Loetud ja kirjutatud. Saatejuht Peeter Helme. Tere algab kirjandussaade loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ja tänase saate teema on muinasjutud, täpsemalt metsamuinasjutud. Ja veelgi täpsemalt on selle saate kliendiks hiljuti kirjastuses Varrak ilmunud kogumik, metsavaimu heategu, 100 eesti muinasjuttu metsast ja meist. Ja need 100 eesti muinasjuttu metsast ja neist on siis kogutud kokku Eesti rahvaluule arhiivis leiduvatest muinasjuttudest. Ja minuga on siin stuudios selle kogumiku koostaja ja sissejuhatuse ning vahetekstide autor, folklorist Risto Järv, tere. Tere. Mõtlesin, et küsiks alustuseks ühe sellise, võib-olla rumalavõitu küsimuse, kujutan ette, et enam-vähem iga laps ilmselt hakkaks naerma, kui ma selle küsimuse esitaksin, ilmselt oleksin ma ise lapsena naerma hakanud, aga vaadates nüüd seda metsavaimu heategu ja lugedes selle raamatu saatetekste tundus mulle see küsimus siiski asjakohane. Nimelt mis on muinasjutt? See on, see on hea küsimus. See raamat tegelikult ju ongi koostatud nii, et seal oleks erinevaid muinasjutte, nii et võib-olla esimene kerge võimalus olekski vastata, et kui läbi lugeda, et siis saab teada midagi muinasjuttudest, sest siia on püütidest panna erisuguseid muinasjutte. Aga noh, kui püüda nüüd ikkagi määratleda, et siis folkloristid nimetavad muinasjuttudeks tavaliselt siis selgelt välja mõeldud reaalselt lugu mis siis tegelikult päris sageli ühel või teisel moel ajendub reaalelust, mis on kuidagi selle, meie argise päevaga seotud. See võib, aga ei tarvitse lõppeda õnnelikult, paljud teavad, eksid, muinasjutt lõppes õnnelikult, kõik sugugi nii ei ole. Ka siin raamatus on mitmesuguse lõpuga jutt, missuguste lõppudega juttu, nii et et tegelikult, et ega nii, nii üheselt ongi raske vastata. Siin raamatus on ka tekste, mille kohta ongi ju sissejuhatavalt öeldud, et neid on raske määratleda, sest need võivad olla kellegi elust endast võetud. Jutud. Jah, mõned lood on ka selliseid võetud, mis on tõesti väga selgelt reaaleluga rohkem seotud, aga enamiku puhul on ikkagi see kokkuvõttes üsna üsna selline aimatav ja tavaliselt alguses osas, et kui me võtame muinasjutud, sellise väljakujunenud on läinud, siis tavaliselt on ikkagi nii, et need argised sündmused, mis joovad seda mõnusat reaalse eluga, et need on päris seal alguses ära öeldud, aga edasi hakkab juba õhtuma üsna võimatuid ja ebatavalisi asju. Raamatu sissejuhatuses te kasutate veel sellist mõistet nagu muinasjutulik, kus ma saan aru, et siin tehakse siis vahet nendel lugudel, mida tasuks pigem vaadata rahvausundi kontekstis ja nendest, mis on siis muinasjutt, tulikud. Nojah, selles mõttes tõesti, et et usundilise muistendi, kuigi mõned lood siia on valitud just selleks, et see pilt metsast tuleks ka natuke välja. Et näpuotsaga on ka neid usundilise lugusid, aga enamik tõesti on sellised klassikalised muinasjutud valitud. Aga siis muinasjutu puhul on oluline ka tema selline abstraktsiooniline väärtuse, ehk siis selline üldistav väärtus, mingisugune moraal tuleks välja või, või kui see moraal ka võib-olla midagi meile ei õpeta, siis äkki hoiatab millegi eest. No minu arust muinasjutt ongi selles suhtes hästi kaval, et kuigi Meie argiteadvuses jällegi see seostub moraaliga ja me justkui ootame mõnusat, alati peaks õpetama otsa ja võib-olla mõnikord lõpus selle moraali üle ütlema, et tegelikult muinasjutt, et mulle tundub, et suudab õpetada, aga Mati nutikalt kavalalt just selle kirjelduse kaudu sa pead seda tõlgendama, mis seal loos juhtub ja siis siis võite sealt õpetuse leida, võitke, mitte leida. Palju sõltub sellest sellest aga et tegelikult ega neid lugusid, kus tõesti on lõpus kokkuvõte ega neid nüüd nii palju ei ole ja ma arvan, et sellistele nii väikestele kividele noortele mõeldud raamatusse polekski sellised lood sobilikud. Et see raamati ongi mõeldud ikkagi ka suuresti suurtele. Ja lihtsalt, võib-olla ka see, et meie selline tänapäeva inimeste muinasjututunnetus on natuke ära rikutud, sest me oleme väga palju harjunud selliseid noh, nii-öelda vendade Grimmide stiilis hästi