Tänase õhtu Tšehhi külaline on üks äge eesti muusik, Maria Faust, helilooja, saksofonist, arranžeerija, ansambli juht ja mida kõike veel, nii et ta on liigutanud eesti džässipiire ja päristu tugevasti. Palju õnne Danske auhinna võitmise puhul, mis on maineka Eesti džässiauhind, aga veidi veidi ennem seda said sa ka väga kuulsa Taani kultuuriministri Nils Mattias seni nimelise preemia. Ja selle puhul samuti palju õnne, sest sa oled esimene eestlane, kes on selle saanud. Ja, ja kuulame praegu sinu lugu, allegretav, mis aastast lugu on ja miks ta nii natukene klassikaline on? Mäletaks aastasse tuleb vist oli 2010 äkki klassikaline valge, klassikaline muusika, veendunud, et see on see esimene lugu, kus mulle üldse improvisatsiooni Halletkildsel. Kõiki õnnesoovide eest kuulame lõpuni. Kuulates sinu loomingut ma hakkasin natukene mõtlema sinu nime peale Maria ja Faust, et selles on nagu kaks poolust, üks on selline pühalik maarjamaa Eestimaa ja teine on Faust, on midagi põrgulikku, müstilist põnevat. Kas sa oled ka elus tundnud, et kuidagi su nimi on, sind mõjutab tänud. Ja väga õige tähelepanek, mul ongi täpselt täpselt niimoodi ongi elus kogu aeg on kas täiesti süütu ja naiivne või hästi niisugune tume ja võib-olla tõesti siis müstiline või? Faust on kindlasti sellise energiaga nimi mis ei seostu nagu mingisuguse headusega või mingisuguse Leibusega ja ma mõtlen, et ja see on üks asi on läinud elus õnneks. Et see lihtsalt see kogu see nimi mulle sobib väga hästi. Marja, seesama asi on sama, selle marjad ei ole ka sellised leebed tegelikult noh, et on mingi sümbol küll, aga ma ei ole nagu näinud, ühtegi ei kohanud ühtegi marjad, kes oleks olnud mingi hästi leebe raadi kohanud. Maria, kellel on Riiad, noh, kes on tugev r. Ja marjad võivad olla staarid ja marjad on tegijad, aga siiski naiselik energia on seal kindlasti olemas, päike headust ei tee paha ja päris lapsepõlvest ei ole vist mõtet peale, et, aga ikkagi väga oluline on ka sinu juured, ma tean, et tuled Saaremaalt, ema on sul teadlane ja isa kusse Faust tuleb jah, vot see on nüüd niimoodi, et tegelikult mu ennast esimene kui võõraste sulgedega ma ütlen kogu aeg, et ma olen saarlane ja ma olen tõesti Saaremaalt sündinud, aga tegelikult ma olen ikkagi segavereline. Minu isa on ukraina juurtega kraanajuhi juurtega. Ja ema on mul tegelikult venelane. Et ma mul ei ole üldse eesti verd enne, aga nad on, ema on rohkem eestlane, kui eestlased olla saaksid ja sina täpselt samamoodi vana rahu ise, eks ole. Ja, ja muusikaga oled sa koos kasvanud ja siin terve rida plaate välja valinud, valitud ja ühe kohta ütlesid, et oi-oi-oi, et sa ei mäletagi seda enam. Et päris algusest me sinu salvestustest peale ei hakka, aga siin on juba ühe maagilise pealkirjaga lugu. Ma arvan, et see oli see periood, no tõesti, see oli see periood, kus ma harjutasin väga palju. Et sealt mul ei ole lihtsalt midagi meile. Esmalt aga kuidas on aastast 2003, nagu ma saan aru, aga ilmselt me oleme selle tegelikult linti teeninud aastal 2002. Ja see oli lihtsalt põlve otsas tehtud. Ja lugu tuleb, esitusele on mille nimi Mäeczyk, Mašova maagilised, maagilised seened. Tead, ilmselt oli seal mingi kasvamise valu, oli veel, mina elasin oma tiine elu ikka sel ajal, aga see on hästi papplugu ja võib-olla mu ainus selline tõeliselt kõigemas hoolsam lugu, mida ma olen vist