Tere emadepäevale räägime keelesaates emakeelsest Eestist üha palju keelsemaks muutuvas Eestis. Saates on Tartu Ülikooli professor Martin Ehala, tere. Tere. Minu nimi Piret Kriivan. Me oleme oma emakeele üle uhked, peamegi ka lugu, jälgime, et räägiksime õigesti ja mõnes reeglis oleme isegi kinni nagu takjas. Aga samas me vaatame tänavapilti, pole lugupidamist ollagi eesti keele vastu. Eesti keel ei ole eestimaal mitte ainuke ja esimene suhtluskeel. Ja sageli täiesti vabatahtlikult. Et kõike ei saagi eesti keeles öelda, kas me siis peame lugu oma emakeelest või ei pea? See on selline kahe otsaga asi. Ma arvan, et eesti keeles peetakse lugu teatud küsimustes ja teatud teistes küsimustes käitutakse suhteliselt noh, nii-öelda pragmaatiliselt või, või mitte mõeldes selle eesti keele peale. Ja, ja eks ta niimoodi ongi. Et ühteviisi nii üle väärtustame kui ka teistpidi alaväärtustamine. Täpselt seda ma olen ka varasemalt natuke paaril korral rääkinud, et kui me vaatame, mismoodi eesti keele uuringutes välja tulevad hoiakud eesti keele suhtes enamasti sellistes igapäevastes töist, see asjades sellistes asjades, kus on vaja karjäärile mõelda, haridusele, mõelda sellistel puhkudel eesti keelest väga lugu ei peeta. Aga see on ka nagu mõnes mõttes arusaadav, arvestades üha globaliseeruvas maailma kus väliskontaktid välismaailmaga on järjest tihedam, vanad haridus muutub rahvusvaheliseks selleks, et teha sellises maailmas ennast teostada, siis lihtsalt tuleb osata hästi inglise keelt ja teisi keeli ka, mida rohkem, seda parem. Aga noh, praktikas ikkagi tundub, et inimesed õpivad selle inglise keele ära ja neid, kes teisi keeli õpivad, on suhteliselt vähe. Nii et selle pragmaatilise kohaga Pealt tõesti eesti keelt väga ei väärtustata, saades aru, et maailmakeel eesti keel ei ole. Kui nüüd vaadata eesti keelt kui identiteedikandjate ehk siis midagi olulist inimese enesetunnetusele rahvuslikule enesetunnetusele. Et selle koha pealt väärtustatakse eesti keelt küll ja öelda, et, et neid oleks palju, kes ütleks, et eesti keel mulle korda ei lähe ja mu nagu identiteet eestlasena on mulle ebaoluline, neid on võib-olla no ütleme, nooremas põlvkonnas võib-olla mingi 18 protsenti nagu uuringud on näidanud, mitte rohkem, aga valdav enamik väärtustab eesti keelt identiteedi osana küll üsna. Kui palju see paljukeelsem ja multikultuursem maailm, mis Eestisse koju kätte tuleb, kui palju ja põhjalikult see muudab meie suhtumist või kui palju me tohime lasta tal muuta suhtumist oma emakeelde? Ta muudab ilmselt ja seda me näeme, ta on mõnevõrra juba muutnud ja ta võib muuta ka edaspidi ja täpselt, kuidas see juhtub on, on võimatu täie kindlusega prognoosida, aga midagi võib nagu aimata või mingite stsenaariumide kohta võib teha mõningasi prognoose ja see puudutab just seda, et kui Eestis suureneb noh, nii-öelda uusimmigrantide hulka, olgu need siis tipptasemel tegijad, kes on IT-valdkonna asi või töötavad koolides õppivad ülikoolides, olgu need siis ka pagulased, kes töötavad tõenäoliselt siis selliste lihtsamate tööde peal. Põhimõtteliselt kogu see seltskond, kes ei ole praegu Eestis veel kuigi suur. Et kui seda laadise rahvastik suureneb, kelle esimene keel Meil ei ole, ei, eesti keelega ei ole ka vene keel ja kes on tulnud üsna nagu hiljaaegu, siis, siis nendel tõenäoliselt küsimus ongi selles, et mis keeles me suhtleme selliste inimestega nagu elu näitab seda, et Need, kes on võimuhierarhias või nii-öelda prestiiži hierarhias kõrgemal ehk töötavad ülikoolides või on tippspetsialistid siin osa neist õpib eesti keelt, osa ei õpi eesti keelt ja eestlased üsna nagu loomulikult leiavad, et Nendega võib rääkida inglise keeles, seda enam, et eestlaste inglise keele oskus eriti nooremas põlvkonnas ületab hea ja väga hea keeleoskus ületab kuutekümmet protsenti, ehk siis tähendab praktiliselt igaüks suudab rääkida, suhelda inglise keeles edukalt, et kui võetakse selline hoiak ette, jah, nendega on lihtsam suhelda inglise keeles, siis tekib küsimus, et miks miks venelased peaksid suhtlema eesti keeles, eks ole. Et eks ka venelaste nooremas põlvkonnas on inglise keele oskus suhteliselt kõrge, madalam kui eestlastel, ütleme 40 protsenti. Ja siiski, et kui nende Nendel eriti nendel, kelle eesti keele oskus ei ole hea, võib tekkida küsimus, miks ma ei võiks rääkida eestlastega inglise keeles, kui nad kõik inglise keelt nii hästi valdavad et ja väike nagu ohukoht või see oli tõesti, kuidas