Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab kokku olulisemad teisipäevast, kolmandast maist. Mina olen toimetaja Margitta, otsmaa. Eestis kehtib sõnavabadus, kuid samal ajal puudub meil vaenu õhutamise vastane seadus. Kui inimene kasutab suulist vägivalda kellelegi suunas, ei ole see karistatav juhul, kui vihakõne järgne reaalne füüsiline oht Riigikogus läbis esimese lugemise niinimetatud Toobali eelnõu, mis takistaks kriminaalkorras karistatud Keskerakonna peasekretäril kuuluda erakondade rahastamise järelevalve komisjoni. ÜRO eriesindaja Süürias ja Venemaa välisminister avaldasid lootust, et Aleppos hakkab lähiajal kehtima relva Ouija kõnelustega saab edasi minna, Aleppos tulevad aga teated ägedatest kokkupõrgetes. Euroopa Komisjoni hinnangul on euroalal tänavu oodata mitte rohkem kui ühe koma kuueprotsendilist majanduskasvu liikmesriikides on vaja reforme ja võlakoormuse vähendamist. Tartus oli töömess, kus tööle jaid ootas enam kui 400 vaba ametikohta. Töötukassal on aga kõige suurem mure noortega, kes koolis ei käi ning tööle samuti ei soovi minna. Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna kunstihoone hakkavad oma galeriides esinema noortele kunstnikele esinemistasu maksma. See on esmakordne, kui kunstiinstitutsioonid kunstnikele näituste tegemise eest süsteemselt maksavad. Inglismaa jalgpalli kõrgliiga tänavuse rajameister on Lester City meeskond. Itaallase Claudio Ranieri juhendatava Leicesteri jaoks on tegemist esimese Inglise meistritiitliga ja ilmast nii palju, et eeloleval ööl on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Õhutempera natuur langeb maapinnal miinus kahe kraadini ja hommegi on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib tulla hoovihma. Puhub valdavalt põhjakaare tuul ja õhutemperatuur on 15 kuni 20, rannikul kohati 12 kraadi. Ja nüüd kõigest juba järgemööda. Eestis kehtib sõnavabadus, kuid samal ajal puudub meil vaenu õhutamise vastane seadus. Kui inimene kasutab suulist vägivalda kellelegi suunas, ei ole see karistatav juhul, kui vihakõnele järgne reaalne füüsiline oht. Kärt Kelder räägib edasi. Näiteks kuigi hiljuti tehtud Tartu Ülikooli sotsiaal teadlaste uuring toob välja, et eestlaste suhtumine sisse rändajatesse on pigem neutraalne on ülemaailmse pagulaskriisiga seoses loodud internetiavarustesse mitmeid veebilehti, kus inimesed avaldavad antud teema osas tuliselt meelt. Üks selliseid on Facebooki kommuun ei pagulastele. Küll aga ei pruugi komment seeriad tajuda, et arvamus võib mõnikord muutuda vihakõneks. Madis Hindre toob näite. Kolme hooldekodu omava Osaühing häkke juht, tunnustatud abipolitseinik Ilmar Köök avas ei pagulastele leheküljel reede hommikul kell kaheksa postituse alla, mis viitas Kreeka pagulaslaagris toimuvatele seksuaalrünnakutele, kirjutas ta. Need inimjätised ei tea isegi, mida tohivad ja mida mitte. Kõik kummipaati ja põhja Ilmar Köök ise ei usu, et tema postituses midagi valesti oleks. Virtuaalne vihakõne mõjub sihtmärkidele Rootsis paikneva MTÜ Instituut of internet projektijuhi Angla Eklundi hinnangul karmilt jälimiteerivalt. Vot vot siis see ju nad tunnevad end vägivalla ohvrina nad kardavad oma eluga pärast ning mõtlevad pidevalt, kuidas käituda ning seda just sõnalise kiusamise tõttu internetis. See