ilmselt üldse loonud. Ja sündis see siis Tallinnas või Taanis, siis ilmselt sündis Taanis. Sest mul oli lihtsalt vabadus seal nagu. Mul ei äkitselt aega luua midagi ja sa olid juba sisse saanud siis kergi konservatooriumisse ja seal oli selline koht, kus mitte midagi seal espirgi linnas ei toimu mitte midagi. Tee midagi, ainult kala, see on tuntud selline kala, kalalinn või kala ja see lõhnab, ütlevad nad, ütlevad, et see lõhnab raha järgi, aga tegelikult seal tohutu lehk, mis tuleb sellest kalatööstusest ja lõhnab töö ja toredate meeste järgi, kes võib-olla siis vahel pruugivad neid mõnuaineid, ma ei kujuta ette, see ei ole tegelikult, taunis üldse nii, ma saan aru, et kõik need seostavad seda nüüd see Kristiaaniaga. Et Taani ja siis kõik on, tegelikult on niimoodi, et see on mingi ettekujutuse vili, taanlased ikkagi joovad rohkem drooge. Aga lool on selline nimi. Dali Alice, Imedemaa mätsik, Mašova võtab, võtab vasakult poolt parem teisele poole. Ma ei ole tegelikult ikkagi, et see oli ikkagi naiivne. Maria, kes rääkis loomite Faus, kes oleks, millise seene poolt sa tahad, üks paneb sind kassa ja teine paneb sind kahanema. Kuulame siis seda lugu aastast 2002. See oli tõesti selline positiivne lugu igatpidi ja tantsuline, kas sulle meeldib tantsida väga? Ja eriti ma seda teen enne kontserte, et ennast nagu üles nagu seda rõõmsasti seda energiat tuua, siis ma panen alati midagi tantsu loov, panen siis ma alati tantsin dushi all. Ja, ja siinkohal võiks niimoodi põgusalt meenutada ka, et kunagi oli üks tütarlaste bänd Velvet Legion ja ja see on tegelikult meie üks minu sõpruskonna lemmikplaat ikkagi siiamaani, et kui kellelgi on kodus see plaat, pange peale, kui on pidu, seal täitsa peopeo muusika kohe. Kas te vahel veel kokku ka saate? Ei ole saanud? Ei ole saanud, kõikidel on ikkagi vaadake teistele inimestele normaalset elu ja nendel on lapsed ja minul ei ole. Nendel ei ole aega mingisuguse Maria Faustike kohtuda lihtsalt. No aga kui on suvi ja lapsed kaasa ja siis on Maria Faust on Marie fon olema tuuril. Aga võib-olla Saaremaal võib-olla siis ma õpetan lapsi. Nii, aga ma tahtsin tegelikult veel küsida, et mis maagia sul selle kanaga on? Mulle üldse igasuguste loomade kastide eilne suhe? Mulle väga meeldivad loomad. Aga Ma olin 12 aastane ja kolhoosid läksid just siis laiali, kõik suurkolhoos Kuressaare lähedal, kuskil Kaarma kolhoosis oli mingi kanakasvatus ja need oli kõige külmem jaanipäev, mida ma oma elus mäletan. See ilmselt mingi, ütleme 91 äkki. Ja, või 90 ja kanad olid sinna siis pandud nii-öelda nagu loteriid kunagi olid alati mingi jaanipäevad, olid loterii, võitsid loterii, maksid mingisugust kolm rubla, siis võtsid selle ja siis mingi õnnetu mees võitis loteriiga ühe hästi, kala seisis seal, tal oli punane habe seisis seal õnnetult ja mina. Ma ei tea, mida ma Peilisin selle välja, aga ema käest mul uni siin 25 rubla. See kanali nii õnnet puuris oli, see süda läks lihtsalt lihtsalt purunes seda nähes seda ja ta vaatas mu peale ja ma ei tea, mis värk see on, nagu mulle tundus, nagu ta palus mind. Jumal, unisin 25 rubla ja ma läksin selle mehe juurde, ütlesin, et ega te ei tahaks oma kana mulle müüa, ta ütles, et ta annaks, annaks muidu ei, see ei ole õige, te peate raha selle eest saama. Ja kana elas sinu juures siis kahe juures minu täitsa täitsa kodus kohe elas, ehkki