Kõigel on oma aeg, ainult tants ise on ajatu. Loen raamatust kaerajaanist, tantsupeoni, mis kaanest kaaneni täis auväärse tantsutaadi Ullo Toomi töid ja tegemisi. Homme, 14. septembril on Ullo Toomi 100. sünniaastapäev. Toomi õpilastele on see päev olnud alati suurpäevaks rahvatantsija. Eile on see päev meenutada Ullo Toomit meie rahvakultuuri suurkuju, kes tänaseks muutunud ka ise ajatuks. Õnnelikud on need, kes teda ise mäletavad, tema endaga kokku puutunud tema elutarkuses praegugi jõudu võivad ammutada. Neile, aga kellele tema nime kõlagi tundmatu soovitan võtta kätte. 1983. aastal on ilmunud raamat kaerajaanist, tantsupeoni ja suur tükk Eesti kultuuriajalugu saab lahti loetud. Sealt leiate ka järgmised sõnad. Pidi olema väga palju armastust esivanemate kultuuripärandi vastu ning tohutut kujutlusjõudu, et tahta rahvatantsuharrastust muuta noorte massiliikumiseks ja näha vaimusilmas suuri tantsupidusid. See oli võimalik kahel viisil. Jõulatoomi kasutas maksimaalselt mõlemat väsimatus töös tantsijate keha koolitades klipis ta väliselt tõesti pisut Üksluise eesti rahvatantsu üllatavalt väljendusrikkaks sünkroonseks rühma tantsuks. Ja teiseks rakendas ta rahvatantsu propageerimiseks osavalt massipidude võimalusi. Lihtsate ringis liikumistega. Rahvapärimuslikke tants sobis ideaalselt staadionil kujud tantsimiseks. Nende pidustuste üldrahvalik iseloom, enim osalejate suur vaimustus tagasidki läbi aegade, rahva pärimuslikule tantsule uue elujõu ja noorte sümpaatia. Nende sõnade kinnituseks oli ka lõppeval suvel toimunud noorte tantsupidu Vikerkaar mille aujuhiks oli Ullo Toomi õpilane rahvatantsuõpetaja Niina Raadik, kellele homme antakse Tallinna raekojas üle Ullo Toomi nimeline rahvatantsualane aastapreemia. Käisin sel puhul oma õpetajal Niina raadikul külas, et teda õnnitleda ja temaga rääkida tema õpetajast Ullo Toomist. 14. september on meie rahvatantsijate suur päev, seda olnud juba aastakümneid, eriti aga sel aastal. Sest auväärt tantsutaat Ullo Toomi saanuks 14. septembril 100 aastaseks. Pärast Lodoomi meie hulgast lahkus asutati Ullo Toomi nimeline fond mis igal aastal on andnud välja preemiaid stipendiume Meie teenikatele rahvatantsutegelastele pedagoogidele tänutäheks selle eest, mis nad eelmise tööaasta jooksul meie rahvatantsupõldu harides ja haljana hoides on teinud. Esimese Ullo Toomi nimelise aastapreemia sai Maie Orav. Edasi on jagunud neid preemiaid Salme Ott Valgemäe le Helju Mikkel yle ilma Adamsonile Pill ja Ülo Luhtile Angela ja lilleharrastele Richard Tõnnusele. Nimekiri on pikk. Need on need inimesed, kes on kogu aeg hambad ristis, vaatamata sellele, kas neile on makstud või ei ole makstud. Kogu aeg õpetanud noortele tantse. Mulle antakse Tallinna raekojas üle selle aasta Ullo Toomi nimeline rahvatantsualane preemia. Ja selle saab äsja toimunud noorte laulu- ja tantsupeotantsupeo aujuht. Ullo Toomi õpilane Niina Raadik. Niina Raadik, öelge palun, millisena on Ullo Toomi jäänud teile, kui õpetaja meelde? Te olete ju tema esimese koosseisu kunagise Eesti NSV riikliku filharmoonia rahvatantsurühmatantsija. Igatahes tema on olnud minule terve selle aja jooksul, mis ma olen lapsi õpetanud. Eeskujuks ma sain sealt väga palju, sain õpetust, kuidas