See meeleolukas viis juhatab sisse tänase spektri saab ja me räägime täna pulmadesse, räägivad need, kes sellest tähtsast päevast alles unistavad, need, kel see juba selja taga ja oma kogemusi jagavad inimesed, kelle jaoks pulmade korraldamine tähendab igapäevast tööd ja leiba räägivad mehed ja naised, noored ja keskealised ja veidi vanemadki ja saate juhtum täna mad Lyneco. Ja alustame nendest, kes oma unelmate pulmadele alles mõtlevad ja sellest unistavad. Räägivad EP, Hanna ja Kairi, kelle päeva täidavad õpingud koolis ja töö. Kas nii kiire päevakava juures üldse unistamiseks aega jääbki? Unistama peate, soovitatavalt mitu korda päevas, nii et mina mõtlen küll oma pulmade peale päris tihti, kui aus olla, Hanna võib-olla keskkoolis või kunagi siis sai nagu rohkem mõeldud, aga praegu on nagu suhteliselt kiire ja siis selle unistamise peale kulub liialt aega, et seda ei saa nagu lubada. Kairi. No keskkooli ajal just vastupidi ei mõelnud üldse pulmade peale, aga praegu ikka sellised mõtted liiguvad küll, et võiks ju ja milline see oleks? Rääkige, kuidas te olete ette kujutanud neid tulevasi unelmate pulmi, kas teil on mingi kindel koht silme ees, võib-olla on ka juba kleit valmis disainitud? Rääkige natuke oma unistustest, mina kujutan ette, et minu pulmad peaksid kindlasti toimuma suvel, aga, aga suve lõpupoole, nii et natuke higistan ka juba tund aega verbersid soojad ilmad olema, sest et mina tahaks, et minu pulmad toimuksid kuskil väljas ilusas looduslikus kohas. Ja näiteks laulatustseremoonia on vabaõhumuuseumis on hästi ilus vana kirik, kus oleks minu meelest tõeliselt romantilised pulmad ja kleidi disain, kunagi oli mul nagu päris kindel, aga nüüd on millegipärast hirmus muutuma hakanud külma, lisan sinna asju ja võtan neid, võtan neid, aga ma tean, et tal peab olema pikk ja hästi dekoratiivne ja, ja, ja uhke. Kas kindlasti valge? Ei vot valget ma just ei taha, mulle valge värv väga ei meeldi, et ta peaks olema rohkem sellist elevandiluu värvi pärlmutrit mitte selline klassikaline lumivalge Hanna, ma mõtlesin seda, et Epul on nagu väga niisugune selge ettekujutus, millised need pulmad peaks olema. Ma ilmselt ei, mõtlesin üldse eriti palju, aga jah, ma mõtlen, et kindlasti laulatus peaks olema nagu kirikus ja kleit ja siuksed asjad, need ilmselt ei ole nii, nii olulised. Minu jaoks vähemalt. Kairi. Varem ma mõtlesin ka, et kindlasti kirikus ja ristitud olen ka, et lootust on, aga praeguse seisuga kindlasti mitte kirikus et pigem just võib-olla kõige tavalisem registreerimine, aga see õhtupoolne osa oleks selline, ütleme näiteks mis ma ise olen mõelnud, et Laitse loss on selline ilus koht ja ümbrus on seal mõnusa rõdu peal olla, on ilus vaade ja kõik ja no ikkagi soojemal ajal, et saaks väljas ka olla. Mis te arvate, miks on nii, et siiski valdav enamus noori naisi, kellel meheleminek seisab alles ees ja et nad siiski unistavad sellisest väga ilusast, väga erilisest päevast, kus peab olema limusiin ja valge kleit ja pruudikimp ja kõik see muu iseenesest võiks öelda ka nii, et kui on kaks inimest ja kui on armastus, siis kõige olulisem on ju see, et on need kaks inimest koos vaikselt registreerivad ära ja ka see on ju tegelikult pulmapäev, miks on see väline seal ümber nii tähtis, mis te arvate? Ma arvan, et võib-olla sellepärast, et naised on tegelikult kole edevad ja pulmapäev on üks päev, kus sa tead, et mitte keegi teine ei tohi tegelikult sama ilus välja näha kui sina ja seal tõeline võimalus olla tähelepanu keskpunktis, nii et ainult sina, sina ja mitte keegi teine, sina oled tõeline maailma naba, et milline naine ikka väga sellisest võimalusest ära ütleks. Hanna, mis sina arvad? No kindlasti sellepärast, et naised on väga edevad, aga ilmselt ka sellepärast, et et saaks teha pilte, et need oleks mälestus mälestuseks ja et ilmselt ei taheta ka, et ainult endale meelde jääks, et ka teistele jääks meelde see Edevuse suhtes ma ei oska öelda, aga mõtled sellest seisukohast, et abiellud üheks korraks, et see on üks kord elus, sul siis võiks olla selline mälestus mida kas või siis vanapõlves, et oli aeg ja et noh, võiks ju olla ka selline vaikne, tagasihoidlik kahekesti pulm, aga kui sul on sõprade ja sugulaste ring nii suur, siis nad kindlasti solvuvad ja seda ka ei taha. Kui palju teil on õnnestunud oma elus seni pulmas käia, tuttavate-sõbrannade pulmas, võib-olla õdede-vendade pulmas kuskil niimoodi missugune senine pulmas käimise kogemus on? Mina olen käinud ühe korra, elas pulmas ja see oli minu tädi pulm ja ma olin piisavalt nooret, mitte sellest palju mäletada, ma tean, et ma olin lilleneiu ja lilleneiu kleit oli tehtud minu ema pruutkleidist ja et lilli oli nii palju, et ma ise sealt tagant Tal on välja paistnud. Hanna, no mina olen käinud kaks korda pulmas ja ja nüüd see nädalavahetus on 30.