Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kultuuride paljususe põhjal võib inimesi pidada erinevateks, aga on palju sellist, läbi, mille paistavad kõik ka ühesugustena. Pika nimekirja asemel olgu mainitud praktiliselt sajaprotsendiline üksmeel Lastemagamise küsimuses. Lapsed peavad öösel magama. Eks aku hea tunde ei garanteeri eriti kaasaegses ühiskonnas. Elektroonikaseadmete kasutus on hakanud kajastuma laste ja noorte une kvaliteedi languses. Ras 9846 noorega läbi viidud une ja elektroonikaseadmete kasutusuuringus tuli esile elektrooniliste seadmete halb mõju magamajäämisele ja kaune pikkusele. Varasemate epidemioloogiliste uuringute käigus on viimase enam kui 10 aasta jooksul märgatud jätkuvalt noorte unekestvuse vähenemise trendi. Tüüpiliseks une kestvuseks on päevadel kuus ja pool tundi, mis tähendab igapäevaselt umbes kahetunnist unepuudust võrreldes soovitava normiga. Norrakate uuringust avastati omapärane päevas elektroonikaseadmete kasutamise doosi suurusest sõltuv seos unekestvusega. Õigemini siis selle lühidusega. Lisaks avastati erinevuses seadmetevahelise mõju suuruses. Vaadeldavad seadmed olid personaalarvutid. Telefon MP3 mängija, mängukonsool ja televiisor on, mõjutas seegi, mida näiteks arvutis tehti. Kas mängiti mängu, vesteldi, saadeti kirju või tehti midagi muud. Mureks on põhjust, sest noorte uneaeg vähenes. Aktiivsemate kasutajate seas alla viie tunni. Kindlasti jätab see oma jälje noorte õppimisvõimele meeleolule jaga käitumisele. Aga liikuge. Norrast Lõuna-Koreasse, kus on koolilapsele normiks kulutada õppimisele päevast 16 tundi sealsest kultuurist, kõneleb tavam rakendada koolikohustusest maha jääda etele kehalist karistust. Karistus normeeritud. See tähendab üks karistuskord ei tohi ületada kümmet lööki kaardikeppi meenutava vahendiga. Kehalise noomituse saab kätte koolis klassi ees koridoris poiste ja tüdrukute vahel erisusi ei tehta. Seetõttu napib noortel koreaalastel teineteisega suhtlemisel võimalusi ja seda tehakse peamiselt elektrooniliste seadmete vahendusel. Mis omakorda toidab norrakate poolt kirjeldatud probleemi. Aga kui norrakad imestavad, siis lõunakorealased juba tegutsevad ja püüavad noorte une kadumisele riikliku sekkumisega vahele astuda. Seal võeti mõneaastaste vastu nõndanimetatud väljalülitamise seadus. Seadus keelas alates keskööst kuue tunni jooksul lastele mängude mängimise. Osa seaduse jõustumisest pandi mängude tootjatele, kes pidid siis takistama juurdepääsu onlain-mängude maailma. Nendele näidetele uudsetest unega seotud probleemidest arenenud riikides on aga nüüd lisandumas uus ja varasematest intrigeeriva. Ühest küljest võiks selles näha vana hea unejutu lugemiseks. Traditsiooni taastumist pildi peal, romantiline aga elus pigem praktiline lapsevanema ja lapse vahelise usaldusliku suhtehetk, mis tagas magajale turvatunde ja vahest ka ilusad unenäod. Ometi jääb seekord lapsevanema lähedus ära, sest unejutt Jõuab lapse teadvusesse läbi kolmdee, virtuaalreaalsuse seadme. Vahest polegi üllatav, et idee tagant lõunakorealased täpsemalt pakub sellist lahendust Samsung sest firmal on olemas virtuaalreaalsuse seade, mille jaoks need pakutakse unejuttu rakendust. Nagu uue tehnoloogia puhul tavaks, kirjeldab looja ainult häid kasutusstsenaariume geni, siis pakutakse get unejutu rakenduseni. Peaks asendama lapsevanemaid, kui nad on kodus. Sellest oleks abi. Kui lapsevanemad parajasti ei ole kodus unejutu jutustamas siis paneb reblik pähe. Dual reaalsuse kuvaria laseb jutustusel end kanda unelaadsesse maailma enamgi veel eemal olev nutiseadmetega lapsevanem saaks uue tehnoloogia abil viibida lapse juures ja. Unetus osaleda nokkide on ilus ja meelitab mõtlema, et miks ka mitte. Ometi. Puudub meil kogemus, et jätame tehnoloogilis-abi kasutamata, kui see toob keerulisse ellu ajutist leevendust. Laste und segavad elektroonikaseadmetele märk hoolesti armastusest, vaid pigem selle nappusest ja vanemate väsimusest ehk tähendusest. Hakkavad unejutuseadet kasutama hoopiski vanemad ja need oleks juba siis hoopiski teistsugused blood.