hiljem moodustati sümfonietta orkester, ka, siis anti Mullex kontrabass kätte, mis seal oli siis juba seisnud seal kapi peal hulka aastat vist tolmunud jäänud vahetada, mängitud ikka kasutada ka siis ma tean, et sai siis võetud seal niuksed mõned tunnid ikka nii Vanemuise orkestri kontrabassimängija käest. Kas kontos anti kasvu järele käte või kaunis pikka kasvu mees, aga vist küll vist küll, jah, sellepärast et ja võib-olla ka selle järgi 1000 puhkpilliorkestrid nagu bassi mänginud, et siis jällegi kuidagi vast ehk omasem omasem partii. Ja siis ma tean, ma mängisin mõnes kontsertpalas. Mõnel kontserdil sai mängitud puhkpilliorkestris kontrabassiga, sest et teatavasti seda kasutatakse nii kontsert, mõnede puhul eriti pass andis siis natukene juba lisateenistust ka kontrabass oli muidugi juba selles mõttes, et puhkpill oli, mis ta oli, muidugi me käisime juba puhkpilliga ka niisuguse väikse koosseisuga, ma mäletan vahest pühapäeviti uisuteel mängimas pasunapoiste koosseisuga, seal me saime ka siis Geo raha, aga kontrabass muidugi oli juba siis niisugune pill, millega sai juba tantsumuusikaorkestris mängida ja nii meil oligi oma koolitantsuorkester või või kuidas see siis nimetati jazz, Pandre. Ja sellega ta siis koolipidudel mängitud ja oma koolis ja teiste pidudel kajanud, sellest Sainz väikseid asukese ka ikka juba seal ja siis juba niisugune juba öelda kutseline tegevus. Vaadava. Argentiina. Ja vaimse, eks? Ju. Ja ei too välja, eks ole. Salzzee Moore. Mul on talvine. Ja ruume alla keerleb. Harduvad Üürjestu. Ei vasta. Keldri trepil see säärseinud Ja vaadates. Kuus töötab, tuuletõmme, ei armasta. Ja Saara toova adrongi. Telemees Iideedavana. Kuis. Pöördu on talvine. Ja lume alla keerleb. Ma. Ei saa siin käsikäes. Pärast keskkooli lõppu siis ikka muusikaline tegevus ju Läks edasi. Kas ikka veel Tartuse? Ei siis ma tuli pärast kooli õpetajaks tulin Tallinnasse, kuna siis oli plaanis õppida majandusteadust ja siis toodise majandusteaduskond Tallinna Polütehnilise Instituudi juurde. Ja selle tõttu siis sai nagu Tallinnasse tuldud, aga paralleelselt muidugi sai siis mängitud juba kaans estraadiorkestrites ja nii et siis seal tudeng juba jah, samal ajal sai kohe ma astusin veel Tallinna muusikakoodi veel kontrabassi ja teooriaalale, noh, lihtsalt oli tarvis, nagu sellest tuli pähe, sellest teadmistest tekkis nagu laiem huvi selle vastu, pärast seda Tallinna muusikakoolis sai õpitud veel teooriat, hiljem siis ka konservatooriumis koorijuhtimist ja kompositsiooni, siis samal ajal sai ka mängitud estraadiorkestrites mitmel pool ja ka kohviku ja restoraniorkestrites teenistust, nagu kõrvale teenitud. Oli ka üks lahtil, kust selle jaoks eelteadmised olid pärit. Ma mõtlen akordionit, ah soo. Nojah, see oli niimoodi, et kunagi sai ju nii päris lapsepõlves kui võiks öelda eraviisiliselt klaverit õpitud ka pisut ja siis hiljem nagu akordioni peale üle minna, lihtsalt seal proovima. Ega seal suurt kunsti ei olegi, minu arvates iga klaverimängija võib kätte võtta pilli Poola üks pillilugu samasugune ja teise poole harjub ka juurde. Nende instrumentide kohta lihtsalt sellepärast, pidades silmas hilisemaid rahvamuusikaharrastusi ja rahvamuusikaansambleid siis need pillid ju, mida on sul endal tulnud õppida, need on peaaegu kõik seal ansamblis ka olemas, Espassilist veel ei ole, Jaanaga, kontrabass, kontrabass, akordion on ka seal mingit pilli õppinud peale nende peale nende nagu jõle klaverit natuke klimberson ka ja aga ma ütleksin niimoodi, et see tulin kõik kasuks tulnud, sest et ikkagi