-st pulmad, kui ma lähen. Ja need kõik on olnud nagu siuksed, suured pulmad. Aga kas ka meelde jäävad? Jah, kindlasti väga meeldejäävad ja ja väga huvitavad. Pulmakombed on, on nagu suhteliselt mitmekesised, väga erinevad pulmad on olnud. Mihhaili pulm on jah selline, mis ikkagi jääb meelde, kui ta ikkagi on vähegi selline. Ja selle peale on mõeldud, et mina olen ise käinud ainult ühes pulmas ja eelmine suvi. Ja seal oli küll kõik viimse detailini valmis mõeldud, et õhtul lõppes küll pidu ära, ilusti, aga kogu see sõit välja tee peal igast need peatused ja mängud ja kõik see oli selline mõnus. See on nagu seltskonnaüritus on rohkem kui et see ei ole nagu omavahel. Olete te sedapidi mõelnud, mida teie tulevases pulmas sellel pulmapäeval kindlasti ei tohiks olla? Kindlasti ei tohiks juhtuda. Ei tohiks olla kurbi, pisaraid, purjus inimesi. Hanno, oled sa mõelnud? Kindlasti ei tohiks olla ja siukseid purjus inimesi. No kui arvestada pulmi, siis sa ei saa garanteerida, et sul ei tule seal purjus inimesi, aga mis võib-olla enda poolt tahaks, üritaks teha, et, et kõik laabuks, et et suudaks ennast panna niimoodi, et oleks rahul. Milline siis see soeng tuleb, kuidas see kleit, Ta istub, et pulmaisa ka ei jooks ennast täis, vaid suudaks seal pidu üleval hoida, et sellist asja suudaks, mida nagu ise saaks omalt poolt teha, et siis kindlasti üritaks, et kõik asi laabuks, et ei oleks mingeid tülisid, mingeid arusaamatusi, mis võib-olla rikuvad kogu selle ilusa õhtu ära. Aga ühel hetkel saab unistus teoks ja siis seistakse silmitsi tõsiasjaga, et pulmapidu vajab oi kui palju korraldamist ja oi kui palju raha ja kust üldse alustada. Tallinnas tegutseb pulmaagentuur, kus noored, aga kogemustega töötajad aitavad noorpaari pulmakutsete valikust kuni peolaua tellimiseni välja. Kas algus on tavapäraselt ikka nii, et häbelik hääl telefonitorus küsib, et näe, tahaks naist võtta, aga ei tea, kust alustada. Kõnelevad pulmaagentuuri tegevjuht ning staažikas pulmavanem Vahur Jüris ja pulmapeoagentuuri juhatuse esimees Olav Ruhnu. Tavaliselt küll jah, paariline on juba olemas, tähendab, ja siis tuleb see pidu korraldada. Seal on ikkagi, et noh, peokoht, finantsiline pool, et kui palju see üritus võib maksma minna? Meie kohus on nüüd selgeks teha, et mis vahemikes üldse annab seda pulmapidu korraldada, et millisest summast, millise summani, et see oleks vastuvõetav ka noorpaarile. Peokoht ansambel lisameestel on kõige tähtsamad loomulikult fotograafid, videod kõik muu alates meigi, juuksurid, pulmaautot, lilled, kõik riided. Te kutsute siis selle tulevase noorpaare siia ja arutate temaga kõik üksikasjalikult läbi. Jah, see oleks kõige alati kõige parem variant, siis oleks meil ka endale ettekujutus, et kuidas nad ise tahaksid seda oma unelmate päeva näha. Järelikult on teil väga suur kogemuste, saate teha üldistuse, mis on see, mida kõik noorpaarid alati soovivad, et nende pulmas peab olema? Kindlasti pruut unistab unelmate kleidist, et lillekimp oleks näpu vahel see kõige kaunim. Loomulikult, et oleks korralik pulmavanem, hea ansambel. Lõbusad inimesed. Kui pruutpaar tuleb siia, siis neil on palju uitmõtteid, et meie selle esimese tunni pooleteisega püüame nagu välja noppida, need olulised ja neid ennast ka teavitada nendest, mida nad tegelikult tahavad ja siis vastavalt, et hakata pakkuma sinna lahendusi. Sest ka nemad ei, tavaliselt ei kujuta ette, mida see organiseerimine endast endaga võib kaasa tuua ja meie asi on neile see pilt luua sellest Nii et tahetakse päris tihti ka midagi teistmoodi, et oleks mitte tavaline tüüp süldipulm noh lihtsalt lihtsalt istutakse, võetakse napsi, süüakse kõhud täis ja minnakse laiali vaid midagi teistmoodi, mida teistel olnud ei ole. Ja siis on meie kohus aidata seal mingit lahendust leida. Kas te tegelete ainult pulmapeoga või ka registreerimisega, et ka see näiteks oleks veidi teistmoodi, võib-olla mõnes teises kohas? Ja kindlasti, mida aeg edasi, seda rohkem tahetakse nendest ametlikest perekonnaseisu ametitest välja minna kuskil looduses, tehased registreerimist või kuskil mõisas. Eestis on väga palju ilusaid kohti ja tänapäeval on see asi võimalik, et tõstis registrit. Seeria tuleb täpselt sinna teie soovitud või valitud kohta kivi otsa. Puuotsad on igale poole nõus. Tulevad, et seadused kehtivad igal pool ühtemoodi, et tänapäeval on kõik võimalik. Saab teha ka üldistus, mida tavaliselt noorpaarid alati ütlevad, et mitte mingil tingimusel seda ei tohi minu pulmas juhtuda, toimuda või olla. Jah, vahest ikka öeldakse niimoodi, et kindlasti ei tohi pruudiröövi olla kindlasti alles esimese kahe tunniga purju ei jääks ja et ansambel ennast ikka peo lõpuni välja veaks. Loomulikult, sellised on kõige tähtsamad asjad, mille pärast muret tuntakse. Et vanast harjumusest võib-olla juttudest on tõesti, on selliseid pulmavanemaid, kes on tõesti lähevad sinna ainult et oma naps kätte saada ja algul asi sisse juhatada ja pärast olla võrdõiguslik külaline ja tunda ennast täiesti vabalt, samas noh, see ametlik osa tegelikult, milleks sind on palgatud sejad täiesti soikat. Kui te siis olete kõik plaanid läbi arutanud, nende soovid teadmiseks võtnud ja lööte kokku selle esmase eelarve ütleme, et on tegemist sellise keskmise pulma ka 50 pulmakülalist. Selline korralik pulmalaud päris sülti just ei ole, ütleme, et külmlaud