tekitab inimeses piiratud tunde, sest sa elad nende ähvarduste ja kommentaaridega pidevalt. Inimesed peavad Ekrondi arvates olema teadlikud, et nad vastutavad oma sõnade ja kahju eest, mida nad võivad teistele põhjustada. Seetõttu vajaks Eesti sarnaselt Rootsile seadusi pinnyybiroigest nyyd hääl Änsiks ju Bethection i ja ma ei näe enda riigis on vaja seadusi, mis kaitseksid inimesi internetis. Samas on vajaga inimesi informeerida ja muuta nende suhtumist. Internet ei ole nagu metsik käes, vaid koht, kus pead võtma vastutust selle ees, mida välja ütled. Täna kogunenud õiguskomisjoni seisukoht on komisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul see, et kuna probleem eksisteerib tugevalt ja karistusseadustikus vaenu õhutamise paragrahvi pole kergesti rakendatav. Head justiitsministeeriumis valminud vastav seaduseelnõu varsti kinnitamisele. Ei tohi ära unustada vihkamine, sildistamine ja kastistamine, et need on vägivalla eelpostid. Vaenu õhutamine ei ole sõnavabaduse kasutamine et oma mõtteid, arvamusi, kriitikat ja veendumusi neid võib avaldada täna ja tulevikus et sõnavabadust ei kavatse keegi piirama hakata. Kui aga avalikult kutsutakse üles kedagi rühma tunnuse alusel vihkama või ründama vägivalda kasutama, on see taunitav ja peab olema igal juhul karistatav. Vihakõne kindlakstegemine on ka meediaeksperdi Daniel Vaariku arvates aina keerulisem. Küll aga ei usu Vaarik, et reaalne karistusprobleemi lahendab. Üks võimalik lahendus on see, et iga meediakanal saab tegelikult seada oma nii-öelda vestluse reeglid, et see ei ole tsensuur. Palju keerulisemaks läheb see siis, kui me hakkame ühiskonnas, seal on mingi nagu reegleid ja karistusi, millest ma prooviksin siiski hoiduda. Ja kas ka inimestel on mingi sõnum, mida nad peaksid tegema, kui nad märkavad selliseid juhtunud nagu vihakõne? Üks hästi hea soovitus on see, et kui me hakkame seda ja nii-öelda peegeldama ja edastama seda kommentaari või ehk siis alati tasub mõelda selle peale, et kas seda nii-öelda sellega vihaselt reageerides või, või trollimisega kaasa minnes või ise sama mõõduga vastu andes, kas me mitte ei ei võimenda sedasama, mida me tegelikult tahtsime, et seda ei oleks. Riigikogus läbis täna esimese lugemise viie fraktsiooni algatatud erakonnaseadust muutev eelnõu. Uku toom jätkab sel teemal. Tegu on niinimetatud Toobali eelnõuga, mis takistaks Keskerakonna peasekretäril kriminaalkorras karistatud Priit Toobalil kuuluda erakondade rahastamise järelevalve komisjoni. Ettekandja Kalvi Kõva ütles, et tegemist pole niivõrd hea, kui vajaliku eelnõuga. See seaduseelnõu eesmärk on tagada erakondade rahastamise järelevalve komisjoni koosseisu isikute üldine usaldusväärsus erakondade rahastamise seaduspärast kontrollima õigused organi liikme, teise karistatud, tahtlikult toime pandud kuriteo eest olla tahtlikult karistatud riigivastase süüteo eest ning samuti ei tohiks komisjoni olla liikmed, kellel on taolisel alal tegutsemine keelatud. Keskfraktsioon oli ainus, kes eelnõu esitajate hulka ei kuulunud. Põhiseaduskomisjoni liige Peeter Ernits põhjendab Esiteks, me ei pea õigeks seda isikuseadusi vastu võtta. Ja teiseks seda nimekirja peaks pikendama. Välistatakse ka mitmesugused teised inimesed, kes on seotud mitmete ebaseaduslike