Tere hommikust, hea raadiokuulaja. Mina olen Jüri Vallsalu, Hageri koguduse õpetaja. Loen tänaseks vaimulikuks teejuhiks päeva loosungi sõna kuningas Taaveti lauludest 34. peatüki 20. salmi. Õiget tabab palju õnnetusi, aga issand tõmbab neist kõigist välja. Usun, et nii mõnedki meie hulgast on end leidnud aega ajalt mõtisklemas õiguse ja ebaõiguse teemadel. Lapsepõlvest oleme saanud kaasa vanemate õpetused, et peaksime oma elus õigust taga nõudma. Kes õigus teeb selle elu läheb hästi. Paraku meie oma elukogemus seda kodunt kaasa saadud alati ei kinnita. Kui tehti, peame tunnistama hoopis vastupidist, kes kavaluse ja sagedasti ka ebaaususega oma elu ja ärikorraldab, see on edukas. Teised vihuvad ainult tööd teha, ilma et see neile erilist edu kaasa tooks. Need meie vanemate vagad õpetused pärinevad piiblist. Lugem kuningas Taaveti laule. Seal on täpselt sellised seisukohad. Kuidas siis on selle õiguse ja õnne või kurjuse ja õnnetusega. Tänane sõna ütleb risti vastupidi. Õiget tabab palju õnnetusi. Küllap paljud meie sarnased hinnangud on ajendatud hetke tunnetest. Kui mul on midagi halvasti läinud ja ma ei suuda mõista, miks siis tunnen, et õigel läheb ikka halvasti. Selle tunde juures aga võimendub erakordselt tähelepanu teiste suhtes, kellel läheb hästi. Nad ei ole ju millegagi minust paremad, pigem vastupidi. Ma näen, et nad ei ole nõnda püüdlikud kui mina kus on õigusõiguse ja õnnestumise vahele ei saa võrdusmärki panna, nõnda nagu seda ei saa ka ebaõiguse ja õnnetuse vahele. Õnn ja õnnetus on elus, meie loomulikult kaaslased. See, mida kuningas Taavet on antud laulus rõhutanud on ehkki ka õiget tabab palju õnnetusi siis issand tõmbab neist kõigist välja. Mul on silme ees ühe vana naisekuju, keda käisin tema surivoodil kodus külastamas. Ta oli pidanud elus väga palju kannatama. Tema elu oli seotud stalinismiaja raskete katsumustega. Siberisse pidi ta jätma nii vanemad kui abikaasa. Ta ei olnud uuesti abiellunud. Tal ei olnud lapsi. Siis, kui ma teda külastasin, oli ta venna laste hoida. Ta tunnistas, et elu, mida tema on elanud on raskem, kui inimene seda kanda suudab. Paljud ei suutnud, nad murdusid ja kibestusid. Neile jäi üle olla põgenikud. Teda hoidis elus usk jumalasse. Jumala lähedus, jumala armastus. Ausalt öeldes tema sõbralikkus ja heatahtlikkus tegid mind kadedaks. Nüüd aga mõistan et ka kuningas Taaveti lauludes kõneleb elutarkus. Jumal on see, kes meid kaitseb ja hoiab elus isegi siis, kui meid tabavad rasked katsumused ja õnnetused. Palvetame. Kiitus ja austus, olgu sulle meie isade jumal. Et sa oled öö varjud jälle eemale saatnud ja lubad meid päeva selgele valgusele üles ärgata. Meie ülendame oma südamed sinu poole vaatama helduses meie patuste inimeste peale. Ja võta meie palved armulikult vastu. Sina oled meie varjupaik põlvest põlve. Teed sinu õiguse tõeline valgus paistaks meie südamesse valgustades mõistust ja puhastades meeli. Aamen.