Apteeker tere hommikust, Indrek Vainu on sinu aeg. Ilusat hommikut. Trummid. Juba klõbistavad, kas see tähendab, et sa oled nagu see traavel, kellele antakse stardipauk ja siis sa juba hakkad? No võib ka nii öelda jah, sest et iga teisipäeva hommikul, kui me siin stuudios saame kokku ja kuigi eelmine teisipäev ei olnud, siis te olite Tartus. Mina pidin Tallinnas alanud nädal aega vahelt, ma kujutan ette, et sul on nüüd väga palju häid mõtteid ja sa hakkad rääkima meile väga tähtsatest olulistest asjadest. Ütleme nii, et tundus, et kas ma olen äkki veel ühe nädalavaheliselt nähakse nädal tundus nii pikk, kui saadet ei olnud, aga täna. Täna ma räägin sellisest asjast nagu ütleme siis riigi riigi poolt jälgitavad nuti-nutiseadmed ja see tegevus seal ei oskagi eriti paremini öelda, võib olla märksõnaks olla jälgimisühiskond või tuleviku jälgimisühiskond. Et kui me tavaliselt räägime siin ohtudest korduvalt, oleme rääkinud, kuidas, kas mingid häkkerid või pahalased või pahavara üritab Telefoni pugeda ja siis seal omi omi asju teha kas siis saada meilt mingisuguseid andmeid kätte või, või meie krediitkaardi numbreid või noh, mis, mis iganes, emaili aadressi on ju, või sõpradena ajakirja siis tegelikult nii-öelda paha paharetid, kes meile tuntud on või, või siuksed tarkvara, mis meile tuntud on, on teada asi ja sellest räägitakse ikkagi kogu aeg vähem jällegi räägitakse, et mida, mida teevad riigiasutused meie telefonidega meie andmesidega ja kuidas seda jälgitakse ja mis siis saab ja mis seal Elfaga tehakse, juhtimisel infoga tehakse ja ega, ega väga palju ei tea, öeldakse näiteks, ma ei tea terrorismi tõkestamiseks ja kõik või et kontrollime igaks juhuks, äkki läheb vaja. Et noh, teada on näiteks, et telekommunikatsiooniasutused peavad salvestama ja hoidma alles kõnede logisid ja päris pikalt mitte nii nagu kuukene või kaks vaid ikka aastaid ja, ja ka Eesti seadusandluses on see kirjas, et telekommunikatsiooniettevõte peab hoidma alles, kes kellele helistas vist isegi SMSe salvestatakse päris pika aja ulatuses. Aga tuli see teema sellest, et siis eilsest alates Brasiilias, Brasiilias, kus on mitusada miljonit inimest üks nii-öelda kõikide nende Ameerika ja Euroopa ja Aasia turgude järel üks üks suurimaid turgusid kus siis väidetavalt siis umbes 100-l miljonil inimesel võeti kommunikatsioon ära. Keelati siis üks äpp, ühe äpi kasutamine keelati ära. Säpan Facebookile kuuluv WhatsApp, mida peamiselt kasutatakse sõnumite saatmiseks, tasud tasuta, on selles mõttes siire tasuta suhtlus, kiire tasuta suhtlus suurele massile Brasiilias väga-väga populaarne teenus. Ja oli siis seal üks sihuke ja kohtunik, kes teatas, et nii enam enam nii edasi ei lähe, me ei saa lugeda neid sõnumeid, mis te seal inimesed vahetavad, see üldse ei sobi, tahaks ikka teada, mida inimesed omavahel räägivad. Ja kui nüüd WhatsApp seda asja korda ei tee meie lugeda, Neid sõnumeid siis noh, hästi lihtsustatult siis on, kas äpp kinni ja eilsest alates siis vist täna öösel vist avatakse liiklus uuesti. Aga praegu, kes siis Brasiilias on, üritab WhatsAppi kasutada, siis tõenäoliselt tuleb. Tuleb neli, null neli või mis iganes. Öeldakse Sabedalt pettuda tuleb hakata raha kulutama, siis suhtlemise peale. Tuleb SMSe saata jah, niimoodi, et ikka Neid