lihvitud, hästi kunstlikke muinasjutte lugema. Jah, see oli ka üks raamatu mitmest eesmärgist, et näidata tegelikult seda rahvalariivi kogutud juttude kirevust ja just seda, et kuigi meil on palju motiive, mida me hiljem tunneme kirjandusest ümber töötlustest näiteks just neilt samadelt vendadelt Krimmidelt et tegelikult on rahvas rääkinud, tundnud, teadnud, armastanud ikkagi väga-väga erinevaid lugusid, mis võivad neist kreemidest ikkagi minna, kui kaugele võib-olla mõni asi, mis algab peale justkui tuttav muinasjutt, aga aga edasi läheb hoopis teistmoodi ja, ja võib-olla ka lugusid, mis kohe otsast peale ongi sellised, et, et neid ei leia klassikaliste muinasjutukogumikes. No see kogumik siis nagu pealkirigi ütleb metsavaimu heategu 100 eesti muinasjuttu metsast meist koondab siis just neid lugusid, mis on metsaga seotud. Ja raamatu sissejuhatuses on öeldud, et veganeid metsalugusid tegelikult nii palju polegi. Eesti rahvaluule arhiiviainest ei moodustanud isegi mitte veerandit, aga siiski on neid suhteliselt palju, võib vist öelda. Ja kõik sõltub vaatenurgast ka, et millised lood täpselt seal metsalugude alla lähevad. Siin on näiteks loomamuinasjutte enamasti Me seostame loomi metsaga. Alguses mõndadest looma lood, mis tõesti kõige klassikalisemalt sellised lastelugudena tuntud. Aga see võrdlus seal püüdis näidata jah, tõesti seda, et ega tegelikult mets on ju, Eestist moodustab nagu ma statistikaameti väljaandest lugesin seal umbes poole. Nii et tegelikult on seda metsa meil ikkagi veel õnneks järgi päris palju. Ja kui hakata vaatama tõesti neid lugusid, mida me leiame arhiivis ja kuna ma ise muinasjuttudega olen mitmeid aastaid tegelenud siis metsa teemal oli üks selline hea hea viis läheneda ja teine selle anda tegelikult üldpilt Eesti mõned ütlevad, et ega noh, tegelikult on see mets siin ettekääne. Tegelikult on ikka selle kogumiku eesmärk rääkida aga üldse eesti muinasjuttudest laiemalt. Aga tõesti, mets on siin ühel või teisel moel kõigis lugudes olemas. Aga miks just mets, kas sellepärast, et see on selgesti piiritletav teema või sellepärast, et mets kuidagi on eestlaste teadvusele oluline või või on see lihtsalt üks teema, oleks võinud valida ka ükskõik millise teise sama selgesti piiritletav teema. No selles suhtes kindlasti ma arvan, et mets on oluline, et tõesti ka siin probleeme küll need ei olnud, et 100 lugu kokku saada, nagu nagu see plaan tekkis. Neid lugusid ka metsaga seotud on palju-palju rohkem. Loomulikult võiks Ta näiteks tegelaskujud ja selle järgi teha mõne mõne raamatu või siis võiks võiks võtta mingi teema. Aga mulle tundus, et just see paik, see mets, kuhu ikka ühel teisel moel satutakse ja mis teistpidi sunnib ka natukene, kuivõrd sina oled sattunud ja õigel hetkel oled mõtlema, siis nii inimesedki mõjub, kui seal keskel oled, siis kui sul ikkagi hästi läheb, siis ta sunnib sind endaga kaasa mõtlema, et mets on samasugune eestlasele. Et mets on intensiivne keskkond, võib nii öelda mulle tundub küll. Jah, 100 lugu tundus mulle alguses ka nagu hästi palju, aga siis ma hakkasin tõesti mõtlema, et et ilmselt saaks vist veel 100 kokku? Ei kindlasti kindlasti. Mille järgi siis need muinasjutud siia valitud on, sest see raamat jaguneb ju veel 10-ks alapeatükiks. Ma ei hakka kõigi nende alapeatükkide nimesid praegu ette lugema, aga toon kuulajale paar näidet, et esimene on kodust metsa, siis lood loomisest, siis on siin loomade lood, mida mainitud sai, ootamatud kohtumised näiteks. Või ka tõde ja õigus ja vastaseks vanapagan, et sellised isenesest teemad, mis on enam-vähem ikka vist kõigile, kes eesti muinasjuttu lugenud, tuttama. Jah, ma püüdsin seda koostades just seada kuidagi nii, et inimene võiks minna ka vaiksele rännakule, et see lugemine, muinasjuttude vahel liikumine võiks olla nagu rannakse pärast kodust metsa minek ja siis ka tagasitulek. Nii nagu tegelikult muinasjutt viib samamoodi setu kangelase, jaga kuulaja kodust välja ja too lõpus tagasi, et ja siis selle käigus võimalik peatuda või vaadata erinevaid lugusid, mis ühtpidi on just sellise