Päevatee tere päevast, leppisin eile ühe sugulashingega kokku, et nüüd hakkame kevadet ootama. Raban algaval sügisel meile veel rõõmsaid üllatusi varuks. Jämed võtame tänuga vastu, aga lubasime siiski rohkem lootusi panna lehekuu peale. Inimesel peab olema ikka midagi head oodata. Liiati ei saa sinna ükski erakond silti külge riputada, et see on just tema teene. Kõrgelaotuse all paistavad ilmselt kõik inimesed ühtviisi väetid. Meie endi väetite keskel aga võiksid tõeliselt hinnas olla aated, head teod ja õilsad mõtted, mitte viha, kadedus ja kättemaks. Sinna maale jõudmiseks. Nõnda palju aega, et selle kõrval on uus kevad lausa käeulatuses. Tänase päeva tee esimene lindistus taga ühte suviselt sooja ja päikselise päeva on läinud nädalal MINA OLEN Liina Kusma, millest täna veel juttu tuleb kuulata. Tõnis direlilt ja muusika valib virve põlver. Päevade jätkub rubriigiga elujõud. Ühiskonnaelu kommentaar on täna professor Janno Reiljan nilt. Meie päevadest räägib proua circa arr. Minge videviku uuest jutuvõistlusest peatoimetaja Ants Tamme. Juriidilist nõu jagab härra Maido Pajo. Jutt on maade mõõdistamisest. Häid soovitusi on pro Lilian Kosenkranius, Eltsi proviisor Kaljo mandrilt. Järgnevad videviku tutvustus ja mõistatus. Meie saadet toetatakse ravikindlustuse eelarvest. Alustama ka võidulauluga eelmise mõistatuse võitjale proua Anne-Mai annusele. Uus kroonitud. Olemas ja sealt ära külma koige siis meeleteema. Kutsume noor meile elama. Ole meenub? Erama rooleid. Ole meenu. Neljapäevane päev on üks nendest ilusatest päikselisust päevadest, mida Eestimaale on sel suvel palju jagunud. Ja neljapäevasel päeval olete teie, härra Eiki Krimm, kutsunud enda juurde koju hulga ajakirjanikke ja teil on tutvustamiseks vaks sellist preparaati, mis peaksid päevade kuulajatele ka väga suurt huvi pakkuma. Ja need on siis paps 20, mis ilmselt on teada juba, aga teine on uuem ja seal Noonekur, aga räägime siiski nendest mõlemast. Paps, 20 son jah, peaks esialgu päris tuntud preparaat, sellepärast et me oleme teda tunnustanud juba üle aasta, mees statistika kohaselt on ta leidnud päris toreda vastukaja. Kuna tegemist on loodustootega, siis on see suur pluss, et tal ei ole mingeid kõrvalnähte allergiat, võib-olla ainult 0,1 protsenti tähendab kui on ülitundlikkus mõnele üksikule komponendile. Aga tõepoolest, siin inimesed on helistanud ja tänanud ja juhtinud meie tähelepanu ka sellele, et nad on kasvatanud seda paljudel erinevatel eesmärkidel mitte ainult liigeste hädade ja, ja närvivalude puhul, vaid. Ütlesite alguses seda ainult liigeste olude närvivaludega. Tähendab kõigepealt ikkagi oli mõeldud sportlastele, ta oli ja närvivalude puhul, kus on, oli, olid ülekoormused ja muud, aga hiljem muidugi ka liigeste murede puhul hädade puhul ja siis see kandus nagu sportlastelt edasi juba tavalistele sõna liikus ja paljud just vanemad inimesed, kes põdesid liigeshaigusi määrima ja, ja nendest ka paljud terveks. Siin muidugi tahaks alati öelda, et ei ole ühtegi sellist loodustoodet, mis 100 protsenti aitab ühele aitab, teisele ei aita, aga noh, põhiline on see, et on välispidine, ta ei ole mürgine taikahjust organismi. Täna oli juttu sellest ka, et ta on küll välispidine, aga võib seda siiski ka seespidiselt kasutada. Üksikkompaniis on juba sellised, mis toovad ainult kasumite kahju. Mööda on alkoholi baasil tehtud tõmmised alkohol mõõdukalt võttes eriti selles preparaadi skust ilgutakse, siis muidugi ei tekita mingist joobeseisundit. Aga kõik teised komponendid, taruvaik on tuntud juba tuhandeid taastani Egiptuses, kui vanas Hiinas Jaapanis oma põletikuvastase toimega, seal olemas immuunastimulante ja flavonoide väga palju ja millel on raviomadused, siis on Moody sirel on ainult suurtes kogustes mürgine, võib-olla, aga, aga mitte sellises proportsioonis, kus ta meil on. Ja Ameerikaga ka noh, sellist tehakse ka. Kesk-Ameerikas tehakse väikest napsu, nii et meil muidugi mitte napsuna, vaid ikka need kompositsiooniline preparaadid, nii et nad on kõik on kasulikud. Olete siis need taimed selles nimes ka ära märkinud? Piiritus, aga propolis sirel, nii et sellest on siis tuluniga suupärane sõna paps ja 20 siis on siis 20 aastat tegelesin ennem sellega, kui ükskord ta nii-öelda turule jõudis. Väga pikaajaline tööd ei olnud alguses päris kindel, et see asi nii läheb. Kuna ei olnud võimalust luua mor mingisugust uurimislaborit või niisugust asja, siis loomulikult on ta ja sinise tehtud lihtsalt aastate jooksul on seda kasutanud paljud inimesed tagasi informatsioonile, siis muidugi sai teda täiendatud natukene ja, ja nii see siis läks kuni sinnamaani, et nüüd on valmis küpse, mismoodi peaksid võtma siis inimesed võtavad seda reeglina kaks korda