lihtsalt igapäevaelu dünaamika, selline mõistlike otsuste tegemine, sest noh, mis seal vaielda, eks ole, kui eestlased oskavad hästi inglise keelt ja teised ei oska eesti keelt, no siis siis tundub kõigile nagu kõige lihtsam suhelda mitte eesti keeles. Minu lapsepõlve või nii kaua, kui ma ennast mäletan, koolilapsena oli see probleem, et Tallinna kesklinnas siis sinu käest küsitakse vene keeles teed ja siis sa pead lahendama kiiresti selle probleemi, et kas see inimene on turist või on ta kohalik venelane, mis keel valida? Nüüd see probleem ikkagi püsib tegelikult. Ja nüüd on teine probleem. Lisaks, kui ma lähen Tallinna äärelinnas poodi siis ma pean mõtlema, et kas selle klienditeenindajaga räägin temaga inglise keeles või eesti keeles vene keel, tema, see on näha, et vene keel ei ole tema esimene keel. Ma pean jälle ta mustanahaline, näiteks. Selge ma arvan, et see põhimõte, et klient valib suhtluskeeles, see peaks olema küll nagu A ja O, et sellist asja ei tasuks võtta pähe, et, et olles klient ma pean mõtlema, mis keeles suhelda, siiamaani on see Eestis päris hästi töötav, et et ole sa eestlane, olles venelane või võõrama. Ma arvan, et kui sa valid kas eesti, vene või inglise keeles, siis nagu suure tõenäosusega Tallinnas võib-olla Tartus ja suuremates keskustes sa saad kliendina teenindatud selles keeles, mille sa valid. Ja siin ei tohi küll mingit järeleandmist teha, sest see on põhimõtteliselt nende ettevõtete asi tagada, et nendega kliendid saaks teenindatud selles keeles, mis mille nad valivad. Vähemalt sellest kolmest suuremast keelest, mis peaks olema siis täiesti loomulikult Eesti teenindussfääris kliendiga suhtlemisel. Nüüd tänaval on olukord muidugi keerulisem, sest et on iseenesest mõistetav ja on, on hea ja vajalik, kui eestlased enesestmõistetavalt räägivad eesti keelt ja ja nagu toovad seda nii-öelda heas mõttes, suruvad seda peale kõigile, kes Eestis elavad ja, ja peaks eesti keelt oskama. Samas muidugi on selge, et turistil sellist asja eeldada ei saa ja oleks inetu noh, nii-öelda turistile eesti keelt peale suruda. Siinse küsimus ongi, et mida siis teha, kui su käest vene keeles teed, küsitakse, et kumb siis nagu hullem, kas näidata ennast võimalikule turistina, Nandsina poisis olla kohaliku venelasega vastu liiga leebe? Tõenäoliselt harva, et ma pigem oleksin kohaliku, seevastu veidi leeve sellel juhul, kui ma ei suuda nagu aru saada, kellega on tegemist, küllap mul on neid võimalusi teeninduses, kaubanduses ja muudes olukordades suheldes näidata seda, et, et ma eelistan suhelda eesti keeles nendega, kes elavad Eestis. Üldiselt on eestlane ikka selline, et ta läheb üle teise inimese keelele, olgu siis vene keel või inglise keel saksa keelt ilmselt on vähem. Selliseid võimalusi on vähem. Et eestlane on keele vastuvõtlik, rahvas oli, miks see nii on? Ja ma arvan, et sellel on ajaloolised põhjused, kuna eestikeelne Mul ei ole olnud kunagi nii-öelda varasemate meiega enne eelmise sajandi keskpaika ei ole kunagi olnud rahvastevahelise suhtlemise keel, ehk siis eesti keel on olnud eestlaste omavahelise suhtlemise keel ja väljaspoole suhtlus on olnud alati mingisuguses teises keeles. Nüüd sellest alates, kui nii eesti keel on Eesti riigikeel ja nüüd eesti keel on üks Euroopa Liidu ametnike keele, noh, eks ta oli ka üks Nõukogude liidule ametlikke keeli, aga, aga peale rahatähtede vist see see see kuskil välja ei paistnud, seal oli küll viis rubla oli, oli raha tagaküljel ka eesti keeles trükitud. Niisiis, et eesti keel. Meil on nüüd rahvusvaheline keel ehk siis kõik asjad, seadused ja sõnavõtud tõlgitakse eesti keelde ja saab eesti keeles neid sõnavõtte ka pidada. Seetõttu no muidugi on olukord nüüd muutunud, aga see vana hoiak, et eesti keel on tilluke ja ja me oleme väike rahvas ja keegi meie keelt ei oska ja selline vastutulelikkust, teisest küljest see, et ega eestlane olla eriti ükskeelne, kui ta vähegi tahab oma elu see edasi edeneda või noh, nii-öelda olla edukas siis, siis on edukad eestlased on alati olnud osanud vähemalt ühte võõrkeelt, aga enamasti kahte võõrkeelt ja, ja väga sageli rohkematki. Et eestlane oskab keeli ja näitab seda hea meelega välja. Ja üldiselt nüüd viimased uuringud. Ma olen teinud ei küsinud üldse ka eestivenelaste kohta. Et need inimesed, kes oskavad keelt, need vahetavad keelt, ühesõnaga selles mõttes, et tulevad vastu vastaskõneleja keelele meelega, olenemata sellest, kas ta on eestlane või