päike, ansambel mängib, on fotograaf, peetakse kuskil taas mõnes sellises üsna tavalises üüritud ruumis, ei ole midagi selles mõttes eriliste teete eelarve, öelge mulle, mis see umbes võiks olla. No tavaliselt tavaliselt ta kipub olema ikka sinna kolme-neljakümne 1000 krooni ümber. Sest kui me võtame siin arvesse kõik sõrmused, riietused, alates transpordikulud oma aeg Alati läheb muidugi kõige rohkem maksma toidulaud, et seda on tõesti võimalik nii 100-st kroonist kuni 1000 kroonini inimese kohta tellida. Alkohol, mis laua peale võetakse, kas see võetakse koha poolt, kus on tavaliselt väga suur kate sellel või võetakse omalt poolt? See on niivõrd erinev, on ka pruudikimp olnud, mis maksis 10000 krooni, eks, et noh, et see on ühest äärmusest teise, et tõesti, et siin sellist keskmist hinda ei oska ütelda, et on lihtsamaid võimalusi, kui sul on omal suur esivanematel suur talu, kus õue peal lüüakse telk püsti omad toidud, asjad on võimalik ka see üritus teha palju, palju väiksema eelarvega samas ajada tõesti pilvedesse, et oli kord selline juhus, kui noorpaar ütles, et meil on 100000, et mis ma sellest saan, ma ütlesin, et selle eest on võimalik saada 30 sekundid, saluuti korralikud, laseme 10 pommi üles, see ongi teie rahad läbi, eks, et noh, et see valikuvõimalus on tõesti suured. Ja nüüd las räägivad veidi vanemad naisterahvad, kui need, kes saadet alustasid, räägivad Kadri, Marju, Urve ja Marit. Sellest on ikka kohe väga palju aega möödas lausa 11 aastat. Nii et päris piisav aeg, aga üldiselt ma mäletan seda päeva päris selgelt. Ja mul on väga hea meel, et ma ikka abiellusin ja et ma ikka pruut olin, sellepärast et see on ainulaadne kogemusena naise jaoks noore naise jaoks olla pruut ja ja kuidas kõik sinu ümber sebivad ja askeldavad ja minu puhul oli veel see naljakas, et millegipärast minu sugulased minu õde ja minu täditütar olid nagu rohkem aktsioonis kui mina ise. Nad mõtlesid välja kümned erinevad pulmakleidi mäed planeerisid minu pulmi ja nad olid ise nagu kohati mul tekkis tunne, huvitav, kas nemad abielluvad või olen ikka mina, mis tegi selle päeva kõige erilisemaks. Oli see kleit, oli see pruudikimp, oli seal need inimesed, kes sinu ümber oli pulmalaud? Ma arvan, et see oli nagu kõik, kui ja aasta siis oli 91, kui mina mehele läksin ja tollel ajal olid, oldi veel harjutud sellega, et on sellised pika lauapeod. Aga õnneks minu abikaasa oli sama meelt, mis mina ei tahtnud pikka lauda, me tahtsime väikest vastuvõtu ja see oli ilmselt külaliste jaoks selline natukene shot keerivet, kutsuti neljatunnisele vastuvõtule ja aeti juttu tuia joodi šampanjat, söödi suupisteid ja kõik imetlesid mind kui pruuti ja ma olin selle üle väga õnnelik. Ma ei tahtnud mingisuguseid mänge, ma tahtsin, mina oleksin tähelepanu keskpunktis ja mul õnnestus. Kas nii oligi kutse peale kirjutatud vastuvõtt sellest kellast selle kellani? Jaagutseber oligi kirjutatud, ootame teid väikesele vastuvõtule, täpselt, oli ära määratletud kellaaeg, mis kellast kellani ei isameest ei olnud, oli lihtsalt palutud ühte tuttavat inimest, kes siis tegi mõned väiksed mängud vaatas, et inimesed natukene tantsiksid ja hoidis sellist meeleolu üleval, aga aga isameest ei olnudki nagu vaja, see ei olnud üldse selline pulm ja see oli ju 91. aasta, ma mäletan seda, et saada ei olnud mitte midagi, aga kuna minu ema tööd tas õmblusvabrikus, siis ma sain sellise kleidiriided, mu sõbrannad olid kadedusest sinilillakirjud ja kleidi tegumood oli selline. Mul olid õlad paljad ja suurt dekolteed, tee, mida tollel ajal 91. aastal veel ei julgetud teha. Nii et ma olin ei no ma õnne tipul, noh nii Siitten küll ühe järelduse rääkigu, mis nemad tahavad, aga see pruudikleit, see on ikka üks hirmus tähtis asi. Võtame järgmise Marju, millal sina abiellusid? Mina abiellusin 96. aastal. Tegelikult on meeles see, et hästi palju külalisi oli ja see, et kõik soovisid õnne ja et need õnnesoovidest olidki ja siis pärast muidugi see pidu ka ja külalisi oli kusagil noh, umbes 100 ringis, et osad jäid tulemata ja ja see oli selline hästi suur pittu, ansambel mängis ja kõik tantsisid ja siis eks tuttav inimene oli lihtsalt isameheks ja oli nagu hästi ette valmistanud oma kava, nii et see oli hästi põnev pulm. Aga teie mõlemad abikaasaga teadlikult tahtsitegi sellist suurt pulmad on palju inimesi ja ja surmel jah, tahtsime küll, sellepärast meel tundsime, et, et sooselts on nii suur ja pole nagu kaua kokku saanud ja ei olnud sellist head ideed, et minna kusagile mujale reisile või kleidiga oli küll selline lugu, et kes tuttava õmble ei anna selle tegija ja tema oli selline hästi kärts mürts, naisterahvas ja ja kui me hakkasime sellest rääkima, et missugune see kaela ava, peab olema kleebin hakkasin sõrmega niimoodi vedama mööda seda kaeluse piirkonda, et noh, umbes niisugune võiks olla, siis ta võttis käärid kätte ja lõikas selle niimoodi üks, kaks, kolm valmis ja küsis, kas selline ei olnud enam midagi. Oligi selline, väga ilus oli, aga väga paljastav. Kui oli see hetk käes, et oli vaja soe toit lauale kanda, siis äkki selgus, et me