Tere hommikut. Olen õpetaja Joel Siim ja teenin Keila ja Harju-Madise kogudust. Täna hommikul loen prohvet Jeremija raamatu 15.-st peatükist 16. salmi. Kui leidus su sõnu, siis ma neelasin neid. Ja su sõna oli mulle lustiks südame rõõmuks, sest mulle on pandud sinu nimi, issand, vägede jumal. See juhtus 332. aastal Amjääni lähedal. Rikas palgasõdur kohtas tee ääres külmetavad kerjust. Tal hakkas kerioosest kahju ja ta poolitas mõõgaga oma sõdurimantli ja andis poole kerjus sele. Järgmisel ööl nägi sõdur unes Kristust, kes kandis tema poolikut keepi ning ütles. Mida iganes te olete teinud kellele tahes, mu kõige pisematest vendadest. Seda te olete teinud mullegi. See kogemus muutis tolle palgasõduri elu alatiseks. Ta jättis sõjaväeteenistuse ja temast sai kristlane. Täna on mardipäev ja selle sõduri nimi oli Martiilus. Hiljem valiti ta tuuri linna piiskopiks Prantsusmaal. Jumal kipub väga paljude jaoks olema kaunis muinasjutt kaugest minevikust mitte millekski kohustav olend, keda paar korda aastas võib meenutada. Jumala sõnasse suhtutakse suure eelarvamusega, sest arvatakse, et jumala sõna võtab inimeselt rõõmu ja elu. Kuid tegelikkus on pigem vastupidine. Jumala sõna aitab elada igapäevaeluga toime tulla. Jumala sõna annab lusti ja südamerõõmu, sest temas on inimest vabastav jõud. Ta vabastab inimese mõttetust ja sihitust rabelemisest. Sest jumala sõnasse tõsiselt suhtuv inimene vaatab maailmale teise pilguga. Ta tunneb oma kohta suures süsteemis, tunneb oma kohta suhetes teistega. Jumala sõna õpetab meid teisi märkama, nendega arvestama. Jumalate jaoks on inimene ise süüdi, kui ta elus kõik ei õnnestu. Ta on oma õnnetusega üksi. Kuid jumal ei luba mul nii mõelda ja nii elada. Sest kõik me vastutame üksteise eest igaüks omal kombel. Jumala jaoks ei ole ükski inimene üleliigne ega alaväärne. Ja unustada ei tohi ainult ühte. Mida suuremad on kellelegi võimalused, seda suurem on ka tema vastutus. Jumal ei nõua kelleltki üle jõu, kuid ta ütleb. Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju ja kelle hoolde on jäetud palju. Sellelt küsitakse veel rohkem. Palgasõdur Martiinus andis tundmatule kerioosele poolmantlit ja see muutis ta elu alatiseks. Tihtilugu arvatakse, et jumalateenistus toimub kaunis kirikus täiusliku liturgia kaudu. Kuid jumalateenistus on ka teise märkamine ja kerioosele almuse andmine. Martiinus kuulutati hiljem pühakuks. Taastus nende hulka, keda alati meeles peetakse sest ta suhtus jumala sõnasse tõsiselt. Kui leidus su sõnu, siis ma neelasin neid. Ja su sõna oli mulle lustiks ja südamerõõmuks, ütles Jeremija. Palvetagem. Kõigeväeline jumal. Püha piiskop Martiinus austas sind oma elus ja surmas. Luba, et su armuvägi oleks ka meist tegev. Et ei suurem ega elu ei lahutaks meid sinu armastusest. Seda palume Kristuse, meie issanda läbi. Ament.