pillide tundmine, teadmine mõjus edaspidi seda tegevusele nii juba natukene kindlama tundega, kui, kui sai alustatud ka siin raadios, nagu sa mäletad, vaat selle Eesti Raadio rahvamuusika ansambliga mis tegutses küllaltki kaua aega ja küllaltki kaua ja muidugi sellega oli jälle üks suur õnn või niisugune ja õnnelik sattumused. Sellesse ansamblisse sattusid väga head muusikud ja väga toredad inimesed ja see oli nimelt veel viiuldaja Villem õunapuu ja ja siis klane dist, Herbert kulm ja teised ka, kes nii väga heatahtlikult suhtusid esialgu minusse, kui ütleme sellesse ansambli juhisse ja nendelt oli väga palju õppida ja tänu sellele ma õppisin sealt ka juba natukene nii kuigi neid instrumente, mis ei mängijaga juba nendest risse jälje, mänguvõtteid ja niukseid praktiliselt kukkunud, nemad suhtusid väga heatahtlikult. Pillide tundmiseks andis küllaltki hea aluse ka noorte heliloojate seminar, heliloojate liit ja kahtlemata see oli üks väga tore ettevõtmine. Ja ma nii tänan siiamaani saatuste õnne ja juhust, et ma sellest sain osa võtta, sest seal alles nagu tegelikult avanes päris Readlikum ja sügavam juba muusika õppimine ja ja väga meeldivate õppejõududega jällegi näiteks Edgar Arro, Paul Karp, Karl Sillakivi ja Edgar Arro muidugi individuaaltunnid tema juures. Ja need tunnid venisid tihti teinekord tunnist-kahest kuni nelja tunnini ja tema ise ei väsinud ära ja ise ka ootasin suure põnevusega, millal saaksime jälle minna. Ja muidugi huvitav oli tema juures see, et et esimene asi, kui ma siis talle näitasin mõningaid laulukesi, mis ma olin ennem teinud peaaegu täiesti ilma teoreetilise pagasita, tema oli niisugune, kes väga poodega tol ajal oli muidugi üldse suund oli hästi rahvusliku niukse helikeele poole ka niisugustes lauludes, siis tema esimene asi ütles kohe, minge muuseumi ja kirjutage meile sealt üks portsjon rahvaviise välja ja hakake neid mängima. Juurimaid motiivid, kes siia, nii et ei võta siis tema suunas niisuguse rahvusliku helikeele peale. Ja hiljem kui ma neid, noh, need need lauluksid asjad, mis ma olen teinudki ka. Ma ei tea mulle omale tundub küll, et ma olen nagu selle helikeele José nagu jäänud ka või püüdnud sinnapoole nii natukene ikkagi. On nii nagunii. Tegelikult kõik teed on viinud siiski igast slaidist kohe rahvamuusika juurde, nii et tundub, et ka praegune Vikerlaste ansambel ja kõik on nende väga paljude teenäitajate tulemus. Seda muidugi. No kõigepealt ma ütleksin, see peamine tõuge sai alguse siitsamast majast. Sellepärast et kui tolleaegne muusikasaadete peatoimetaja neli loojans sõber minu kui selle niisuguse saanud toimetaja poole pöördus, oli just tema, see, kes pöördus niisuguse ettepanekuga, et tuleks moodustada rahvuslik ansambel rahvusliku pillide baasil niisuguse muusika lihtsalt viljelemiseks ja esmajoones muidugi raadio fonoteegi täiendamiseks. Ja muide, see oli ju ka üks niisugune hetk, kus meil vist ühtegi vastavat ansamblit Tallinnas see on ei olnud jah, ei olnud üksikute muidugi ansamblid tegid, see oli üldse üks niisugune mõõnaperiood, ma ütleksin, uusik selle muusika selles saalis ja Pole just, et võib-olla et näiteks sõber just selles mõttes oligi nii ettenägelikult nagu oli tarvis nüüd see auka millegiga täita, et kui me nüüd tõepoolest moodustame niisukese headest muusikutest mängijatest niisuguse ansamblit me juba selle kvaliteedi, keda me kõigepealt kummutama selle vaate, mis tihtipeale libiseb, nagu see saal ei olegi täis võrdeline ristega või ta ei ole võimelinegi midagi mängima, midagi korda saatma, siis võib-olla