päevas 25 tilka keele alla, kogu see kompositsioon sisaldab ligemale 300 erinevat aine ühendit, seal on olemas väga palju sellist, mida nagu organis lihtsalt vajaks, ütlesime seal seisvunud tsinki, fosforit, seleeni ja nii edasi. Nii et kui see rida välja lugeda, siis need kõik komponendid siis organism valib ise endale, sealt, mis talle vaja. Noh, võtame kasvõi propolis Itaalia teadlaste uuringute tulemusel, et ta sisaldab kusagil ühteist kahtteist erinevat looduslikku antibiootikumi, mille toimemehhanism on tugevam kui eksamite soon hormoonpreparaat. Ja seal on olemas ka selliseid aineid, väidetavalt see nüüd minu väljamõeldis, vaid Ameerikas on uuritud olemas selliseid inhibiitoreid, mis suruvad alla nii mõnegi loomulise kasvajarakkude paljunemise. Ei tähenda seda, et Ankoloogiline preparaat, lihtsalt ma näitan, et kui, kuivõrd rikas võib-olla loodus oma ainete külluse poolest Nüüd räägime sellest teisest juhendist ka siis on küünte korrigeerija siis kui olla täpne. Nädal on võrdlemisi häid omadusi just kõne arenguhäirete puhul ja ka küünevallipõletiku puhul. Ja seal see protsent on väga kõrged, mis võib tarbijale suureks rõõmuks olla. Siin on päris huvitav informatsiooni killukene türgi rahvameditsiinis oli ammu juba sellises nimekirjas, et seda võiks kasutada. Ameerika teadlased jõudsid selleni siin mõni aasta tagasi ja minu kompositsioonist on olnud ka juba 17 aastat. Seal on muidugi ka need klassikalisi põhikomponente nagu proopalis inimesel. Võib-olla tekib siin natukene arusaamatuks, et mikspärast ta sarnaneb nagu papsiga, et on liidetud juurde üksainuke komponent svinud, lisada omalt poolt, et taimede omavaheline vahekord paliseeriniga papsil kõik muudetud ega tehnoloogiat on muudetud, sest seal punestan vaja kätte saada just need ained, mis mõjuvad pärssivalt küüneseenhaigustele või pärsivad eoste levimist. Sellepärast üksnes sireliga ei ole seda võimalik teha ja ja punane äraproovitud juba ka mujal maailmas aga küllaltki vähe toodetakse. Soomlased on nüüd hakanud tootma mingisugust õli baasil pune preparaati ja see kõik viitab sellele, et pune on tõepoolest väga hea küünehaiguste puhul, kui kaua turul olnud, läks kaks ja pool kuud ta turul olnud eales jah, nii et tegelikult on ta valmis 17 aastat, aga, aga kõik see elluviimine on niivõrd raske ja ka muidugi rahaliselt, ta nõuab väga suuri investeeringuid, kuidas preparaat on pudelis, siis tundub, et noh, mis see siis ära ei ole ju ette sinna pudelisse saada, see on päris pikk ja vaevarikaste. Leppisime härra Heiki Krimmiga kokku ka ühe pikema intervjuu asjus. Aga kui kellelgi tänase suhtes küsimusi peaks olema, siis pärast saadet võite helistada toimetusse numbril kuus 11 42 59 kuus 11 42 59. Tere päevast, head kuulajad. Teie külaliseks on täna rohkem kui 80 filmi teinud tele ja filmioperaator, Mati Põldre. Menukad Reali loomakliinik, üks põhitegijaid. Minu nimi on Peeter Hein. Tere tulemast saatesse, Mati Põldre. No kui palju neid filme võiks kokku olla, mina mainisin 80. No ma ei oska öelda, mida filmideks peetakse, ametlikult loen, ütleb, et dokumentaal- ja mängufilme kokku kuskil ütleme 80 endale, aga aga kui me hakkame nüüd pidama Ma filmideks või vaid saadetakse nende seriaalides, mis jooksevad praegu, eks ütleme siin siis 36 tükki kaaslase, ütleme, kui me räägime loomakliinikust, eks, siis see on siin kolm korda 36, eksju, ja siis tuleb veel üks, 100 juurde. Tegelikult sisuliselt need Need on ju ka ka filmi, tal on samasugune ülesehitus oma dramaturgia ja ja, ja huvitav dramaturgia. No ütleme, mis puutub, millega me alustasime, ütleme, Tiina Toometi kliinikuga, see oli siis kolm aastat tagasi ja kohe esimesel hetkel sa tabad ära selle, et seal on olemas niisugune nagu sisse kodeeritud dramaturgia, tähendab, seal on arst, loo ja loomaomanikeks. Kõigil neil on oma oma mingid mured, eks ju, ja ja meie rõõm, minu rõõm on, ütleme selles, et, et kui koeraomanik on, on huvitav tüüp, sellepärast et inimene on alati selle juures nagu filmis on kõige huvitavam, ükskõik keda seda filmi looma veel oma. Aga see inimene, kellele, kellele, kes tuleb oma loomaga arsti juurde. Ta on ju natukene niisugune. Ei taha pahasti olla, natukene hull, eks ju, saad aru, ta armastab nii oma loomade loomandale ilmselt kallis, eks eile me rääkisime, et üldse heade koer heade väärtustikude koerte üleval pidama kuus maksma vähemasti 2000 krooni, tähendab, ta sööb kui üks pereliige, eks ju. Ja, ja ja noh, rääkimata ravimisest, eks ju, see üldiselt on, on, on kallis lõbu, aga aga loom on, on tore ja näed, ma eile vaatasin pilti, ütleme president Bush käib, tuleb lennukist välja, koer kaenlas, eks ju, ja see on talle ilmselt armas, sellepärast öeldakse, et ma ei mäleta, kas me