temaatiliselt seotud ja teistpidi jälle tihtipeale üsna üsna erinevad. Nii et just selline rändamise motiiv oli mul silme ees, kui, kui neid lugusid valisin ja ja mõtlesin ja Nikes tegelikult kui võib öelda, et selle raamatu esimene mõte on ka tulnud rannates kunagi hästi ammu sai räägitud metsas ühte lugu ja siis tuli äkki ettepanek teha. Eks raamat metsast ja siis loomulikult panin ma need kaks asja kokku. See oli juba tõesti päris päris ammu. Siin raamatu vahetekstidest, tõmbate paralleele ka teiste maade ja rahvaste muinasjuttudega ja osutada sellele, kuidas küll muutunud kujul aga mingid muinasjututüübid rändavad või, või on suguluses. Aga kas need metsalood on kuidagi erilised või kas neid, Eesti metsalood on veel kuidagi erilised, kas nad esindavad mingeid tüüpe, mida näiteks mujal ei ole või on nad ikkagi kõik sellised kenasti klassifitseeritavad ja leitakse igaühele kuskilt mujalt ka mõni paariline? Suur hulk neid lugusid tõesti on sellised, mida, kui mitte kaugemad rahvates, meie naabrid tunnevad, et kas siis Balti aladel lätlased, leedulased või siis soomlased slaavi rahvastel. Et neid sarnaseid süžeed on küll peaaegu kõigi lugudega, mis siinses raamatusse valitud on, aga jällegi, et ega ükski jutustaja ei räägi ühtmoodi ja igal maal ikkagi nende erinevate jutlustajad räägitud, sarnased lood moodustavad ka sageli sellise teistmoodi teistmoodi kogumi, nii et selles suhtes võib küll öelda, et ta on ühelt poolt selline rahvusvaheline aines. Aga ta on ikkagi äratuntavalt, et muutunud ja eestipärasus on seal ikkagi paljudes lugudes väga selgelt näha. Eesti ilukeskkond. Aga ma kujutan ette, et kui jutt käib nüüd metsamuinasjuttudest, et siis võiks ju arvata, et just meie idapoolsete sugulasrahvastel on väga sarnaseid lugusid, nemad on ju ikka metsas elanud ja mets, kui keskkond on nende rahvausundis on hästi oluline. Jah, et see mõju on kindlasti päris suur ja sellest annab tunnistust ka see, et ega siin Ida-Eestist, eriti Kagu-Eestist näiteks setomaalt kogutud lugusid on siinses raamatus ju päris päris palju. Et mets tundub ka seal olevat piisavalt oluline. Et ikka see, mis inimeste elus nii-öelda käe ja jala juures on see keskkond, millega iga päev kokku puututakse. Selle üle arutletakse midagi tohutut eksootilist tegelikult ju muinasjuttudest ei leia või õigemini eksootiline mugandub harjumuspäraseks. Jah, seda nimetatakse jahmadi folkloristide sõnaga miljöö morfoloogiliseks puhastamiseks, et tõesti see võõrapära naine sai võõrapärased loomad näiteks loomajuttudes saad ikkagi Eesti vastu, et kui nüüd räägitakse, kuigi mitte päris alati siia kogumik on ka pandud. Üks lugu, mille suure kui ma leidsin selle, siis ma olin tõesti väga-väga rõõmus selle selle ainese üle, mis on selgelt ebaeestilik, aga, aga jutud seal kenasti eestlase poolt, et, et korraldatud nii, nagu pärimus, folkloor üldse ongi, et ta võtab ainest elust enesest jutustatakse ümberjutustaja poolt ikkagi sellisena, et ta kuidagi kõnetaks nii kuulajaid ja loomulikult ka rohkem see, mis sulle on tuttav ja ja ma ütlen, et ära tunduval moel. Tegelikult argireaalsus siin on kuigi mõnusat nad võivad viia väga kaugele, et nad võivad tavalised viivadki eriti muinasjutud viivad siis tõesti see algne talu pere, salanud sündmustik või talupoisi või tüdrukuga alanud sündmustik läheb ikka päris kaugele tundmatusse ja on ootamatusi täis. Aga selline taustal on seal kumamas küll tuttav elu ja siis mingid omamoodi mugandused eestlaste elukeskkonnast, näiteks eestlaste metsast. Samas selles samas eestlaste metsas leidub iga Loomuliku ja, ja ülelooma ikka leidub siin hulga millega võib kohtuda ja ja millega jällegi nii nagu mõnes mõttes ikka, sõltub suuresti sellest, kuidas rändaja mõnusate kangelane oma teekonnal käituda oskab. Mida ta teab, kuidas ta seni on käitunud. Et tavaliselt siis selle üle loomulikuga. On ka võimalik hakkama saada, kui oskad teha õigeid otsuseid. Seda need muinasjutud meile näitavad. Siia raamatu lõppu on lisatud ka muinasjututüübi loend. Ja see tüübi levinud on ka üsna pikk ja muljetavaldav ja ma pean ausalt