ja kahtlaste tehingutega. Ma räägingi reetselt, kes on osalenud offshore-firmade kaudu maksud vältimises. Kuigi Hernits ei soovinud nimesid nimetada, kerkis küsimuste esitamise ajal esilekomisjoni esimehe Ardo Ojasalu nimi Kalvi Kõva vastus. Mina kui, kui te tõite siia Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Ardo Ojasalu, et, et see kui kuskil, kui tõesti Ardo Ojasalu nende punktide vastu eksida on toime pannud tahtliku kuriteo ja kõik need teised, mis ma sulle ette muidu on lugenud, siis loomulikult ei saksa olla, aga see, kui kuskil on mingid kuulujutud, mingid ajakirjandus kuskil on miskit moodi mõistetakse süüdi, siis loomulikult ta ei saa, sest komisse olla, aga tänasel päeval sellest ei ole mitte isegi nagu vähematki kahtlust. Kuigi aeg-ajalt tehti ka jõupingutusi, et asju laiemalt vaadata, kiskus kogu jutt ikkagi väga isikute ja Keskerakonna keskseks kuni taoliste hüüatusteni välja, mis kohe kõlab Viktor Vassiljevi suust. Miks mitte siis ausalt öelda välja, et ei taha kedagi, kes oleks Keskerakonna liige mitte kuskile mitte iialgi, mitte mingite otsustusprotsesside juurde ja hoidagi kogu riigi juhtimist oma käes igavesest ajast igavesti 1000 aastat. Täna igal juhul esimene lugemine lõpetati, parandusettepanekud järgnevad. Edasi läheme välissõnumitega, Kai Vare võtab päeva olulisema kokku. ÜRO Süüria erisaadik, Stefan, mis tuura ütles, et kui ka leppos relvarahu kehtima hakkab, saaks Süüria rahukõnelusi jätkata. Hub ju või ei meeldinud, kui me saaksime mingi kinnituse, et Aleppos nõustutakse taas vaenutegevusest hoiduma, siis saaksime nõudega humanitaar, paar abi ligipääsu võimaldamist ja ühtlasi püüaksime jätkata Süüria osapoolte kõnelusi. Kõik on omavahel seotud, see ei ole eeltingimus, aga kõik on seotud, ütles mis tuura Moskvas antud pressikonverentsil. Venemaa välisminister Sergei Lavrov avaldas lootust, et juba lähitundidel kuulutatakse Lepasel järelva Rahu. Aleppos käivad aga valitsusjõudude ja relvarühmituste ägedad lahingud. Vaatlejate sõnul korraldati raketirünnak haiglane ja valitsusjõud andsid mitu õhulööki ülestõusnute käes olevatele piirkondadele. Euroalal on vaatamata üllatavalt tugevale esimesele kvartalile oodata majanduskasvu aeglustumist, teatas Euroopa komisjon oma värskes prognoosis. Käesoleva aasta kasvuks oodatakse 1,6 protsenti, see on veidi vähem kui veel veebruarikuises, prognoosis loodeti. Komisjoni hinnangul on investeeringud jätkuvalt kesised ja tööpuudus liiga kõrge. Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskise sõnul sõltub tulevik sellest, kuidas viiakse liikmesriikides läbi struktuurireforme. Vähendatakse nii avaliku kui erasektori võlakoormat ning pidurdatakse konkurentsivõime langust. Prantsusmaa president Francois Hollande teatas, et ei toeta praeguses olukorras Euroopa Liidu ja USAga kaubandusleppe sõlmimist. Juba varem teatas prantsuse kaubandusminister, et tõenäoline on kaubanduskõneluste katkemine. Paar päeva tagasi lekkisid keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace kaudu avalikkuse ette kaubanduskõneluste dokumendid, millest selgub, et USA avaldab oma tahtmise läbisurumiseks Euroopa liidule tugevamat survet kui seni arvatud. Muuhulgas hoiatas USA, et ei lase leevendada Euroopa autode eksporditingimusi, kui Euroopa ei ole nõus vastu võtma rohkem Ühendriikide põllumajandustooteid. Ühendriigid ei ole nõus näiteks ka ettevõtetega seotud kohtumenetluse ümberkorraldusega. Francois Hollande teatas, et kaubanduskõneluste praeguse seisu juures ei toeta Prantsusmaa Euroopa Liidu ja USA kaubandusleppe sõlmimist. Hispaania kuningas Felipe saatis parlamendi laiali ja kuulutas 26.