tegime ühte filmi eest või saadet. Kaks nädalat tagasi, see oleks üks Soome väga kuulus mees Palo Heimaks palahima, temal oli üks väga kaua tema juures elab lapikoer. Taiga oli ta nimi, mulle rääkisime armastusest, koerad reeglina armastavad autoga sõita igale poole, kus ta sõitis, koer sõitis temaga kaasa ja ja siis ma mäletan, kuidas ta tsiteeris solist Kopenhaagen või kes ütles, et nii, kuidas inimene Suht koerasse, nii, ta suhtub ka oma oma kaaslasse inimestesse. Nii et et see paistab välja ka pärast. Ma arvan, et mis puutub jälle loomakliinikusse, ma arvan, et vaat siin on see protsent, vaatajate protsent on suhteliselt stabiilne ja enam-vähem ühesugune olnud. See on 14 protsenti ehk siis on, see on küllalt suur arv, aga ta ei suurenega ei vähene, oleneb sellest, kas on hea või halb saade. Igal juhul on neid 14 protsenti inimesi, kes armastavad loomi, vähemalt 14 protsenti inimesi on väga head. Aga kuidas sinu töö seisukohalt on loomade jäädvustamine või ütleme selle töö tehniline külg on see keerulisem, kui näiteks portreefilmi puhul inimesega suhtlemine ei ole vast, ma arvan, ikka praegu lihtsam, praegune digitaaltehnika, see kaamera on, niivõrd, ta ei sega. See on nii nii mõnus tööd. Ma mäletan, kui me tööpäevad venisid niimoodi, hommikul hakkasime peale, kell kaheksa lõpetasime õhtu kell kaheksaks, peaaegu järjepanu käis ka kaamera. Sellepärast et esimesel aastal sattus väga palju huvitavaid inimesi, väga palju huvitavaid tüüpe. Sa ei saanud jätta vahele. Tundub, et sul on nüüd pensionipõlves rohkem tööd kui võib-olla enne ja jumal tänatud, ma koputan seal haualaua peale. Nüüd on siis see meie juures on see hirmus tähtis, ma ei räägi. Et see aasta mingi hullumeelne aasta, ma ei tea, kuidas ma selle Mu lõpule saan, sest tegelikult ma teen veel ühte väikest filmi Pärnu kontserdimaja valmimisest. See peab saama valmis novembris täpselt sellel päeval, kui novembri lõpus, kui see kontserdimaja avatakse ja mulle tundub, et seal on ka huvitav tööd, on vaadata lihtsalt ma, ma iial ei uskunud, et maja ehitamine võib-olla ütleme nii põnev praegu kaasaegne tehnika, mis kaasaegse tehnika juures, kui kiiresti kerkib ja ja kuidas tegelikult ma saan aru, et sisuliselt maja tehakse paberi peal ennem valmis sellepärast et ei ole, muidu ei ole võimalik, seal on põnev protsess, võiks teha tegelikult terve, täis täis metraažide filmi, ei taha ka tulla ja tahaksid lõpmata palju oleks aega filmida ja et saaks huvid. Ma näen, et saaks huvitava loo, aga aga kuna tellitud on, ütleme 15 minutit, eks ju, edasi sa võid teha oma kulul, eks optimismi täis, eks ole, kui on palju tööd, siis on rõõmus meel jah, jah, seda peab, ütleme Pärnusse minnes kolm aastat. Üsna murelik sellepärast et ei olnud üldse, no tööd ei olnudki, sisuliselt ma olin ütleme, peaaegu aasta olin kodus, elasin pensionist ja, ja sellest rahast, mis me saime selle korteri müügist, mis meil Tallinnas ma esimeheks minna, elama ja aga siis järsku tuli nagu igast otsast. Kooliõpetajana sain, ma kohe teadsin. Siis me tegime fotoalbumi Pärnust ja tänavu aasta suvel olin ma veel kaks kuud, ütleme niisugune. Asendasin kohalikel neid puhkuse ajal, Pärnu lehe fotograaf sain uue uue tooli, nagu öeldakse ja, ja ütleme, selle kolme aasta jooksul pidanud õppima juurde ma kogu aeg nagu kuidas seda nimetatakse ümberõpe või eluaegne õpe ja õppinud arvuti arvutimontaaži või tähendab ühesõnaga foto fotosi arvutisse ütleme salvestama, eks saatma neid ja seal huvitav ja käisin arvutikursustele. Ühesõnaga igasuguseid asju on saanud teha. Ja sellega õnneks õnneks kolme viimase aasta jooksul need Pärnust on mul küll. No mul on hea meel, et ma elan Pärnus ja nüüd margiga ajame seal nii siukest Mark Soosaarega, eks, et et saaks ehitada tegelikult nii Eesti Televisioon ja Pärnu linn koos alalise korrespondentpunkti ja selleks võimalust on, olgu see siis kas kas valmiv kontsert, kontsertmaa või, või uue kunsti muuseum. Ühesõnaga, et oleks tingimused, et, et ma ei peaks kogu aeg aga pendeldama Tallinna-Pärnu vahet, kus kohas filmi monteerida, sega juba see on ja seda kõik võiks teha kohapeal. Ma arvan, et Pärnus oleks küllalt materjali, et teha kasvõi ütleme ühel päeval nädalas nõndanimetatud terevisiooni või ütleme, leiaks sealt küll paari näitlejaid. Pan-Pärnus on ju väga palju toredaid näitlejaid ja kes esitaks, ütleme, niukseid kergel, kergel kujul hommikusi uudiseid, nii nagu praegu tehakse, ütleme Tallinnast Tartuni ja ja ma arvan, et Pärnus ütleme nii kevadel kui sügisel, kui talvel igal ajal on seal midagi toimub, eks võib-olla talvel vähem, aga, aga mitte oluliselt. Mulle endale meeldib siis tegelikult Pärnu sügisel ja talvel rohkem ja rikkamat elu elama praegu kui Tallinnas, tähendab, ma