ütlema, ütleb mulle väga vähe. Aga kui ma raamatut ennast loen, siis ma näen, et muinasjutud on väga erinevad, nad on kogutud eri aegadel, nad on eri stiilis, nad on eri pikkusega. Kas nüüd need muinasjututüübid ja nende eri, kus ja millest see räägib meile õigemini? Mõelda tüübid said pandud sinna sellepärast, et peale tavalise lugeja, kes loodetavasti raamatu kätte võtab ja loodetavasti neid lugusid nii loekuga edasi räägib mõtlesin ma ka folk turistidele, ütlesin neile, kes rahvaluulega tegelevad. Muinasjutu-uurijad kasutavad tüübi mõistet rahvusvahelised selleks, et sarnaseid lugusid omavahel liigitada. Selleks et sarnase süžeega jutte omavahel võrrelda. Sest et muinasjutte uurijate jaoks on see tüübi mõiste selline praktiline vahend selleks, et neid sarnaseid lugusid klassifitseerida. Ja nii tunduski tarvilik, et lõbusas väikses kirjas ka need tüübid ikka ära mainitud saaks. Ja ta on suuresti andele taga ka teine põhjus, et tegelikult ega see raamat ei oleks sündinud, kui poleks olnud kolleegide ja minu tööd muinasjutuprojektis juba siin üle 10 aasta oleme teinud, et ette valmistanud Riiligilisi tüübi antoloogiad, mis annavadki ülevaate just eesti muinasjuttudest liigitatuna jututüüpide sarnaste juttude põhjal. Ja kuna see tüübi mõiste on hea sellele ainsale palgaliste jaoks lähenemisele, siis sai sinna ära mainitud, aga nagu öeldud, liigitada võib hoopis teisiti ja seepärast kasvõi see 10-ks mingites, nagu siin raamatus on. Aga mida meile räägib see tõsiasi, et raamatus on väga eri pikkusega lugusid, kas see nüüd ütle meile ainult midagi selle jutustaja temperamendi kohta, et mõni lisab detaile rohkem ja mõni vähem või on siin mingisugune sügavam tähendus? No see tähendus kindlasti on, et kuigi loomulikult jutustaja isik mängibki olulist rolli ja mõnda sellist süžeed omalaadset lugu, võib üks inimene rääkida väga lühidalt ja võib-olla asjalikult, teine selle pikaks pikaks venitada. Aga suuresti sõltub see muidugi ka sellest, et kas lugu ise algselt on mõeldud olnud näiteks lastele või täiskasvanutele, lastele on pigem mõeldud sellised lühemad loomalood ja need ongi pandud sinna sinna algusesse nagu lood erinevate asjade algusest ja ja metsloomadest lindudest, seal sai esimesed paarkümmend lugu. Aga tegelikult sellistest tõsistest asjadest, mis tegelikult peaks kõnetama suuri inimesi, mis on ka varasemalt olnud suurte inimeste teema, sest ega mõnitati ongi olnud varasemalt suurte inimeste teema. Et siis nende jaoks ongi pikemad lood imemuinasjutud suuresti ennekõike. Ja, ja seal on ikka tavaline, et see lugu ei saa siin ühe lehekülje või minutiga läbi, vaid vaid seda peab ikka nagu pikemalt minuga rääkima poisis lugema nagu selle raamatu puhul. Et kõik need kuigi valdav enamik Neist siin pärineb juba kirjalikes tekstidest ja on siis kirjakeelde ümber pandud, nagu ma tiitellehel saastasin. Et kõik need lood on ikkagi algselt olnud ja just nimelt räägitud lood, et seda peab meeles hoidma. Muinasjutt ikkagi ongi ennekõike lugu, mida räägitakse, mida jutustatakse, muinasjutt eks ju. Et tegelikult ma loodan väga, et selle raamatu lood leiavad uuesti just sellest jutustamist, seepärast sai sinna lõppu, kui me tagasi koju jõuame. Põimitud ka see paralleel taaskasutusega, et, et mulle tundub, et seda rahvaluule arhiivi, uut materjali, millest see raamat annab ainult väga väikese osa, et on üheks viisiks neid lugusid taaskasutada. Nii nagu läbi aja on tehtud, seal on ikka räägitud edasi neid põnevaid lugusid, mida sa kuulsid naabritelt külaelanikelt, kaupmeestelt, õpetajalt, kellelt iganes. Aga äkki olekski kohane mõnda näidet ka kuulda, muud kui me räägime nendest juttudest, aga peaks vist ka kuulama, kuidas mõni nendest lugudest kõlab. Ja enamik mu lemmiklugusid seal raamatus on küll üsna pikka taga. Pikka lugu ei jõua siin lugeda ja ma ütlen, et siin kipub ja jutustamiseks, et et mõtlesin ma võib-olla siis loeks ühe ühe lühikese loo, näiteks vastuolulised õpetused. Elasid mees ja naine. Neil oli üksnes poeg. Seegi oli rumal. Poelliks metsa tuli ristikäijate rong vastu. Poiss keeras ringi