ta arvas, et ta oli minu ema ja aga kana sulle õnne toonud ka koos selle Kaupo Kikkase foto ka väga ikkagi Stockholmis keset linna vaadata omaenda fotod suure kalaga. Keset kõige suuremat kohta ütles Stockholmis, kus see jaama läheduses on tohutu suur plakat ja mina olen seal kanaga ja minu õelapsed, kes elavad Stockholmis, olid väga pettunud, et mulle endale külla tuli ilma kana. Siis nad arvasid, et see oli nagu tahet, tingitud, et see oli nagu nendele tehtud saab osta. Ja see festivali oli siis festivali oktoobris ja see Tagolmi takkumis dokumentaalfestivali oli õnn olla üks peaesinejatest. Ja see oli väga hea, väga hea, väga lahe oli. Ja välja müüdud ikkagi selles mõttes, et võidule ja see oli lihtsalt läinud sügisel ja mitte nii ammu, aga siis kana sulle õnne toonud. Sul on isegi üks selline lugu, kus on kaks kana, kaks, kaks muna ja üks tillukene ja see, see ei ole sinu oma bändidega, sellel seal sul veel igasuguseid bände ja mul on olnud olnud isegi Eek ja kirglikult ei e selle tšiki. Kaks kiilakad, meessoost meestest, inimest ja vei osanud ennast kuidagi nimetada, siis ma ei tea, siuksed geniaalsed või siis ütlevad nad mitte väga õnnes tunud bändinimed tulevad vahetevahel küll sisse. Seal on väga põnevad pealkirjad, üldiselt ka, aga need me mängiksime lugu, millel on täiesti tavaline pealkiri, aga see on väga ilus lugu. Et see on jälle seotud tantsimisega, päris džässlugu, selle võib keegi isegi maha võtta, see on täitsa täiesti tavalises. No seda baasi oli kahtlemata ka vaja, mingil määral vähemalt kindlasti, aga kuulama. Ja see lugu oli siis taanstanz heliplaadilt bitch muugi ka sellise tantsulise pealkirjaga ja siin tegutseb täie energiaga Maria Faust kuhu kuulub siis kaheksa muusikut ja kõik need on peale sinu meesterahvad, et et kuidas bändi kokku said, oli see lihtne. Pidid sa kohe vahetusi tegema või jäid need, kelle sa valisid kohe algusest peale? Ei, tegelikult on niimoodi, et sel hetkel ma ei saanud aru, ikkagi ma olin liiga noor, pitsat bugi tuli 2008 välja, olin tegelikult täiesti kogenematu. Ja see valik, mis ma tegin, oma saundi otsimine käis ikkagi, käis täiel rinnal veel, mul ei olnud oma seda saundi koodi veel näiteks minule üldse, nüüd kui ma tagasi kuulan seda muusikat, siis. On ainult ainult üks inimene, kellega ma siiamaani mängin, laadan puldsmeldi sellelt koguselt ja hoogem perre. On kaks muusikut, kellega ma veel veel mängi nagu ülejäänud, ega ma enam ei mängi, aga need olid sinu koolikaaslased ühte või teistpidi, olid nad kuidagi seotud Peeeff rekordiga, mis oli siis samal aastal tehtud 2008. Perfedega võttis siis sul ka palju energiat või plaadifirma tegemine, ei siis kui sa oled noor, siis nii palju seda energiat, kui see läheb õigesse kohta, seal on nagu viga väga. Kui sa oled mõnikord valesti, kus ta ka. Et ma, ma tegelesin ka selliste asjadega, kuhu ei oleks pidanud panema üldse energiat. Näiteks kahetsus, häbitunne ja üldse nagu enesepiitsutamine, nagu sinna läks tohutult energiat, et ma ei olnud üldse endaski, ma olin väga ebakindel selle plaadi väljatulemise ajal. Aga ometi oled sa päris palju muusikat kirjutanud ja heliplaate on meil siin juba lauale ja mitu tükki ja neid on, ma tean, et neid on peale selle veel ja veel. Aga see oma tee otsimine käib mõnel kiiremini, mõnel aeglasemalt, aga siin on kindlasti ka oma mõjutegurid, muusikud, keda