mõtlen sellest kultuuriliselt küljest. Soniaad, ühesõnaga sa tead, ma olen, ma olen, olen rahul Pärnusse. Ma tänan sind, Mati Põldre saatesse tulid ja edu sulle ja kõigile. Meie saate kuulajatele kõike head. Jätkame saadet ühiskonnaelu kommentaariga professor Janno Reiljani. Tere päevast, lugupeetud päevade kuulajat. Riigikogu on alustanud oma tööd ja juba esimesel nädalal olid käsitluses väga tähtsad seaduseelnõud kõigile meie inimestele, eriti aga meie eakatele inimestele on käsitletud juba pikka aega ligi kaks aastat pensionäride olukorra parandamisega seotud küsimusi ja see arutelu jätkus riigikogu saalis, kuid mitte vähem tähtis ei ole inimestele ka tervishoiusüsteemi korrastamine, sest ravimihinnad kasvavad paljud ravimit ei kuulu soodusravimite alla inimestele raskusi nende muretsemisega. Haiglajärjekohas tuleb näiteks kaheksakümneaastasel vanapapil oodata neli aastat silmaoperatsiooni ja kõik see muu selline näitab, et meie elus on väga palju tarvis parandada. Parandada on võimalik aga ainult siis, kui poliitilised jõud saavutavad kokkulepe millegi tegemiseks. Sellepärast et iga asja tegemine vajab raha. Raha jagab riigikogu ja kõik ilusad unistused, kõik head soovid jäävad ainult paberile või lendavad tuulde. Kui riigikogu selleks raha ei eralda, arutati järjekordselt pensionäride olukorra parandamist. See arutelu katkes nii, nagu ta on pooleteistkümne aasta jooksul katkenud juba korda viis kuid siiski hakkavad välja joonistuma selgelt erinevat pensionipoliitika variandid. Praegu kehtiva pensioniseaduse kohaselt tõusevad pensionid iga aasta esimesel aprillil ja tõusevad ainult niipalju, et katavad napilt hinnatõusu. See tähendab, et pensionäride tegelik olukord jääb samaks veel pikkadeks aastateks aga kui võrrelda pensionäre töötavate inimestega palga saajatega, siis pensionäride olukord halveneb. Keskmise pensioni suhe keskmisse netopalka langeks praeguste seaduste keskmisel 30 protsendini keskmisest netopalgast. Sotsiaalminister Siiri Oviiri allkirjaga on nüüd riigikogus teatavaks saanud ka praeguse valitsuskoalitsiooni Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuse pensionipoliitika. See poliitika näeb ette, et pensione hoitakse keskmist. Vanaduspensioni hoitakse meeslihttöölise keskmise palga suhtes 40 protsendi tasemel ja väidetavalt moodustavad meeslihttöölise keskmine netopalk umbkaudu 36 37 protsenti Keskmisest riigi netopalgast. Niisiis sellel tasemel soovitataksegi pensioni hoida järgmistel aastatel või koguni aastakümnetel. Ja kolmandana on oma pensionipoliitika välja pakkunud Eestimaa rahvaliit, kus nähakse tee Euroopa sotsiaalharta sotsiaalkoodeksi rakendamine Aastaks 2008. Sotsiaalkoodeks, mis võeti vastu Euroopas 90. aastal näeb ette, et keskmine pension peaks moodustama 50 protsenti keskmisest meeslihttöölise palgast kuid Euroopa liidus ongi see keskmise meeslihttöölise palk umbkaudu võõratne keskmise palgaga. Niisiis meil tuleks järgmistel aastatel eraldada tunduvalt enam raha pensionikindlustuseks, et viia meie pension euroopalikule tasemele. On selge, et need kolm pensionipoliitikat on omavahel vastuolus ja neid kõiki kohaga kuidagi akendada võimalik ei ole. Riigikogu peaks leidma kokkulepiti b milline siis saab olema pensionäride majanduslik olukord tulevikus. Sellise kokkuleppe vajalikkust rõhutas oma riigikogu avakõnes ka president Arnold Rüütel kes ütles, et Eesti peab välja jõudma tasakaalustamatuse etapist ja hoolitsema selle eest, et siin riigis oleks kõigile inimestele inimväärne elu. Ma loodan väga, et järgneva arutelu käigus riigikogu erakonnad leiavad selle ühise mõtte D ja ühise punkti pensionipoliitikas, mis võimaldaks formuleerida pensionipoliitika järgmisteks aastakümneteks sellisena, et see vastab riigi majanduslikele võimalustele ja ka pensionäride õigustatud ootustele. Tere tulemast päevadesse Eesti Aianduse ja mesinduse keskseltsi mesindusnõustaja proosil Karo mehe, kohtume teiega tavaliselt ikka üks kord aastas ja see on enne, kui algavad näevad, nüüd on need juba seitsmendad tulemas siia, palun rääkige siis meie kuulajatele, mida seekord võib seal näha, osta, mida teete seekordsetel meie päevadel, tere kõigile. Seekordsed me peavad, on meil juba seitsmendat ja pühendame Eesti meediale sest Eesti meedia on Eesti mesindussaaduste kvaliteeti rahale tutvustanud. Sellepärast eesti rahvas helistabki eestimaist mesindustoodangut ja päevakorras on meil seekord noh, nagu ikka 30 mesiniku üle Eesti tulevad kokku, talunikud oma toodanguga pakuvad kõik mete, kust tirida iga purgi kohta võivad pikalt seletusi anda, vastavad kõikidele tarbija küsimustele külastaja küsimustele, aga peale selle on meil veel seekord päris huvitavat loengud, kuum teema, nüüd