-ks juuniks välja uued valimised. Detsembrikuistel valimistel ei olnud selget võitjat ja partei pole siiamaani suutnud valitsuse moodustamises kokku leppida. Eelmisel nädalal tunnistasid parteide juhid kuninga Läti. Ükski neist ei suuda parlamendis piisavat toetust koguda, et peaministriks saada. Pärast seda, kui diktaator Franco 1975. aastal suri ja Hispaanias on rajatud demokraatia, on see esimene kord, kui parlament laiali saadetakse. Kuna peaministrit ei õnnestu leida. Riigikogu Reformierakonna fraktsioon kohtus täna võimaliku presidendikandidaadi Siim Kallasega. Kallas ütles Indrek Kiislerile pärast küsitlemist, et ta ei oska hinnata fraktsiooni liikmete toetust oma kandidatuurile. Aga ega nüüd keegi väga suurt sellist ülevoolavat toetust ka ilmutanud nagu ei ilmutanud ka mingit ülevoolavat vastumeelsust, nii et pigem oli see suhtumine neutraalne. Paljud inimesed on oma seisukoha juba ammu moodustanud, võiks öelda nii, tegelikult vist see valdav hoiak on see, et ühel hetkel tulla välja ühe kandidaadiga ja see on selge, kes see siis on, et noh, selles mõttes see hoiak oli, et kui me oleme kõik ühe kandidaadi nagu välja selekteerinud, siis me oleme kõik koos, seal ei ole kandidaadi taga, noh, selline on järeldus, mille ma võiksin täna täna öelda. Jaa. Kas selle ühe kandidaadi väljasõelumine peaks jääma tõesti enne valimisi või võiks olla Reformierakonna kandidaat ikka teada varem? Seda on mul väga raske vastata, no ütleme nii, et et kui mina kujutaks ennast läbirääkimiste protsessis ette, siis ma ikkagi kujutaksin ette, et mul oleks üks selge asi, mille üle ma siis läbi rääkima hakkan, see tähendab mingil hetkel ma arvan, et see kandidaat peaks siiski olema selge, et muidu nagu ei saa kuidagi ju läbi rääkida, mille nimel, eks ole, seda võimalikku koalitsiooni hakatakse üles ehitama. Kas pärast tänast kohtumist olete kindlam, et see oli õige otsus, et te teatasite oma kandideerimisest? Ma üldse väga harva kahtlane vaatlust. Et seda ma kindlasti ei kaheksa. Homme on Reformierakonna fraktsiooni ees välisminister Marina Kaljurand, Kallas aga kohtub keskfraktsiooni liikmetega. Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas on öelnud, et järgmine president tuleks valida juba riigikogus ning sobiv kandidaat peab olema tugev välis ja julgeolekupoliitikas. Eesti Panga president Ardo Hansson esines täna riigikogu ees Eesti Panga eelmise aasta aastaaruandega kommenteerides riigieelarvet, ütles ta nii. Eesti valitsus on eelarve tasakaalus hoidmisega käitunud kiiduväärselt. Räägi siin kulude yldmahust, tulude üldmahust, ühestki struktuurist, et kas selle peale vaid teise peale õieti või valesti kasutatakse. Räägime ainult tasakaalust ja praeguses olukorras, kus me näeme, et turul valitsevad pinged me ei näe praegu põhjust hakata majandust ulatuslikult stimuleerima, et kui sellistes tingimustes kus mitmed ettevõtted on juba piirid, reaaloma