venelane. Need, kes keeli ei oska, need muidugi ei taha ka ei suudagi, eks ole. Ja võta nüüd kinni, kus on see, kus on see kana ja kus on see muna, et mis oli enne, kas nad ei ole motiveeritud õppima ja arvavadki, et nad saavad nagu ükskeelsena hakkama ja seetõttu nad ei saa vahetada keeltega vastu tulla teise inimese nägu, kellele, kuna nad ei oska ja võib-olla ei tahagi. Aga võib-olla, kui nad oskaks, siis nad tahaks nii, et seda ei tea. Nii et siin on tõesti säärane, peaasi et selline ükskeelne elulaad, mis suurrahvaste puhul on väga tavaline venelaste puhul inglaste puhul kindlasti prantslaste puhul sakslaste puhul võib olla veidikene hääldusest, inglise keele oskus on seal ka väga kõrge ja sakslased väga kiiresti vahetavad keelt. No võib-olla see teise maailmasõja nagu süütunne ja värk, et nad on oma rahvusliku uhkuse saanud väga, väga nagu tagasihoidlikud viimased pool sajandit, et võib-olla kõik need on mõjutavad nii, et on see mõtlemise koht või koht, kus me võiks mõnikord olla, noh, ütleme. Jäigemad. Aga võtame teistpidi, kui näiteks täituks meie unistus ja kõik eestimaa venelased õpiksid korraga ära eesti keele ja hakkaksid aga eesti keelt rääkima või ka kõik pagulased, kuigi neid eriti palju siia ei tule, aga ikkagi kõik õpiksid ära eesti keele, missis eesti keelega juhtuks, kas on võimalik, et nad kõik räägivad eesti keelt sellel tasemel, mida meie tahaksime? Ma arvan, et me ei peaks nagu väga suuri illusioone ega lootusi ega ka nagu nõudeid panema sellele. Seal peaks inimene eesti keelt rääkima, kui tal ei ole esimene keel. Põhiline nagu kriteerium on see, et suhtlus peab saama aetud ja soomlane olema, et seda teha eesti keeles. Seetõttu tuleb leppida, tuleb olla väga heatahtlik nende suhtes, kes üritavad rääkida eestikeetja, see ilmselgelt ei tule neil kõige paremini välja. Sest kuidas saab nende keeleoskus üldse areneda, kui me ei anna neile võimalus seda parandada. Sest meil on tulla, et nad räägivad nii kehvasti või siis rikuvad meie keelt ja et seda on kole kuulda, ma parem räägin temaga kas inglise keeles või vene keeles, mis talle igatahes paremini sobib. Sellist hoiakut ei ole suurte rahvaste inimestel nad sageli üsna rahulikult taluvad igasugust nägu, võõrkeelseid aktsenti, vigast keelekasutust seetõttu, et noh, nendele see on nagu loomulik, et nendega räägitakse nende omas keeles ja pealegi nad ei oska mingisugust teist keelt. Ja seetõttu nad on ka suhteliselt harjunud sellega, et nende keelt nii-öelda jutumärkideks solgitakse. Ma arvan, et me võiks olla ka suhteliselt rahulikult selles suhtes, kui meie keelt solgitakse, sest seal on palju parem kui see, et meie keelt ei räägita. Peaasi, et midagi tehakse. No muidugi, sest see keeleoskus ju aja jooksul paraneb, iga inimene räägime alguses kehvalt ja järjest paremini järjest paremini ja lõpuks räägib päris ladusalt, et kui me ei suuda üle elada seda hetke, kui inimese keeleoskus on nõrk ja ei lase tal rääkida seda, sest ma ei kannata seda kuulata siis muidugi asi paraneb. Olgu peale, jätame nüüd eestlased, venelased, eestlased, inglise keele kõnelejad rahule, võtame eestlased, eestlased näiteks eestlane siin Eestis ja eestlane välismaal. Ehk nagu me ütleme, väliseestlane, paljud noored lähevad ka sellisel puhul eesti keele pealt üle inglise keele peale. Et selles keeles on lihtsam rääkida näiteks Eestimaa eesti noorel ja rootsima eesti noorel. Eks see kõik sõltub tõesti küll selle nii-öelda väliseestlase eesti keele oskusest, et kui kui see on nagu täiesti ebapiisav ja on vaja kiiresti midagi teha, siis on täpselt seesama olukord nagu nende kohalike venelastega või kohalike testimite eestlastega, et lihtsamaks rääkida inglise keeles, kui siis näha vaeva selle nagu aeglase ja ja konarliku eestikeelse suhtlusega. Meil on siin see või see, millest tuleks lähtuda, võiks ikkagi olla loomulikult kokkuleppel inimesega selle inimesega, kes seal välismaal on, et kui ta soovib ikkagi nagu ennast identifitseerida eestlasena ja seda identiteeti hoida ja arendada, siis siis tasuks kokku leppida, et pigem räägime eesti keeles, et saad arendada oma eesti keelt. Kui see on võimatu, sest ta ei oska üldse, siis, siis tuleb lihtsalt teatud olukordades tal võimaldada õppida seda keelt. Sest on ilmselge see ka, et suhtlusvaldkondi on erinevaid, on sellised, kus on nagu ütlemine, teaduslik valdkondade töövaldkond või mingisuguseid väga nagu keerukamad valdkonnad, nii et kui inimesel suhtluskeel on