Tere, Te kullede mulgi uudiseid. Tähendab, tuleb juttu sellest, kuidas Heimtali kooli laasist põrman toal on suures kasunu esiäralikku sooja Ama taime. Nüüd kõneleb Heimtali kuul meisterajaloolane ja mõisauurija Imbi-Sirje Torm. Kuidas see lugu üldse kate 1011. aastal pääle hakkas? Kui kate 1011. aastal restaureerija lõpetab, tahtsid seal oma tööd, aga tahtsime veranda ka külge panna vilmajal ja sõsquive randa sügavust hakkas kaevume, siis tulime välje säänse huvite kivist moodustise, nemad oli vett ja kiviviguri, et ei tea, mis njom see sai üpris ruttu tuselges, et see on vana mõisa Talvaid, no minul oli see küll ammu juba jääda. Et mõisaajal oli Talvaid ja seal kasvativee mõisarahvas roopilisi taimi siis otsustetiKid, et paneme õige laasii mäele, siis amptoreeneid vigurici vaadate. Kui siis sügisel algas kool, siis vahtisime meki toredate vigurite ehitus selle asja all. Kui tuli kevad, siis hakkasime vaatama, et mis sealt hakkab üles tulema ja päris suure kiirusega hakkasid Veselt rohelised taimed oleme ja nüüd juba mett mitu aastat seal kasvanud ja mina siis mõtli oma ajaloo uurijat teket, uurime välja, mis nii sõnajalanimetuse kikom, mina mõte, et ma kutsun kohe päris loodusteadlase sealt Tallinna botaanik aiast kohale ja Lasna arvame ära, aga neile sulle haiga tulla ja sõsmi kõlisti selle oleva hapnerile ja mina säigi tääda, et üte sõnajalanimi sirp, kõverjalg ja töine Kreeta väärisjalg ja nad siis seal, kas seal võib, kuna meil on hästi palju niiskust, seal palju Allikitan valgust, kui palju ja nüüd omnema kasvanu nõnda suures, et varsti juba laas tuleb neil vastu, kas. Me Medel, Eesti looduse on ka kasvave ja kuidas na võisive sinna saia. Nii ei ole üldse väljas kasvamise taime nii kasvavee ainult ruumis, vaata nüüd, mina olen uurinud seda asja, et mõisarahvas tõi needid Euroopast ja mõisaproua, nendel olid Inglismaal sugulased ja mina mõtlen, et see Vardi kaudu Sewart, kes neid troopikas tõi, selle kaudu nemani risoomi kah Heimtalisse Tõive üleseid. 70 aaste pidasi veni seal sügaven mulla sihend vastu. Mina ei usu seda, et mõisaproua, eriti viimane, kelle kohta nõnda palju pärimusi oli ühid, suur taimedes õpper, looduse armastaja ja temaga veel kõigi taimiki ja mina mõtlen, et tema end, oma energia taimile, oma mõtted ja nõnda on ema siis nüüd välja tulli vägi. Mõisaproua armast taimi ja ma usu, et nüüdse kooliperele kah kangesti meeldivad nii põnev taime seal põrandal, aga põrand on ju kõvaste pääl. Kas te saadega midagi deta ja hävitajaid neil seal parem olla, oles? Loodus ise Avites neid, meil on vääga palju Allikit, seal niiskust, nad Saave valgust, soojust, see ongi Neil looduslikult seal olemen ja nad muudkui aga sellepärast kohaga vohav kasva. Aga varsti on küll juba selle laasini välja andvat, siis peame küll, mõtleme, mis saab mõnele veejuga Kõllatsemas juba nii suured. Nii kao ära alt tulev väikseppe, no seni ei ole me sinna vahele seganud. Kes taht neid põnevaid taimi oma silmagi kaia võib mõisast suvel unet mõisamängu all läbi astu või muul ajal kah mõisamajja huvireisi kokku, lepi ses kõraskik saatexe saed kokku, Kristi Ilves. Uwembet Mulgimaalt jälle tulevad õisi päev.