kasumlikkuse kui palgad, kas veel hakkab palju kiiremini kasvama, kui tootlikkus. Nad võivad kusagil hakata, pankrotistume, seal peab alati proovime leida seda tasakaalupunkti, nii et me näeme, et pigem on vaja keskenduda ühele nendele struktuursetele reformidele, mis siis, mis siis annaksid sellele kiiremale palgakasvule niukse tugeva vundamendi. Kuivõrd aga reformid soosivad majanduskasvu ja kui palju neid vaja oleks? Väga kiire majanduskasv on niukene probleem, mida millega tahaksid tegeleda, aga aga ma arvan, et jälle. On võimalik, et majandus kasvab liiga aeglaselt, on võimalik, et ta kasvab liiga kiiresti. On võimalik, et meile voolab sisse liiga vähe raha, on võimalik, et meil voolab ka liiga palju raha, kui me mõtleme sedasama buumi peale 10 aastat tagasi. Probleem oli selles, et visiit Eestisse Poolast meeletult palju raha, mis siis kõik jõudis kinnisvara turule ja tekitas seda mullistamist. Nüüd ekspansiivne raha, poliitik, struktuursed reformid. Mõned võivad öelda, et see töötab teisiti, et see annab seda hingetõmbevõimalust, eks ju, et kui olukord on natuke vähem kuutsem kui, kui muidu, siis on võimalik sellises rahulikumas õhkkonnas ka neid reforme läbi viia. Ma ise arvan, et asjad pigem töötavad teises suunas, et reformidega lõpuks viiakse läbi, kui olukord seda nõuab ja me oleme kõik inimesed, eks ju. Et kui nüüd on võimalik asja natuke edasi lükata, king ei pigista, siis me seda teeme. Tänavaid siis enam kui 40 tööandjad Tartu töömessil endale töötajaid kõige enam muretseb töötukassaga nende inimeste pärast, kes tööle minemisest huvitatud ei olegi. Madis Hindre jätkab. Tartumaal on registreeritud töötuid niisama vähe kui Harjumaal ehk 3,4 protsenti kõigist tööealistest elanikest. Võrdluseks võib tuua Valgamaa, kus töötuid on 9,5 protsenti ja Eesti kõige suurema töötusega maakonna Ida-Virumaa, kus töötute osakaal on enam kui 12 protsenti. Samas madal töötuse number töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli sõnul ainult asja üks ja pigem positiivne külg. Asja teine külg on see, et meil on ka päris palju inimesi, kes ei otsi Need, kes võib-olla loevad takistuseks mõned asjad, näiteks elavad maapiirkondades, kus ei ole head transpordiühendust, on pisikesed lapsed, keda ei ole parasjagu kuskile panna, on terviseprobleemid ja sellepärast me oleme mõned töötoad läbi viimas viisil, kus inimesed saavad rohkem otse suhelda, oma lugu lahendada ja arutada. Veel suurem on probleem, aga nende, eriti noorte inimestega, kes pole mingil põhjusel tööle minemisest isegi mitte huvitatud. Sestap tuleb üles leida need noored, kes kevadel kooli lõpetavad, kuid gümnaasiumisse, kutsekooli või ka ülikooli sisse ei saa. Kui vastus tuleb eitav, siis üks osa nendest jääb koju ja see on päris kurb, kui nad järgmine aasta enam ei leia endas jõudu, et edasi proovida või siis nende vanemate toimetulek on selline, et neil ei ole väga suurt vajadust minna tööle või ei näe nad ka põhjust minna kooli. Tuleb tõdeda, et noori inimesi on töömessil näha päris vähe. Mõned siiski on ning nende seas ka peagi 18 aastaseks saav Reelika, kelle kokaõpinguid jäid hiljuti pooleli. Erinevalt noortest, kes pärast õpingute katkestamist koju istuma jäävad, loodab Reelika siiski töö leida. Kokakool jäi mul küll pooleli, aga