Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Ennustamise kohta räägitakse ohtralt halba, aga ometi püüavad kõik seda teha. Võib-olla on põhjus? Tulevikku vaadates on pilt udune, aga mitte tervenisti. Näha on üksikuid päris teravaid kontuure, millede järgi püütakse vaata udus oleva kohta. Näiteks paistab üks hästi kätte, et nähtavas tulevikus sünnib enamus maailma rikkusest linnades. Aastal 2007 sündis maailma majandusega. Produktist pool arenenud riikide 380-st suuremas linnas. Aastaks 2025 ennustab analüüsifirma. McKinsey, et kolmandik maailmast majanduskasvust sünnib arenenud tärkavate turgudega riikide pealinnades. Kolmandik kasvust lisandub arenguriikide suure rahvaarvuga linnadest ja viimane kolmandik, siis saadakse arengumaade väikestest linnadest ja maalt. Ühesõnaga inimkonna arengusuund on linnastumisele. Näiteks Hiinas jonkingis mitu väiksemat linnalaadset keskust arenemas teineteise suunas, tänu millele on sündimas pindalalt Austriast suurem megalinn. Maailma ühest suurimatest linnadest Mexico Citys elab juba täna rohkem inimesi kui Austraalias ja kaks kolmandikku jaapanlastest elavad teljelt. Kena koja osaga linnastumise trendiga peab varakult arvestama, aga kuidas? Sellele saab omakorda ideid vaadates linnade arengu põhjuseid. Täna asub 75 protsenti maailma suurimatest ettevõtetest, kõigest. 20. linnas need pole siis tavalised linnad, vaid koduplaneedi rikkaimaks linnad. Näiteks toodetakse Londonis peaaegu pool ühinenud kuningriigi SKP-st. Mõned linnad on siis tulusad. Linna suurus aga pole siiski eduks piisav garantii. Olgu hoiatavaks näiteks pankrotistunud USA autotööstuse pealinn Detroit. McKinsey ennustab. Et aastaks 2025 tänaste edukate linnade paremikust vahetatakse välja viiendik. Järelikult on juba täna mõnel edukal linnal edu kaotamise haigus kallal ja mõnes teises Toimub midagi elujõulist. Linnade arenguuurijaks hakanud Jeffrey Uuest osutab linnade ja ettevõtete arenguerinevustele. Ettevõtted surevad alati välja, valinud seda tingimata idee. Põhjus on lihtne. Ettevõtte käivitab hea idee idee, mõtleja võib-olla lihtsalt õnnelik, aga enamasti on selleks ideederikas inimene. Selline keskmisest eristub tegelane uuest nimetab neid heas mõttes hulludeks. Aga edukas ettevõte on sunnitud suurendama reeglite ja bürokraatia osakaalu. Nende fookus aheneb edulu säilitamisele ja nad muutuvad ühedimensionaalseks ning ühel hetkel enamasti majanduslanguse ajal nimetatud hull sellesse süsteemi enam ei sobi ja ta leiab. Tänavalt täpsemalt siis linnatänavalt ja seetõttu hakkavad linnadesse kogunema ideederikkad, indiviidid, kes hoiavad. Linnuarengu võimelistena juhul kui linn oskab seda potentsiaali ära kasutada. Kõik teavad räniorgu, mis tõmbab endasse üle maailma taoliseid, hulle ja ränioru natukene rohkem kui kuue tuhanded ettevõtte majanduslik koguprodukt ületab kahtesadat miljardit dollarit. Lisaks hullude ideedega inimestele peab edukas linn olema võrgustunud, tagades ideedele ressursi juurdevoolu. Juurde voolab leidlikke inimesi, kliente, ettevõtjaid, jaga raha. Võrgustatus ja edukad ettevõtet kujundavad Sis mõnedest linnadest globaalsed keskused. Ja tegemist on siis omalaadse positiivse tagasiside nähtusega. Te ei peakirjas kvarts asutab aga Barack Hanna raskemini märgatavale tulevikutrendile. Ja see võib olla paljudele ei meeldi. Nägemus on paraku veenvalt loogiline. Sellegi kohta on juba märke olemas. Äsja kuuludes näiteks pankroti välja Porto Rico, sama teed on läinud ka Argentiina. Sisuliselt erinev. Pankrotist kreegaagi olukord ja nii edasi. Suurlinnad on paljudest riikidest majanduslikult edukamad. Ja neist võibki kujuneda rahvusriikidest olulisem sotsiaalse organisatsiooni vorm. Linna valine maa rajoon ei suuda pakkuda linnaga võrdset arengukeskkonda ja see muutub teisejärguliseks. Või siis neeldub linna sisse. Maailm on tekkimas loetud arv superlinnasid, kus tekib enamus vajalikest teenustest ja kaupadest. Ja kooliõpikud hakkavad siis sisaldama fakte neist ja lugusid. Vabast ning tänaste umbes 200 riigi eristamisest kaob majanduslik tähendus.