ei olnud üldse mõelnud selle peale, kes seda veel teevad. Siis lahendas selle olukorra väga hästi meie pulmavanem kes lihtsalt kogus soliidsed valges särgis ja lipsuga meesterahvad kokku, saatis nad kööki ja kõik marssisid sealt niimoodi aplausi saatel sellise suure lõuaga niimoodi välja ja teenindasid ja kõik olid väga rahul ja see oli väga lõbus. Urve, sina käisid mitte just väga ammu aega tagasi ühes hoopis teistmoodi pulmas, justkui oli pulm ja justkui ei olnud pulm. Tegu oli sellise toreda lõbusa üritusega 30 aastat kooselu imeltcolm, kena abielupaari sõpruskonda tähistasid kaaskümnendat pulma-aastapäev ja nii see 30 kokku tuligi. Ja see oli siis natukene nagu niukene äraspidine, pulme, tõsi küll, ütleme, pruutpaarid olid sama ilusad kui 10 aastat tagasi samade riietega made uhked marssisid sisse ja aga siis nagu niimoodi pööras vinklisse kõik läks nagu hoopis teistpidi, et alates sellest pruutpaar soovis õnne pulmakülalistele pildistada ohjeldamatult pulmakülalisi, pulmakülalised suudlesid ohjeldamatult ja seistakse, Pädasetame tavapärased, ütleme niukse tehas. Ütleme niisuguse suure 100 inimese seltskonna niimoodi seltskonnamängud ja, ja kõik ja puha. Ja eriti vahva oli muidugi üllatus pärast keskööd, et kui tavapärased mängitakse maha pruudipärg, et siis astusid pruutpaarid ülesse lava peal. Rahvatantsukavaga. Ja kõik see seltskond, kes siin olid kogunenud, need olid samad inimesed, kes oli 10 aastat tagasi ka nende paaride pulmas olnud, noh, enam-vähem samad inimesed, kõik mängisid kaasa, kõik tundsid ennast hästi. Ma usun, et põllumajandus on tegelikult või üldse, kui sa oled kuskil seltskonnas ette, et oleneb ikkagi sellest endast, et kas nemad ei lähe nagu kaasa või oled sa nagu rohkem omaette, aga üldiselt rahvast oli väga hästi kaasa lustis. Marit on sul silme ees oma unelmate pulm, mis kunagi võiks tulla. Ma arvan, et kindlasti on käia teiste pulmades ja vaadates neid filmides ikka tuleb esimesena tõesti meelde ette kujutas endast ja oma nii-öelda siis välja valitud ja ma arvan, et see pulm peaks olema otsast lõpuni väga hästi organiseeritud. Kindlasti peaks olema pulmas minu meelest orkester elav muusika näiteks et inimesed saaks tantsida, mitte kuskile tümpsuks, midagi tingimata ei peaks olema see pika laua taga ega tohutu suure hulga rahva ees, et et mina kujutan ette, et oleks minul nagu kõige tähtsamad Mu mehele ka kõige tähtsamad inimesed ja mu sõbrannad ja kõik tunneks hästi ja meenutaks seda tõesti hea sõnaga. Aga kas tähtsa päeva kleit on sul mõttes valmis disainitud? Poolenisti ma võin öelda, kindlasti oleks ta kurguni kinni nööbitud, ma arvan ja, ja mitte mitte mini, et et kindlasti peaks olema pikk. Ja siis, kui ma jälle näen mõnda uut kleiti, siis ma mõtlen ikka jälle talle varrukad külge, varrukad ära. Et siis, eks ilmselt oleneb vist aastaaiast ka, et ikka suvi, siis ta ilmselt oleks ikkagi suhteliselt lahtine. Pulmad on üldse selline sündmus, mis minu meelest ei tohiks toimuda mingite olude sunnil ja näiteks minu jaoks võiks täiesti ära jääda tseremoonia ametlik, selles mõttes meie selle perekonnaseisuaktide büroos kiriklik laulatus kohe igal juhul. Missugune on siiani sinu selline kõige eredam, ilusam pulma, mälestus nendest pulmadest, kus sa käinud oled, miks mõni pulm lihtsalt jääb rohkem meelde kui teine enamus, need pulmad, kus ma ikkagi osalenud olen, on ikka, kipuvad selliste eesti tõugu olema ikka mängud ja suurem osa nendest on olnud ikka hommikuni välja või niisugused lustakamaid ja selliseid suure söögiga pika lauaga ja ja niimoodi, aga olen olnud ka ühes sellises pulmas, mis lõppes ära kella ühe paiku öösel või niimoodi, kus siis tõesti pruutpaar oli otsustanud nagu filmis välismaa filmid ei ole harjunud vaatama. Järgmisel päeval reisile alguses tundus ta nagu harjumatu, aga tõesti ta jättis sellise ainult sellise ilusa meeldiva tseremoonia mulje. Mulle meeldis väga üks pulm, kus me käisime. No ütleme, see oli vist üks viis aastat tagasi, kus registreerimine toimus täpselt nii nagu Maritites näed välismaa filmides, see oli siis õues ja katusealune oli ära ehitud ja see pruut por tuli kuskilt kuskilt ülaaasa mingist metsast välja, sinna katuse alla, toolid olid väljas ja, ja vot siis seal väljas bändi, selle paari. Mina eeldasin, et sellele järgneb selline ilus vastu ja sellele järgnes tõeline süldipidu. Vot see on see asi, mis mulle absoluutselt ei meeldi. Kohustuslikud mängud, mis sa pidid kaasa tegema, purjus inimesed. Lõpuks veel purjus pillimehed, nii et minul oli sellest pruutpaarist nagu hästi kahju, et kuidas nii ilus algus sai nagunii halvasti. Vaata, mul on meelde jäänud, nagu Maret ütles, et kindlasti peaks olema laulatused, et ka viimane põlgus, mina nagu käisin, oli tõesti, laulab tased imeilus pruut hästi pikas valges kleidis ja siis põkvel südamega peigmees ootamas kiriku ukse ees, niimoodi pruudikimp käes, et millal millase pruut tuleb niimoodi natukene hiljaks ja, ja ja siis kõik see, et inimesed seal kirikus nadi, ootamas pruutpaari ja, ja see niisugune ilus, gooti stiilis moodi vana maakivikirik ja, ja, ja see orel ja, ja tõeliselt võttis pisara see eelnõu midagi niimoodi nii hingele. Aivar José, kuidas te enda pulma mäletate? No minul oli selline tagasihoidlik pulm kusagil 30 inimest ja ma ei pidanud suurelt, kuna ma olin juba. Mis tähendab, et meil oli juba kaks last selleks ajaks. Ja sellel ajal oli kehtis liidus selline komme, et pidi kindlasti olema keegi, tähendab, pidite olema abielus ennem kui said näiteks endale korteri ja minul oligi selline juhus, et et ennem ei saanud korterit, kui pidin abielluma. Tänapäeval niimoodi ei ole, seal on võimalik vabalt, aga siis oli jah, et abikaasal enam korterit ei antud, kui pidi olema abielus. Mis aastal ta abiellusite neljandal detsembril ja aasta oli 85. 