Kui ütelda sõna kihnu, siis tuleb kohe meelde Kihnu Jenn Kihnu Jenna jätnud Kihnu lastele hästi palju tassi lugusid endast veel rohkem selliseid lugusid, mis on talle külge mõeldud. Ja ta on jätnud kihmastele saama viimase laeva nime. Raketti. Kui sellega ristitud selle nimega usuvile Aga selle suvila, kamina 100.-ks menüüd koos olemegi. Ja oleks vist paras aeg tuttavaks teha. Ruhnulasi öeldakse olevat rikkad inimesed, et nendel on igalühel kohe mitu nime. Algul olevat meid kutsutud ainult ees- ja isanime järgi. Siis oli talu nimi juurde tulnud ja pärast perekonnanimi ka. Kuidas kihklastele. Kihnust on nii nagu Eestis üldiselt. Enne kutsuti maja järje filmimine määrale teatav nimi väga paljudel vanematel majadel on preemia niminikkuja Aadu ja nii edasi jaaniAntsuverinud inimeste nimede praegu endiselt preemiale ka nüüd selle endise peremehe järgi, õieti seda talu ikka edasi, kuigi see ära suri. Võib-olla need, kes niimoodi tahaks, et te käik, ütlete oma kõik nimed ära, kui palju teil kõigil on? Hakkame siis sihikalt. Mina olen Theodor Saar, ametlikult, rahvas kutsume kaevandusse. Veski oli siis selline ärametsa on see minu koht, kus ma elan, selle koha nimi ja siis Teodor venepärane Feodor, see on siis venelastel on Fedja jaanuaris on teda hakatakse rahvapõrandad veedaks kutsuma. See ongi asja. Minu nimi on Jakob, sõita aga raha siia sotti, äss. Mina Neeme olid Peeter Rooslaid kutsutaks ka sellesama nimi muidu minema, perekonnanimi, perekonnanimi, enne ei olnud siis talude järgi kutse, tiik, sündimise koht oli pesa. Siis läksime teisiti alla, siis oli Jonstalu siis kolmas, talu-le kuulas. Ja siis tuli perekonnanimed ja minu isa WCd perekonnanime Schellenberg. Sellepärast tema parandas ka uurid ja Kuressaares oli ka tema sõber, mis oli Seenberg. Ja nüüd me veetsime siis rootslat. Nojah, see on Rooslaid on ainukene meiega koos orjadest, kes ei ole päris kihtlane sisse rännanud, siia ta varem elas Ruhnusse. Käige viimane roomlane rahvuse poolest, ta ei ole ka mitte-eestlased. Rootslased. Läheme nüüd edasi. Mina olen sündinud Ihlane, vahepeal olin rublale ja nüüd olen jälle kiitlane. Täna on just taastaga, tulime kihnu. Tõite mehe kaasa ja kihnu sõiti tamme, Martaks. Orlaid Marina on pärisnimi, õige nimi, mõni viia praegu ikka Martakse, mõni marinakse. Minu nimi on Maria metsaga. Kõik ütlevad, et Metsamaa talulevi on metsamaa. Noor mari teene mari on seal veel ämm. Need on niimoodi, et mina olen metsamaa, sest minu ämm on täppe mari ja neil on naabrinaabriperes veel üks mari, öeldakse äpp äppe, Pikmari. Aga meie ämmaga rohkem Kihnus ei ole, kui kaks metsamarjad on, siis mina ja ämm ja sellepärast ja mõlematel on isad, on mihklid, kolhoosis ka ei tea, kuidas seda kirjutatakse, kirjutatakse vana marja teene, noormaria. Praegu on üldiselt niimoodi Kihnus ka, et iga vanem oma lapsele püüab leida niisuguse Me midagi kellelegi lähemas naabruses ei ole. Vanasti oli lihtne, pandi. Esimesele pojale pandi mehe või isa isa nimi. Esimesele tütrele pandi isa ema nimi. Teisele pojale pandi ema isanimi ja teisele tütrele pandi. Ema ema nimi oli siis, kui juba rohkem lapsulist midagi välja mõtlema hakkama, midagi muud. Mari peale rääkida, et vähemalt 13 on veel vale nime all esinenud. See oli eelmiste Kihnu Ruhnu mängude ajal. Ruhnu sadamasse jõudis mereröövlite paate, seal oli viis meest ja meri röövetena peal. Ja tema oli kolmekümneakadeemia, olid siis ka teised nimed. Need nimed olid valitud Kihnu rahvajuttude järgi mööda Kihnu rahvuskangelaste nimed. Üks oli Eestis põdraloomas, eks elas õigustada. 