sa austad ja armastad ja keda sa oled kuulanud, et kas saaksid mõned nagu välja tuua. Mul on hästi palju eeskujusid, aga inimesed, mina ei lahterda ennast ka ise ja Ma kuulan nii palju erinevaid stiile. Et džässi kui sellist, kuulame väga palju, aga aga tegelikult, kui päris aus olla, mind ikkagi tegelikult puudutab kõige rohkem vana folkmuusika ja Ameerika vana folkmuusika flaami ja ja siis gruusia meeste laul. Jaa, jaa, Maroko surfimuusika ja, ja igasugused igasugused need nende juurtemuusika just võib-olla see on nüüd seda nimetatakse maailma muusikaks, aga tegelikult mulle see maailma muusika kuidagi kõlab valesti. Mulle meeldib juurtemuusika ja mulle meeldib ka, täitsa meeldib ja kuskil kumab läbi ka luteri koraali. Võib olla, tegelikult on vot see mingi väga imelik kiiks, et, et kuule, mul on, meil on kõigil mitmekihiline mälu. Me ei saa valida, kuhu, kelleks me sünnime. Ja Mul on midagi sellist kuskilt mingisuguste kihtide alumises mälukihtide alumises osas ortodoks sees. Ja ma kuulen seda tõesti tõsiselt ja rohkem ja rohkem. Ja ma ei tea, kas, millest ma ei julge öelda, seda ma ei ole kunagi olnud ja olnud usklik. Ma ei ole kunagi uskunud jumalat, aga minu mälu ja midagi minus ütleb, kui on midagi selle. Okei, ma ei saa öelda, et sa sakraalse sakraalse mingi ehitis, eks ole. Aga ma tunnen mingisugust koda. Ma tunnen pidevalt selles, et ma olen, et ma ümber, et mul on ümber kodav ja sellest oleme osa saanud Tampere Charls häppeningi, kui tõepoolest kogu publik läks pühaliku meeleolus ja paljud naised isegi nutsid, nii et midagi väga sügavat. Ta on sellest täiesti. Aga kui me läheme edasi sinu plaadistuste järjekorras, siis kas võiks mängida mingus pestot minu lemmiklugu, muide. Ja aga on see kuidagi Charlie autod ja ma olen suur fänn, küsisid minu käest, kes on minu üks ees kujuses džässis kindlasti minus nii väga palju mõjutanud. Ja kuulame seda. Kas Maria Faust grupil oli mingi periood, kus tunne oli, et see bänd on ennast ammendanud, et on vaja veelgi kuskile edasi liikuda, et ma vaatan, et järgmine plaat on täiesti tõeliselt suure koosseisuga salvestatud, et seda võiks teha, kui pabiit bändiks nimetada ja bigbändile ei ole lihtne kirjutada või on siiski lihtsam kui suurele koosseisule lihtsalt kammerkoor? Muidugi ma kirjutasin ju Taani raadio bigbändile nüüd, eks ole, minu arvates ei olnud üldse raske. Aga võib-olla ma peaksin olema natuke tänulikum, ütleme, et õudselt raske oli, aga see oli hästi kerge tegelikult ja kui, kui mitu bigbändi lugu sul on, siis? Ei, mul on ikka palju neid, mul on ikka rohkem kui üks üks bigbänd minu lugu mänginud, mulle meeldivad suured koosseisus, et seal on võimalus mängida kontrastidega. Seal on võimalus mängida kontrassidega nii dünaamilises mõttes kui soundi ja mõtlesin, et mulle väga meeldivad ikkagi Piccolo flöödid, et kui vähegi võimalik, siis Piccolo flööt sees. Maria Faust grupp, jaht ammendas ennast? Mul ei ole üldse häbi seda öelda, et, et mul lihtsalt kõrini sellest. Jah, aga bigbändi kutsuti sind ka hiljuti ja oli see taas seotud mingite auhindade saamisega, sest Taani auhindasid ma ei oskagi üles lugeda, parim helilooja, parim plaat, see ja sellel jazzkatastroofi eest, mis nüüd on järgmine ja suur koosseis, palju muusikuid siin mängib? Oli 15, vist 15 ja ja muidugi selles mõttes, et, et kuidas katastroof sündis. Katastroof