Tallinnas Imede tänav seitse asub maja, kus sisse-välja käiakse selleks, et tööle minna, et koju tulla, et kolleegidega nõu pidada. See on heliloojate maja ja mis on nii koduks kui tööks paarile 10-le meie heliloojatest. Astume meiegi sisse ETV lastejuttu Eesti NSV teenelise kunstitegelase Tallinna riikliku konservatooriumi professori helilooja Villem Reiman iga. Lepime kokku, et saate käigus kuuleme ka üheskoos Villem Reimanni loomingut. Ehk palumegi tähelepanu 20-ks minutiks ja laskem kõlada hüdroya teostel. Valisime selleks kolm osa tema süüdist keelpilliorkestrile käsiteks prelüüd, teiseks unistus. Ja kolmandaks finaal. Tean, et oma nooruses tuli teil läbida tohutute tööde katel, kus varavalgest hilisõhtuni küpsesid teadmised, oskused, võimed, milline on teie pilgu läbi samaks küpsuseks valmimine nüüd? Kas on vahe sellel, mis oli ja mis on? Kahtlemata on vahemaa, ainult ei tea, kas mu nõudlikkus on kasvanud mu edasi nihkunud maa tõttu või milles asi seisab, aga mul on tundmus, et praegused noored nende juures ei ole justkui märgata. Ta püsivat tahet pingsalt töötada. Võib-olla on siin isegi teatud psüühiline tegur see, et kõik tunnevad, et neil on tulevik kindlustatud, koht on kindlustatud. Ja selle tõttu usku jäädakse endaga liiga vara rahule. Muidugi ei kehti see kõigi kohta. Aga seda tendentsi oma pedagoogiametis ma olen märganud. Ma kardan, et väga kitsa eriala piirid takistavad laiahaardelise muusiku arenemist minu oma poegade suhtes, siis ma püüdsin iga hinna eest neid piire avardada. Kuna me jõudsime tee poegade juurde, siis kas teie oma loomingus? On ka teoseid, mis on seotud teie oma laste, mõtlen Matti Reimanni pealistlike arenguga kollet Talle pühendanud või kirjutanud mõne teose. Kirjutasin talle ühe väikse sõnatiini. Kui ta oli kuue või seitsme aastane, mida taga kohe avalikult ette kandis. Ja nii naljakas kui see ei ole, on see minu kõige levinum teos, seda on kümnetes ja kümnetes väljaannetes trükitud ja mitte ainult vabariigis, vaid ka üleliidule ja ta nii-ütelda. Klaveriõpikus peaaegu on sees. Nii et ühtepidi teeb kurvaks, et just see nii vähenõudlik asi just kõige laiema populaarsuse saavutanud. Hiljem oli vaja ühte niisugust poolbolifoonilist teostal mängida ja siis ma ka teadlikult kirjutasin talle sõnatiini number neli. Ma tean, te olete õppinud mitmepedagoogi juures nii Eestis kui ka kaugemal eestlast. Myllylä pedagoog on olnud teile kõige lähedasemaks kõige suuremaks ideesid koondavaks, eeskujuks, eks ma olen katsunud teadlikult igalt vedagoogilt just seda kätte saada, mida ta on suuteline minu meelest andma olnud. Ja selles mõttes ma võin ütelda, et nii Artur, Lemba, Artur Kapp ja veto ja eriti juba niisugune maailmakuulsus nagu koday. Millal te õppisite kodaja juures kodu juures ma õppisin aastal 1937 38. Mis teie arvates oleks vaja teha selleks, et anded särama jääksid. Ja et neist tõepoolest kasvaksid tugevad intervjuusid, suured interpreedid, perspektiivikad, muusikud, minu meelest lasevad need lapsed õieti pedagoogid ja lapsevanemad liiga sagedaste lihtsalt liugu lasta TÖÖ andekuse peal. Ja ja selle nimel andestatakse tehnilisi puudujääke mis hiljem hakkavad takistama. Kiitusega harjunud laps näeb siis juba