see oli just niisugune esimene suund ja nagu ma juba nimetasin, meie moodustasime selle ansambli siis väga headest mängijatest ja ja ma ütleksin, et meie, see debüüt oli küllaltki edukas ja see tõi hulgaliselt kirju, raadiosse ja soove. Ja hiljem see tegevus siis nagu meil laienes ise nagu õppisime ja arenesime. Ja väga paljud heliloojad kahjust kaasaegsed noored heliloojad hakkasid spetsiaal meili kirjutama, lugusid ja asju. Hiljem tekkis üks niisugune olukord, et oli Moskvas rahvamajandussaavutuste näitusel tarvis ühel kontserdil esindada vabariiki. Ja siis moodustati niisugune isetegevuslastest ansambel ja siis mind paluti ka, kuna ma tegelesin raadiost, sellega paluti siis nisugune ansambel moodustada, siis Els Roodega panime siis ansambli kokku. Temaga on veel muide algusest peale suur koostöö olnud ja tema on hästi suur selle ala kirglik austaja ja muidugi ise väga hea kanneldaja esinesime, saatsime seal rahvatantsu ja ise ka mängisime paar palav vähesest repertuaarist siis selleks puhuks ette, valmistasime. Aga sealt tagasi tulles, nagu tekkis kõigil muljet ja tahtmine, et mitte enam nii laiali minna, nagu see oli ühekordselt tegelikult moodustada ühekordseks esinemiseks, et edasi tegutseda. Sealt siis tekkiski see mõte. See ongi nüüd praegused pikerlased, kes on nüüd juba 15 aastat tegutsenud ja ma ütleksin, et isegi sellest algkoosseisust on pooled, vist on küll päris algusest peale. Mida andis töö Eesti raadio muusikatoimetaja väga palju kõigepealt kokkupuude just väga mitmesuguse ja väga laialdase Literatuuriga repertuaari, kuna minu alaks oli just rahvalik muusika. Ja siis tuli väga palju, noh kõigepealt neid linte kuulata ise ja ja nendest koostada kavasid ja seetõttu siis ühesõnaga enda nagu silmaringi ja selle avaldamiseks oli see väga vajalik. Hiljem tuli Ansambel Vikerlased ja selle juurde kuuluvad ka põhjapiigad, see on viinud väga paljudele kontserdimatkadele mida sellest võiks pajatada. Põhjapiigat sai moodustatud paar aastat hiljem instrumentaalkoosseisu tekkimist, puht niisugusel vajadusel lihtsalt kavasid ja esinemisi mitmekesistada vokaalselt numbritega. Ja ma mõtlen tagasi sel ajal, et esialgu oli see kaunis vaevaline ja väga raske leida niisuguseid noori tüdrukuid, kes oleksid hakanud rahvamuusikat laulma rahvalaule ja rahvalikke laule, kuivõrd Talle seas nagu moodne ja palun, esimene. Ja hiljem tagantjärgi tüdrukud räägivad, kes on nüüd olnud, et esialgu neil oli ka see nagu istunud, aga nüüd nad ütlevad, et tegelikult neile väga meeldib niisugust muusikat laulda ja teha. Nii ta oligi ja siis muidugi selle tõttu, et meie noh, nagu tegevus juba avardus ja ja meie kavade esinemised muutusid mitmekesisemaks, juba hakati neid kasutama siin ja seal. Ja siis leiti ka, et, et me võime esindada vabariiki küll teistes liiduvabariikides ja hiljem ka nagu välismaal. Nii et selle tõttu nagu seda tegevust ja kõike seda, nagu krooninud mingisugune tunnustus ka sellest annabki vast seegi. Juba ettekujutus, et ansamblil on asutatud teenelise kollektiivi, nimetas jega ansambli juhile mitte teenelise kollektiivi, vaid teenelise kultuuritegelase nimed ja väga Rehv tol ajal välja läks mulle nooretele. On tavaliselt, et kordaminekute kõrval on ka teistpidine külge. Kas ka selles plaanis on midagi rääkida? Ei no eks äpardusi ega nalja on saanud mitmel puhul, mul tuleb veel üks niisugune juhus oli, kui me raadioansambliga esinesime rahvakunstiõhtul tol ajal oli niimoodi veel, et muusika oleks naturaalselt otse. Praegu on kõik ju teatavasti muusika lindistatakse