Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, viiendast maist. Stuudios on Kai Vare üle aja asustuspiirkonna majapidamisühendamine kiire internetiga maksab kuni 11000 eurot, mis käib inimestele üle jõu ja maapiirkondades leppida õhu kaudu leviva netiga. Kiire internet jõuaks inimesteni viis korda odavamalt, kui seadust muudetakse. Nõudeid lihtsustatakse. Peaminister Taavi Rõivas lükkas tagasi Norra ajakirjaniku väited julgeolekuohust Eestis. Eesti ettevõtted eelistavad kasutada pigem roherohkelt odavat tööjõudu kui investeerida seda tehnoloogiasse ja arendusse. Ettevõtlusminister Liisa Oviir leiab, et investeerimise taganttõukamiseks kaaluda ettevõtete tulumaksuosalist taastamist. Lõimumiskava uuendades lähtuti mullusest monitooringust, mis näitas, et Eestis elavad rahvused on hakanud omavahel rohkem suhtlema ja suurenenud on ka avatud hoiakuga inimeste osa. Vaatlejate hinnangul võib põhjus olla mitte lõimumises, vaid venelaste assimileerumist. Türgi peaminister oli sunnitud tagasi astuma, kuna ei toeta presidendi võimu pidevat suurendamist spordist. Eesti meeste võrkpalli meistriliigas võib täna selguda Eesti meister. Tallinna Selver võõrustab finaalseeria kuuendas kohtumises Pärnu Võrkpalliklubi. Ilm on meil sajuta, öösel on sooja kaks kuni kaheksa kraadi, maapinnal võib-olla üks kraad külma. Homme on päikesepaisteline päev, sooja tuleb kuni 22 kraadi. Riigikogus arutati riiklikult tähtsa küsimusena lairiba internetiühenduse rajamise olukorda, eelkõige seda, kuidas kiire interneti võrk jõuaks tavalisse majapidamisse väljaspool suurlinnu. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Eesti riik on seni kulutanud lairiba baasvõrgu ehitamisele ligi 28 miljonit eurot Euroopa liidu toetusi. Lähiaastatel on plaanis veel ehitada põhikaableid 41 miljoni eest kuid kogu selle suure ehitustöö ähvardab nullida lõppe ühenduse rajamine konkreetse maja pidamiseni. See on lihtsalt üle jõu käivalt kallis. Ametlik eesmärk on aastaks 2020 ühendada kiire internetiga kõik seda soovivad majapidamised. See on aga liialt kulukas ettevõtmine, tunnistas riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimees Andres Metsoja. Ühe sellise majapidamise maksumus keskeltläbi võiks olla 2500 kuni 11000 eurot ja noh, võib nagu öeldud, välja siit puldist numbreid, see võiks Eestile maksma minna tsirka 400 miljonit öelda, et igale poole viia kaabel on ilus ja see eesmärk võiks pikas perspektiivis olla ja kas või planeerimisseaduses nõude, et kui ehitatakse uusi elamurajoone, siis peab olema eraldi kanalitoru, kuhu on võimalik kohese valguskaabel sisse. Majandus- ja taristuminister Kristen Michal aga ütles, et seadusandluse muutmisega saaks üsna korralikku kokkuhoidu. Seniste kogemuste põhjal moodustab projekteerimine notariaalset toimingut ja muu asja on ligi 40 protsenti ehitusmaksumusest. Teine 40 protsenti maksumusest tuleneb kaabli paigaldamise ehitustöödest Bieber optilisi kaableid oleks võimalik paigaldada ka olemasolevate elektri tänavavalgustuspostidele. Just selline lahendus annab hajaasustusega piirkondades märkimisväärse. Kokkuhoiuseadusemuudatus annab optimistlikumatel hinnangutel nelja kuni viiekordse kokkuhoiu. Ma kindlasti ei taha luua muljet, et riik võtab kommertsettevõtjatelt üle nende kohustused või hakkab seda neile kinni