85. aasta, kui ma nüüd väga ei eksi, siis sel ajal ju kehtis Nõukogude liidus ka see niinimetatud Gorbatšovi kuiv seadus. Aga pulmades on ju ikka ka alkoholi olnud, kas see ka tol korral nagu probleeme tekitas? Minu pulmas isiklikult mitte, kuna ma pidasin nahku, mõtlesin, ma pidasin väikselt ja pidasin omas kodus. Aga suuremates, kes pidasid suuremad, neil kindlasti olid. Suure probleemina pidid võtma load, kohad, kus nad piinasaid osta, kui palju. Ja need, kes seda ei teinud, neid jäid kohvitassidest morsiklaasidest. Oli teil pulmas ka mingisuguseid rituaale? Ei, minu pulmas ei olnud, nagu ma ütlesin, minul oli lihtsalt tavaline kabineti registreerimine ja pärast sugulastega oli istumine. Aga te olete oma elu jooksul käinud väga paljudes pulmades, põhiliselt asjaosalisena, kas siis pillimehena või pulmaisana. Kuidas teile tundub, missugused need pulmad praegusel ajal on? Praegusel ajal on tendents sinnapoole, et pulmad on suuremad. Jõukamad kutsutakse rohkem inimesi. Kingitused on suuremad, kleidid on ilusamad, tüdrukutel seljas, nii et on näha, et inimesed, kes teinud endale pulmad, need on ikka selleks valmistanud ka vähemalt rahaliselt päris tugevalt ette. Nii et pulmad ikka valmistatakse päris korralikult ette, kas mõeldakse nad ka hästi läbi? Loomulikult pulmutab mõtlema, valmis esimesest päevast kohe, kui see pulm lahti läheb, ütleme esimesest tunnist alates riiete panemisest kuni lõpuni välja koristamiseni. Kõige rohkem peaks tähelepanu pöörama kindlasti isamehele isamehele ja loomulikult pillimeestele. Missugune võiks olla teie jaoks kõige ideaalsem pulm, nii-öelda unistuste pulm? Igaüks teeb omamoodi pulmi, aga ma arvan, et, et selline unistuste pulm kui teda pidada siin Eestis, siis kindlasti peaks olema selline lõbusalt kõikidel pulmas olijatel jääks heas mõttes meelde päris pikaks ajaks. Seda nii muusika kui isamehe kui ka muude kleitide, kingituste ja ükskõik milleni välja. Tiit Peterson, te olete 23 aastane ja vallaline. Kui tihti te pulmade peale mõtlete? No viimasel ajal üha tihemini, kuna peale viimase venna pulma nagu suguvõsa ootab kolme aasta pärast uuesti pulm aia, seda juba minust. Nii et teie olete oma perekonnast siis järgi jäänud, nagu sellise viimasena või? Tegelikult on mul noorem õde ka temale nagu anti vabad käed, temal tehku. Seega pulmakogemuste teil on, missugune pulmapidu teile kõige rohkem meelde on jäänud ja mille poolest? Nii palju kui mina pulmades käinud, kõik nagu omamoodi erinevad olnud, aga siiski ma nagu eelkõige. Ma arvan, et kõige viimane minu viimase venna pulma või oli ikkagi niisugune minu jaoks nagu ideaalsem ja mulle kõige enam meeldivam. Ta toimus Tartu botaanikaaias, kus on väga ilus loodus. Kui te nüüd enda pulmade peale mõtleksite, siis missugune see peaks olema? Kindlasti mitte perekonnaseisuametis lihtne registreerimine, vaid midagi, midagi enamat, kas siis juba kiriklik laulatus või või kamm kuskil looduses, kus, kus iganes mingis erilises kohas, kas pidu peaks olema suur paljude külalistega või selline väike ja tagasihoidlik külalisi toi liiga palju ei ole ka liiga vähe, et liiga palju siis nagu on koormav ja kui liiga vähe, siis pole välistatud ei ole ükski variant, et võib-olla vastuvõtuvorm, kus on, mis toimub kolm tundi ja rahvas läheb laiali ja pärast on mingi after paati perekonna sugulaste seltsis, aga võib ka olla sihuke suurem pidu, mis. Kestab pulmades on väga oluline ka riietus, eriti just pruudi riietus, missugune teie pruut peaks olema, millises kleidis või või kostüümis või üldse. Sisatsiline, aga näiteks on traditsiooniline pruudi pärilik, see seda ei pruugi olla näiteks kindlasti võib-olla ei pea olema. Aga ikkagi võiks olla valges maani kleidis. Valges küll, ja see on, see on kindlalt kinni. Andresega kuna teie pulm toimus Minu pulm on toimunud ühel väga külmal varakevadisel päeval ja aasta oli tollel ajal 87, minu pulm oli selline traditsiooniline kristlik pulm ja võib-olla täpsustades vaba koguduslik. See siis tähendas seda. Ta on muidugi korrektne laulatus ja kõik muu, aga pulmapidu siis täiesti alkoholivaba. Praeguste kogemuste praeguste teadmiste praeguste mõtetega peaksite hakkama sama pidu korraldama, oleks ta sama? Oi, ei, kindlasti praegusel ajal teeks palju asju teistmoodi, aga arvestades, et mina ja minu abikaasa me olime küllalt noored inimesed, siis me usaldasime ka inimesi, kes