nõrk, siis võib temaga seltskonnas rääkida eesti keelt ja ei lasta tal olla eesti seltskonnas eestikeelsena osaledaigunile keele oskus paranema, kui tõesti on vaja tööle ajada mingisuguseid asju, eriti kui selle rahvusvaheline äri siis võib-olla on mõistlik tõesti, vaat sellel hetkel me, need asjad räägime inglise keeles, aga pärast vabal ajal eesti keeles, kuni ta eesti keele oskus paraneb. Nii et see on kõik sellise optimine järgmise, ehk siis õige vahekorra leidmise küsimus, et, et kui palju ja mis olukordades eesti keelt rääkida sellega, kes eesti keelt hästi ei oska, selleks et ta saaks nagu arendada seda keeleoskust ja mis olukordades on, on nagu mõistlik minna üle teisele keelele, et asjad saaksid kiiresti aetud. Et nii ka ei saa, et me oleme ainult oma eesti keeles kinni ja, ja kõik No ma arvan, et tõenäoliselt see on jah, keeruline see, et siin on see mängimise küsimas ja on päris kindel see, et selline kakskeelsuse olukord, kus aeg-ajalt kasutatakse mingites rollides mingites olukordades üht keelt ja teistes olukordades teist keelt et see ei pruugi olla nii-öelda ohtlik ega, ega teisele keelele, et šveitsi seal maailmas mujalgi on olemas selliseid nii-öelda kakskeelsuse olukordi, mis on suhteliselt stabiilsed kus mõningaid asju aetakse ühes keeles ja mõningaid asju teises keeles. Muidugi räägitakse ka, et, et see ei pruugi igal pool nii-öelda, kuna see ei pruugi. On nii olla, kuna mõningates keskkondadesse väiksem keel järjest hakkab taanduma, siis on siin alati nagu ohukoht, eks ole, see ei ole, ei ole päris garanteeritud, et ah, me teeme kõike kahes keeles ja see jääbki nii 100-ks aastaks või, või võib-olla see võib minna hullemaks, see võib olla stabiilne, püsiv väga pikka aega. Kuna me ei suuda seda ennustada, siis üldiselt oleks ja nagu pigem vältida, aga kui midagi teha ei ole, siis tuleb nagu möönda. Eesti keele püsimise poolt räägib ju terve suur hulk tegureid. Aga see ohutunne meie keele kadumise pärast on meis ikkagi kõvasti kinni, et millest kõige rohkem sõltub eesti keele püsimine või siis ka eestlase püsimine. Kas sinna vahele saab võrdsustada? Ei pane, päris sinna võib panna selle ligikaudu märgin, et eesti keele püsimine eestlase esimene seal on ligikaudu sama asi. Kõige on päris selgelt näiteid, kus keel või vääbuda, aga, aga rahvus ei kao nagu kasvõi iirlasedki, eks ole, praktiliselt iiri keele emakeelega lähedal on ainult väike osa iirlaste hulgast ja teised õpivad seda koolise pursivad nagu väga vaevaliselt ometigi iirlased kui, kui rahvus on täiesti olemas. Nii et põhimõtteliselt ei pruugi keele kadumine hääbumine tähendada selle rahvuse kadumist. Aga seal ei ole ka mingisugust garantiid, et rahvus jääb kui keel kaob. Nii et võib ja selliseid näiteid on küll. Väikseid rahusi, rahvusrühmi etnilisi kogukondi on lihtsalt ära assimileerunud, nii et ei jää rühma ega seda rahvust alleski peale seda, kui keel on kadunud. Nii et siin on täpselt võimalikult nagunii pidi ja naapidi arengut siin ei ole mingit ette garanteeritust. Seetõttu keele kadu võib tähendada ka rahvuse kadu. Ja see, millest keele pesemine kõige rohkem sõltub, on loomulikult, et asjaolu, kas keelt antakse edasi lastele ehk siis põhimõtteliselt perekonnas suhtlus vanemate ja nende laste vahel, kes on just äsja sündinud ja kes hakkavad keelt omandama, see on see koht, kus, kus keeled kaovad. Kui sellises olukorras vanemad otsustavad, et ah, me räägime oma lapsega seda tähtsamat ja laiemat keelt, siis siis ongi kõik, siis võtab aega üks põlvkond ja võib-olla kunagi põlvkonnad ei ole niimoodi vääriga lõigatavad ja täpselt kastid vaid põlganud lähevad graduaalsetega. Kui üks põlvkond hakkab selle praktikaga peale, et nad enam ei kasuta oma lastega oma emakeelt, mida nad ise üles kasvades avandasid, vaid hakkad rääkima teises keeles, siis on selgelt vanemad põlvkonnad võivad selle praktika omaks võtta ja nii ta läheb eesti keele puhul seda karta. Eestis lapsed kasvatatakse üles emakeelsena selles mõttes, et keegi ei hakka rääkima lapsega inglise keelt. Keegi, ma ei saa muidugi öelda, eks ole, eks ole, segapered on ka olemas ja üldiselt on nii, et need segapered, kes on Eestis, et need ikkagi need ikkagi oma keelseid lapsi ei kasvata. Sest sellel lapsel oleks kole raske õues ja lasteaias ja isegi kui ta läheb umbkeelsena lasteaeda elades Eestis, ta omandab selle eesti keele, kui ta pannakse Eesti lasteaiad ja muidugi, kui need lapsevanem Nad on mõtelnud, et nad on