maksma. Aga on meetmed, kus on võimalik taodelda ja ma väga vabandan küla kiikede sõprade ees, aga ütleme, midagigi asemel on võimalik taodelda ka rahastust kiire internetiühenduse rajamiseks oma kogukonnale. Eesti lairiba arenduse sihtasutuse juhatuse esimees Priit Soom tutvustas Suure-Jaani kogemust, kus inimesed maksid ise osa ühenduse rajamisest kinni. Rääkides valguskaabliühenduse saajatest, nende omaosalus oli tuhatkond eurot ja tegu ei ole väikese summaga, inimesed selle valiku langetasid, sest tõenäoliselt pidasite seda head teenust endale oluliseks. Kiire interneti puudumine on probleem eelkõige maal. Mirjam nutab, ärkab. Võrumaal, kus parasjagu käimas tegu, on ettevõtjate seas läbi viidud rahulolu. Küsitlus seoses internetiühendusega. 66 protsenti vastanud ettevõtetest ütles, et pole oma internetiühendusega rahul. Küsitlusest selgus ka, et kõige enam vastanuid kasutas mobiilset internetti, nentides, et tegu on sunnitud lahendusega ning tegelikult polder rahul ei selle kiiruse ega stabiilsusega, jätkab Võrumaal tegutseva joogitootja Linda nektar. Aktsiaseltsi tegevjuht Kadri Rauba. Valikuvõimalust väga ei ole, et meie nagu see gobelasse elion paigaldas, siis läheb valgus kaabliga, samas näeb ettevõttes, ta jääb nagu kaugele sellega liitumine oli, oli suht kallis lõbu ja siis me otsisime alternatiivseid võimalusi sellele, nagu ei olnudki muud lähedas, kui, siis võtan õhu teel leviv internet, aga samas, kui me tahame kõik, ütleme, et ettevõtte, automaatikat ja muid lahendusi teha, siis oleks kaabliga ühendus kindlal osalusel. Läbi õhu leviv kiire internet on kasutuses ka Rõuge vallas. Sealne vallavanem Tiit Toots nendib, et tänu valguskaablile on neil vallas olemas küll kiire internet koolis, kuid täna valguskaabliotsad nii-öelda tavatarbijani. Tõepoolest, inimesed nagu on pöördunud läbi õhu leviv mobiilne internet ei ole väga-väga hea kvaliteediga, sellepärast et meil osades valla piirkondades seal isegi mobiililevi nii hea, et seda saaks kasutada, siis oleme koostööd teinud ühe sideettevõtteks kallai Telecom massiga, kes siis pakub läbi õhuinternetiühendust raadiouudistele võrust Miriam noortav. Peaminister Taavi Rõivas võttis valitsuse pressikonverentsil kõne alla hiljuti Eesti meedias refereeritud loo Norra ajakirjandusest, kus räägiti mureliku stonis vene erivägede tegutsemisest Eestis. Mida me sealt siis teada sai, et kas see, et, et agressiivne Venemaa on julgeoleku oht, kas see on kellelegi uudiseks? Ma arvan, et ei ole. Kas Eestis päriselt toimuvad sellised Hollywoodi filmilikud actionit, nagu seal kohati kirjeldatakse? Noh, ütleme nii ja naa, et päris nii filmilik see asi meil siiski tegelikult õnneks ei ole. Selles loos mida siis on Eestis väga palju refereeritud, selles loos on nii neid asju, mis on võetud erinevate õppuste stsenaariumidest. Rõhutan, et Eestis väga tihti korraldatakse erineval tasemel õppusi, on olnud ka NATO salajase tasemel õppused, ei saa nendest stsenaariumidest detailides loomulikult rääkida, kui ma saan öelda, et jah, Me oleme väga erinevaid kriise, ka neid, mis on vähem realistlikud. Me oleme neid läbi mänginud ka valitsuse tasemel. Kas erinevate julgeolekuasutused mängivad erinevad õppusi läbi nii realistlikke kui vähem realistlike stsenaariumitega loomulikult mängivad, aga jah, oluline