ja põgenes koju. Rääkis isale, et nõndamoodi oli. Isa ütles pojale. Sina oled rumal poiss, sa pidid kummardama. Poiss kuulas, isa õpetas ära, keeras ruttu ringi ja ütles isale. Ma olen kummardama. Tulid veebel hunt vastu ja poiss hakkas hunti kummardama. Hunt tahtis poissi ära murda, pois kirja, sutt ringi ja jooksis koju isa juurde ning rääkis isale. Hunt tahtis mind ära murda. Isa ütles pojale, sa oleks pidanud karjuma. Poiss läks uuesti metsa, leidis metsas inimesed. Üks luges raamatut, teine kirjutas kirja. Poiss hakkas nende juures karjuma. Need võtsid poisi kinni, andsitele peksa. Poiss rabeles nende käest lahti ning jooksis nuttes koju isa juurde, rääkis isale. Ma sain metsas peksa. Isa küsis, mis pärast pois vastas. Metsas oli kaks inimest, üksused raamatut, teine kirjutas kirja. Mina oleksin nende juurde ja hakkasin karjuma. Isa ütles pojale, sa oled rumal. See oleks olnud tark poiss, kui oleks pistnud oma nina nende juurde ning õppinud lugema ja kirjutama. Poiss ütles ale, nüüd olen targem. Kersutu isa juurest minema ning ütles. Mina lähen, teen, kuidas õpetasid. Läks metsa tagasi, leidis metsas koerad omavahel kisklema. Pois pistis ka oma nina koerte hulka aga koerad kiskusid ja hammustasid poisi veriseks. Võistleks koju tagasi, räägi isale tunda oli lugu. Isa võttis poisi pisiverest puhtaks ja pani voodisse poissi haigeks ja suri ära. See on jah, võib-olla üsna ootamatu lõpuga lugu muinasjutu kohta ma juba ütlesin ka, me oleme tavaliselt harjunud, et millised, need peaks ikkagi nagu hästi õnnelikult lõpm, aga minu arvates kui ma selle teksti juurde jõudsin, mille siis on setomaal 1009 39. aastal kirja pannud Alexandra Piirisild, Agrib piina Tammelt. Siis ma mõtlesin selle peale, et tegelikult nii mõnikord näitab muinasjutt, et meile seda, et ega alati ei maksa teha seda, mis sulle öeldakse ja mõnikord tuleb ikkagi kuulata ka seda, mida sa ise ise õigeks pead ja seda asja läbi mõõda. Ma enne mainisin ka, et tegelikult metsas on täpselt samamoodi, et kui sa ikkagi lähtuda ainult sellest, mida sulle otse öeldakse, et see võib olla sugugi mitte alati ei ole tark tegu ja kuigi kuigi see lugu, mis siin tõesti ilmselt on ka võib-olla lastele niimoodi õppetöös võib-olla natuke lõbusaks räägitud, et kuigi ta lõpeb nagu päris päris kurvalt peakangelasele, et mulle tundub, et see ikkagi nagu nagu paneb mõtlema ka ja, ja õpetab, et seepärast näiteks sai selline selline lugu valitud. Nii, need muinasjutud on kõik, et sa pead järgima maa südame häält, sa võid kuulata neid juhiseid, mis saadi kohtad metsas või kuskil mujal kohatud inimeste käest. Aga tegelikult pead sa siis ise ka seda infot läbi töötama ja õigesti käituma. Ja nii, et küüniliselt võiks öelda, et sellel muinasjutul oligi õnnelik lõpp, et see poiss, kes ei osanud õiges kohas õiget õpetust arvestada, ei saanudki elus hakkama saada. No just just siin möödunud aasta Töörühma kolleegidega. Me tegime kogumikku, mille alapealkiri oligi mõnede soovide täitumisest ja seal ka näiteks teeks aga põnev kuldkala lugu samuti setomaalt kirja pandud, kui seesamamoodi oli, oli aru saada, et tegelikult sa pead mõtlema, mida ja kui palju sa soovid ja mõnikord võib see mõnusalt olla ka õnnetu ning tõesti õpetaja õnnetu lõpu kaudu. See muinasjutt, mida me praegu kuulasime, peegeldab selliseid üsna lihtsaid, võiks öelda eetilisi tõekspidamisi, sa pead oskama õppida, oskama õppida õiget asja ja õiges kohas seda kasutama. Aga mõned muinasjutud peegeldavad ka väga abstraktseid ellusuhtumisi, mida võib isegi nimetada ju religioosseteks. Kuidas nende omavaheline vahekord selles mõttes on, et kas saab öelda ka, et mingisuguseid on rohkem kui teisi või on sellised konkreetseid elujuhiseid andvaid muinasjutte rohkem näiteks. Vot niimoodi ma jälle võrrelnud kumbasid, et rohkem on. Ma arvan, et leidub hulga mõlemaid muinasjutte, et hetkel Rapla riivi käsikirjadest ja eri salvestustest kokku on meil teadaolevaid Jutasin üle 11000, et noh, nende seas leiab ikkagi väga-väga erinevat ainet. Nii et tõesti ka see religioosne temaatika ja tuleb välja küll