ainult ajutiselt siin ja pärast lähevad kuhugi mujale lähedki oma lapsega kuhugi inglisekeelsesse lasteaeda, siis ta võib-olla ei omandage eesti keelt. Nii et siin on säärane lugu, need pered, kes elavad välismaal, nende, need on nagu kriitilise kriitilises olukorras, sest et keskkond seal on mingis teises keeles sageli vanemad mõtledki, et on parem kui laps omandab kohe selle keele, mida varem, seda parem tal koolis kergem, tal on kergem sõpru leida ja nii edasi ja nii edasi ja lapsega rääkima kodus seda keelt, seda võib veel kuidagi mõista või noh, see on nagu juhtub sageli või sagedamini siis kui on, on näiteks isa või ema on ühest rahvusest sellest põhirahvusest ja ja siis eestlane, on see teine pool peresid siis sellises olukorras kasutada praktikat, et üks vanem, üks keel, mis on selline loomulik viis, kuidas kaks keelt jõuab kohale, võib olla tülikas ja selliseid segaperesid on välismaal küll, kus lapsed ei ole sendides saanud eesti keele oskust. Hullematel juhtudel, nii et mõlemad vanemad on, eestlased on ära kolinud ja ei ja leiavad, et nad ei ei soovi Eestiga sidemeid sidet hoida ja ja siis räägivadki oma lapsega keeles, mis neile kumbagi ei ole emakeel. Et selliseid on ka. Et kui nii-öelda, siis välis-Eesti olukord on keerukam, isegi Soome olukord on nagu selles mõttes keerukas, et et, et osa Soome väliseestlastest on, on ilmselgelt kas kuidagi pettunud eestluses tahaksid võimalikult kiiresti sulanduda Soome ühiskonda ja ei, ja kuna soome keel on ka nii lähedane eesti keelega, et siis et seal on küll selliseid vanemaid, kes lasevad oma lastel assimileerida ja mu jalga. Nüüd kriitiline küsimus ongi, et kui suur on see proportsioon kes täiesti nagu jätavad eesti keele oskusest ilma ja kui suur on see proportsioon, kes õpetada lapsele mingil määral eesti keelt, nii et ta suudab suhelda vanavanematega, mis on nagu tegelikult üks kõige suurem motivaatoreid, eks ole, et kui sa ikka oma vanavanematest lugu väed, kes on Eestis, siis kuidagi peaks oma lapsi nii kaugele saamata, et ta suhtleb eesti keeles sellisel määral, et saab vanavanematega suhelda. Siis ei ole mitteoluline see, kui hästi või halvasti me eesti keelt räägime, vaid ikkagi oluline on see, kui vähe või palju meid on. Oluline on see, et kas me räägime või ei räägi, selge on rahvuse tuum, kus räägitakse eesti keelt emakeelena ja mõlemad vanemad on eestlased, on on selliseid nii-öelda suure eestlaskond, kes on üle maailma laiali, kus on segapered või inimesed pikka aega jälginud välismaa ja seal on oluline lihtsalt, et kas räägitakse ja see tase, millisel tasemel see eesti keele rääkimine on, see on suhteliselt teisejärguline küsimus. Põhiline on see, et oleks selline mõistmise ja suhtlemisvõime, et saaks lihtsamad igapäevased asjad ära ajada, et Eestisse tulla, kas ei oleks nagu kole ja hirmus, sest mitte midagi ei saa aru, mis ümberringi räägitakse? See on nagu kõige õnnetum olukord, et kui vanemad, kes elavad välismaal, suudan oma lapsed nii palju eesti keelde sisse viia, et nad Eestisse tulles saavad aru, mis neile öeldakse ja suudavad midagi vastu öelda, siis nad saavad siin keelelaagrites ja igasugused sõpradega arendada oma keelt edasi, aga see on nagu kõige raskem juhtum, kui keelt üldse ei oska siis on selline pikk vaikuse periood, kus ta peab tundma ennast väga tõrjutuna, enne, kui ta hakkab aru saama. Kas siis me peame ennast nagu oma mõtet levitama üle maailma, et mitte ainult siin Eestis ei pea eestluse ja eesti keeles seismas? No eks väga paljud need inimesed, kes elavad välismaal, seisavad seal eesti keele ja eestluse eest vägagi. Ja eesti riik muidugi toetab ka, kuigi see toetus võiks, see toetus on väiksem kui see toetus, mida, mida riigikogu saab nii-öelda oma tegevuseks ja noh, ekse eks see ütleb nagu mõndagi prioriteetide kohta. IIA sageli siin Eestis ka suhteliselt haritud inimesed Nad ütlevad, et nendega tegeleda, et nad on niikuinii jääbumisel määratud, eks sinna ei ole mõtet toetuste abi ega midagi pumbata, et see on nagu, sealt ei tule enam midagi. Ainult mina ja need inimesed, kes seal tegelevad eestluse hoidmisega, loomulikult niimoodi ei arva ja tegelevad sellega pühapäevakoolid ja päriskoolid seltsi tegevus ja kultuuriseltsid ja festivalid. Kõik see toimub, see ei paista siin Eestis välja peaaegu üldse, noh võib-olla ERR-i portaalis vahest on midagi. Aga üldiselt väliseesti eestlaskonna tegevus eriti Eestisse ei paista. Ja sellest on kahju. Ikkagi tuleks