on teada, et et nii mõnigi teema, mida selles noore ajakirjaniku või Norra portaali kloos on kirjeldatud, nii mõnigi küsimus on, on pigem seotud erinevate õppustega kui, kui reaalse eluga. Ja samas on siin ka selliseid reaalse elujuhtumeid, mille puhul nende seostamine julgeolekuohtudega on väga meelevaldne, et ma võin talle ühe näite tuua, et seal tara portaalis oli kirjeldatud, et üle Pärnu lendasid Vene helikopterit ja seda fakti toodi välja kui justkui suurt turvaintsidenti. No mis siis tegelikult juhtus? Jah, tõepoolest on lennanud helikopterid, see kõik on registreeritud nii, nagu ülelennud alati registreeritakse. Tegemist oli tsiviilkopteritega toituvad kopterid, minule teadaolevalt lendasid Augusta tehasest Itaalias üle kliendile Peterburis. Kas see oli kuidagi turvaintsident? No puuduvad igasugused igasugused andmed, et oleks olnud, kas lend toimus, jah, toimus, Täna valitsuse laual on konkurentsivõime, arengukava tõstab esile meie ettevõtete väikese tootlikkuse ettevõtlusministri. Liisa Oviiri sõnul ei tohiks riiklaste ettevõtetel mugavustsooni langeda, vaid peaks vajadusel neid investeeringuteks survestama. Madis Hindre räägib lähemalt. Eesti ettevõtted kasutavad palju inimressurssi valmistavat suhteliselt odavat toodangut ning osutavad madala lisandväärtusega teenuseid. Sellise hinnangu annab Eesti konkurentsivõime arengukava meie ettevõtete madalale tootlikkusele olukorrale ei paista lihtsat lahendust, kuna sama dokument toob välja ettevõtjate vähese investeerimise ja viimastel aastatel langenud kulutused teadus- ja arendustegevusele. Ettevõtlusminister Liisa Oviir tõdeb. Probleem on olemas. Ühe võimaliku lahendusena toob ta välja mõtteettevõtte tulumaksuosalisest taastamisest. Võib-olla ka meie maksusüsteem on selline, mis enam ei soosi seda investeerimist. Võib-olla tulekski muuta, et tulumaksu pole, kui sa investeerid, aga kui sa ei investeeri, sellisel juhul tuleb ettevõttele tulumaks juurde, et ettevõtted näeksid vajadust ja sundi laienemiseks arenemiseks, innovatsiooniks ja, ja see on riigi funktsioon leida see keskkond, mis ei lase neil niisama sellest mugavustsoonist nagu päris olla. Kaubandus-Tööstuskoja direktor Mait Palts, kes kusjuures toob positiivsena esile just meie stabiilse maksukeskkonna, usub, et tegelikult on paljudel ettevõtetel soovi investeerida täiesti olemas ning paljud seda ka teevad. Ebakindluse eksporditurgude suhtes seab aga ettevõtjate investeerimisjulgusele piirid. Kui sa teed suuri kapitalipaigutusi enda tootmisse, aga samas ei tuleturg ostjad piisavalt kaasa või elavneks, siis võib ühel hetkel tõesti tekkida olukord, kus oled oma investeeringuga suures hädas. Liisa Oviir usub jälle, et kui ühed turud on languses, tuleb otsida neid turge, kus tarbimine kasvab. Näiteks Aasia turud on ju väga selgelt tõusvas joones, et pigem tuleb teha neid tooteid, mille osas on turud olemas ja riik tuleb väga selgelt kapi selles osas, et aidata siis uute turgude leidmisel. Investeeringutega on ettevõtjatele igatahes küllalt kiire, nimelt samal ajal kui konkurentsivõime arengukava toob välja liialt tööjõumahuka tootmise keskendumisega probleemile, et tööealisi elanikke jääb üha vähemaks. Mait Paltsi sõnul tuleb esmalt asuda hoolsamalt koolitama neid inimesi, kes Eestis on. Teisalt toob ta olulise