rihma hoida, kuidas pidada distsipliini, kuidas ise olla rihma ees korrektne ja kui lisame veel juurde tema tundma nii ja tema nõudlikkus siis noh, minu meelest on teha minule kõik, sest tema on täiesti minu esimene õpetaja keda ma ikka õpetajaks pean. Mul on veel teisigi olnud siin päris lähedasi inimesi. Ema on mul ikka see õige ja esimene. No mina tean ja mäletan Ullo Toomit sellest ajast, kui ta oli juba üle kuldse kesk ja soliidne rühikas, väga selge, kõlava häälega hea huumorisoonega. Ma ei teinud vahet, kas ta rääkis ministril triga või lapsega peal olid kõikidele alati naeratava näoga öelda midagi head ja südantsoojendavat just teie teate teda tema noorusest, milline ta siis oli? Mina ei tea teda päris noorusest, seda teadis Alfred Raadik, nemad olid juba varakult, aga mina tean teda ka niimoodi. No kuidas enne kuldset keskiga ja, ja mina läksin filharmoonia rühma tantsima 50. aastal. Ta oli väga energiline, meeles ikka, tema tuli proovidele alati oma koeraga, tal oli koer ja kui ta sõitis autoga, siis oli tal autos ja ja koera nimi oli r väga ilus hundikoer, nii et temal oli niisugune välja õpetatud ja tema valvur. Ja siis ta tuli alati. Nende tunnid hakkasid täpselt meil peale, Me rivistusime ja siis ise seisis ta seal rihma ees täiesti nagu piltpostkaart sirge ühikas. Ja no ei, ei oska kohe tõesti seal või rohkem sõnu nagu öelda niisugune ja nõudis seda meilt ka kõigil, et oleks sirge, kõik pea püsti ja rüht korralik. Kui ma vaatasin suvel noorte tantsupeoproove Kalevi staadionil, siis mul käis peast läbi üks selline kummaline uitmõte. Ma vaatasin neid noori tantsujuhte, eriti mehi, kuidas nad proove läbi viisid. Ja korra vilksatas mul silme eest läbi üldjuhi puldis olnud Alfred Raadik, Ullo Toomi tantsupeod on ju alati olnud kesksuvel pannud paduvihma on olnud lõõskavas päikeses nende pidude ajal, nii nagu sel aastal ja mul ei tule ühtegi hetke meelde, kus Ullo Toomi oleks olnud paljastatud ülakehaga või paljalt üldjuhi tribüüni käske jagamas või korraldusi andmas. Ta ei keelanud seda küll noortel tantsuväljakul aga ise oli ta alati korrektne just täpselt, see on õige, kas, kas oli siis lühikeste käistega särk seljas või oli siis midagi veel niisugus, suve lihtsamat, aga põhiliselt olid ikka tal niuksed särgid ja kaelus eest lahti ja Jäärsetel ka ikka niisugused mõtlikud riietused, sel puhul aga mitte iialgi paljastatud ülakehaga. Aga mis te arvate, kas sellisel käitumismaneerid sellisel endast lugupidaval olekule õliga tantsijatele mingi mõju? Mida mina arvan küll, et ta oli? Noh, see oli võib-olla. Ma olen õnn, aeg, nad kaasaeg on nii palju muutunud ja nii palju on tulnud tehnikat ja kõik see arvutite ajastu ja. Mul ei olnud niisuguse kõik räägivad sõna, siis oli ikka kuidagi niimoodi, et, et noh, ei julenud kaika öelda, sina, mina näiteks toonile ei olnud tema elupäeva lõppudeni kunagi, sinna ta ikka miks sa ei räägi minuga sinna ja ma ütlesin, et ma ei saa? Ma ei saa, ta oli minu jaoks autoriteet. On paljud ja, ja ma pean ütlema, et isegi olin siis kolme õpetajad olime me ikka enamuses rääkisime keskkoolis ikka õpilased pöördusid ikka teie ja meie ise ka, kui ainult mõni, kui olid juba esimesest klassist. Ta ütles õpetajat, ärge öelge mulle