paljudes, aga selliseid praktilist ainest leiab mõlemat. Nii et tundub, et selline rumaluse Rooskamine on vist küljeks muinasjuttude lemmikteema. Nojah, ja tihtipeale just sein oli see lugu muidugi üsna otseselt ära öelnud aga tihtipeale tuleb sellest niimoodi kavalasti juhitakse tähelepanu sellele, et maksan oma alla. Kuulame vahele veidi muusikat, nimelt valisite välja ka ühe sellise toreda Olav Ehala muusikapala ja see on 10 väikest neegrit. Miks just see lugu? See lugu on, Ühelt poolt samuti tegelikult ju räägib just rumalusest sellest tuleb toimida Tallinna targalt oma lapsepõlves kuulsin seda lugu väga palju toona Ivo linna esituses ja ta jäi, jäi mulle meelde just sellena, et nagu oli selline ahel, sündmusi, kus tihtipeale jupiti sellest, mis need eelmised eelmised tegelased olid, olid teinud ja kuigi noh, selle looga jah, tänapäeval tänapäeval seda ikka ikka veel tohib. Õnneks ma loodan eetris esitada, et kuigi need sõna kasutamisega võib tekkida sellisest poliitkorrektsusest probleeme, et mulle tundub, et muinasjuttudega tihtipeale räägivad ainest, mille puhul on koos väga erinevad ajakihid ja mille puhul just räägitakse erinevatest aedadest, mille puhul tuleb, tuleb teada seda tausta, et mingid asjad ikkagi võivad olla omandanud teistsuguseid konsultatsioone ja kui sa neid tähendusi algseid taustu tead, siis ma arvan, et ei tohiks neid ära kaotada. Ma olen siin lugenud mõnesid käsitlusi, kuidas näiteks tänapäeval ei tohiks enam muinasjutt ikkagi taasesitada lastele või taaslugemiseks anda lastele, kus naiskangelane see roll on, selline traditsioon ja mujalt Unglas oma. Tihtipeale on ju nii, et mõnes mõttes me näeme, et meeskond on, on selline suur suur tegutseja. Et naine sugugi mitte alati ei ole see, kes aktiivselt tegutsete, loomulikult tänapäeva ühiskond on, selline käsitlus ei sobi, aga see minu arvates ei tähenda, et me peaksime nüüd need lood enda traditsioonist kuidagi kõrvaldama. Ütleme selliseid lugusid ei ole, et ma arvangi, et folkloristide ülesanne on just kommenteerida, et meil on ka selliseid lugusid, meil on ka selline pärimus kihvt olemas ja seda võib tõesti siis ka näiteks kommentaariga seletada, et mikspärast, see üks või teine lugu on just nimelt selline. Kuigi loomulikult saab neid traditsioonilisi šveid ka ümber kirjutada väga kaugele algselt, et siin jah, möödunud aastal ilmus ju ka eesti keeles need Angela Carteri verine kamber, mis minu arvates just väga kenasti ja kirjutab ümber väga elegantselt just neid paljud lood naiskangelase vaatepunktist, nii et loomulikult ümber kirjutada võib. Aga ma arvan, et neid algseid versioone me peaksime siiski hoidma ja säilitama. Ja sellepärast kuulame siis nüüd kümmet väikest neegrit. 10 väikest neegrit lauataga sõi üks väike neeger iseennast ära. Üheksa väikest neegri ei maga ma ühele ei õnnestunud enam ärgata. Ei läksid ära, kaugele. Üks oli läinud juba liiga kaugele. Ja vee kvaliteedi kohta toorile saare moodele hektarit soolile. Jätkub kirjandussaade, loetud ja kirjutatud. Mina olen Peeter Helme, minuga stuudios folklorist Risto Järv, räägime muinasjuttudest ja kuulasime äsja muusika, palav 10 väikest neegrit. Muide, ma olen aru saanud, et kui ma ise lugesin kunagi sellist käsitlust selle selle loo kohta, et siis Ameerikas ka mõeldi, sest sellisele hilisemal ajal, kui see lugu ei peetud heaks tooniks lauljat, siis tehti ümber versioon, mis saavutas teatud edu, et kus siis lõpus viimane kangelane siis abiellus ja nii nagu mõnes mõttes ikka, et võib öelda, et oli ka muinasjutulik lõpp ja noh, tegelikult ega et ma ütlen, et me oleme palju lähemal metsale, seilasele, metsikusele kõigis neis lugudes ka Eestis. Et justkui see metsaraamat välja tuli, siis Valdur Mikita, kes esitlusel võrdles seda need palmiveini joodikuga, mida ma ja nüüd hiljuti lugesin, et ma vaatasingi, et tõesti need Aafrikas on see, et tegelikult me leiame seal nii detailides nii palju sarnaseid elemente meie oma muinasjuttudega, nad on küll täiesti ümberpööratud ja täiesti niimoodi kohati lähevad tundmatuks, aga jällegi, et siis tullakse tagasi