lahendusena välja ka välistööjõu kaasamise, kusjuures Tööandjate keskliit usub, et aastas vajaks riik juurde ligi 5000 välismaist kätepaari. Ühtlasi sooviks keskliit spetsialistide Eestisse toomist soodustada sellega, et vähendatakse välismaalastele makstava palga alammäära. Liisa Oviir tõdeb, et kohati on välistööjõudu tõesti tarvis. Sammas jõuab ta ringiga taas teadus- ja arendustegevuse juurde ning pakub välja, et kui ettevõtjad tublisti investeerivad, siis tulevikus tööjõu vajadus ka väheneb. Tööstus automatiseerimine, digitaliseerimine, kõik need vähendavad seda töötajate vajadus. Kultuuriminister Indrek Saar andis valitsusele ülevaate lõimumisvaldkonna arengukava täitmisest. Jüri Nikolajev jätkab. Kaheksast eelmisel aastal mõõdetud lõimumisnäitajast olid seitse positiivsed ja vaid üks negatiivne. Nimelt aeglustus naturalisatsiooni tempo ja naturaliseerunud. Eesti kodanike arv oli mullu kaks korda väiksem kui ülemöödunud aastal. Halli passiga elab Eestis praegu veidi üle 85000 inimese. Millised lõimumisnäitajad olid väga positiivsed, räägib kultuuriminister Indrek Saar. Teisest rahvusest noorte usaldus Eesti riigi suhtes on sarnane eestlastest eakaaslastega, inimestevahelised kontaktid on oluliselt tihenenud ja nii huvitav, kui see ei ole, aga see monitori näiteks ka seda, et, et avatud hoiakuga inimeste osakaal on suurenenud nii Eesti kui ka teiste rahvuste esindajate hulgas. Lisaks on kasvanud eri rahvustest Eesti elanike omavahelised kontaktid ja vähenenud on eestlaste ja teisest rahvusest elanike erinevus osalemises vabaühendustes lõimumisprotsessile kaasaaitamise eest mitu preemiat saanud kultuuriajakirja Plug peatoimetaja Olesja Rotary sõnul võib lõimumisnäitajate paranemise taga seista ka midagi muud kui valitsuse tõhus töö. Neid on vist väga head tendentsidega, kahjuks me kunagi ei tea, mis protsessid need on, mis meie ühiskonnas toimuvat, mis mulle aga tundub võib-olla üha rohkem venekeelset inimest, see annab oma lapsi eesti koolidesse, see ongi see, mis meil toimub, pigem assimileerimine kui integreerimine, et ma arvan, see sõltub iga inimeste isiklikes kleitides. Lõimumistegevuse prioriteediks nimetas kultuuriminister Indrek Saar keeleõppe võimaluste laiendamist, sest praegu on tasuta eesti keelt õppida soovijate hulk mitu korda suurem kui riigil selleks võimalusi. Kultuuriajakirja Plug peatoimetaja Olesja Rotar hinnangul on keeleõpe tore asi, kuid üle pingutada sellega ei tohi. Kuid piisavalt sellest rääkida ja nagu panna inimestes olukord, kus nad mõtlevad, et ilma keeleta enam ei ole inimesed ja kõmblikut inimesed, see on see halb olukord, mis meie riigis valitseb. Muidugi, keele valdamine on tähtis, aga see ei ole kõik, see ei tee sinust head. Inimeste head spetsialisti. Viimase aja olulisemate lõimumistegevuste seas nimetas kultuuriminister telekanali ETV pluss käivitamist mittekodanike lastele koos sünniga Eesti kodakondsuse automaatset andmist ja eesti keele kursuste kvaliteedi kontrollimist keeleinspektsiooni poolt Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Tallinna Sadama nõukogu endine esimees Neinar Seli andis täna selgitusi riigikogu komisjoni ees. Enne seda kinnitas seda intervjuus aktuaalsele kaamerale, et tema esimeheks oleku ajal ei olnud rikkumisi märgata. Nõukogus on kaheksa liiget, ma