käia. Aga nüüd on niimoodi, et igaüks tuleb, ütleb kohe sina ja see on üle maailmavest, niimoodi. Ma arvan. Ma mäletan, kui päev enne Ullo Toomi surma ma helistasin sinna koju ja Ullo Toomi võttis ise telefoni vastu, ma küsisin ta käest, kuidas te ennast tunnete, kuidas tervis on. Ikka siis, kui tal olid juba väga suured valud. See üle 80 aastane härrasmees ei öelnud mulle, et tema tervis on halb ja tema ei osanud kohe ja no tee seda ja seda ma ka ei mäleta, et tema oleks olnud. Soovid noh, jäid nagu tema tõttu ära, et kas ta jäi haigeks või ta ei tulnud kohale. Ma ei mäleta seda, võib-olla. Varem oli aga, aga igatahes mina tean teda alati, et ikka oli ta väljas ja ja niisugune noh, heas meeleolus muidugi, kui, kui meil olid niisugused proovivabad päevad tähendab mingisugune no pidu või niimoodi, siis me käisime ikka tema juures sünnipäeval ja siis me tegime niisuguste istusime põrandal maas kõik, aga see oli niisugune suure huumoriga eme, laulsime palju ja tal oli ju nii palju huvitavaid laule ja anekdoote mis olid ikka niisugused tsensuuri anekdoodid niimoodi, et ei olnud niisama labast midagi. Kas sellele, et mõlemad Ullo Toomi aegsed kunagised filharmoonia rahvatantsurühma tantsijad käivad siiamaani koos, kas neid liidab nüüd rahvatants, kauane ühine huviala või on see see Ullo Toomi vaimsus saaniga, Ullo Toomi võimsus sellepärast ette? Eks muidugi ka see, et me oleme saanud kõik vanemaks ja me noh, niimoodi käime nüüd juba nagu koos sellel õigel päeval, muidu oli niimoodi, et meie nagu vanem rühm käisime veidike hiljem, et nad nagu ei tahtnud segada ja ja nii, aga nüüd oleme me kõik niisugune ühine pere ja ma arvan küll, ehtsam toomilai Te olite selle suve noorte tantsupeo aujuht, te olete olnud küll suurte, küll noorte tantsupidudel ja laste tantsupidude üldjuht, aga aujuht olite esimest korda ja mida see nimetus teile tähendas? Oli sellega, kaasnes selle nimetusega kohustusi? Ei ütleks need kohustused, need olid meeldivad kohustused. Väga palju tuli noh, niimoodi nagu esineda või, või küsitlustele vastata ja ja, ja üldse, kui pidul sai oldud, siis väga paljud pöördusid su poole ja rääkisid sinuga ja nende meeldivad neist erilisakohustus mul ei olnud, aga ma siiski jah, niipalju kui proove oli, ma püüdsin käia kõikidel väljakutel. Ja kui hakkasid need seal Kalevi staadioniproovid, siis ma ikka püüdsin seal istuda ja vaadata ja no nii palju, kui ma oskasin. Ma andsin oma nõu ka noorematele juhtidele, sellepärast et ikka juhtus niimoodi, et et kas närv ei pea vastu või, või võib-olla ise ei märkagi seda viga, kui vaatab kõrvalt inimene, siis ikka märkab ja kogemused on ka midagi. Nii et mina olin väga meelitatud, kui tuldi jällegi minu sünnipäeva eel ja toodi mulle siis oi, kus mind on siis tantsupeo Vikerkaare aujuhiks nimetatud, nii et noh, olen õnnelik lihtsalt, ma ei tea, see aasta üldse üldse sügisest peale nagu ja nüüd see 2000. teine aasta, need on kuidagi nii hoogsas tempos tõusnud ja kogu aeg on olnud mul kõik positiivsed emotsioonid, igasugused koolide kokku tule ja, ja tantsupeod ja noh, kuidagi on nii palju ja nüüd lisaks veel siis see, nii et ja see tuli ka mul sünnipäeval. Nii et ma ikka istusin tükk aega ja mõtlesin, et, et et mis see siis nüüd