varem ära. Ja siis oli meie raadioansamblil seal mõned asjad saata mõned tantsud ja üks kontrabassimängija küsib minu käest, et kui palju meil aega on hirmus janu, et ta läheb kura, joob, tuleb tagasi, mõtlesin, tule, sisutu tagasituks, kümmekond minutit aega. Aga tont teab, kuidas aeg nii kiiresti läks see igatahes asi jõudis nii kaugele, et meil tuli hakata mängima ja teda ei ole. Õnneks ma sain käega viibata, seal mängis ka kaasa koondorkester sealt kontrabassimängija. Ja ta hüppas selle puldi taha, seal noort oli valmi, seda muidugi mängisin ekspromt kuidagimoodi selle asja ära, aga see mees ise, kes siis näost plekiline kohale jõudis, kui lugu oli juba lõppenud, siis ta oli ise nii õnnetu muidugi, et ta lihtsalt ei pääsenud rahvamurrust läbi ja jõudnud õigeaegselt kohale. Kõikidest linnulauludest kiidetakse eetikuma kõige kaunimaks. Ööbik on vanast põlvest pealaulik, tõetab rahvas. Linnuke olevat selle õppinud Vanemuise enese kandlemängus. Ihasin viiulimehi soojadel märtsi näevadil naina saetakse Valjalas väikese ja kitsa näoga tütarlapse kohta. Vihase näoga tüdruk Palamusel aga killuke ja terane, kui tihane. Olevat loodud orjatüdrukust, kellele perenaine vähe süüa andnud ja palju tee. Etti muutunud pääsukeseks ja lennanud läbi akna väljalust, suur õlgadel nägusedal tänasi. Aga vares on targem ja Asjem teiste lindude hea. Mõned vanad inimesed ikka rääkisid, et vares polegi lind, vaid nõiutud inimene. Vares on väga lind, vaid laulusalmis ja vägali. Kergeuskliku arvates. Ühel tantsupeol oli õudne paduvihmaperiood. See oli isegi nii, et meie ei saanud oma kontsertpala, mis meil oli ette nähtud, seal esitati seda ainult ühel viimasel etendusel saime esitada, kuna oli ette nähtud lavastuslikul, et sel ajal, kui meie mängime seda pala, on rahvatantsijat kõik terve muruväljak on täis peavad siis sel ajal, kui see meie muusika kõlab, Nad peavad istuma murule, aga kuna seal muru oli niivõrd porine, aga neidude edenduse tee, siis ühesõnaga selle tõttu ja meie number ära, mida me aasta aega ette valmistanud ja suurt vaeva näinud. Ja, aga no siis lõpuks viimasel etendusel sisikaid lubatakse, et saagu siis kasvõi neid riided poriseks, aga teeme siis selle ükskord ära ka. Aga samast vihmaperioodist on meeles veel niisugune lugu, et meie orkester oli asetatud seal kellatorni all. Ja Ullo Toomi oli siis üldjuht, tema oli seal tornis ja niisugune kokkulepe oli, et niipea kui nüüd teadvustusi, mis seal ära käis ja kui tema lööb selle käe sealt alla minule märguks Niile kohe muusikat algama. Aga parajasti tuli niisugune paduvihm, et no tõesti läbi ka ei näinud, ei näinud vaevalt seda Hullotoomidega tema kätt seal, aga siiski kuidagi suure pingutusega oli see märgatav. Ja kui ta käe siis alla lõi, siis mõttevälgatus läbi, et kuidas mina selle käe sealt alla lööni märkavad, et vihma tuleb ju niivõrd ladina, need, kes selle vihmaga võimatu mängida, saab märjaks. Aga siiski ma pigistasin silmad kinni ja lõin käe all, aga tõepoolest ikkagi hakati mängima. Aga no nad olid nii ettenägelikult, pooled mängisid, teine pool hoidis siis kas oma vihmamantlihõlma teise pillikohal või vihmavarju selle kohal, aga ära sai mängitud ikka järgmiseks korraks, siis me saime juba omale katusega peale, aga siis ei läinud seda katust vaja, sest mitteks piiskitud vihma. Kus käidud pikerlastega me oleme käinud väga huvitavat Nendel kohtadel. Väga vastutusrikkad seda esinemistel ka. Me oleme esinenud Kremlis kongresside palees Valgevene pealinnas Minskis, kus oli korraldatud nõukogude võimu 50 aastane piinatud