usun, et kõik võis midagi märgata, et ega meil on ainus ei olnud, aga kuigi mina suhtlesin tõesti kõige rohkem ja minu jaoks oli ka see tegelikult üllatab ka sellel ajal niuksed asjad juhtusid, aga tõsi küll, juba viimased poolteist kaks aastat ma enam ei olnud ja nõukogu liige ja ei olnud ka nõukogu esimees, ma olin tõesti pikalt, aga sellel ajal mina küll ei märganud ja ootan, et Tallinna sadam on selles majanduslikus olukorras, mis tollel hetkel oli. Peale seda 2000 seitsmendad aasta aprillisündmusi kasti juhitud vaatamata selle kaubakogused langesid. Suutsime seda ettevõtted siiski kasumlikult edasi viia, suurendas viga aasta kasumit, alati võib ette heita juhatuse kontrollile nõukoguga. Nõukogu liikmed on teinud kõik ühistööd ja ma ei tea, miks meeskond ja ma usun, et siit on palju õppida. Mida rohkem sellest õpime, seda parem tulevik. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi nõukogu esimees Tarmo Porgand avaldas kahetsust ettevõtte teenuse kvaliteedi avalikkusega suhtlemise teemal kujunenud olukorras. Pärast Eesti Päevalehele antud intervjuus ütles juhatuse esimees Urmas Somelar, et koristustöödega sobivat tegelema kuni 45 aastased inimesed, kuna siis on nad veel õpivõimelised. Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta leiab, et sellise väljaütlemisega peale võiks riigiasutuse juht tagasi astuda. Somelar vabandas oma väljaütlemise pärast. Tarmo Porgand avaldas lootust, et Urmas sovelari tänane avalikkust kavandamine ja välja oma väljaütlemiste pärast oli siiras. Organud rõhutas, et ettevõte peab olema professionaalne suhtluses nii oma klientidega kui ka laiema avalikkusega. Porgand tunnistas, et riigi kinnisvara aktsiaselts on selles osas vigu teinud. Türgi peaminister Ahmetavat Oblu kaotab tõenäoliselt oma töö. Täna teatas oma tagasiastumisest seni president Tayyip Erdogani. Üheks lähemaks liitlaseks peetud autoglu pole nõus presidentaalne riigikord loomisega, mis just Erdogani selge eesmärk on olnud, jätkab Indrek Lepik. Türgi põhiseaduse järgi on riigi tähtsaim poliitiline amet peaminister. Sarnaselt meile on ka Türgis on presidendi roll pigem tseremoniaalne. Kuigi seaduse järgi pole üle-eelmisel aastal presidendiks saanud Ardowne enamat riigi esindus figuurist, on ta enda selge plaan Türgist tugeva president aalse võimuga riik luua. Seni on parteikaaslasest peaministril tavad tooludelega allunud, ent mitte enam. Viimaseks piisaks karikasse meeste kodupartei poolt möödunud nädalal tehtud otsus, millega võeti ta võtooluta, õiguse võim, partei piirkonnajuhte valida. Samas on selgelt lahkhelid meeste vahel tunduvalt sügavamad. Näiteks on ta võte olu tunduvalt vähem sõjakam kui hääldavad seda eriti kurtide küsimuses. Ligi 40 aastane konflikt keskvõimu ja kurdi Töölispartei ehk VKG vahel lahvatas taas möödunud aastal ning erinevalt ärdovanistandavad toolu valmis kurdidega läbi rääkima. Kahe juhi vahel on erimeelsused rahandusküsimustes. Ta võte ollut. Häirifactetterdavam püüab iseseisvalt türgi keskpanka intressimäärade langetamiseks mõjutada. Baldavale saab endale küll uue partei juhi ja peaministri valida need mehe ambitsioonidele president aalse riigi loomiseks see siiski väga kaasa ei aita. Uus peaminister hakkab talle küll partei käsuliine pidi alluma, ent Türgi põhiseaduse reaalseks muutmiseks