arendada sellist vaatenurka ka, et Eesti on avaram kui see, mis Eestis toimub, et hoida seda eestlaskonda, kes on välismaal ja isegi mitte ainult seda eestlaskondavaid hoida ka neid, kellel ka juhul kui kasvab üles eestlasi, kellel on ainult eesti juured, aga kes eesti keelt ei oska ka neil, võib-olla see emotsionaalne side Eestiga ja soov olla toeks Eestile, nii et isegi nagu keeleküsimus ei tohiks olla see, kuskohast me nagu tingimata peame piiri tõmbama, et kui keelt ikka ei oska, see pole enam eestlane, seda pole meile vaja, ise läks ja ise teab mis tegija ja aga et sellist hoiakut ei tohiks lasta tehasest tõenäoliselt juured maksavad inimesel juured on olulised vähemalt neile, kes tunnevad, et need juured on oluliselt peaks olema imalus ennast siduda Eestiga ja töötada Eesti heaks, isegi kui ta eesti keelt ei oska, isegi peaks olema talle võimalus öelda, et ma olen eestlane. Jah, kuigi ma ei räägi eesti keelt ja sellesse võiks suhtuda rahulikult. Võitlus iga hinge eest. Ma arvan küll, et võitlus iga hinge eest on oluline ja paljud riigid on sellest aru saanud, et et see nii-öelda diasporaa kogukond või välismaal asuv rahvuskaaslaste kogukond on kodumaa jaoks oluline ja see sõltub sellest, kui hästi see kodumaa suudab nagu iseennast muuta oluliseks neile, kes seal on, ühesõnaga kui, kui paljud need sidemeid hoitakse üleval ja see on kahepoolne asi, eks ole, ja siis see pole ainult nii, et sa oled välismaalasi, on sinu mure, kuidas oma sidet Eestiga hoiad, see võiks olla siitpoolt ka vastu, et, et me tunnustame seda, et teie Teie püüdlused on olulised ja vajalikud. Kas selleks on mõeldud ka projekt suuresti? Suuresti on tõesti, see on tema nagu põhiline eesmärk, et ühendada eestlasi üle maailma olenemata sellest, milline on nende nahavärv, oli taust või keeleoskus või või sugu ükspuha, peaasi, kui inimene peab Eestit endale oluliseks ja soovib Eesti jaoks töötada, noh, nii-öelda identifitseerib ennast mingil määral eestlasena, sest noh, selge on see, et ka identiteediga maa peal ei ole niimoodi, et nagu selgelt seinad, et, et ma olen kas eestlane ja ainult eestlane on suur hulk inimesi, kellel on kaks identiteeti, kaks rahvusidentiteeti ja see on nagu tänapäeval ma arvan, üha sagedasem arvestades, kuidas inimesed reisivad ja kuidas nad on võib-olla pikka aega kuskil mujal elanud. Et seda kõike tuleb ära kasutada ja kui inimene tunneb, et tal on side, eesti keeli, ta tahab ennast Eestiga siduda, siis siis riik peaks mitte ainult riik, vaid kogu eestlaskond peaks nagu midagi tegema selleks, et neid neid kontakte tihendada. See Suur-Eesti veebirakendus on üks võimalus, kuidas seda võiks teha? Mitte ainult vahe märkasin, et mitte ainult välismaal reisides, vaid siinsamas Eestis ju võib-olla nii venelane kui ka eestlane ühel ajal. Jah, täpselt nii ongi, et see ei ei tähenda ainult, et need, kes, millised eestlased, et need kuidagi siin ja välismaal kontakti võtaks, aga põhimõtteliselt kõike staadistlusesse panustada, isegi kui nende etniline taust ei ole Eesti, aga kui nad tunnevad ennast eesti osana, siis selge, et nad on samamoodi selles võrgustikus oodatud ja panustama. Muidugi need, kes Eestis elavad, panustavad kõik ju kasvõi oma maksude läbi Eesti heaolusse. Täpsemalt, mis see suur Eesti tähendab, siis kuidas seal saab oma panuse anda kuidas see toimib? Ma tahan veel idee tasandil, sest ta vajab nii-öelda infotehnoloogilist väljaehitamist ja selles suunas meil töö käib, et, et leida see tehniline meeskond, kes selle valmis ehitab. Idee põhimõte on siis selles, et iga inimene, kes ennast Eestiga seostab, saab luua sinna omale ühe konto nii-öelda oma personaalse konto ja seal on kindlasti kas siis ID-kaardi põhine, et ainult oma nime ja näoga saab seal olla, et selliseid varikontosid ei, ei tule anonüümseid kommentaare, ei tule anonüümseid kommentaare, et päris kindlasti ei tule, et on nagu mõeldud ID-kaardi põhine, noh, nendel, kellel ID-kaart ei ole, leiab muud viisid, kuidas ta saab tõestada oma isiku, et et see konto on nagu tema, tema tehtud ja põhimõte ongi selles, et, et saaks olla täiesti kindel, et need inimesed, kes seal on ja kellega siis suhtlus omavahel hakkab toimima, see on põhiliselt nagu väikene vastastikuse aitamise keskkond, et kui keegi tahab näiteks minna kuhugi välismaale õppima või siis keegi tahab saada oma lapse kuhugi puhkama mõneks ajaks otsib lihtsalt kontakti, et kes saaks teda aidata selles asjas, et siis on kindel, et