saaks ja 72-ks tunniks keelates ära, nii et siis siis on veel kolm, kolm päeva, siis on, on see nii-öelda teenus maas. Ja põhjus oli, oligi umbes selline, et ei saa lugeda, tahame teada, aga WhatsApp ütles jällegi, et noh, ei saa ka aidata teid kuidagi. Sest et kõik peale seda Snowdeni paljastust, mis mitu-mitu aastat tagasi juhtus, et ikkagi on olemas NSA ja on olemas riiklikud luure- ja julgeolekuasutused, kes massiliselt kuulavad inimeste kõnesi, Pealt salvestavad nende netiliiklust nende SMSe. Peale seda muidugi paljud tehnoloogiaettevõtted, kellel on miljoneid kasutajaid oma oma teenustel võtsid siis noh ka omalt poolt meetmed kasutusele hakkasid seda kõne ja sõnumite vahetus siis kriteerima ja riiklik riikidel läks palju keerulisemaks neid sõnumeid lugeda. Ja, ja noh, nii keeruliseks on siis WhatsApp is läinud, et, et vaata, sa ise ka ei tea, mida inimesed räägivad, ei oma nagu võtit, et et nii-öelda liiklus keerati lukku ja võti visati ära. Järve põhja on ju, et jaa, järv lasti siis betooni betooni täis ja samasugune juhtum oli siin alles mõni aeg tagasi, kui kui Ameerikas toimus tulistamine, tulistaja, siis vist ka minu arust tapeti ära. Tema telefon jäi alles ja see oli Aifon viis. C oli see telefon. SAISis marssis Appleisse sisse, ütles nii, tehke seda telefon lahti. Appel ütles, et kuulge, me ei saa seda telefoni lahti teha, andke andeks, need asjad ei käi nii, lihtsalt ei saa. Teoorias jah, saame, aga, aga puhtpraktiliselt ei ole see võimalik. FBI siis juba hakkas seal nii kaugele asja, et ikkagi otsustas seadust muuta, leidis mingisugune seitsmeteistkümnendast sajandist pärit seaduse vist, mille alusel ütles, et ikkagi nagu nagu eraettevõte, peab riik aitama või on? Aga õnneks on võib-olla see Apple'i ja kasutajate õnneks asi lahenes nii, et äppeli pidanud tegema uut operatsioonisüsteemi. Mis siis oleks andnud tagaukse kõikidesse Aifonidesse teoorias vaid Aifon tehti lahti ikkagi Aifon tehti lahti, ikkagi leiti FBI öelnud kuidas ja kellega, aga, aga nii-öelda jutud on, et ikkagi leitigi häkkeri häkker või häkkerite rühmitus. Kes siis ütles, et hea küll, et kui, kui rahavirn ikkagi piisavalt kõrge on, siis küll me selle lahti saame ja saite selle lahti ja saadi siis vajalik info sealt kätte. Muidugi noh ma ei tea, kas siis kas siis seal tõesti nende sadade tuhandete või miljonite dollarite väärtuses infot oli, mis mispeale nii oluline oli, et lausa, lausa vaja hakata seadust muutma, vehkida seal mingi mitusada aastat vanade seadustega ja neid erinevalt tõlgendada. Aga mis näitab seda, et trend või oht või niisugune oht inimese privaatsusele ei ole mitte ainult seotud siis pahalastega vaid on seotud meie enda enda riigiga või, või enda ühiskonnaga, kes õiguskaitseorganitega, kes seda nagu peaksid nagu korda tagama. Ja nii paljud analüütikud on ka kirjutanud, et tulevikuühiskonnas, kus nii-öelda inimesed, kes on juba ainult mutipõlvkonna ajal üles kasvanud nende jaoks privaatsuse küsimus, et kas, kas keegi saab minu asju lugeda või ei saa, on juba teisejärguline, et jah, loevad andku minna ja mul ei ole midagi varjata, et tuleb elada sellist elu, mis siis ei. Aga vaata, enne kui siin vaadata natuke riike, kes nagu jõuliselt on tegelenud igasuguse jälgimisega, siis siit kõrvalt ida idanaaber