pole tal ikkagi piisavalt hääli. Valitsev õigluse ja arengu partei AKP on olnud võimul juba enam kui 10 aastat, suurem osa sellest Hardovoni juhtimisel peaministrina, ent seni pole, koguneb parlamendis piisavalt hääli, et põhiseadust muuta või selle muutmiseks rahvahääletus korraldada. Enamik arvamusküsitluste järgi ei toeta tema plaaniga türgi rahvas analüütikute hinnangul hakata plaanima uute valimiste korraldamist. Tasub märkida, et möödunud aastal toimusid valimised juba kahel korral korralistele valimistele. Juunis kaotas AKP parlamendis oma enamuse, kui kümneprotsendilisest valimiskünnist hoolimata pääses rahvast esindama mõõdukam. Kurdide partei Haadete koalitsioonivalitsuste AKP-l moodustada ei õnnestunud, mistõttu kuulutas haldavan välja uued valimised vahepealse viie kuuga. Taas lahvatas konflikt BKK-ga, mida kriitikud pidest hääldavani plaaniks rahvusliku meelsuse najal valimistel parem tulemus teha. Ning seda ka AKP suutis novembrist aastasest parlamendis oma enamuse. Nagu varem mainitud, ei piisa praegusest 57-st protsendist aga põhiseaduse muutmiseks. Seega on seis Türgis segane, pingeline ja seda ajal, mil rändekriis saab suve saabudes taas surveni Türgile kui Euroopa liidule ja seda, kuidas kukub välja peaasjalikult voolu poolt läbi räägitud Türgi ja Euroopa Liidu vaheline migrantide tagasisaatmise lepe pole samuti selge. Kaasaegse kunsti Eesti keskuse kutsel saabus Tallinna Itaalia filosoofia ühiskonnaaktivist. Franco Perardi. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Me elame murrangulise ajastul, kus sotsiaalsed lõhed on kasvanud seniolematute mõõtmeteni. Tehnoloogia areng võimaldab uusi kommunikatsioonivõimalusi, kuid inimesel tuleb hakkama saada küsimusega, kuidas ületada empaatiakriis. Nii võib kokku võtta täna Tallinnas esinenud Itaalia filosoofiaaktivisti Franco Bernardi sõnumi. Bernardi rõhutas oma ettekandes, et tänapäeva inimesele on ees rasked aastad kuid kui meeles pidada seda, et me ei vaja mitte uusi seadusi, vaid armastust, on raskustest võimalik ka välja tulla räägib semiootik Daniele montitselli. See on see uus interneti põlvkond, see, mis võiks nii öelda ülemaailmselt hakata, ei tohi suunata nagu meie tegevusi ja mõtteviisi natukene teistsuguses suunas, mis just, reageering selle nii-öelda uus fašistlikule nihele, mis, mis toimumas on. Kuidas seda teha, ta meile väga täpselt ei ütle, aga eks me võime arvata, et mõnes mõttes on seesama virtuaalmaailma ja internetti maailma ja need kogukonnad, mis seal võiks moodustuda. Vot see see ajutööd, mis on puhtal virtuaalne praegu ja, ja nii-öelda imaginaarne seal internetis peaks kuidagi saama oma keha. Rebeka Põldsam kaasaegse kunsti Eesti keskusest kinnitab, et kunstile, loomingul kui mõtlemise ja maailma tunnetamise avangardil on siinjuures ülesanne pakkuda välja neid praegu puuduvaid, aga hädavajalikke lahendusi. Kunst kindlasti ühelt poolt on alati peegeldanud ühiskonda, vägivaldsus on ühiskond ja mida juba tehnoloogilisem inimesega kaugem, seda abstraktsem on kunst. Ja kui me vaatame ka Eesti kunsti, siis võib-olla tõesti need abstraktsed lahendused siis viitavad vägivallale või teiste on olnud juttu sellest, et Eesti kunstan, Pepolitseerunud ei taheta poliitiliste teemadega tegeleda. Võib-olla sellepärast tunnetatakse teatavat jõuetust