150 aastat tagasi oli nii tuntud kui röövel teeröövel Kivivatele liiga ei teinud, aga lihtsalt mõistlik niisuguse. Ja siis noor vee Rummu Jüri, väiksemas mastaabis. Ja siis teine oli meil killuenn, keda kõik tunnevad muna, kapten. Kolmas oli lilleLüll kaheks mõistnud, tegelen, oleks umbes 300 aastat tagasi elas. Ja siis rahvajuttude järele temaga sarnaselt Kaavel mudamentia karbikihid. Need on muidugi oli. Tegelikult nimel ei ole Vistajaliloni kuidagi tuletatud ja väljamõeldud nimed. Aga mille poolest nemad tuntuks said? Tööde Lüll seda räägitakse, et see olnud olnud kihnu maavalitseja ja ja siis, kui rikkaltemaalise elanud isegi suured raudväravad olnud õue ümber neiul mõnel kindlusele väga rikas mees olnud laupäeva juba varakult juba lõunast, pannud töö seisma ja ja niisuguse elu juhtumisi istumas räägitaks. Detail tema riietuse kohta, et kandis isegi suvel jaanipäeval kasukat, millel lamba jalad olid küljest ära lõikamata, isegi sõrad olid küljes. Tõepoolest on kantud niisugust riietust vanasti mitte küll kasukana õmmelduna, vaid lihtsalt nülitud nahk või paar naka ümber pandud, esse kinni seotud. Ja nüüd rahvas selles pärimuses mäletab veel seda, muidu tegelikult ei mäleta, et kunagi oleks kantud. Kuidas Kihnu keelega on, kas on õige see jutt, et kaks Kihnu last võivad oma juttu niimoodi ära rääkida, mandriinimene aru ei saa? Proovime kohe ära. Seega väravi saare joovastav vaesema veerev räägime Heinovjalt küll. Omavahel kihnlased räägivad ikkagi huvilt see siis võõrastega rääkida, siis püütakse rääkida. Noh, seda üldkeelt no kirjakeelt ja muidugi muidugi läinud ei ole ja, või nii kiiresti rääkida, muidu siis võõraks harjumatu kõrv ei taipa esialgu Orogeeno keelega harjub kiiresti ära. Paar-kolm päeva herr kuuleb, siis on juba selgega. Mullugi käisin, ma siis ütles mulle üks mu. Kui tahad olla meid. Me sisepiselgeski. Ta andis mulle juba on, on kartulgi. Soosu ütles tõsijutt. See lill on keegi, kes ei suuda mõista, et ka. Emba Keino keele selgeks. Kui angerjad sa ostad Liu siis küsimaabjad, suitsuviu on vankrirattad, on nii, on pandud liiga. Ei. Ta hobus pandaks riides. Neil on nägu. Kui tahad olla mees, siis õpi selgeks, kes käib. Ega taha mõista? Noorik. Naiste peale juba jutt läks nüüd võib-olla siis nad edasi räägivadki kihnu keeles kuidas kihnu naised elavad kelle käes jäme ots siis saare peal on? Ikka naiste, kes ongi. Kodune tselluloosiga naiste eme otsaga välja, siis mehedel. Enne me oleme lugenud, et kui nüüd mööda kihnu teed minna, siis kui Kihnu naine vastu tuleb, siis tal on kindlasti vardad käes kohut, midagi, aga meie küll seda pilti näinud lasin, küll oli. Kui soojad ilmad on, küll siis näete valssi. Tihedalt on vardad kadunet, hobused kardavad autod ja mootorrattad ja