tahaks sellist uut ja huvitavat kogemust on plaan ka edasi õppida, aga kuna seda täpselt ei oska öelda, et mõtlesin, et võiks natukene tööl olla ja siis leida see kindel siht, et mida ma tahan õppida ja kuna. Ehk Reelika on erinevatele tööpakkumistele küllalt avatud, teisalt leiab töömessilt ka spetsialiste, kes otsivad uut kohta erialal, millega juba aastaid tegeldud, nende seas ka 60 aastane Lembit. Tegelikult ma ei olegi nii väga hoolega otsinud, sest kogu aeg on ripakil, see endine töökoht, mis lubab ikka jälle kohe-kohe tööle hakata. Tegelesin arvutisüsteemide administreerimise ja see on selline koht, mida ilmselt ripakil ei ole. Kui esmalt viitas Lembit oma vanusele, uskus, et ümberõppimiseks on juba pisut hilja, siis hiljem tõdes ta, et natuke võib õppida ka näiteks elektroonikat. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre. Tartu. Eesti Kunstnike Liit ning Tallinna kunstihoone hakkavad oma galeriides esinevatele kunstnikele maksma esinemistasu. Mari Rebane uris asja. Kunstnike Liit maksab tasu tagasiulatuvalt alates selle aasta algusest kunstihoone kaheksandast aprillist. Kunstnike liidu asepresidendi Elin Kaardi sõnul on kunstnike tasustamiseks aastaid, kui mitte aastakümneid tööd tehtud. Kunstnikud on kultuurivaldkonnas ühed, kes on õnnetumas seisukorras, et kui teiste kultuurivaldkondade töö on reeglina tasustatud, et näitleja saab teatris palka, muusik saab orkestris, kui ta töötab, saab palka, noh, on ka vabakutselise otse loomulikult kirjanik, kui ta kirjutab raamatut, tal on võimalik küsida kultuurkapitalist honorari ja nii edasi ja nii edasi siis kunstnikud on tegelikult need, kellel ei ole otsest tööandjat ja nende töö reeglina tasustatud ei ole. Erinevalt siis rahvusvahelisest tavast Kui kunstnike liidu tasustamisskeem sõltus kokkuleppest kultuuriministeeriumiga, siis kunstihoones korrastati sihtasutuse juhi Taaniel Raudsepa sõnul rahastussüsteeme. Meil on praegusel hetkel võimalik planeerida summasid terve aasta ulatuses, siis tundub justkui normaalsus, aga siiamaani see niimoodi ei olnud. Tänu sellele on võimalik siis nendest kõikidest näituse produktsioonirahadest eraldada teatud summasid kunstniketasudeks. Ma olen täitsa kindel, et väga paljud asutused nagu varem, maksnud ka kunsti, olen varem maksnud kunstnik tasusid, aga see maksmine on olnud teatud mõttes juhuslik. Kuna igal projektil on oma eelarve olnud kitsalt teistest eraldatud ravi seal väga hästi finantseeritud, seal sai maksta tasusid näiteks bee natuke halvemini, seal ei saanud käesolevast aastast siis süsteem ühtlustubmeelselt. Kunstnike muusik Andres loo tunnustas Kunstnike Liidu tööd ning sedagi, et liit rohkem ametiühinguna tegutseb. Samuti rõõmustas loo see üle, et kunstihoone sama algatusega välja tuli. Ma ei teagi täpselt, mis ulatuses, ma kujutan ette, et see on umbes võib-olla mingi 10 protsendi ulatuses, ma kujutan ette selle näituse eelarvest või vähem aga see on tihtipeale just täpselt see summa, millega kunstnik isiklikult miinusesse jääb. Rääkimata sellest tööst tundide arvust, mis tavaliselt võib-olla pool aastat, kui võib-olla isegi rohkem ajaliselt, et see kõik on ju seni olnud tasustamata. Kunstnike Liidu neljas galeriis hobusepea hop, draakoni ja Vabaduse galerii toimub tänavu kokku 