mingisuguse, meile omale meie oma juttudes nii toredasti esineva detaili või hetkeni, et minu arvates pakub suure hulga äratundmisrõõmu, nii et ma arvan, et olemuslikult tasub Maynasatele mõelda eri rahvastel. Aafrika paralleel tuli siis ma hakkasin kohe mõtlema, et lapsena on loetud ka Ameerika põliselanike muinasjutte ja kunagi ilmus ju selles pisikeses muinasjutukogumikus ka Austraalia geenide muinasjutukogumik ja kas siis tõesti see muinasjutud, tüpoloogia, mis loodud on, kehtib kogu maailma muinasjuttude kohta? Kõigi maailma rahvaste muinasjuttudest leiab mingisuguseid paralleele. Ma saan aru, et kõigist muinasjuttudest kõigi muinasjuttudega ei leia, aga kas tõesti on võimalik ka kõige kaugemate rahvaste juttudes näha mingisuguseid paralleele? No selge on see, et tegelikult muidugi sarnasemad on sellise kitsama are oli lood ja tegelikult seesamameelsete tüpoloogia folkloristide poolt tehtud ennekõikehõlmav neid jutte, mis on tõesti tund tud, siis siin euroop ka Aasia ja osalt Aafrika areaalis, aga, aga kindlasti mitte kõik, et kui minna selliste kaugemate rahvaste pärimuse juurde, et siis me jääme selle Aarne-Thompson Utheri tüpoloogia kasutamisega hätta, aga nagu ma ütlesin, tegelikult me sellist sarnast ainet leiame ikka, et me ei tarvitse leida sellist tüüpi oma muutunud kujul, nii nagu ta igal rahval ikka on. Aga et üksikelemente võib leida küll ja ma ütlen, et ma ise leidsin kasvõi sellest raamatust hulga neid. Aga kuidas nende elementide või tüüpide muutumisega ajas siinsamas kogumikus on lugusid ka 21.-st sajandist. Kas muinasjutud on muutunud? No need muinasjutud, mis siin sellest sajandist on, need nüüd küll ei ole, võib öelda uuemaaegsed muinasjutud, et need lood pärinevad kõik eranditult setomaalt, kus ma kümnekonna aasta eest käisin siin kolleegidega mitmel aastal suvel rahvaluulet kogumas ja meie eesmärk oligi just neid inimesi külastada, salvestada, kes on rääkinud muinasjutte enda lastele, lastelastele ja kes on ise kuulnud enda vanematelt vanavanematelt kuigi loomulikult osa neid lugusid kahtlemata. Ta oli ka loetud raamatust, mis sai kuuluda ka. Aga tegelikult oli näha, et et ega neid vanu jutte teatakse küll. Ja, ja nii veel ühe eesmärgina ütlen selle kogumiku puhul neid eesmärke on päris mitmeid. Ongi olnud näidata, et tegelikult sealt 19. sajandi lõpust alates, kus suur lahvale uurimine algas ja kust pärineb suur hulk mõnusalt läbisin 2000. pandi, kui 1900 kolmekümnendatel on järgmine suur laine Eesti rahvusarhiivimaterjalis. Et tegelikult me võime neid koguda laupäeval ja tulevad tänapäeva välja. Aga loomulikult nagu me siin ka just natuke sellest rääkisime, et tegelikult tänapäeva lood tihtipeale need uued lood juba esitatakse natuke teistsuguses võtmes, need räägitakse, neid vanu tundus reid võiduks kirjanike poolt. Väga loovalt ja, ja toredalt kasutada, aga ma arvan, et selle kõrval neid lugusid mäletada tasub siiski ka. Aga ilmselt kui tänapäeval ütleme, noorematel keskealistelt inimestelt muinasjutt paluda rääkida, siis see valik ei oleks tõenäoliselt nii puhas Eesti lugu, kui ma mõtlen, et kui minule öeldakse, räägiks muinasjutt, siis väga võimalik, et ma räägiksin ühe onu Reimuse loo või, või mine tea, mõne vendade Grimmide loo või, või kuskilt niimoodi loetud asja ei pruugiks tegelikult esimese hooga isegi mäletada. Kust see pärit on ja kuhu see paigutub oma algupära mõttes. No samas, ega see pole mingi ime, et seda on ka puurite poolt korduvalt tõdetud, et kuigi rahvaluule kogumisel ikka alati küsiti, et kus see lugu kuulnud on, ka tihtipeale võis lugu olla hingelt küll ka näiteks raamatust nootidega inimene tarvitsenud seda mäletada, et selles mõttes see, et nüüd päris täpselt alati meeles pole, see pole, pole mingi ime ja ma arvangi, nii nagu läbi aja on tegelikult suuline ja kirjalik traditsioon mõlemat mõjutanud just nimelt kirjalik traditsioon. Et ega tegelikult kui ikkagi hea lugu on, siis loomulikult võib rääkida seda toredat teise rahva lugu ka rõõmsalt edasi. Aga näiteks needsamad onu Remuse lood, et siin küll meest, jänesed, leiame hulga