neid on tohutumalt siis haarad liikumas, nii et naised ei julge enam varasemaid see tee peal näidata, aga vanasti hobuse kõrvas käis ikka vardad. Käes, kus need tüdrikud oma Veevet siis valmis tegid, ikka hobuse kõrvas koorma kõrva nagu käesukavarras käed meele läksid, siis ollakse veel? Jah, aga nüüd, aga te üldse teed rahva reidi palju rohkem tegema, kui enne. Mäe tehti. Kerli ning süües ei, neid on ju kõigele ige inimesel juba Metmadki Elledeks urjäädnik Tanuseni. Rohelise munaallergia kaotaja. Mul on igapäevane kandmine, see natuke vähem õlg, kui enne oli enne kati iga kihnu naisel olekski muud riiet, kui ainult rahvariided võiks, olidki. Lipnaliku riiet olekski need jah, seda oli umbes kaks külastajat või on see ka, aga nüüd on ta kõver, et kõikjal kahed riided, vähemalt siis olemas rikat, linna läheb ikka Linnari riidega. Oi siis ka enamasti käiaksegi sitsiriidega talve on ikka peaaegu 100 protsenti, käivad kõik ikka raportid Vellasemat, soojemad, noorte rahvariie seelik tikub ka ülearu lühikeseks põgest. Varsti seilab tegemast muidugi Ell hirmu. Praegu maksab mootorlennuk meid siia Kihnu saarele maha pani siis esimene asi, mis silma torkas. Väikse põllusiilu peal, neli näit hobustega reas äestamas, kõigil Kihnu seelikud seljas. See võis olla, et olema pisike, mõõdujunud kolhoosi relva, suuratlikud. Ja muidugi seal ikka masinat. Masinad peale lõikele. Teie olete Kihnu Jenny kaua ja pidevalt uurinud tema elukäiku ja neid seiklusi, need oskate juba päris täpselt ütelda, millised lood on õiged, millised valed. Aga see uurimine vist ei olegi teil praegu lõppenud veel. Päris lõppenud ei ole, aga peaaegu on nii, et ainult täpsustada tema, tema surma-aasta. Muud täiendavaid andmeid me enam ei, ei leiagi. Öeldakse jah mõnede andmete järgi, et 1912 testi andmete järgi 1913. Nii et kumb aasta õige on, seda praegu päris kindlasti ei tea. Tema ei andmete järele, on ta hukkus Taani rannas taanlanna rannikul selgu nõel või looderannikul ja meri juhtuste sinna maale maeti ka sinna espirgi linna kalmistule. Ja isegi kapten kurgu Pärnus rääkis, et tema isa näidanud talle vana auto seal. Mina kirjutasin espirgi linna linnavalitsusele ja siis ka selle koguduse pastorile sinna. Küsisin, et kas seal on-sugune mees maetud ja palusin, et ta saadaks pildi ka selle tema hauast sisemisele risti peale kirjutatud on linnavalitsusvastased. Selle linna kalmistu ei ole sellenimelist isikut maetud. Aga et selle koguduse pastor see teadvat asjast lähemalt ja kirjutab mulle veel täiendavalt. Aga selle pastori kirja ei saatnud. Nii et ei tea, kuidas see täpselt on, pole see mitte enam. Muidugi ei ole see elava kirikuraamatutes on olemas, kui jutu järgi olevat isegi tema hoolepandud raudristipidi, siis ka nimi peal olema see 50 60 aasta jooksul Gavinenud ei peaks olema veel nii, et peaks tulema. No nii, siit võib veel õhus legend välja minna, Kihnu Jenn sõidab veel praegugi merd edasi. Ja nii nagu Lendav Hollandlane ei olegi maetud. Teie nimentitega vaegjänni ennu. Aga mansil rahvas räägibki jännist virn. Pumpsay. Õige õige on, Jännu tähendab ilma palataliseerimata, mitte jonni, sellepärast et see nimi on seesama, mis