on kohe võtta, kes üks seadust tuleb, teisele otsa ja sa annad nii-öelda, annad tükikese, annad ära ja siis lõpuks vaatad, et endale pisikene tükk jäänud Oma elu ei jäägi järgi. Et sul, noh, Venemaa näitel, kui ikkagi mingisugune veebileht ei sobi, siis särada kaob ja keegi ei köhata ka, et võib-olla kuskil mõni aktiviste, paar säutsu Twitteris pannakse temagi Twitteri kontoga kinni. Et siin hiljuti lugesin ühte Vene Venemaaaktivisti kuidas temale sisse häkkida ja siis riikliku jällegi mingisuguse nii-öelda terroritõkestamise lipukese all tema rahulikult kodus magas. Kui võeti üle tema jaoks konto, kus tema peamiselt suhtles teiste teiste aktivistide ega siis tõenäoliselt ja tehti niimoodi. Telekommunikatsiooniettevõttest lõigati ta mõneks ajaks ära kõik SMS-id, mis talle saadeti, ta kasutas kaheastmelist turvaprotokolli, mis tähendab seda, et lisaks fosforiidi sisestamisele või salasõna sisestamine saadetakse sulle ka sisselogimisel SMS ja sisse seal eksad koodi ja drifitsele sisse. Temale tehti niimoodi, et Talgadus öösel levi ära enam SMS ega mingeid kõnesi tulnud talle ja samal ajal nii-öelda julgeoleku töötajad logisid tema kontole sisse võtsid nüüd SMS-i endale tegid siis nii-öelda puhta töö, salvestasid humale need vajalikud suhtlused sealt maha ja tulid noormehele levi jälle tagasi. Et, et neid nippe, nippe, kuidas igasuguseid julgeolekuasutused saavad hõlpsasti teie teabele või teie suhtlusele ligi on, on väga palju. Ja siin hiljuti avaldati ka Ameerikasse pikk nimekiri igasugustest võimalikest vahenditest, mida kasutatakse ja sealt üle poole olid sellised seadmed mida saab siis kas kuhugi külge panna või statsionaarselt üles riputada või kuhugi installida, üle pooleli selliseid seadmeid, millest keegi mitte midagi polnud enne kuulnudki, et siuksed, niisugune tehnika. Aga noh, et mitte siin siiski niuke põhiliselt lõpetada siis ikkagi võiks, võiks öelda seda, et, et väga paljudes keskkondades ei ole neid tagauksi väga paljudes keskkondades suhtlus kahe kasutaja vahel või kahe või enama kasutaja vahel on siis ikkagi krüpteeritud ja selle lahtimurdmine on, on väga keeruline, et noh, ütleme nii, et kui sa just ei ole mingisugune krimi reaalne geenius, siis noh, tõenäoliselt nätsu maha viskamise eest keegi ka sinu sinu SMSe lugema, onju. Aga kui sa ikkagi midagi seal susserdama hakkad ja mingit kõvemat pätti tegema hakkan, mis on juba julgeoleku oht, siis siis ei reageerita, küllap siis juba võetakse sul asjad lahti ja teada on, et näiteks guugel, kui, kui tuleb korrakaitseorganitel tuleb küsimus, et sooviks selle tüvi email'e nüüd lugeda ja vastav kohtuorden on olemas, siis näiteks Google saadab sellele inimesele teate, et näiteks kui politsei või julgeolekuasutus jätab teatamata siis Google teatas sulle, et jah, näed, oli niisugune asi siuksel alusel andsime ligipääsu sinu kirjadele, noh ja siis, siis sa oled teadlik seal. Vot sellised asjad on lisaks lisaks tavalistele paharetid on ka meie kaitsjad kaitsevad meid jälgimas ja uurimas, mida me ikka siis kirjutame, kellega. Nii et kellel on midagi varjata, siis rääkige omavahel suust suust kõrvatuvipostiga tuhhi postiga ja Indrek aitäh, kohtume sinuga järgmisel teisipäeval, siis juba uued teemad, võib-olla mitte nii paranoilised, aga eks elu näitab.