seda korraldasid ja nad tahtsid parimat ja nad tegid parima, mida nad oskasid. Ja ma arvan, et see polnudki ka meie seisukohalt, kui mehe järele mõtleme, põrmugi halb, oli see suur pidu, väike pidu, seal oli inimesi kusagil 80, et noh, tänapäeva mõistes, see on vist juba küllalt suur. Aga veel tolle aja tollel ajal korraldati ikka veel üle 100 sajalisi. Et siis ta ehk oli keskmine pulm tänapäeva mõttes juba natukese suurem. Ja muidugi see pulmalised olid ka väga palju oli inimesi võib-olla koorist, kus kooridest, kus laulsime eakaaslasi natukesega sugulasi ja seetõttu see harv tuli ju väga kähku kätte. Aga missugune on teie jaoks selline ideaalne pulm praegu sellele mõeldes, minu seisukoht on selline, et pulm peaks olema pruutpaari jaoks? No me saame aru, et on olemas sellist, kuidas öelda pulma, mis siis on mõeldud eelkõige külaliste jaoks, kes ütleme nii, maakeeli öeldes pulli ja ja, ja muud saab. Ja võib-olla ka Eestis on peetud väga sagedasti selliseid kulme varasemal ajal kus tõepoolest huvitav oli ehk külalisel, aga pruutpaariga tehti igasuguseid, et noh, nalja ja tükke totrusi ja ma arvan, et ega neil enamusel nii väga hea meel selle üle ei olnud. Mina arvan, et film peaks olema siis selline, et pruutpaaril oleks seal hea olla ja et samas ka hiljem meenutades jääks järele selline kena mälestus Pulmas on väga oluline roll ka fotograafil ja pulmaagentuuri, foto ja videomees. Arvi Pill räägib nüüd oma tööst ja kogemustest ja oma tööst ja kogemustest räägib ka pillimees jaaklinnas. No üks konkreetne ülesanne, eks need ülesanded ei ole tegelikult seal pulmas, mitusest, pull-pullmann terviksündmuse, noorte tegijate jaoks ja seal midagi eristada eraldada ei saa mina rohkem tegelenud nagu videopoolega fotopoolega tegelevad fotograafid kahte asja korraga füüsilist ei jõua lihtsalt. Ja no mis ma tahaksin sind nagu ära märkida kohetega videol sisuliselt see on liikuv pilt, mis jääb mälestuseks ikka aastakümneteks ja, ja võib-olla veel kõvemaks natukene noorpaaril tuleks kõige selle noh, juhtimise ja, ja selle juures mõelda selle peale ja et noh, ruumide valikul, kui on ikka päris pimedad ruumid, siis ei tule sealt ka korralikku pilti ja, ja kui on noh, ansambel või isamees on keskmisel tasemel, siis selle võrra lükkub ka meie kvaliteet kuhugi poole. Noh, ajapikku on välja kujunenud juba teatud momendid, mida sa võtad teatud momendid, millele sa nagu ei pööra eriti tähelepanu, sest ei ole niivõrd olulised. Põhiline, need saaks peale kõik rituaalid, et saaks peale noorte tervitused, vanemate tervitused ja, ja nii edasi ja nii edasi. Üks nipp või soovitus, kuidas pruutpaar pulmapildi peal just selle nii-öelda selle poseeritud foto peal, mis siis peaks jääma igaveseks mälestuseks, mis pannakse raami sisse, kuidas selle peal imeilus välja näha. Tegelikult soovitus on äärmiselt lihtne, tuleb lihtsalt olla vaba ja rahulik, üldse mitte fotograafi tähele panna. Sest noh, tegelikult see on ikka noorte endi päev ja nende kahe vaheline rõõmupäev ütleme siis niimoodi ja kui sa seal pingsalt jälginud, mida nüüd fotograaf teeb, ütleb, käsib. Noh, ega see pinges pilt ja leian, et noh, muidugi osa fotograafi, kes, kes sätivad hästi hoolikalt, saavad selle tulemusena ilusa pildi osa fotograafe, kes püüavad momenti lihtsalt kõige tähtsam ikkagi rahu ja rahu ja naeratuse hea meel, head. Vanasti oli ainult üks võimalus pärast registreerimist fotostuudiosse ja seal tehti see pilt ära siis kus tänapäeval ennast pildistada lastaks. Just see pruutpaari kahene pilt. See on ka täiesti vastu, tulles noorte soovile, kuidas nendes soovivad? Väga ilusaid pilte saab stuudios väga ilusaid pilte saab looduses. Kuidas ilmaga on, kuidas aastaajaga on? Kuidas suhtuda sellesse, kui noorpaar arvab, et sugulastel on piisavalt fotoaparaate pulmas kaasas küll nemad teevad pildid ära ja pärast nende käest saame. Vot jah, selles suhtes tahaks nüüd küll nagu niimoodi soovitust jagada, et vahetevahel siiski tuleb ette, kui noor berna otsustab, nagu, et pulmaeelarve niigi suur, et hoiame, ütlesid foto- ja video pealt kokku, et meil, sugulastel on siin need uued aparaadid, hobihallist videokaamerad ja kõik see on väga tore ka selle pealt siiski kokku Joyast Nad jäävad kahjuks ilma pildita ilma videota. Sest miks pärast inimene, kes on tulnud nende pulmasugulane, ükskõik vendade sõbratar, sel hetkel, kui on seal kibe, kui on seal noortele küünla üleandmine, tordi lõikamine ta parasjagu laua taga sööb silti lihapirukad, mida iganes ta ei jõua selleks hetkeks kohale iialgi. Aga professionaalne fotograafia videomees selles ongi, selleks ongi pulmas, et noortel olla kogu aeg sabas ja neid hetki jäädvustada. Ühest küljest kukkujaid loomulikult mõne 1000 krooni võrra, aga teisest küljest vaadelda ei ole tihti pärast midagi. Jaaklinnas pulmapeoagentuuris projektijuht, mängin aktiivselt pilli. Mis pilli ja vist mitte, tähendab, teil on vist kahemehe bänd. Täpselt nii. Ja seal mängin süntesaator dise. Olete arvet pidanud. Mitu pulm on teil selja taga? Ei, see on hea küsimus. See on tõesti hea küsimus. 