üldkeeles on n ja see on Enn Nõukogude sõna, mitte selline. Et see on millegipärast nii nii veidralt sattunud nakatuda. Iidee tarvitame nähtavalt selle võõrapärase kõla tõttu Jon harjumatu kõrvale, tundub nagu mingisugune võõrsõnana ja õis on nagu näiteks võõrkeelsed nimed ikka iilõbuga siis on seda hakatud niiviisi tarvitama Jännu kohta ennust, nalju, naljajutt on kirjanduses juba esinenud, aga kihlastel on ka mõned niisugused jutud temast, mida üldiselt ei teata. Ta oli väga nii nõnda nupukas rahadega olnud ja nii naljakas mees ja väga osav jutumees ka ja ükskord madrused leidnud, ei hakanud laevas sõitval tagumikke nühkima sellel triiv taguga triiv taguga ja, ja siis ja märga rõvedat laeva taga lendlevad purjed purjetavad laeva tagatakutropid, et mis asi see on ja saavad aru, milles asi seisab ja ütlevad poisid. Et ärge pühkige taguja pühki leivaga, leiva nael maksab ainult kaks kobiga taga täku laen maksab seitse kopikat nitamisele peale kärki ja meil ei olnud aga nalja selle asja selgeks kohe ja poisid muidugi ravi, veerundustasin. Ei, seda aga oleks uskund, ma ei seda, aga oleks uskund, ma madruse jääb, õli on maa, truuse jääb, oli, on. Kui randa läheb seal ikka linn, kui rändale Säälik ka lenn, kui lähete märi ja linna all, kui lähete, määri ja len all, siis istutame uhkes traht. Riisi astub tänavu köstraat riis ja seal eelistama laksu kaardilaud eestlane, laksu Vardi laud ja tihti vilgu viinaklaas ja tiiti will go viinaklaas ja neiude põlv peal ja neiumäe põlv peale. See teeb täna ei hooli mustust, CD-ütleme ei hooli mustust ja kõikjale kontena kergitust ja kõikjale kontele kergitust. See paneb delay hoo, et see paneb ta, ma ei joo hüppemäe ja Kell koobas karga maa ja kell. No ega kihklastel igav elada ei ole, sinna saared ümberringi ja väike võistlus nöökamine on ilmselt teiste saarte elanikega käinud juba enne Kihnu Ruhnu mänge. Ega päris lähedale asustatud saari pole. Mõni pisikene Ruhnu on siis meil kõige suurem. Nimekam naaber. Riigil pole Leedus kõri kihnul 16-st liiduvabariik. Tinno naljandi. Teie vist tunnete neid kõige paremini? Tarkadest meestest kõige rohkem vist rääkides sellest Lauri mihklist. Naljakas, mees oli nii naljakas petis, õieti oskas teised üle lüüa ja oma kõnega jutuga näiteks kihnlased läinud kunagi oma purjepaadiga Saaremaalt vilja tooma. Sügisel ja siis Lauri Mihkel kaaslasega, seltsimehed juba teadsid, et väljas on petis on, et teda ei või sugugi uskuda. Ja saanud juba viilust sanges harja midagi 10 kilomeetri ümber pärituulega sõidavad sinna ja. Lauri Mihkel ütleb, et poisid, mis me nüüd teeme peamiste kooda haue minema, mis iganes raha võtulustesto punaste tasku võllitab. Mille kuradi pärast nüüd? Kihnu vastutuult ja mismoodi sa näed selle 600-le kümmekond kilomeetrit tagasi paraja tuulega ja teise päeva raisku läinud teise päeva kelduvust. Mõtled, et no hea küll, panevad raha pulga peale kokku ja ostame, Ollie vääris välja Saaremaale seda tilli ära kõigi jaoks ka Lauri mihkli jaoks. Tuled koju ja teised mõtted, et ega tagastada raha kätte ei saa, et me ei lase seda vilja maadist viia. Passime peale, et viin viib ära ja pärast raha kätte ikka ei