Tere, kullede paastukuu, esimest mulgi uudistesaadet, tämbe tuleb juttu sellest, kuidas mulgi tõrvanile arstide talve kooli pidasime. Mine veneljabe koguni tõrva, kultuurimajja hulka rahvast, sest seal oli mulke talvekuul. Ettekande pidasime kirjanduse uurija Mart Velsker Tartu ülikoolist ja rahvarõivaasja tundaidina Jürgen Viljandi muuseumist. Nüüd seljatab Mart Velsker esiMess asi Homsi, mulgi kirjandus ja kust Maltsi pääle, kas. Ma enda jaoks olen leidnud Juhan Kunderi ühe jutu Orst, see on enam-vähem läbivalt mulgikeelne ja niisugusi noh, eriti just naljajutu vormis lõunaeestikeelseid tekste hakas pärast Kunderi tulema, aga under kirjutas selle siis ilmselt kuskil 1800 seitsmekümnendatel ja see ilmus esimest korda 1293. Luule tuleb umbes samal ajal, aga ta tuleb üksikute luuletustega. Kui meil teema mulgi kirjandus, siis kuidas te oma jaos selle ülesande oled ära lahendanud, et kas see on siis mulgikeelne kirjandus, Mulgimaalt, peri inimeste poolt loodu kirjandus või kuidas? Ma olen selle lahendanud enda jaoks nii et siin on kogu aeg mängus mitu tunnust, vähemalt kaks tugevat tunnust peab olema koos, et mulgikirjandusest rääkida. Muidugi, kui on Mulgimaalt pärit kirjanik kirjutab mulgi keeles asi selge, see võiks mulgikirjandusse kuuluda. Aga, ja on ka võimalik mõelda näiteks mulgi juurtega autorile, kes kirjutab Tallinnas põhjaeesti keeles, aga näiteks tal on mingisugused mulgi identiteedimärgid tugevad olemas, et ka see võib olla mulgi kirjandus. Mulke talve kooli kõrraldive ütengu, Mulgi kultuuri Instituut ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus. Uurisime mulgi kultuuri instituudi juhataja Kaja allilenderi käest mess pärast, see ande ettevõtmine üle aastide jälle teossay. No esiteks seepärast, et on nõnda palju siukseid, huvilisi, inimesi, keda see mulgi värkigi väga huvitab, et seik oli pähe põhjus ja kuna see varem pole hullu umbes kuus-seitse aastat tagasi, siis ikka oli traditsiooniliselt mulle tundus, et nüüd on viimane ja just õige haig traditsioon jälle tagasi ellukutsu. Tähendab, oli teemadest siis mulgi kirjandus, mulgi rahvarõivaet, mispärast just see on see teemade no rahvarõivastega on sedasi, et kuna tegelikult ju ilmunu Tiina Jürgeni väga suur koguteos mulgi rahvarõivad ja säält tuli see mõte, et et ega kiki juba seda nii panelikult võib-olla ka lugeda, aga sellest rahvaröövist mulgi pädeve ju kõik, aga mis sinna viil manu käib ja nõnda edasi, et Tiina, Jürgen olli meil sedasi kohe võtta, kes teeb niisuguse kokkuvõtte, mulgi kirjandus tegelikult on ju sedasi, et neid kirjanikke siit, kes juurtega siin on ju üsna palju, aga kuhumaani me selle mulgikirjandusega siis praegu tahame minna. Ja seepärast Mart velskri säände ülevaade mulgikirjandusest, mis igale 19. sajandi poole peale ikka väga-väga ülevaatlik ja väga-väga hea, sest kui me vaatame Maali, kes meil täna saali nulli kultuuritöötajad ja oli õpeteie ja ühtpidi, see on ju hariv, aga teisest küljest on ka see, et, et neil on ka tööalaselt seda vaja Tiida ja kui sa viil ei Tiia, siis oli, see tähendab ikka õige koht just sellest kõigest kuulda. Teiste hulgansai pääle talve kooli Tartu Ülikoolitunnistusega hõie Pavel Zone ilmest. Nüüd kõneleb Õie esimees pärast tema tulli tarkust taga nõudma. Kuna mina pean ennast nagu üteldi etnilisest mulgisse, siis ma tahtsingi nagu rohkem teed vanaisa, vanaema ja ema kaudu olen ma seda keelt kõnelnud maast alles taga, ega iki, noh, täpselt ei tee ma kained, nüüd on täädvuse mehega kohal, et nüüd ma kuulen siis rohkem sellest asjast, mida sai tuleva aasta talvega olin kuulda, tahad võisniku nendest mulgi murretest kõnelda, et mina olen aru saanud, et Hummuli ja ilmneb nagu ette moodoga, Karksi rahvast on vähe teistmoodi, mis erinevus on ja omal ajal tekkis säänest küsitleja tööd ja läksin ja siis Karksi valda ja, ja minule üteldi, et kas minale setu ei ole mina loomuli multi. Mulgi kultuuri instituudi juhataja Kaja allilender lubas, et molke talvekuul hakkab edes pidi. Ega aasta oleme aga smulke Jaska suvekuul kõrraldedest, seda siis mõista juhataja prillavile ütelda. Ses kõrraskik saatexe saed kokku. Kristi Ilves, Uuwembet Mulgimaalt jälle tulevad õisi pähe.