100 200, umbes niimoodi. Kui pruutpaar hakkab pulmamuusikat tellima, mida te soovitate silmas pidada? Aga kõige keerulisem moment on tavaliselt olnud avavalsiga, et kui on pruutpaaril, pruudil on kleit, on väga kitsas ja küsitakse nagu selliseid asju, et, et kas oleks võimalik mängida aeglast valssi siis kindlasti seda nagu ei soovitaks, et siin ikka noh, rahvas tuleb, pulma rahvastab pidu saada, selleks peab ansambel olema vastav. Makimuusika. Noh, ei propageeri, nagu ma tean, ise töötab. Kas soovitate pruutpaaril võtta näiteks mõned tantsutunnid kasvõi oma vanemate käest ei pea ju minema selleks kindlasti kuskil Ants Taela juurde, et see esimene pulmavalss ikka kenasti välja tuleks. Ja kindlasti kui ei ole nagu ennem õpitud siis raudselt. Kas on niimoodi, et ruupor ütleb ette ka repertuaari, mida nad soovivad näiteks kuulata pulmas ja missuguseid lugusid nad üldse ei taha? Väga üksikud korrad väga üksikud korrad tavaliselt ikka vaatab, noh, antakse ikka võimalus ansambli lõpeta vastavalt rahvale juhatad, kas siis rahvas tahab hetkel aeglasemat lugu, tahab ta kiiremat lugu, et kõhud on täis söödud, siis väga nagu rock n roll'i tantsida ei taheta, aga esialgu tuleb jah, rahva käitumise järgi vaadata ja pärast siis nagu võib oma soodaga Minnase tantsupoolne edasi. Ma küsin teie käest nüüd üsna otseseks ära, ei ole tüüdanud teid ennast pidevalt üks ja sama. Või ei ole tegelikult rahwasena teine. Kas pillimehel endale ka pulmas aega, no ma ei tea tantsu lüüa või lauda vähemalt istuda. No lauda kindlasti jah, kui siin isamees teeb oma programmi, kus ta siis nagu konkreetselt taustamuusikat nagu vaja, siis aeg-ajalt ikka jah, ikka laudas korraks istuda. Tantsuga noh, see variant tuleb ära unustada. Noomelil olengul või pallid on moose kandil oma kibe töötšikid, frakid, toaleti tagatiivad, nüüd muudkui lugu, aga lahkisal öö, pillilood, päris peened, maitselt puusuhkur, maa, kuhu saad. Et ei riivaks mõnda kõrvakesed õrnadel, eks sõnad olgu üsna magusa. Viinud. Milline on, oleme ikka levi nokke, hiigel. Aromaatsed suitsupilved, kuskil puruneb kristallist pokaal. Rõõmsaid õrnahäälset kilkeid saadab meeste võimas naer, ühtses lusti rütmis kõigub kogu saal. Pilli, metahommiku, nimendi, higi ära oli, ega mu pidev Siimusest vaarudes meelelt jäika, et sa olema pead kõvemast puust. Pulmaagentuuril on ka oma kodulehekülg ja sealt saab mitmesugust informatsiooni ja vist ka kiired vastused oma küsimustele. Kas onni. Jah, me oleme teinud sellise kodulehekülje nagu pulmad poee ja seal on tõesti selline Online abi, kus klient saab saata meile küsimuse ja meie vastavalt oma oskustele, kogemustele, teadmistele vastame nii kiiresti kui võimalik, mida küsitakse, absoluutselt kõike, on küsitud ka täiesti selliseid pulmadega, mitte seotud asju, et näiteks, et mul sündis laps, mis nimeks panna või või et miks ma ei ole õnnelik. Et siin täna on muidugi väga raske vastata, aga, aga suuremalt jaolt küsitakse ikka selliseid nagu traditsioonidega seotud küsimusi. Jaa jaa, väga kuum teema, loomulikult on end, no kummas sõrmes või millises käes sõrmus ikkagi lõpuks käib, siis käib seal kumas soovitise panna, et seda ei ole paika pandud, kummas käes ta peab siis ometigi lõpuks olema, kes ütleb, et boot vasak, kust käest läheb läheb see õige soon südamesse ja kes ütleb, et parema käega on mingisugune legend seotud, et mina ei tea. Minul endal on vasakus sõrmes. Kellelt teie omakorda abi palute, kui te vastamisega kimpujate, teid ei tea ka alati kõikidele küsimustele vastata. Kõik on väga palju põnevat materjali ilmunud erinevate asjade kohta, siis loomulikult suurte kogemustega pulmaisad teavad väga palju ja noh, kuna meil on neid koostööpartneritega päris palju, siis nendelt tuleb väga väärtuslikku informatsiooni ja välismaised koduleheküljed on ka, kus saab ühteteist, tead, aga nad on natukene liiga kaugel ees, et võib-olla sealt ei tule väga palju infot. Enda kogemus näitab, et pulmi tehakse kogu aeg väga palju rohkem. Aga kui vaadata statistikaameti andmeid, siis aastas nagu väga palju rohkem ei tehta pulm, järelikult inimesed hakkavad pulmi rohkem nagu pidama, et selliseid, kes lihtsalt registreerimas käivad, natuke šampust, joovad pärast, et ilmselt jääb kogu aeg vähemaks. Aga kas pulmad lähevad, kas järjest uhkemaks suuremaks, rohkem inimesi, rohkem kulutusi? Ma ütleksin, et siin viis-kuus-seitse 10 aastat tagasi oli suuremad peod ja üritused tehti maal just maa pulmades. Ja linnainimesed hoidsid nagu rohkem tagasi, nüüd hakkab nagu ka linnainimene rohkem suuremaid pulmi tegema. Et samas nüüd ei saa ütelda, et vot siis tehti 100 inimesega pulmi rohkem, kui praegu tehakse ikkagi kogu aeg, ainult tuleb see õige koht üles otsida, kus tehakse kas linna poole peal või maa poole peal vastavalt riigikorrale ajale. Ja veel palusin pulmaagentuuri töökatel meestel meenutada mõnd eksootilisemad hetke nendest rohketest pulmapidudest, kus on käia tulnud Jäni näiteks pulmavanem Vahur Jüris on osalenud just nimelt töö tõttu. Ja juhtinud vähemalt viit sadat pulma Põlvamaal või Võrumaal. Kus oli siis kunagine kultuurimaja, mis