sündis niimoodi, et minul oli mingisugune nii-öelda arenguvestlus oli džässiliiduga Taanis kus nad üritasid mulle selgeks teha, et minu projekt ei ole võimalik müüa. Et mina ei saa kunagi saada olla edukas, sest mul on liiga suured projektid, kaheksa inimest, siis mul oli sel hetkel kaheksa inimest. Et nad ei saanud mind kuhugi festivalidele saatanad ei saanud mind panna kuhugi messidele saada, et seda liiga palju inimestele meeli sellised asjad liiga kõvasti mänginud. Räägin ja siis siis ma olin nõus, öeldi mulle, tehke trio, tekib mõistlik trio ja mõtlengi, et muusika ei ole tegelikult alati ainus lahendus, pange mingisugune teineteistsugune kunstiliik juurde, võtke üks tants ja ilus naine, näiteks. Hakake laulma ja siis ma läksin välja, mõistusin trepi peale, ma olin väga löödud, siis mõtlesin. Oh, paras aeg on teha üks biitleid. Sa oled ikka väga kõva naine, ma mõtlesin, sa hakkasid nutma, aga selle asemel ma mõtisklesin, selle üle, tuleb midagi teha, täiesti risti vastupidi. Sest vastuvoolu ujumine toksu ikkagi rohkem kasu. Ja ma kujutan ette, et selle trepil istumise juurde sobiks mängida lugu city pääs. Ja tulles tagasi selle katastroofi juurde, millest sa, mis said parima plaadi kujunduse preemia, sain et see on väga eriline ja nagu risti vastu, et, et, et ei oleks pidanud tulema mingit edu, aga näed, et tuli. Kust sa selle projektiga said esineda või oli see rohkem nagu plaadi edu? Ei, see liiga live-bändina ja ma lihtsalt vahetasin seda. Noh, ma ei saanud alati mul tegelikult täiskuu seisuga kolm kontserti, et tõepoolest džässi on raskem müüa, kui sul on 15 inimest bändis. Ja kellel on veel erinevatel aegadel teised bändid ja proovid ja perekonnad ja mida mida iganes, et mul ei ole kunagi olnud probleeme endale bändi leida, inimesi alati kõik tahavad. Mul ei olnud sellist probleemi, et kuule, Maria tead, et mul pole aega. Kõik ütlevad, et me leiame. See on äärmiselt tore, täiesti. Aga nagu ma ütlesin, et pealkirjad on ka toredad, et mis selle põrgukoeraga siis on lahti, kas ta lihtsalt tantsib või rõõmuse? Need on ahastuses, see on nagu Bukowski Bukowski raamatuid lugeda, sest ma sain aru, milline ahastustel selle armastusega oli täis saanud nendest naistest arutari tahtis nii väga. Ta tahtis mõista seda kõike talle õudselt naised meeldisid ja kõik see äkki ma olen valesti aru saanud, aga minu arvates tema kõik need ropud lood olid ikka täielik ahastus, et ta ei saanud aru lihtsalt naistest. Nii, aga ma usun, et sellest loost saavad kõik aru emotsioonidega vähemalt. Kuidas ka ei oleks, töö kannab ikkagi lõpuks vilja ja loeb see, millel on sisu. Et tühja kestaga ei kappa väga kaugele ja see, see viimane töö on tõesti väga sügav ja ma ei ütleks pärla. Ta kõnetab, kõnetab kõiki inimesi, et pärl on nagu liiga lihvitud, aga selles on sellist paekivi tugevust ja ja sellist juurte muusikat võib-olla rohkem kui kuskil mujal. Ja see on täiesti õigus, et ma otsisin tõesti väga pikalt enne seda selle plaadi lindistamist ja selle loomist muusika tuli väga kiiresti. Kahe päevaga oli valmis. Me lindistasime selle nelja tunniga selle plaadi ilusa kodumaa igatsus ja kogu see juurte tunnetus ja kust ma tulen ja kõik Mortaalsus igasugused sellised nagu ilmselt on mul vis pool elu elatud. Et siis tekivad sellised täitsa targad küsimused. Ei, mul on siin küsimus, et kuna siin on nii