see, kes seal pakub abi, on teada, kes see inimene on ja teisest küljest oleks teada, kes abi palub, et selle inimese profiil on kõik ilusasti näha. Et ei peaks nagu guugeldame, otsime kas suli või nende aus inimene, et loob sellist nagu turvatunnet selle kasutajaskonna sees ja loomulikult seal siis kogu väliseesti meedia nii-öelda paremad lood võiks sinna kokku koguneda. Ühesõnaga kogu selline kalender, mis, mis toimub Eesti asju, kus maailma nurgas, nii et sa saad ilusti välja valida seal kalendri peal, mingisuguseid ka näiteks Rootsi seadumis Rootsis maikuus toimub, siis tuleb need asjad seal esile või kui tahad teada, mis San Francisco s toimub, siis, siis tuleb see välja, vaata, kui tahad üldse näha, mis tänasel päeval toimub üle maailma Eesti asja, siis siis vaatad tänast päeva ja kõik. Nii et ühesõnaga, selline koht, mis tekitaks selliste kommunikatsioonirohkem inimeste vahel vastastikust aitamist inimeste vahel, et rohkem tutvusi ja elavdada kogu seda nagu kogu, ühesõnaga ehitada seda kogukonda, sellist suure eesti kogukonda, mis natukene avaram kui või lihtsalt emakeelsed eestlased, kes elavad Eestis. Ja teisest küljest nagu andmebaas, ka jaht on kontaktide baas, selles mõttes küll kontaktide baas, loomulikult seal on nii-öelda privaatsuse küsimused. Et plaan on see, et Google sinna sisse ei näe, nii et põhimõtteliselt sa pead olema sisse logitud, et seda üldse kasutada. Ja samasse aga kuidagi niimoodi säetud, et kui sa ise enda profiili kohta nagu oma andmeid näitan nagu hästi vähe, siis sa ei näe ka teistelt midagi, näed sama vähe, kui sa ise näited, kui sa näitad iseendast rohkem siis et ka teiste inimeste infot rohkem. Ja muidugi mingisugune viis peaks olema see, et näha ka, kes sinu infot vaatab, nende selline sotsiaalne kontroll selle üle, et seal ei käidaks nuhkimas ja lihtsalt andmeid nagu korjamas millegi ärakasutamiseks. Aga et inimesed saaksid tennise kohta rohkem teada, see on nagu loomulik selleks, et luua kontakte nagu mingite ettevõtmiste jaoks ja nii edasi. See eeldab suurt usaldust ja huvi ja kõike muud sellist. Selge, see eeldab usaldust ja täpselt nii, et inimesed võivad alustada sealt nagu väikselt, näidates ainult oma nime ja võib-olla seda linna, kust nad pärit on ja seal ei ole aadressi ja telefoninumbrit, võib-olla seal meiliaadress võib-olla ta ütlevad oma tegevusvaldkonna ja kui tundub, et asi toimib, siis nad võivad nagu avada ennast rohkem või noh, samas eestlased on üldiselt üsna ja noh, nagu avameelne rahvas, et kui tõesti vähemalt need, kes tonni jess toimivad, Facebookile siia reisis. Et vaadake, kui palju inimesed ametlikult panevad oma nimede omad pildid ja nimed, kuule, aga siis on pildid olemas ja siis on, kust nad pärit on, mis on nende eelistused siis need kommenteerijad see hulk infot, mida inimesed avalikult avalikult jagada nagu päris, päris avar. Nii et kui on selline korralik kandmis nagu kaitseb seda infot, ütleme võib-olla mitteliikmete eest, et need nagu, kes ei ole seal keskkonnas, ei saa seda vaadata ja annab vastastikku tagasisidet, kes kelle kohta midagi vaatab, siis ma arvan, et seal et see taltsutab päris hästi Kui palju praegu on maailmas kokku eestlasi ja mis te arvate, kui suur hulk eestlasi võiks sinna portaali, siis ütleme nii kokku koguneda? Seda on võimatu ennustada, aga ma arvan, et et kui kümnendik rahvast on seal, siis on päris hästi, sest see on ilmselgelt nendele, kes on aktiivsemad, eks ole, võib-olla kõik ei tunne vajadust, aga eriti need, kes on Eesti asja aktivistid üle maailma. Arvan, et nendel on nagu kindlasti mõistlik seda teha kõik, kes osalevad, kas kooriliikumises tantsuliikumises igasugused pühapäevakoolide liikusid kõik selline eesti seltside tegevus, et need inimesed tõenäoliselt võivad Allan nagu eriti huvitatud vastastikusest kontaktidest, et selleks, et neid asju kõike paremini korraldada ja siis tuleb juba see järgmine kihistus, inimesi, kes liiguvad palju ja kes on avatud lihtsalt ja otsivad kontakte. Ja nagu lihtsalt positiivselt nagu meelestatud asja suhtes. Nii et noh, sellised võiksid olla need kihid, et kes nagu kõigepealt kindlamini sinna liituks ja kes siis nagu järgmisena. Ja kindlasti on selliseid inimesi, kes ütlevad, et mul ei ole Facebooki kontotki, et miks ma peaks sinna nagu minema. Selge, et see ei, venelased ei, ei saa olla nagu kõiki eestlasi ühendav noh, selles mõttes, et ma ei usu, ei julge loota, et sinna tuleb mingi pool miljonit