on, nagu et kas ma ikka olen seda ära teeninud. Aga siis ma hakkasin mõtlema, et võib-olla ikkagi et aastad on juba ka see, mis selle välja teenib. Te olete eluaeg õpetanud Pelgulinna keskkoolis ja mina olideguline patro või oli see siis Tallinna kunagine seitsmeteistkümnes keskkool või 46. praegune Pelgulinna gümnaasium. Aga see on teie kodu kujal olnud teil praegusel karismine? Minul ei ole rismi, aga ma käin aitan, seal on rühmad, nii et see tants ikka läheb seal edasi, seal on üks noor kena õpetaja Marina Kuznetsova, niiet jagi ema ikka pöördub minu poole, kui on vaja midagi niimoodi, no kas täpsustada või õpet? Kontserdil laupäeval nii et siis on ja tantsime siis Hullodomi meistrimehed. Ma saan asjast aru niimoodi, Niina Raadik, et see rahvatantsulõngakera, mis on kunagi Anna Raudkats-ist ja Ullo Toomist hargnema hakanud ja veerema lükatud. Et see ei ole otsa saanud, see selles keras lõnga jätkub ja, ja neid harutajaid väikseid poisse tüdrukuid suurime ka ja nüüd on sellepärast vaatamata kõigele, et need on ikka väga palju lastel ja huvialasid ja kõik, aga ei, on ikka ja, ja ma pean ütlema, et väikesed on täitsa tublid. Kolmanda neljanda klassi rühm ja, ja suurematega keskkoolipoistega või nagu öeldakse, gümnaasium on raske, sest kallak on, meil oli selline kunstikallak ja meil ei ole nii palju seal noormehi, kui oleks mõni teine reaalkallakuga rohkem, et siis võib olla. Oleks kui teie ei oleks olnud Ullo Toomi õpilane. Mida te oleksite siis elus kaotanud või millestki oleksite ilma jäänud, mida te praegu tänapäevani saate oma elu niukses kvaliteetsel elamisel kasutada? Ma arvan, ma oleks ikka palju vaesem olnud ja võib-olla, et ma läksin ikka seda rahvatantsu ja teinud sellepärast, et see oli minul ka jälle, nii, kui ma tulin kooli, et rühm oli ja siis nimetati kohe, et vaat nüüd tuleb hakata tegema kuus paari ja tuleb teha, aga siis mul oli jälle varuväljapääs, mul oli Alfred Raadik, kes oli nagu tantsinud varem ja, ja ise omal seal rühmad on olnud ja siis ma ikka teda niimoodi püüdsin kuidagimoodi asjast aru saama panna ja ta tuli, see oli nõus ja niimoodi see asi läks, nii et võib-olla et me oleks ikka käinud ju seminaridel ja teinud ja nii, aga see, et ma, ma ju alguses kohe ei pääsenud, ameeriklanna pääses asse traadik. Sellepärast et Tomil oli noh, tütarlapsi seal palju ja nagu ikka ja alati on poistest puudus. Siis läks Alfred Raadik ja minul oli muidugi väga hea meel, et ta tema võttis, sellepärast et noh, ikkagi ju sai, me olime siis juba abielus. No vot nii, aga siis jäedonid Skati raadiksavaid küll, aga et ninad ei võta, praegu on no hea küll, jäin ootama, siis võib-olla ja ei läinudki kaua aega, järgmisel sügisel kutsusid, et tule. Ja niimoodi läks, aitäh teile, Niina Raadik ja palju õnne selle preemia eest. Homme, 14. septembril, kui meie rahvatantsuhuvilised tähistavad auväärse tantsutaadi Ullo Toomi sajandat sünniaastapäeva toimub Tallinna Raekoja platsil Ullo Toomi oige ja vasemba tantsimine. Kell 11 45 ja kell 12 antakse siis Tallinna raekojas Niina Raadik üle üle Ullo Toomi nimeline preemia. Õhtul kell kuus on aga kõik oodatud Estonia kontserdisaali Ullo Toomi autoriõhtule. Aitäh teile, Niina Raadik ja tugevat tervist. Suur tänu sulle.