Küsimus on selline, et miks me tähistame praegu Eesti üheksakümnendat juubelit, samas kui Eesti ei ole tegelikult ju ametlikult 90 aastat vana? Olime vahepeal oli Nõukogude Liidu rüpes ja teiseks me eestlased olid ju olemas juba ammu muinasajal juba olid ju eestlased, et kas me ei võiks olla juba mitusada aastat vana või 1000 aastat vana. No vot ja sisadze vastan sellele ise omale seal. Ja ütlen siis seda, et paraku vist tõesti on niimoodi, et Eesti vabariigi vanust just 90 aastaseks on kõige õigem praegu lugeda lähtuvalt rahvusvahelisest õigusest ja sellest, kuidas riik üldse ära tuntakse ja vaadatakse, et tegelikult ei ole siis enne seda 1918. aasta 20 neljandat veebruari ei olnud niisugust asja nagu Eesti vabariik ei ole kunagi olemas olnud isegi sidendile territooriumil ei ole olnud ühtegi sõltumatut riiki, sellepärast et Eesti ala kuulusid pärast ristisõdasid erinevate riikide koosseisu kogu aeg oli meiskas Taani all, Rootsi all, Poola all, väga suure osa ajast Venemaal ja nii edasi, aga iseseisvat riiki ei olnud. Ja enne seda enne seda, kui tulid võõrväed siia sisse ja ei olnud meil ei olnud küll kellelegi teise maa koosseisus, kuid neil puudus ka riik. Et riigi tunnuseks on ikkagi see, et seal peab olema lisaks maa-alale ja rahvale ka mingisugune toimiv riigivõim. Ja mingisugust Eesti sellist ühtset riigivõimu muinasajal Eestis ei olnud veel välja kujunenud, oli küll seal esimesi märke, aga või sellist, võib-olla oleks arenenud mõnesaja aasta jooksul mingisuguseks eesti riigiks, see film, Malev näiteks kirjeldab olukorda kirjeldab ja täpselt. Ja siis ja nüüd, et miks, miks siis okupatsioon ja eks sinna sisse loetakse või see 90 aastat siis on tähtis, on see rahvusvahelises õiguses, et kas riik on tunnustatud või ei ole ja 118. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti vabariik oli siis kogu selle nõukogude aja jooksu Nõukogude okupatsiooni vältel maailma avalikkuse poolt tunnustatud riik, tegelikult keegi ei tunnustanud seda okupatsiooni, Eesti kuulumist Nõukogude Liidu koosseisu. Nagu juhtivad maailma riigid, need, kes defineerivad üldse asi on rahvusvaheline õigus, nemad seda ei tunnustanud, nii et Eesti sisuliselt või vormiliselt oli kogu selle ütleme just vormiliselt oli kogu selle aja iseseisev vabariik, mis küll ei saanud toimida, kuna ta oli okupeeritud võõrriigi poolt ja seetõttu on ainuainuõige lugeda just niimoodi, nagu seda praegu loetakse. Ja tore on mõelda, et me olime küll tunnustatud kõige appika ei tulnud, appi, ei tulnud, jah, jah. On küll üks riik, aga noh, mis seal ikka tunnustame vähemalt niigi palju head, teeme neile. No ega sa ise ka ei läheks appi, kui sa näeksid, et lapsi kiusatakse, karu on saanud metsas hiire kätte. Ei lähe sa seda torkima, ei pea midagi, kui mingi joodik praegu siin politseipargis mingit last nüpeldanud, siis ma võib-olla läheksin ikkagi välja, annaksid talle kere peale. Aga kui 1000 joodik siis oleksid ettevaatlikud?