suur kontserdisari kõikide vennasrahvaste kollektiivide osavõtul noolim esinenud ka veel muidugi Riias ja siis oleme teinud pommi suur ehitusel ja mitmes liiduvabariigis ka ja ka välismaal ja ma ütleksin, et need on kõik olnud väga huvipakkuvad ja toredad reisid. Kõige meeldivamad muljed on senini jäänud huvid pärast paigast nagu Küproselt, mis valitses, arva, käidav koht ja külastav koht meie poolt. Ja seal pöördusid meie kontserdid väga suure eduga ja väga hästi võeti vastu. Siis oleme käinud veel Tšehhoslovakkias, Ungaris ja nüüd viimati möödunud aastal käisime Norras. Noh, sinu enda looming on seotud ka üsna mitmete žanridega, võib-olla siiski kõige rohkem on ka nüüd seal, kuna sa tegeled põhiliselt ikkagi rahvamuusika ja rahvamuusikaorkestrite ka. Just sedalaadi. Aga anga Estaadi? Jah, no peab ütlema, et üks asi on nii, kuidas parajasti just olen nagu tegutsenud ka ma olin ennem seda, kui ma nüüd rahvamuusikaga hakkasin tegelema rahvamuusika ansamblitega, ma mõtlen ennem seda, ma tegutsesin ka koorijuhina ansambli juhina mul oli jällegi tore, on siin praegu, meenutad minu. Saan siis ka tehtud ja siis muidugi sai oma kätt ka selles saalis proovitud, nii et mul on ka mõned koorilaulud tehtud ja mis kooridega segakooridele naiskooridele ka, vot mul isegi meeles, et üks naiskoorilaul sõi kunagi ühes, üks niisugune korraldati estraadikontsertvõistluste eeskujul prooviti teha üks kord naiskooride võistulaulmine ja mina esitasin ka ühe laulu sinna. Ja oma suureks üllatuseks ma sain sealt esimese koha, aga ma ei tea, see oli niimoodi saanrite või tähendab temaatikate järgi tehtud, nii et see on ainus. Aga siiski küllaltki noh, omamoodi niisugune meeldiv üllatus oli põhiliselt muidugi ma olen teinud niisuguseid noh, kuidas öelda laulu käsi või ma ei tea, kuidas neid nüüd päriselt nimetada nüüd kas kas laageritaks või laulud sel perioodil, justkui ma õppisin Arro juures selle Heljo Tiidu seminaris kui narr oli see ka väga suur laulumeister ja meie õpingud algasidki õieti just lauludest laulude tegemisest ja, ja laulude tegemise õppimisest, aga hiljem kui sai jällegi nii instrumentaalmuusikaga tegelema hakata, just ma mõtlen rahvamuusika ansambliga, raadios kui ka hiljem pikerlastega, siis noh, puht praktiliselt ajasid tekkisid kõigepealt orkestreerida, seada sellele koosseisule ja ja siis muidugi ka oma lugusid teha. Nii et muidugi laulusid on viimasel ajal nagu ei olegi teinud sellest kõrvale jäänud ja muidugi aeg on edasi läinud ka. Nii et ma olen selles suhtes nagu võib-olla mahajääjad, moodsan plaanilisi laule nagu enam ei tea, ei olevast tahtmist enam kätte võtta ja ei oskagi võib-olla teha. Olümpiasuvi nüüd käivad selleks ette valmistada? Jah, seda küll, meie kollektiivil on seoses selle kultuuriprogrammiga küllaltki suured ülesanded, meil on ikka juulikuukotid ja tihedalt täis, meil on esinemisi küll Rocca al Mares, küll olümpiakülas, küll kavatsetud endiselt huvitavaid kontserte anda. Jõe suudmes saan tuua seal plaani peale nii-öelda veepinnal anda vaatlejatele, kes seal jälgivad seda tablood tagajärgedega. Nendele kontsert, nii et seal on esinemisi ja ja peale selle toimuvad veel ju rahvakunstikontserdid väiksemas mastaabis mitte ettekavatsetud, suurem vaba riiklikuga lauluväljakul ja seal on meie kollektil ka oma ülesanne täita, nii et seal on ka viis kontsert. No need on natuke kaugemad eesmärgid, sest kõige lähem eesmärk on oma 60. juubel kenasti ära tähistada. Selleks palju õnne ja lepime vist kokku siis niimoodi, et kohtume siinsamas 60 aasta pärast. Võib küll.