paralleele nendele rõõmuse lugudele, mis on just siin eesti tegeles hunt, rebane tegutsevad ja, ja ikkagi ka sarnaseid reid leiame ka meilt endilt, et võib mõlemat pidi. Ühe kurioosumina enda jaoks leidsin ma siit metsavaimu heateost ka ühes ruumis kirja pandud loo. Kas me saame kuidagi rääkida laiemalt ka Eestist minema kolinud eestlaste suulisest rahvapärimusest, on seda üldse uuritud, või on see lugu siin tõesti kuidagi juhuslik? Kui isegi kaks lugu tegelikult on minu mäletamist mööda vist? Ma ei tea, aga jaa, eestlaste asunduste kirjapanekuid on küll, sellega on tegeletud palju ja ja tegelikult ega ka need, kes saatsid rahva luuletuna näiteks Jakob Hurdale, et ega see ei piirdunud ainult siin eestimaaga, vaid, vaid tuli ka mujalt, nii et jah, sellega on läbi aja tegeletud ja seda pärimust teati, kanti võidi lahendada. Kas sellest on ka plaanis eraldi raamat teha? Oh palju, palju, palju laanen, et endal lähiaastatel ei ole, aga, aga ma ütlen, et paljud kolleegid mul asunduste pärimusega tegelevad, nii et jah, möödunud aastal näiteks onu kurbilt ilmus Roosi Siberi raamat, mis crosooli Ottesseni pärimus. Et ma nüüd oli siin rahvaluule arhiivi kaastööline, kes siis saatis hulga kirjapanekuid möödunud sajandi teisel poolel ja ja tema on ka näiteks mitmeid Kirjuta saatnud. Kogumikust võib leida osad neid on jah, selliseid vene juttude ka väga sarnased, aga osad on jah, ilmselt siis Eesti ainsast pärit. Me oleme nüüd rääkinud siin vahepeal võib-olla sellist juttu, mis äkki mõne raadiokuulaja on selle muinasjutukogumiku juurest hoopis ära peletanud, oleme rääkinud muinasjuttude tüpoloogiast ja ajaloost ja tuli ka jutuks, et osa neid muinasjutte siin metsamuinasjuttude kogumikus on sellised pikemad täiskasvanute lood, aga tegelikult olles seda raamatut küll mitte päris läbi lugenud, aga siiski põhjalikult lehitsenud, julgen küll öelda, et see on ikka tore lugu ja seda vist võib jõkke küll igaühele soovitada ja ja kellele see tüpoloogia seal raamatu lõpus midagi ütle, ega ega ta ei sega kaasa, see jää kuidagi jalgu lugemisel. No ma loodan ka, nii, see mõte oligi, et väikses kirjas on see lõbus, aga, aga seepärast sai need lood ju ka tõesti kirjakeelde ümber sõnastatud, et nad ikkagi kõnetaks tavalist inimest ja, ja mõtlen, et eks selle üle peavad otsustama lugejad, kas ja kuidas ta nüüd tänapäeval kõnetab tänapäeva inimest, aga aga neid siis öiseid valides ka saatetekste tehes tundus, et võib-olla need lood võiksid midagi öelda inimesele. Ütlevad ka julgema lugejana öelda ja kindlasti väärib veel mainimist, et metsavaimu heategu on ka väga ilus raamat ja selle eest tuleb kindlasti tänada Kadri roosid, kes on siia pildid joonistanud. Nii et see on tõesti üks selline tore raamat nii lugemiseks kui kinkimiseks, kui põhjalikumaks uurimiseks ka neile, keda muinasjutus huvitavat võib-olla rohkem kui ainult jutustamiseks ja lugemiseks. Aga nüüd siia saate lõppu valisite ka veel ühe muusikapala, mis on kohe otseselt seotud selle raamatu teemaga. Selleks on siis Tõnis Mägi ja Kärt Johansoni metsas. Selle kohta äkki ka on veel vaja midagi öelda? Ei, räägib enda eest. No ma mõtlesin jah, et kui oli see ettepanek, et võib kaks lugu valida, et kui üks lugu juba on selline sünge siis teine lugu võiks olla ikka helgem meie muinasjutud ja ka nii nagu need metsavaimud seal metsas võivad käituda nii halvasti kui hästi kõik sõltub sinust endast, et et need seal võib olla ka ka ilus pool, mida minu arvates Kärt Johanson ja Tõnis Mägi väga ilusasti on osanud vahendada. Seepärast siis see lugu Selge suur tänu ja nüüd lõpuks ometi hakkab kevad ka jõudma ja metsas läheb kindlasti väga ilusaks, nii et et selline ilus lugu sobib siia saate lõppu suurepäraselt. Veel kord aitäh tulemast, folklorist Risto Järv, mina olen Peeter Helme ning loetud ja kirjutatud on taas eetris nädala pärast. Kuulmiseni. Ja jookseb paljajalu valja ja. Metsa paeli. Palli. Käegud Kreet ning teised või x looma ainult piinlik poole. Päev. Pimeduse saabudes keera. Keera metsa suure väegamäega. Sest kui kartsin Leaks teeks ta palju kur ja kui ka siin