kriitikas isegi tagakiusamist ja tekivad niisugused küllaltki andekad mängijad teatud tehniliste puudujääkidega, mis ei lase pakkineid tõusta tippu selle tõttu. Minu isiklik arvamine on, et just noorte interpreetide juures tuleb ikkagi pearõhk panna just tehnilisele arengule. Muidugi siin on väga raske seda õiget labortsiooni saada. Aga Ma arvan isegi seda, et mingil määral väljendusliku külje arengut väikse lapse juures ei olegi nii tähtis arendada kui tehnikat. See on siis umbes nii nagu Napoleon ütles, et disranitsa ei kanna marssalikeppi. See ei ole õige. Ja väga sageli jällegi tingitud meie ajastu nõudmistest, me võtame ka muusitseerimise või töötahte natuke sellega vähendame. Et meil on küllaltki levinud sellised seisukohad, et no jaa, soliste on niikuinii küll ja küll igasuguseid laureaate ja nii edasi. Ja et kuna iga muusiku kasvatamine on niikuinii kallis, puht aineliselt, et kas on mõtet kõigist katsuda teha interpleeti. On vaja orkestrantide töökohti, täitvaid inimesi ja et justkui neid spetsiaalselt ette valmistada, paljudel ei tekigi auahne maid, plaane ja viimseni pingutada, kui ta Ta märkab, et temast juskui loodetagi kõrgema kategooria muust. Aga kas ei ole analoogia heliloomingus, kas ei tundu, et iga teos, mis kirjutatakse võib-olla vaest väga tugev, aga vahest ka küsimus märki panev samal ajal kui autoriteeti ande potentsiaal on peaaegu võrdne, kas võib juhtuda, et mõni autor toob avalikkuse ette ka katsetuse? Ja keda siis saavuta sellisel juhul? Petab kas iseennast või publikut? Ma arvan, et, et ta ei peta mitte kedagi. Sellepärast et ma ei kujuta üldse ette, et ilma katsetust, et ta saaks üldse areneda korraliku heliloojat, ikkagi iga algaja helilooja matkib kas ühte või mitut varem eksisteerinud heliloojaid. Väga harva on need juhud, kus nüüd tekib otsekohe oma iseseisva stiiliga helilooja. Muidugi, kas on vaja igat katsetust publikule mängida? Sellest aspektist oleks võib-olla publiku ja ka enda petmine. Teie loomingu ülevaade, kas on see nii, et instrumentaalmuusika on nagu enam teie tähelepanu objektiks olnud, kui võib-olla teised žanrid, olgugi te olete kirjutanud kõikide žanrites ooper koorilaul, soololaul, lihtsalt need tehnilised võimalused, mida instrumentaalmuusika võimaldab ja orkestratsiooni probleemid, pillide käsitamise probleemid ja nii edasi, need on mind alati võlunud ja kuidagi see külg nähtavasti tõmbab mind rohkem, kuigi ma ei vokaalmuusikat. Te olete konservatooriumis kammeransamblite klassi õppejõud. Kas on tulemas? Või peale kasvamas tore ansambel, kellest võiks tulevikus kujuneda heitlik ansambel. On inimesi, kellele see meeldib, on inimesi, keda tuleb selleks sundida. Kahtlematult on inimesi, kes on võimelised head kammeransambli muusikat tegema. Õieti on, ma ütleksin nii, et mitte ainult minu seisukoht, vaid see on üldine seisukoht, et kontsert, batooriumil õpetajast võib tulla, mitte solist, aga vähemalt kammeransamblist. Tuleme teise teie poja interpreedi juurde. Tõnu Reimanni juurde. Kas temale olete pühendanud mõne teose Tõnu Talve peal või mõjutuste peale tema tehnilisele arengule vastavalt ma kirjutasin viiulikontserti kammerorkestrile. Ma ei tea ta ka võrdlemisi palju. Orkestrit, juhatas.