Aa nüüd oma kõrvu kikki ja tule, kuula muu, uudistasime. Berit 2015. aasta oli muusik suur juubelitel, puhasta valge ise saiu veerandsabu aastaseks. Aga üle selle kukkus neid ümmargusi numbreid ette üsna mitmel asutusel ja ettevõtmisel. Üks nendest oli külasema külaseltsing, kes sai 10 aastaseks. Maole tantsi proovistate pidi kätes on külasema külavanema ja külaseltsingu eestvedaja seppa Hansu Malle. Ja kuulame nüüd, mis Malle ütleb kohta, et kuidas see seltsing üldse 10 aastat tagasi omale hinge sisse sai. Külasema külas elavad inimesed on väga paljud üheealised. Aastal oli, olid mitmed jäänud pensionipõlve pidama, tööl olime käinud kalatööstuses ja olime kauaaegset töökaaslased. Siis tekkis mõte, et võiksime vahel kokku saada, et koos oldud aegu meenutada ja lihtsalt lõbusalt pühapäeva veeta. See oli novembris, kui maainimeste õuetööd tehtud olid, saimegi esimest korda kokku aga üsna kiiresti sai selgeks, et tegemist on kultuuri lembeliste inimestega sest tuli Väinu oma pilliga, lauldi ühises kohvilauas ja iga kokkusaamine lõppes alati meil tantsuga. Siis hakkasin meelde tuletama, et vanu külasema tantse mida oli nooruse ajal nähtud ja õpitud, tantsides teistest tantsurühmades. Inimeste anded, tervised seadsid aga tegevuse rühmadesse. Siis kes hakkasid laulma, kes tantsima, kes näiteringi tegema. Ma tea, selsingula selle 10 aastaga olen oma naisansambel ja meesansambel ja isegi segakoor mehh ja kodukootud telo ju tegelikult ühtekokku kolm tantsi rühma naisterühm ja meeste rühm ja segarühm. Ja üle selle pelgab Bell oma hirmus kena nimega metsakohin. Iga kevade peatse külasemas seltsis talguid sui Joani tuurilt. Ja suiki oma külalaulu ja tantsi päägoa. Vasta hakkab ikka pihta uhkenjarbiduga küla kokkutuleku too iga viie aasta takka kampaso üles ehitatud uhke seltsimaja. Mitu näitemäng ju kokku kirjutatud ja rahvale jämenetud. Ühe kevadel mängiti maha isegi muistne Muhu pulm. Ja Muhus põle nõukest laata, kus külasemal seltsing köil. Kui laatasid väheks, jääks siis tehase ise mõni juure. Ja madja ütelda tänamaste kõikne mõttedo just malle peas sündinud. Ütle nüüd, Malle, kuskohast uhked asjad sulle pähe kasvavad? Ega seda ei oskagi täpselt ütelda. Mõte võib pähe tulla siis, kui und ei tule või lihtsalt üksi olles mõnda tööd nokitsades. Kindlasti mõjutab kohaliku ajaloo uurimine, inimestega rääkimine ja teiste külaseltsidega kohtumised. Sageli liidavad kasutus seltsingu liikmete ideedia. Hobid. Ja nende mõtete eest on alles, on paari aasta eest ka omale kogukonna pärli tiitli. Ja nüüd enne kui ma ta Puiestee lase tantsiv istuma, ma tahariaakidadaga ühest asjast veel külasema tantsuõpetaja Vjaarid koe nimetamist sest ülemaarahva hulka saavad aju teada-tuntud inimene. Jah, tõesti, ta on tantsuõpetajana tegutseb meil külasema juurtega silla mal ehk Mall Noormets kes igapäevaselt töötab küll Tallinnas ja Viljandis, aga meil on tõesti vedanud, et ta käid sageli saarel oma vanemaid vaatamas. Lisaks talle oma aega meile panustanud ka lauluõpetaja Leena peegel ja näitemängude juht Ivo oma rippu. Mõlemad on meie küla juurtega. Need siis ikka kerget jalga ja moekaid mõtteid Mallele ja pikka iga sellele külasema külaseltsil, kuule muhukeelseid uudistasime, saab jälle kuulda kolme nädala pärast kesiku õhta viis minutit pealegi ellu viita.