sellel aastal meemassaaž Tiibeti meemassaaž ja seda seal lausa demonstreeritakse kohe. See on üks väga hea asi, võib kahjulikud ained organismist välja ja aitab paljude tõbede puhul siis on meil uus lektor, on meil meie jaoks proviisor Kaljo Mandre, kes räägib ka meetervislikest omadustest, siis on trummitalu perenaine, kes räägib ravimtaimede kasutamisest koos mesindussaadustega külmetushaiguste raviks. Siis on meil diplomeeritud joogatreener, reflektsioloog, Holger Oidjärv, tema loengu teema on terves kehas terve vaim seostab gaasis mesindussaadusi selle terve kehaga vaimu saavutamiseks mesindussaaduste kasutamist. Nii et mesi on ka vaimule kadrivaimule kasulik, kindlasti Raustad näiteks närve ja seda on proviisor Kaljo Mandre meie saadetes hästi palju räni ja nii et seekord on meil hästi palju väga huvitavaid loenguid. Ühelgi aastal meil nii huvitavaid ja nii palju hektareid ei ole olnud, kui sellel aastal muidugi doktor Lõuk, nagu ikka neil populaar tarne igal aastal, tal jääb ehk seekord rohkem aega konsultatsioone nii individuaalselt anda, kuna lihtsalt loengukava on nii tihe. Kas need meie päevad on ka seekord niisugune nagu rahvapidu? Ma olen ju mitmetel läinud ja seal on siis mõnusat muusikat käivad peredega ja eks ta ikka on ja meil on niimoodi inimesi, kes me näeme, et mõlemad päevad hommikust õhtuni seal lihtsalt talle niivõrd seal meeldib, vahepeal kuulab rahvamuusikat, seekord on jälle meil Viimsi huvikeskuse taidlejad, seal siis see meie kooki, siis kõnnib ringi, sidki, kuulab loengut, nii et tegevust peaks seal huvitavat tegevust peaks jätkuma küll. Räägime nüüd ka, millal need täpselt algavad ja kui palju pilet maksab, need algavad 20. septembril, reedel kell 12 on meil siis pidulik avamine ning ikka kestavad siis õhtu kella kuueni ja 21. kella 11-st kella 19-ni ja piletid on meil noh, võrreldes teiste näitustega väga odavad täiskasvanutele 25 krooni ja pensionär ja õpilane 15, et see ei tohiks kallis olla ei tohiks ehk tõesti jah, ja seda enam kui seal siis on võimalik ka palju targemaks saada, kaasa võtta tõeliselt häid mesindussaadusi. Jah, talve, seal riba võiks muretseda, seal on juba tekkinud niimoodi, et seal külastajatel on oma lemmikmesinikud kujunenud välja, et nad juba kohe ütlevad, et sinu käest ostan talve, mee on tekkinud siuksed, toredad oma suhted, mesinikud on üldse mõnus rahvas minu arust ka väga mõnus rahvas. Närvid peavad ju väga korras olema, kui nad kogu aeg meie keskel on. Nad on looduses puhtas looduses, metsades ja, ja omaette ja mesilastega koostöö rahustab närve ja ma usun, et meie kuulajatest üsna paljud seovad siis sammud 20. septembril Tallinnasse lillepaviljoni nimelt seal ju te peate oma meie päevi ja aadress on siis Pirita tee 26, aga küllap inimesed juba teavad. Endast kõik on kant, mis kõik on. Meil oma edasi ei saa, siis on. Südamesoojuse. Kustus valgustus silmade ees ja mõistsin ma, et ma ei suuda sinuta. Sest kõik, mis minu Kallis Mullessaa. Endast ikka on kõik, mis mul Samas selles, kui võrdsin, vajan oma, näed, ma ei teinud seda. Sest kõik, mis minu. Kallis NSA. Endaski kannan ma kõik, mis mul kõik kannan. Sügishooaeg on alanud kindlasti ka minevikku lehes ja ja küsingi Videviku peatoimetajalt, Ants Tammelt, kuidas siis vastus higiste lehe tegemine läheb, kas teil on uusi mõtteid ja kuidas edeneb ka teie see võistlus, millest meiegi siin oleme mõnel korral rääkinud minu kodu Euroopa. Kuulutasime ta suvel välja ja iga teises numbris meil nüüd vastav rubriik on sees ja mida ta endast kujutab, kujutab ikkagi noh, nagu kõik elualade esindajad. Me siis seame ennast nüüd selle Euroopa malli järgi, et noh, et kuidas selle keskkonnakaitse, kui on, et kui palju me need kiskjad tohime jätta ja kas me üldse tohime hunt enam lasta ja ja nii on selle sotsiaalalaga ka ja pensionäride värgiga. Muidugi on pensionäridel sisuliselt ju lootus selles, et kui ikkagi eurotasemele pensioni tõsta, siis elukene oleksime märksa lahedam seal, selge, aga selles rubriigis ei tule muidugi tomite pensionäride usus Euroopa tasemele niivõrd-kuivõrd ikkagi Euroopa mõtteviisi ja kogemuste mõist mõistetavaks tegemisest ja meie läheneme siis sellest, kui keegi on käinud meie lugejatest Euroopas ja paljud pensionäride klubid ja ja valdade linnade tasemel ju käivad üksteisel lausa igal aastal usinasti külas ja küllaltki pikki reise oma napist pensionist veel suudavad välja kannatada. Aga muidugi mitte selles asi, kes on noores põlves õppinud euroga pass või, või, või midagi teab kunstist, kirjandusest, skulptuurist, muusikast või on sel alal tegelnud kõik need asjad meie vastavate elualadega saab võrrelda ja, ja ikkagi oma kogemuse prisma kaudu lehte tuua ja esimesed artiklid on meil siin