Lehte, Mark, öelge palun, mille kallal te praegu töötate? Vanemuises, mina töötan praegu Ahven Bachi operetti. Ja riik on juures. Väike osa on seal. Millal see välja tuleb, see peaks välja tulema aprillikuu keskel. Jah, ja täna ei tulnud Me Vanemuise teatrisse sellepärast, et küsida. Lehte Mark teeb vaid rääkida sellest, mida ta teinud on. Sest tema on jõudnud ühe tähtpäevani. Aga daamide puhul seda tähtpäeva tavaliselt öelda meeste puhul oleks öeldud, niimoodi on jõudnud täismehe ikka. Hea küll, aitab ümber nurga jutust ja võib-olla nüüd kohe otseselt, kuidas tuli teie tee teatri juurde. Teatri juurde tuli ta kahjuks kaunis hilja, ma ei tea nüüd kas kahjuks või õnneks alles mõniteist aastat tagasi, kui ma Vanemuise teatrisse tööle tuli, Lynnorite ka raadioinimene? Jah, ma töötasin hulga aastaid raadio segakooris ja väga head mälestused on sellest jäänud. Öelge, kuidas te siis avastati või te ise avastasite endas? Vanni meie perekonnas väga palju tegeleti lauluga laulukoorides. Vennad laulsid, üks vend õppis juba varem laulu päris tihedalt, kohe töötas. Ja ma hakkasin kaunis noorelt õppima. Nagu laudetele öeldakse, ebatavaliselt noorelt. Meil vähemalt 14 aastaselt ma juba hakkasin õppima laule. Ja seda professor Riho Pätsi toetusel ja energilisem juhtimisel. Professor Riho Päts suunas mind õppima oma abikaasa juhtima, Made Pätsi juurde. Tasid kahjuks sõda katkestas mu õpingud ja pärast sõda jätkasin õpinguid uuesti Tallinna muusikakoolis, hiljem konservatooriumis ja siis muidugi Eesti raadio segakoor. Eesti raadio segakoorile, Rembell Jaroslavlis, Eesti kunstiansamblite segakooris. Kuidas TÖÖ Vanemuise teatrisse tulite ja mismoodi see kõik olid? Vanemuise teatrisse tulin ma 57. aastal ja minu esimeseks tööks oli Weberi nõidkütti, sa katte osa? Väga huvitav oli seda teha muidugi. Ma võtsin osa ka Estonia teatri koosseisus, Eesti Kunstidekaadist Moskvas 56. aastal, kus ma laulsin, tasulects, saime osa, kui palju neid osi nüüd kokku saanud on, kui väikest statistikat teha? No üle 30 on muidugi sinna lisanduvad veel oratooriumi, mida ma olen laulnud kontsertitel. Kui nüüd vaadata neid lindistusi, mis on Eesti Raadio fonoteegis üles kirjutatud, mida te kõigepealt tahaksite anda, kuulata? Väga südamelähedane osa mul oli talupoja aus antud, sa osaled mascani ooperis talupoja ja laulate koos Endel aniga ja. See laulu siis koos Endel aniga? Jah, endale, nii on minu kauaaegne partner olnud Vanemuise teatris niisamuti kui Ivo Kuusk ja ma pean ütlema, et mul on hästi vedanud, sellepärast et mõlemad on väga toredad ja töökad ja kuidas ütelda, kui väga head partnerid olnud? Nendel on ikka, ma olen laulnud talupoja au, Vikerlased, madalik aida, Katerina Izmailova. Just kõik huvitavad osad ja Ivo Kuusega olen laulnud Tosca, Karmen Medeia ja Barbara von Tiesenhausen. Missuguste tuntud külalislauljatega te koos laulnud olete? Kõigepealt muidugi oma kaasmaalased. Tiit Kuusik, Georg Ots, Viktor Gurjev. Noreika Bergeelius, mareika, Leedu kuulus tenor. Jah, ma mäletan, kui Virgi illus Noreika oli Vanemuises, siis oli natukene närvi ka. Sees on muidugi sellepärast taoliste kujudega me iga päev ei kohtu ja, ja kui ma ei eksi, siis te laulsite esimest korda kokku laval. Jah, tema proovist hobuse küsis enne alguses, no mis me teeme, et eks me vaatame, lavastas, siis saab. Kas selliseid juhtumeid on sageli olnud? Ei ole. Siis lama Estonia artistid, kellega me juba teame, et millised umbes lavalised kontseptsioonid on ja siis see on nagu rahulikum teha. Missugune on olnud teile kõige meeldejäävam osa? Meeldejäävaid on väga paljusid olnud vaid üks niisugune huvitavam osa ma ütleks, et oleks Šostakovitši ooper Katerina Izmailova. See on küllalt raske ooper, kui ma esietendusel olin ja proove vaatasin, siis mul tekkis selline tunne, et lauljal on väga raske esitada oma partiid, sest muusika on ju täiesti erinev. Võib-olla tol ajal tundus, et ta on raske, aga ma pean ütlema, et minule see muusika sai täiesti omaseks ja ma ei kujutaks ette, et sealt ühtegi takti maha võtta sellest muusikast. Kas te olite ka juba selle ooperiga nii kokku puutunud? Varem? Konservatooriumi Stalinil oli kuuldud sellest ooperist. Ja kunagi Roman Matsuv mainis, et see on väga huvitav teos ja seda suurem üllatusele minule endale see, kui ma sain seda ise teha. Katerina Izmailova on nüüd ära kuulatud lehte margi esituses. Kui veel teistest osadest rääkida. Jah, neid on väga huvitavaid anud. Ma ainult ütleksin, et mulle väga meeldis teha amnerise osa Verdi aidas, siis vääri madalikus. Marta osa on mind väga köitnud ja hilisemad Jubatosca Medeia, Karmen Barbara von Tiesenhausen ja üks huvitavamaid osi on mul teha ka Prokofjevi õnnemängijas on Vanapa puljong osa. Väga põnev ja omapärane, nii muusikaliselt kui lavaliselt on ta hästi omapärane ja huvitav teha. Lemmikosa ära öeldud, aga kui nüüd rääkida heliloojast? Lemmikhelilooja ei ole üldse mitte ooperi kompanist. Johann Sebastian Bach on minu lemmikheliloojaid. Ega seda ei oskagi seletada. Tema sisendab inimesesse mingisuguse seletamatu rahu, mida meil nii harva ennist ütlesid. Tööd tuleb tööga tooriume teinud, jah, olen vist selle koha pealt üks rikas laulja või laen ennast õnnelikuks lauljaks, kes on saanud selles ka osaleda. Kõige esimene oratoorium oli mul laulda eesti kunsti dekaadil Moskvas Mozarti reekviem, mis soolopartii. Hiljem sellele lisandusid Händeli messias, Haydni Loomine Beethoveni üheksas sümfoonia ja missa, Solemnis, Bachi haamal, Mess Well, Tobiase, Johannes Damaskusest ja kriigi Olav Tre kvasson ja Karzneki suured oktoobril. Nii et neid on ikka olnud. Kuidas on kontserttegevusega, kas kontserdisaalis on saanud ka nii iseseisvate kontsertidega üles astuda? Kahjuks seda ma ei ole saanud. Seda päris objektiivsetel põhjustel. Ma Tartus olukord on niimoodi, et ega päris kerge ei ole kontsertmeistrit leida, kellega töötada. Aga mul ei ole see mõte, mitte ei tahaplaanile jäänud, pean siiski seda realiseerida. Karakteri osaks. Mis teile kõige rohkem nende osade juures meeldib, kui nüüd püüda leida ühiseid jooni? Mind kõigepealt võlub nende juures nende inimeste tohutu vastuolulisus. Olgu see kasvõi Katerina Izmailova Ammneris Medeia, Carmen. Nad on väga tugev Nemad ja nendes on nii hea, kui halb on kogu aeg niivõrd tugevalt läbi põimunud ja mind alati huvitab, mis sunnib neid ette võtma selliseid tegusid, mis viivad neid hukule. Peri laulja osa on selline, et tema saatust laval on võrdlemisi kurb ja sageli ta lakkab ooperilõpuga elamast. Aga olete ka ju teinud lõbusamaid osi. Olen küll. Mul üks väga huvitav osa minu enda meelest mulle ka meeldis seda teha, oli kõrveri muusikalis Matilde mees Pisuhennaga siis praegune kase Petrovi operetis. Me tahame tantsida vana primadonna transkaja osa, aga huvitav, karakterosa. Ja edaspidi Bricolaska on üks väike osa ka väga omapärane karakter. Hea karakteriga. Esietenduse etendustel näeb saalisistuja, vaataja kuulaja seda pidupäeva, kui laulja esitab oma osa aga seejuures jääb varju nagu see köögipool, kuidas valmistatakse ette, kuidas teil need osad tulevad ja kuidas te valmistute. Ma pean ütlema, et mul läheb see hästi pikkamööda sest ma pean palju ennem töötama. Kõigepealt peame tundma õppima tervet ooperit, tervet mida ta endast üldse kujutab, ja ma pean teda palju-palju kordi mängima läbi. Et kas ta saab mulle omaseks, muusikaiwaised, kas ta läheb minusse? Nii et minu juures läheb kõik väga pikkamööda. Tähtis on lõppresultaat. Resultaat juba oleneb sellest, et kas ma suudan temaga toime tulla või seisud. Juttu võiks rääkida veel lehte margiga, tema tööst, tegemistest pikalt, kuid jätaksime siinkohal jutu katkisest lehte margil on ikkagi täna pidupäev. Niisiis, palju õnne teile suurim tänu. Nüüd oleme kuulnud, kuidas teie laulate üksi ja mitmekesi. Aga missugust pala või mida te sooviksite kuulata oma sünnipäeval raadiost? Ma palun mõnda Bachi teost.