oli siis ei olnud vist kasutuses oma 15 aastat olnud, kus peale köögiakende rohkem kultuurimaal nagu aknaid ees ei olnud ja kus ämblikuvõrgud, kui tantsiti, käisid vastu pealage sol. Ja kus oli väga tihti keegi ajus ka läbib põrandaga pidu oli vägev ja laudeli nagu äke ja me tundsime kõik ennast hästi korralik ansambel, korralik isamees. Et noh, iseenesest pidu oli vägev ja tänujumala, et see suveajal toimus, et loomulikult tuul tuiskas läbi ja salvrätikuid oli tegu laua peal hoidmisega, aga aga noh, see oli omamoodi eksootika. Rahvas oli rahul, aga miks siis valiti selline Koht peo pidamiseks, oli see mingi erisoov näiteks? Ei, kindlasti mitte, ma arvan, et eksin, võimalused panid oma oma piirid paika ja ütleme ausalt, selle valla peale paremat sellist peo kohta ei olnudki vist, kuhu 100 inimest oleks ära mahtunud, et telki on tänapäeval veel vaata et kallim üürida kui mingisugust katusega maja, et ja loomulikult on selliseid täiesti vabaõhupulmasid olnud, kus on inimeste jaoks ainult telk kuskile üles pandud. Noh, see on alati, mulle meeldib õues vabaõhupulm. Ja pärast on lakas magamine ja noorpaarile kaunistatakse, tehakse see pulmatelk, tehakse lilledega värki või tehakse seal kuskil lakalogis enti sissepesad. Et noh, selliseid kõike võimalusi on. Noored on kasutanud. Mängimiskoht iseenesest oli, oli Kehtnas, aga kõige kummaline oli, selle asja puhul oli see, et meid kutsuti lihtsalt mängima. Öeldi, et Kehtnas on üks paar ja läksimegi nagu paari lihtsalt tavalist nagu kõrtsu õhtut mängima ja ja Perak ja tuli välja, et noh, näidata, et avavalitsus pidi olema kuskil kella kuue paiku. Me läksime üheksaks mängima nagu paariskohane. No hea küll omavahel siis nagu hiljem toimuma. Ja mis veel üks kummaline seik asja puhul oli see, et pruudiks olisi Horvaatlanna ja peigmeheks rootsi peigmees nagu siis et noh, seal eestlasi nagu oli, viska paar tükki, et, et ma ei tea isegi siiamaani, kuidas me sinna sattusime. Nii siit kõige eksootilisem Videomehena, mina elan selles suhtes õnnetu inimene, et mul nagu sellest otsast ei olegi meelde tuletada, ma olen sattunud kogu aeg sellistesse normaalsetes kohtadesse. Aga no paar aastat tagasi meelde tuleb üks selline pulm, kus noh, täpselt seda eelarvet ei oskagi teada, aga seda ikka oli. Ja siis Eesti erinevates paikades olid mitmed diskod vabaõhudisko täis. Täisvarustusega jaa, jaa. Õhupallidki pidid seal lendama, ilma ei olnud ja disko siis oli nagu Pirita kloostri varemetes mille tulemusena seinad värisesid küll, kui teed püsti. Aga kena oli siiski see nagu sellisem, aga muidu ma olen jah nagu kuidagi rahulikult läbi saanud. Kui tähtsaks üldse ühes pulmas pidada seda välist atribuutikat, alates nendest ma tea plakatitest, mis on seintel ja lauakaunistustest ja kas need määravad pulma. Ma arvan, et kindlasti mitte, see oli, ütleme, nõukogude ajal oli seal väga populaarne, et hästi palju oli neid plakat teid seinte pealt ja juhised ja kuidas käituda ja, ja kõike nii ja naa ja loomulikult, kui on registreerimine, ütleme ühes ja samas majas on ka pulmapidu, et siis tehakse see ütleme mõisat, kaunistatakse väga ilusti praeguste aja võimalustega lillede õhupallidega kõik võimalikuga. Et kasutatakse rohkem paljudes väga stiilsetes peokohtades, ütleme, vanemad sellised kõrtsihooned sinna ei sobigi, ütleme need suured lillekaunistused laudadele ka iseenesest küll, kui on ikka lage kultuurimaja saal, siis kaski kaskesid tuuakse kindlasti sisse ja praegusel ütleme sügisel ajal tuuakse ka palju pihlakaid. Ma olen küll kogu aeg küsinud, et pruutpaar organiseerib, ruupor, korraldab pruutor, küsib, aga tegelikult peaks siis nii olema? Jah, enne pulmi nad küll avaldavad soovi, aga vähemalt sellel päeval peaks olema just asjad nii sätitud, et nemad ei muretse enam mitte millegipärast, selleks peab olema keegi teine inimene. Seda küll, seda küll, sest nagu minagi mäletan oma pulmapidu, siis mina pidin ka nõud pärast ära pesema. Minu pulmapäev lõppes hommikul kella kaheksa paiku, viimased 100 inimese külalise nõud olid pestud ja pulmaeestis ainult juttugi olla. Et ma südamest ja siiralt soovin, et see oleks noorte pidu. Et see on nende jaoks kõige tähtsam päev, et nemad ei peaks muretsema, et keegi oma kingakontsa kuskil ära murdis või kellelgi on autoga mingeid probleeme, selle eest hoolitsevad juba teised inimesed pulmavanemana olles noh, püüan ka võimalikult vähe noorpaari ennast kiusata pulmas ja teha nendega ja samamoodi ämmad. Äiad on minu jaoks väga kõrgel kohal, et samamoodi lasen ka neil nautida pidu, mitte nii, et pool pidu tehakse nende kulul seal mingit nalja, nagu nõukogude ajal oli. Et seda on jah, Karmen minu teada, mis sel ajal tehti, ämm ja äi käis kogu aeg ette taha. Et praegu isegi järjest vähem nime öeldakse, ämm jäi, nüüd on noorpaari vanemad. Tänases saates rääkisid Olav Ruhnu, Vahur Jüris, Arvi Pill jaaklinnas meenutasid unistasid Epp Hanna, Kairi, Kadri, Marju, Urve, Marit ning reporteritööga aitas saate valmimisele kaasa Toomas kilt. Saatejuht oli mad Leiko, aitäh, et meid kuulasite ja soovin teile. Ilusat nädalalõppu.