kasutajat kunagi seda ma ei arva. Aga kui seal esialgu oleks nagu aktiivsemad Osa 10000, mis kasvaks võib-olla 100000 peale, ma arvan, et 100000 aktiivsemalt eestlaste võrgustunult oleks juba päris suur samm edasi. No aga ütleme näiteks võtame kaks ametit, eks on ajakirjanike teine, ütleme arst Eestis, mis huvi neil peaks olema selle portaali vastu, mis nad kasu sellest saavad? Küsib ajakirjanik, mis ta kasu saab ikka? Ajakirjaniku kasu on muidugi ilmselge, Jaan sooviti teada, mis kuskil toimub, kellega rääkida mingisugusel hetkel, kellega intervjuud võtta või, või midagi. See on tõenäoliselt lihtsam viise leida omale kontakti, kui hakata guugeldama. Nii et see võib olla niimoodi arsti suhtes tõenäoliselt eriti ja kõigi teiste selliste noh, ma ei arvagi, et see võiks olla nagu mingisugusele erialale. Et see oleks nagu erialaselt kuidagi nagu tohutu oluline välja arvatud, et kui sa soovid leida erialast kontakti, aga tõenäolisem võib-olla see niimoodi, et kui arstil on vaheajal lihtsalt mingisugust muud asja, läheb konverentsile kuhugi. Ja see ei olegi nagu tema kui arsti asi, see nagu professionaalne nagu võrgustik, see võrgustik selle. Ma lähen kuhugi linna mingisuguseks ajaks, kas erialaselt ja mul on seal natukene rohkem aega ja ma olen nagu avatud selle nii-öelda suure eesti ideel, et et miks mitte saada kokku või uurida, kas, kas seal on mingil päeval inimesed saavad kokku kuskil pabis joovad õlut selleks, et lihtsalt näiteks seal mingi Edinburghi eestlastega, nendega, kes on samamoodi huvitatud, et kui keegi siia tuleb, et tore oleks teada, et keegi tuleb, mis ta siin teeb. Et see on lihtsalt selline, ütleme, mitteametlike kontaktide jaoks oluline see nagu eeldab väikest sellist avatust selles suhtes, et ma nagu olen huvitatud sellest, et milliseid eestlased mujal maailmas toimivad muidugi erialased. Oletame, et ta plaanib minna tööle, mitte Soomega kuhugi kaugemale, näiteks Austraaliasse. Ja siis ta nagu tahab kellelegi käest küsida, et kas Austraalias, millised võimalused on, millised tingimused on ja ta postitab selle nii-öelda abipalvekeskkonda siis need, kes on Austraaliasse nagu valmis aitama, need näevad, tuli mingisugune abipalve siin üks arst küsib sellist küsimust. Ah, ma olen ka arst, eks ole, siis ma vaatan, kes arst on, seal küsib vot selline tore inimene küll, miks mitte aidata, siis ma vastan talle sealsamas selle kaudu. Et sellisel sellisel puhul tahate, eriti kui need ei ole mingisugused suured keskused või isegi kui on suur keskus. Et tahate Londoni kohta midagi teada, muidu hakkaksite sõprade käest küsima, et kas teatega Londonis kedagi, kelle käest küsida. Et kes, kellel on kogemusi ja siis kuidagi nagu nagu uuriti välja selle inimese, siis küsiti, et kuule, mul läheks nagu abi vaja. No see keskkond teeks sellise asja nagu lihtsamaks. Aga praegu veel ei ole seda keskkonda olemas või on aadress juba olemas, kuhu minna, vaatama? See on nii-öelda selle idee toetajate kaasalööjate lehekülg, mis on Eesti vabariigi 100. juubelileheküljel on selle algatuse nii-öelda infoleht. See on EV 100 poee ja sealt tuleb vaadata minu inimesed ja siis suuresti rakendus sealt saad, on näha, seal saab ennast nagu panna toetajaks. Kui te tunnete selle ideega, tasuks edasi liikuda ja tahaksite olla kasvõi vähemalt moraalseks toeks, kui mitte midagi teha. Neid tõesti selle tehniline väljaehitamine selles selles osas. Me otsime seda meeskonda, kes oleks võimeline selle valmis tegema. Martin Ehala, kui ma selle tänase jutu nüüd kokku võtan, siis kas ma võtan selle õigesti kokku, kui ma ütlen, et, et rohkem avatust väiksest Eestist välja suurde Eestisse, see päästab eesti keele ja eestlase. See on kindlasti üks oluline küll, avatus on olu lehekülge, samas oma juurte hoidmine selline teatud laadi, mitte lahustumine avatusse. See on täpselt sama oluline, et asjal on alati kaks külge. Ühest küljest tuleb hoida neid traditsioone, teisest küljest tuleb olla avatud innovatsioonidele uuendustele. Nii see maailm nagu hästi areneb. Liigne innovaatiliselt liigne avatus võib lahustada kõik ära. Liigne suletus, vastupidi, muudab eestlaskonna järjest väiksemaks, nii et see on tasakaalu leidmise küsimus on nagu ikka, kehke sees mööda. Ja kui esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad. Aitäh. Palun. Emakeelse eesti olevikust ja tulevikust rääkis Tartu Ülikooli professor Martin Ehala. Keelesaate toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni.