Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Seitsmekümnendatel võis Põhja-Eestisse levinud Soomet televisiooni abil näha teleseriaali kuue miljoni dollari mehest. Lugu algas, kui elu lõpetab asse lennuavariisse sattunud USA Piloot otsustati riigile kuuluva julgeolekuga tegeleva allasutuse poolt teaduse loodud uusi tehnole tõlget kasutades uuesti üles ehitada. Millegipärast seriaalitegijatele. Et olulisema meedia mõjuga on projekti rahaline suurus ja seetõttu tundiski koostini nimelist tegelast eelarve mahumite, siis võimete erakorralisuse poolest halbade vastu tegutsema asunud sti Oostionil autodega võidu joosta suutvat bioonilised jalad. Tema parem käsi oli samuti kunstlik ja sellega sai ekskavaatorit meenutava rohmakusega murda tugevast materjalist asju. Aga kõige huvitavam maks võis pidada mehe tehissilma. Sellega võis suumida tähelepanu pisikestele detailidele ja neid sihtida, näha pimedas, registreerida kiirelt liikuvaid objekte, lennutada laserkiirt, teha fotosid. Aga noh, kõik see oli filmilik väljamõeldis. 10 aasta eest sadus aga San Franciscos elav Tanja plats autoavariisse kaotas vasaku silma. Harjudes klaasist kunstisilmaga ja saanuna üle kaotusest nägin kunstnikuhingega noor naine probleemis võimalust. Ta otsustas elutu klaassilma tehnoloogiliselt elavaks eksperimendiks. Uudseks eesmärgiks oli ehitada silma sisse videokaamera. Idee küpses natukene aega, 2011. aastal pöördus Tanja tootuse saamiseks ühisrahastust vahendava kickstarteri poole ja 318 inimeste annetasidki projektile 19361 USA dollarit. Paraku ka pärast 2000 kolmeteistkümnendat aastat kaovad tema postitustes projekti käsitlevad uuendused. Kickstarterist küsisid rahastajaid veel hiljuti uudiste järele. Kahjuks jääb hetkele küborg silma staatus lahtiseks. Võib-olla tüürisid teda silmaprojektist eemale vahepeal Google'i poolt loodud prillid. Igal juhul on kuue miljoni dollari mehe loo jaoks välja mõeldud kunstsilmil lähenenud algatusega tegelikkusele. Nüüd võib aga rääkida järgmisest praktilisest sammust. Google esitas 28. prillil patenditaotluse silma sisse paigaldatava seadme tehnilisest lahendusest. Seade koosneb mikrokontrolleris, anna raadiomoodulist mälust sensoritest elektroonilisest läätsedest. Tehnilised võib nii kirjeldada Räka väikeste arvutit süstitakse silmaläätse sisse. Kellel selle jutu peale nüüd silm valutama hakkab, siis pole tegemist siiski nurgeliste masinaosadega, vaid keeli laadses massis lahustunud valutu mikroelektroonikaga, mida silmaomanik ei tajuks igas bioloogiliselt normaalses silmas on elastne lääts, mis jooksul muutub jäigemaks ega suuda enam piisavalt lähedale või kaugele fokusseerida. Ja selle patendiidee järgi siis eemaldataksegi esmasele olemasolevale see kolloid, sisu ja sinna pumbatakse siis vedelas olekus arvuti. Elektroonilise ning optilise süsteemi osad paigutavad tööks vajalikesse asukohta, kuidas seejärel muutub keskkond tahedamaks? Kirjeldusest saab teada, et läheduses asub ka veel suurem silma sees olev osaga sidet pidav arvutimoode. Leiutise eesmärgiks on lasta tehnoloogial võtta üle silmalääts optilise kuju juhtimine, et suunata ja oli ta välismaailma kirjeldavate footonite voog silma võrkkestale, kus signaalid liiguvad siis edasi ajju ja muutuvad tajutavaks pildiks. Mõeldes Google'i ärimudelile, pole ju sugugi kohatu kahtlustada, et mõnespon tavaliselt võidakse nägemisnärvi valgustada ka reklaamklippidega. Kuid tehnilises kirjelduses. Eks see siiski vaid valguse pokusseerimisest, nägemise võimet parandamise eesmärgil. Kuugi prilliprojekt Google Glass ei olnud mõeldud nägemisfunktsiooni parandamiseks vaid kogus kasutaja ümbrusest infot ja vajadusel täiendas nägemisvälja Google'i teenustest tuleneva andmevooga. Prilliprojekt sõitis siiski karidele kui poppide prillide abil. Väsimatu tähelepanelikkusega täiustatud kliente ei tahetud enam pubidesse lubada ja juhtus sedagi, et mõnes kohas tuli neile meelerahurikkujatele kallale Google revideeris prillide kasutust ja arendab neid nüüd töisemas keskkonnas toimuvateks abivahenditeks. 2014. aastal räägiti Google'i nutikust ja veresuhkrut monitooriuvast kasutajale tajumatus silmale, sest Siuke silmasisese arvuti kavandamisest kas pole, näed, et maailmaga peamiselt ekraanide kaudu. Google demonstreerib nii suurt huvi inimese suurima infosisendi seisukorra vastu.