selle esimegi süsteemile lestaks pigem põgeneda juba üks selline oluline asi, mille peale võiks rohkem mõelda, Ta ja mille, mis on selle tänase konverentsi eesmärk? See eesmärk on rääkinud sellest, et olulised kogukonnad ja mingisugune kuuluvustunne ja kunst on tegelikult ju ühendaja, et me mõtleme läbi kunstiloo kunstilised loodud mälestuste Taimi paljak räägib nüüd ilmast. Ilusate ilme pakkuv kõrgrõhkkond liigub homseks Saaremaa ja Hiiumaa külje alla ja selle vahetus läheduses tuleb eelolev öö selge taevaga. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur langeb kahe kuni kaheksa plusskraadini maapinnal kohati nulli lähedale või kraad miinuspoolele. Homme päeval on ilm päikeseline. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb seitsmeteistkümne kuni 22 kraadini, meretuulega rannikul jääb piiriks 13. Nädalavahetusel püsib kõrgrõhkkond Eesti kohal ning ilm on kuiv, rahulik. Selgetel öödel langeb temperatuur õhus pluss kahe pluss kaheksa kraadini, maapinna lähedal aga nulli ümbrusse. Päikeselise päevaga tõuseb 18 kuni 23 kraadini 11 meremõjuga, rannikul on märksa jahedam. Spordisõnumid võtab kokku Karl Mihkel Eller. Euroopa jalgpalli meistrite liigas selgus eile õhtul teine finalist, kui Madridi Real suutis üks. Null alistada Manchester City. Hispaania klubi võislasest pool kaitse käest Peil kuid värav läks mängu protokollis City mängija Fernando omaväravaks. Kolme nädala pärast toimuvas meistrite liiga finaalis kohtuvad seega taas kaks Hispaania klubi, kui teisipäeval kindlustas koha finaalis Reali linnarivaal Madridi Atletico. Eesti rannavolle duo Kusti Nõlvak. Mart Tiisaar kaotas täna Sotšis toimuval maailmakarikaetapil veel kaks alagrupimängu. Esmalt jäädi grupi teises kohtumises alla poolakatele Michal konsiolale ja Jakobson keevitšile 14 21 11 21. Seejärel kaotati kolme skeemis Venemaa paarile Oleextujanovski Artjom järasutkin Nõlvak Tiisaar võitsid küll avageimi 21 18 kuud kaotasid järgmised 18 21 11 15. Eesti meeste võrkpalli meistriliigas täna selguda Eesti meister, kui Tallinna Selver võõrustab kell 20 algavas kohtumises Pärnu Võrkpalliklubi finaalseerias null. Kaks kaotus kaotusseisu jäänud, kuid siis kolm mängu kolm. Null võitnud ning seeriat kolm. Kaks juhtima läinud Selver võib täna kaheaastase vaheaja järel taas meistritiitli enda valdusesse saada. Juhul kui Pärnu suudab mängu võita ning seeria viigistada, selgub Eesti meister pühapäeval juba nende kodusaalis. Pärnu Võrkpalliklubi temporündaja Timo tammemaa liitumas Prantsusmaa meistriliiga klubi tulusiga. Kuigi Pärnu peatreener Avo keel ei osanud Eesti Päevalehele öelda, kas leping on juba allkirjastatud või mitte, kinnitas ta Tammemäe. Duluusi läbirääkimised kulgesid edukalt. Tänavu mängis Euroopa tugevuselt viiendaks liigaks peetavas Prantsusmaa meistriliigas kaks eestlast Ardo Kreegi ja Andri Aganits. Korvpallikoondise kapteni Kristjan Kanguri koduklubi varese kaotas eile õhtul Itaalia kõrgliigas kand tuule 79 89 ning esimese meeskonnana play-off-ist välja. Kangur mängis 30 minutit, viskas viis punkti ning andis kolm resultatiivset söötu. Vareesee 16 meeskonna hulgas üheksandale kohale. Playoff viinud kaheksandast kohast jäi neid lahutama üks võit. Põhihooaja võitis Milano Emporio Armani. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.