palju naiste nimesi Deptuiliidia iie virve, siis on mul selline tunne, et need nagu nimed oleks ennem kummitanud, et sa ei hakanud neid lugudele külge panema. Täiesti õige. Ma ei tea, kuidas sa sellest aru said, aga mul oli tõesti mul olid ennem lood naistest legendid ja jutustused erinevate naiste lugudest ja EP oli üks, kel, kes sättisin kiigele sättis kuhugile epu, panin tal põsepuna, näpistas omas oma põski punaseks, läks, läks jaanitulele või ma ei tea, mis ma isale ja siis tuli järgmine ongi see, see pralle tüdruk, selles külaelus. Ja siis on veel hiie ja virve virve on nagu mul tuleb ette Wiiralti graafilisest lehest virve aga seal on veel virve, on tegelikult üks teine lugu. See on virve, kellel on elu läinud nässu. Ja hiie on veidi ebatavalisem nimi, Ki, meie pühad hiiet või? Seal on seal lehed niimoodi lahendavad, laperdavad. Ja Liidia kohta vist küsimusi ei ole, ma arvan, et ei ole jah, Lydia Koidula loomulikult kuulama. Mul on hea meel, et eestlased on sind tunnustanud, sind rohkem tundma pinud ja sa käid siin üha sagedamini, rääkisid juba, et õpetad noori Saaremaal ja ka kontserte on erinevate koosseisudega, kui sa oleksin olnud solistina Tallinn Music Weekil, olid need jätskaarel Jostama väikese armsa tüdrukutetrio ka või ütleme, ägedate naiste väga aromaatsed. Noh, teete hoopis teistsugust muusikat, mis nagu on vabastav või, või kuidagi selline lahedam, ütleme jah ja ütleme niimoodi, et ma ei ole, ma ei saa teha ainult ühte asja, mul on vaja kogu aeg mingisugust meelelahutust, ikka mul hakkab õudselt kiiresti igav. Minus on üks pool see, et mul on vaja lihtsalt kogu aeg erinevaid väljundeid. Ja üks väga suur väljakutse oli see, et jätkardelliskasinud teose Velasse pede, mis tuli siis ettekandele jätkare viimase kontserdiga. Ja tõepoolest, seal olid siis need kolm toredat taani, rootsi eesti tüdrukut ja siis meie muusikud ja tegelikult see oli, see oli minu jaoks täiesti vapustav. Räägin, et, et ma, ma ei ole tegelikult 12 aastat eesti muusikast, teen nüüd ütleme, et see ei olnud minu kõige halvem päev minu elus nendega koostööd teha. Meelis wind, Allan Järve ja Algo poiss ikkagi olid, ületasid ennast ikkagi väga head muusikat. Kuidas sa arvad, kas sa teed Eesti muusikutega koostööd edasi? Muidugi lihtsalt mul ei ole lihtsalt olnud ennem võimalustega. Eesti muusikud on väga head. Ma ei ole kunagi Virtsutanud ja eks me oleme ka uhked selle üle, et eriti sellel viimasel jätskaarel olid nii head ja tugevad ja kõnetavad projektid ja kontserdid palju Eesti projekte, mis on väga-väga tugevalt praegu, mis, mis ei ole mitte mingisuguse hinnaalanduse, nagu maailm on teistest nimedest. Ja saabki meie aeg otsa, jälle lähed tagasi Taanimaale selleks et jälle ükskord tulla tagasi Eestimaale jälle, et see naiselik ja mehelik pool, see maailm ja kodu ja must ja valge ja rõõm ja kurbus, et kõik see on sinu muusikas kontrastid, kontrastid kõnetavad ja kontrastid, karisma, sisu. Noh, kõik see ja väga tähtis on kusjuures ka kontserdi atmosfäär, et alles kuulanud Sacromfaatseret nii erinevates saalides, siis Tampere on üks parimaid. Nii et suur-suur, unistus oleks ikkagi seda mingite kirikus ükskord. Et see annaks selle päris õige tunde. Tegelikult. Aga tänan sind, Maria ja hästi palju sulle loomingulist fantaasiat, et sinu pegasus lendaks kõrgele, aga meie saadet jääb lõpetama, et aitäh.