60 üheksanäitus, kus osaleb 82 kunstnikku. Lisaks paar suuremat gruppi näitust. Mullu oli näitusi paari võrra rohkem. Sihtasutuse Tallinna kunstihoone fond kolmel näitusepinnal kunstihoones, linnagaleriis, kunstihoone galeriis korraldati mullu 34 näitust. Nii kunstnike liidu kui ka kunstihoone näituseid külastas mullu üle 60000 inimese. Ja sünoptik Ele Pedassaar räägib nüüd pikemalt ilmast, palun. Eeloleval ööpäeval tugevneb Läänemere ääres kõrgrõhkkond ning Lõuna-Euroopast. Baltimaadeni ulatub madalrõhkkonna mõju väheneb. Öö tuleb Eestis selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Kohati võib tekkida udu. Puhub valdavalt põhjakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kahest kaheksa kraadini, maapinnal langeb kohati nulli miinus kahe kraadini. Päev on vähese ja vahelduva pilvisusega, pärastlõunal võib sadada kohati hoovihma. Puhub valdavalt põhjakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja tuleb 15 kuni 20, rannikul kohati 12 kraadi. Neljapäeval ja reedel muutub kõrgrõhkkond meie kohal veel tugevamaks, ilm läheb selgemaks ja kuivemaks. Tuul on muutlik ja nõrk. Öine õhutemperatuur jääb kaheksa ja üheksa kraadi vahele, maapinnal langeb kohati nulli miinus kahe kraadini. Päev toob sooja 15 kuni 20, rannikul kohati 13 kraadi. Ja päevaspordisõnumid võtab kokku Ragnar Kaasik Inglismaa jalgpalli kõrgliiga tänavuse hooaja meister on Lester City meeskond. Kaks vooru enne lõppu on Lester kogunud 77 punkti. 70 punktiga, teisel kohal olev Totte näeme mängis eile õhtul Londoni Chelseaga kaks kaks viiki, mis tähendab seda, et veel eelmise hooaja lõpus liigast väljalangemisega võidelnud Lester on neile nüüd püüdmatus kauguses. 36-st peetud mängust on Lester võitnud 22, viigistanud 11 ning kaotanud kolm. Itaallase Claudio Ranieri juhendatava Kesk-Inglismaa meeskonna jaoks oli see esimene inglise meistrit läbi aegade. Märkimist väärib ka see, et tegemist on esimese korraga 22 aasta jooksul, kui tiitlit ei võitnud kas Londoni Arsenal, Londoni Charlesi või Manchesteri klubid. United ja City. Jalgpalli meistrite liigas selgub täna esimene finalist, kui poolfinaali korduskohtumises võõrustab Müncheni Bayern Madridi Atletico. Esimese mängu võitis Atletico üks. Null. Tänane kohtumine algab kell 21 45. Snuukri maailmameistrivõistluste finaalis alistas inglane Mark Selby hiinlase Ding Jun Hui Freimidega 18 14. Selby jaoks oli tegemist teise MM-tiitliga, esimene neist pärineb 2014.-st aastast. Rootsis toimuval ITF tenniseturniiril võitis Kennet Raisma avaringis maailma edetabelis endast ligi 400 kohta kõrgemal asuvat poolakat Pawel seasid kuus. Üks, kuus, neli. Järgmises ringis kohtub Raisma sakslase Mats Rosencrantz siga. Eesti käsipalli meistrivõistlustel peetakse täna esimene finaalseeria kohtumine, kui vastamisi lähevad Põlva Serviti ja Viljandi. Kolme võiduni mängitava seeria avakohtumine algab Põlvas kell 19. Korvpalli Eesti meistrivõistluste poolfinaalseeria jätkub täna Tallinna Ülikool Kalevi ja Tartu Ülikool Rocki vahelise teise mänguga. Kolme võiduni peetavat seeriat juhib rock üks. Null. Tänane kohtumine algab Tallinnas kell 19 10. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai Päevakaja teisipäeval, kolmandal mail. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.