olemas ja, ja selleks et Euroopast midagi kirjutada, peab ikka tegema rohkem kui kolme lauselise nupukese lehte või see peab olema tõsisem Olüsivam mõtisklus või, või sissevaade mõnesse teemasse, nii et ega see niisama naljategemine ka ei ole, aga mis naljasse puutub sissi, videviku lugejaskond on nalja ja meelelahutusaldis, selle jaoks on meil nendel ikka need kontserdid. Ja järgmine on siin mihkli päeval ja siis tuleb edasi veel novembris kolmandal ja siis suveniir on jõulukontserdiga. Ja siis paljud on nagu nurisenud, tead, miks me selles kontsetes midagi ei tea ja selgub, et noh, et kontsert on ja miks pole kuulutanud, aga mõtlesin, kuulutame küll videviku kaudu ja päevatee saadega lahtist annab mõnikord märku, et vot seesugune asi toimub, aga et noh, et miks sa videviku ei loe. Materjalid, Eerik on ju niisugune, noh, lehter Ta on niisugune nagu väga vanad ja pensionärid ja mina pole nii vana ja kuidas me seda videviku telline loen. Ühesõnaga niisugune pseudolähenemine olen, kuigi need, kes videvik on hakanud lugema ja tellima, need on üldiselt rahul. Mis see pensioniiga siis ikka hirmsat on need, seda karta mul saab, ma arvan, see oleneb inimesest. No oleneb küll, niisama nagu igavus on inimeses eneses, et mõnel on igav igal pool, ta ei leia midagi huvitavat, nii on see ka, et noh, et ma olen igavest noor ja, ja seda nooremaks lähen, kui ei taha midagi teada. Ajalehest videvik. Nii et nalja, kui palju. Kenaateni siukseid ürituse korraldajate suhteliselt ikkagi odava piletiga ja ja ma usun, et ka selgi sellel mihkli kontserdil. On teil tulijaid, kes seal esinevad? Operetilauljad Kaljo Johanssoni, Annika Tõnurist ja siis Kalju saarekese varieteetantsutrupp ja siis on muidugi huumor. Kaarel Tuvikene tuleb mihkli kontserdile, seal oma lahedate lugudega. Nii et vaatamist-kuulamist küll ega kedagi aitäh saatesse tulemast, härra Ants Tamme ja jätku jõudu edaspidiseks. Ja sullegi edu ja jõudu oma saadete tegemisele. Eelmisel esmaspäeval rääkis härra Maido Pajo maade tagastamise tähtaegadest. Täna tuleb juttu maade mõõdistamisest. Kuidas mõõdistamise eest tasumisega on, kas siin ka midagi muutunud? Ei ole muutunud midagi, selles on nüüd ikkagi nii, et kui on inimesel õigus saada riigi kulul siis tasutakse riigi poolt ja tellitakse see maamõõdutööd siis nende firmade poolt, kellega maavanem on sõlminud vastava lepingu ja kellel on õigus neid töid riigi kulul teha riigikogule õigus tagasi saada on ikkagi õigustatud subjektil enda ja tema abikaasale lastele, mitte teistele isikutele, aga kui nendelt on pärimine pärimistele läinud, kas siis õigusjärgselt omanikult endalt tema abikaasat või lastelt, siis pärijal on õigus saada tagasi riigi kulul, ülejäänud juhtudel maksab inimene selle mõistmist, sest ise ja see on kokkuleppel selle firmaga, kes, kelle käest ta tellib, nii et on palju firmasid, kes seda litsentsi omavad, et maakorraldustöid teha ja ma mõtlesin, mis tuli teha. Inimene peab ise nagu valima, siis kuidas leping sõlmitakse, millisel tasumise tingimusi punaste tasub, aga noh, minu isiklik soovitus on see, et vähemalt osa ikkagi tuleks tasuda maamõõdufirmale pärast seda, kui see katastri registreerimine on tehtud, kus on selgelt näha, et see maamõõdufirma oma tööd korralikult teinud, et ei ole nagu siis probleem enamus, et jääb mingi asi tegemata. Jah, aga need, kes on siis saanud nõudeõigusest loobumise teel, kui subjekt on loobunud, siis need peavad ise maksma selle mõõtmise esi. Peab olema niimoodi, et see isik, kes loovutab ja see, kes loobumise korras saab, need peavad mõlemad sel juhul olema selles vihikute ringis, kellel on tagastamisnõudeõigusriigi kulul, kui loovutab näiteks ütleme õigustatud spekt oma lapsele või abikaasale, siis tema saab seda riigi kulul, eks see subjekti ring läheb välja, siis ei saa juba lapse läbi ja siis ei saa. Eks ole. Nii et see on nagu see pool, mis on nüüd need kohustuslikud toimingud, mida tuleb teha. Ja muidugi see valitsus määrus käsitleb ka neid toiminguid osaliselt, mis noh, püütakse teha maareformi käigus isikute poolt ja subjektide poolt, kus kohustuslikud ja, ja ka eelkõige see käsitleb mitmesugused kokku päid maa tagastamise protsessis on paljudel juhtudel selline olukord, kus on ühele maale mitu tagastamise subjektina isegi kuus-seitse-kaheksa kuni võib-olla isegi 10 subjekti ja samuti on siis selliseid olukordi, kus taastada oma lasuvad teiste isikute ehitised või rajatised, kus on vaja teistsuguseid kokkuleppeid teha. Praeguse määruse kohaselt siis valitsus võib anda tähtaja kokku leppimiseks osapooltele tagastatava maa suhtes, eks ole, kas seda siis jagada ühel või teisel kujul või ütleme, kas seatakse hoonestusõigus või seatakse mingi rendi, kus ja nii edasi varem ei olnud nagu kantud seda tähtaega oli niimoodi kirjas, et see tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud, kuid nüüd on siis kirjutatud sisse, tegelikult see tähtaeg ei või olla pikem kui kolm kuud, nii et, et omavalitsus ei saanud aga tähtaega pooleks aastaks, vaid tegelikult noh, kuni kolmekuulise tähtaja kokku leppimiseks ja kui ja kui kokku ei lepita, siis omavalitsusel on õigus ja kohustus määrata siis tagastatava maa suurus ja piirid vastavalt maareformi seadusele nii palju nagu võimalik on. Nii et selles mõttes noh, ma tean ka, et paljud omavalitsused on järjekindlalt üritanud ikkagi suunata inimesi sellele, et inimesed lepiks kokku, lepiks kokku ja venitavad selle tõttu aasta kaks või kolm protsesse siis tegelikult ikkagi, et kui on näha, tähtaeg on antud ja kokkulepet ei ole, siis omavalitsus ei ole mingit õigust ega mingit vajadust lükata seda maa tagastamise protsessi edasi, vaid tal on õigus, seda on kohustus otsustada kohe, mis sel juhul edasi teha, eks ole, kuigi ma arvata, et paljudel juhtudel muidugi on tagastamist lihtsam lõpule viia kui suuri kohtuvaidlusi ja kui kaevata kavalda kohtusse nende asjade pärast alati on hea, kui saavutas kokkuleppe, aga ma ütlen veel, kui kokkulepet ei saavutata, siis vallal ei ole takistuste, selle tagastamise toimingute edasiseks tegemist. Kokkulepe ei ole kohustuslik iseenesest. Aga ma ütleks, noh, mina isiklikult ta oleks paljudel juhtudel soovitav. Siis kindlasti oleks, aga eks meil ole neid omanikke jõu ei tea, kus kaugel mööda ilma laiali ka ja nendega võib-olla tõesti kahe kuu jooksul ei jõuagi kokku leppida. No on jah raske, võib-olla see näeks, ta peabki arvestama sellega, et kuni kolm kuud võib seal tähtaja anda, eks ole ja muidugi on ka kirjas see selles määruses, et et üldjuhul, kui see kokkulepe ei nõua notariaalset vormistamist, siis võib need allkirjad tõestada seal kokkuleppele omavalitsus, mis on ka palju lihtsam ja kiirem, et kui kaua notari juures käima ei pea ja noh, Atria juures kindlasti peab käima, praegu on, kui me räägime nõudeõiguse loovutamisest, siis nõudeõiguse loovutamise leping seadus ütleb, peab olema notariaalselt tõestatud, seda ei saa vallasekretär teha. Aga ise on varem tehtud. Kui ta on tehtud sel ajal, kui võis ilmatorid teha, siis ja see on kehtiv, seda ei ole ümber tegema hakata. Aga Kano, ütlen, pärimine tuleb notari kaudu vormistada, aga Need on need kokkulepped, kus seda on, ütleme ka hoonestusõiguse kokkulepe peab olema notariaalne ja siin mõned kokkulepped veel, aga kus seda seaduses otsenõuet ei tulene, siis on väga lihtne seda vallas ära korraldada ja need allkirjad ära tõestada ja saab asjaga edasi minna. Lumevääral nagu kaak kes sõnas, nõudi ma vaevalt sobiks rikkuse ja kes. Ta igatses teele Ja nüüd kuulete nõuandeid pro Lilian Kosenkranius, El diaproviisor, Kaljo mandrilt. Parim aeg on praegu meie kohalikule paprikale ja mulle teeb suurt rõõmu, et on hakatud väga ohtralt paprikat kasvatama ja häid sorte, mis on just nimelt niisugused paksu viljalihaga. Punased on tänavu nii magusad, et näe no lihtsalt õuna asemel söön mina vappekad, nad on nii magusad. Paprikat ei saagi rääkida, ilma et sa ei peaks teda ülistama, sihte temas on nii lõpmatult palju C-vitamiini, mis säilib ka kuumutamisel hoidistamisel üsna hästi. Aga no kõigepealt ikkagi jällegi salatit, eks me oleme harjunud, et suve salata ikka tomatikurk. Aga no sinna juurde näiteks seesama paprika ribadeks lõigatuna juurde ükskõik mis värviline ta ei ole, ainult et mul on kahju, et kasvatajad sageli võtavad ära tumerohelised ja mitte valminud viljad, öeldes, et noh, taim ei jõua kanda ja ei jõua nagu valmis küpsetada. Samas ikkagi üks praegu küpselt koristatud vili on muidugi hoopis teise maitsega. Nii et, et eelistage ikkagi siis niisuguseid seal ka varre järele näha, kas ta on juba kaua aega kuskil aknalaua peal seal seisnud või, või on ta värskelt võetud otsast. Nii et salatitesse eriti hästi, ta sobib ju ka kodujuustuga kokku ja selle feta juustuga riivjuustuga sinna veel viimaseid kurke ja, ja palju porrut ja tilli ja rohelist ja see on niisugune tõeliselt tervisepomm siis muidugi täidetud seest puhastate ära lõikate pooleks, ükskõik mida sinna ei pane, siis olgu see aedviljatäidis hakklihatäidis seentest tänavu põhjust rääkida, aga no jätkub muudki ja praeahju kui riivjuustu veel peale riputada. Keele viib alla. Ja hoidistada ainult ettehoidiste puhul. Ma panen teile südamele, et. Ma olen igal aastal nii palju paprika hoidiseid teinud, et ma võin julgelt öelda, et niisugused 15 20 minutit kommutamist see ei ole enam mitte midagi, seal on juba nahk okei ja see viljaliha eraldi, ta peab ikka krampsuma natukene hamba all, siis on tal nagu mõte ja see purkidesse ladumine ja purkide kuumutamine. On ikka üks tülikas asi küll, ma olen palju lihtsamat teed pidi läinud ja teen niisuguse mahedamaitselise marinaadi väga maheda kaks protsenti hapet on täiesti küllaldane, et säilitada hoidistet, temas ei hakka paljunema, ebasoovitavad igasugused bakterid. Nii et kui kaheprotsendiline nõrgalt hapukas marinaad ja suhkrut üsna kõvasti panna, nii et ta on ikka magushapu, sest paprika iseendast on ju ka ikkagi üks magus. Ja sinna siis lõigates paprika ribadeks, suuremateks väiksemateks tükkideks lasta, keema tõusta ja paar minutit keeta, mitte rohkem ja siis panna veel purki toore küüslaugu tükid ja mõni kass tilliseemned või, või niisugune küps õisikutükk. Ja siis samad keevalt panna purki keerates ja kaas peale ja uskuge mind, see talvel kiidate iseennast, te olite viitsinud seda teha. Nii, et kõik niisugused tülikamatest variantidest katsuge leida lihtsamad, siis ei olegi kõik see tegemine nii ohja ja väsitav ja ei tea, kuidas. Küsimus põlvevalude kohta, ka vesi oli selle inimesel põlves ja ta oli võtnud niisugust vahendit nagunii oks te kindlasti teate seda, kartis, et sellest ikkagi ei ole abi ja tunnebki nüüd huvi, kas on midagi niisugust loodusest võtta, mis võiks tema selle põlve korda teha. Ja muidugi seal liigestes on tihtipeale võib-olla mingi mehhaaniline vigastus, võib-olla teisega Raimaatiline protsess, kui sai sekreid, koguneb vedelik siin on praktiliselt on muidugi näitaja, et asi on paljudel olnud, minu kogemustel on tõesti ja ka loodusannid on abiks olnud. Võtke sinisavi, tegi sinisavist paras kört, pange see puuvillase riide vahele õhtuti põlve peale ja mitte kuumad loomulikult nii toa leigena, laske tal öö otsa peal olla ja tehke, ei korduvalt. See on mõnelegi ana aidanud, proovige ja. Ja kui ta tõesti ei aita, siis on ju veel mitmesuguseid mähised. Küll savimullaäädikas on üks võib-olla, aga see sinisavi on kõige niukene kindlam, kindlam ja proovige sellega, pange natuke toiduaednikest juure. Et võtke tegelik kõrt ja üldse liitri peale pange suplises äädikat sinna juure, kui teil paistes põlv on, siis hommikustena passi ei ole need proovige ära minu kogemustel tõesti aidanud. Videvik kajastab sõnas ja pildis Tallinna pensionäride maja avamist Paldiski maanteel sinna kolinud pensionäride organisatsioonid, seal saab endale koha ka videviku toimetus. Läinud nädala pomm Moody's oli haiglate voodipäeva tasu kehtestamine, selle mõju üle, mõtiskleb Imbi Eletski. Võrumaal endise kolleti kooli asukohas avati mälestuskivi. Helgi Noormets on seda kajastanud oma südamlikus kirjatükis. Arvo Sirendi artikli teemaks Ansoolise võrdõiguslikkuse probleemid. Kas lõppe naiste diskrimineerimise küsita? Peeter Maimik on teinud pika intervjuu Alexander basseiniga pimeda mehega, kes mõne aja eest kaitses magistriväitekirja. Elva aiandus ja mesindusseltsi tööd ja toimetused on Jaan kapo teema. Aednik annab nõu saagi koolistajaile, jutt on ravimtaimede kasvatamisest. Ja muidugi kutsutakse Sakala keskusesse mihklipäeva kontserdile operetimeloodiaid. Oleme mõistatusteni jõudnud. Eelmisel esmaspäeval esines teile selle päeva sünnipäevalapsi ja lausa juubilar Tarmo Urb. Aitäh kõigile, kes meile helistasid. Õnnitleme proua Anne-Mai annust, soovilood aga proua Milvi koolile Rawaithamooritsale, proua Vilma Arumäele, härra Werner annusele. Kohe kuulete uut mõistatust, millele ootame vastuseid telefonil kuus 11 42 59 kuus 11 42 59. Samal numbril nagu ikka, võite anda edasi oma küsimused meie nõustajaile. Aadress on päevatee. Raadio Gonsiori 21 15 null 20 Tallinn uue mõistatusega viime teid taas suve kaunisse algusesse ja küsime, kes on need read kirjutanud ja kes neid esitab. Niisiis ootame kahte nime. Metsaga põhjatuulte eest varjatud aasal kasvas ilusal kevadel palju lillasid aga asjata ootasid nad nopijat ja nii mõnigi oli oma Õilmed enne oodatava tulemist poetanud. Sumises küll mesilane näoga Seinoppinud lendas liblikas, aga see ei murdnud. Ja juba hakkasid lilled lootust kaotama ning nurisedes pöörasid nad jumala poole. Ja jumal saatis nende juurde poisi, kes Lilia armastas ja neid heal meelel noppis. Ja kui poiss asele astus, tuli lilledesse suur rõõm ja nagu ühest suust hüüdsid nad, noppimin nopi mind ja nende magus lõhn täitis õhku. Joovastuses lähenes poiss esimesele lillele. Juva sirutas ta käe seda murda. Kui liblikas lendu tõusis, tüksiidi Tennessee ametit. Ja siis nagu kalliskividel teeme, lumehelbe petlik helk. Niisugune oli liblikas, kui ta tiibu lehvitas. Tänase saate tegid Liina Kusma, Virve Pulverina künnist yhel. Ilusat nädalat teile ja jälle kuulmiseni tuleval esmaspäeval. Kui seened Võiks ärritada ja kõik, mis oli, aga. Sky küla üle. Rõivaon samana.