saanud. No näinud siis kõik rootsi küll alla Rossi kalamehed olid olnud sinna ja mees koju ruttu ja hobustega randa minna. Keset. Lavoril laure kütetter oli vähe, on rikkad ja talvel varastas külameeste heinama aedades hirsiteibaid ja neid ei tohtinud koju varuks hüüa. Omanikud nägid ära, et auke aialiseerija tulevad aatomiverele lume peal, et kus kohta viidud, saad kätteviisiga prae üheks korraks veerul. Ükskord Lauri lapsed läinud naabriperesse küsinud, oleks uudistanud Belgia kuulda, nagu ikka, küsitakse lapsed, muud uudist pole kedagi. Meil jäi täna leid tegemata, miks siis leib tegemata? Enam leib ette kodus. Millele siis Kihnu leivaretsept? Leib on parem kui poeleib. Kuidas, kuidas, mismoodi seda leivareha leida? Päeva laimas, esse, veedeme soojaks. Meie teeme niimoodi, et pole keema, pole jahu, paneme keeva veega poole, paneme muidu ilma käimata. Ja magusa seisab kaua ja pehme, seisab. Mandrimees läinud korra pojaga küssa jäänud talus söömaajale Kihnu isa tütreid käskima. Kuulge täna õhtul Õulapkeema. Poisil on hea meel, et õunu saab. Ootab pikisilmi, mille õunad lauale tuuakse. Viimaks kutsutakse mandrimehed sööma. Poiss läheb suure rõõmuga. Õunte asemel auravad, aga. Hiiglane raiunud Pootsi metsas puid jäänud vaenaga jalgupidi puu alla. Ometi pääsenud eluga ära, ise rääkinud pärast. Või see aeg oleks minas jalust ilma jäänud. Mias oleks koju enam tahtnud minna. Kihlane ja Ruhnulane saanud kokku hakanud ühest ja teisest. Kiitlane küsinud Ruubulase käest, kas konnakudu teie pool ka korda on läinud. Rublane vastaspool ka, kuna oli kaunis kenasti näha, ega ikka nälga karta, ole kihlane läinud metsast puitu. Puitkoorma peale ladudes, näeb Jõnn korraga eemalt tuleb hallivatimees saba liputas puukoorma poole kihlana arvama. Jäi see muud või olla kui üle merre kihnu tulnud kriimsilma isand. Mis heaks nuuks? Kui punuma jonn annab jalgadele tuld, jäägu hobune, kus seda ja teist. Jõgi aja pärast julgeb jonn tagasi vaadata. Näeb aga, et hunt hobusest midagi hooli, kuid mehe järele sunnib söemulgu adu teine hobu veel. Vesamend loosid, kilkab Jann ja lippab edasi. Ja õnn jääb alles koduukse taga seisma ja vaatab tagaajajat hunti. Ja näe, hallivatimees kargab ka üle mulgu. Nüüd alles sai õnn aru, et tagaajaja, hunt keegi muu ei olnud kui oma vana ühe silmaga karjakrants. Suur julgus käes läks jonn nüüd metsa hobuse järele. Leidis külvee ja puud. Aga hobusest ainult saba ja karv. Veest olid kriimsilmad Jõnnu käsku kuulnud ja seda ka täitud. Kihnlane tulnud, esimest korda suurele maale läinud, teine poole Pärnu kala müüma. Ütelnud ise küll, homse maailm, suur ja lai. Teine pool Pärnu linn on veel külaside peresid, ei tulegi veel maailma otsa, käpp. Kihlane, läinud põllule kündma. Naine jäänud koju. Naine kohe toidupoolist valmistama, lüpsnud lehma ära pannud piima, vaata tuli alla laskeera. Piim, narr hakanud tõusma, tõusnud ääreni ja hakanud üle voolama. Naine näeb seda, arvab, et piima nüüd küllalt, tõmbab paja tulelt ära, jookseb õue, karjub ise. Tule koju, tule koju. Vähe oli, palju, sai. Piim jahtunud, natukese vajunud alla paja põhja. Paar tilka olnud veel järel. Naine kohe karjuma. Pees mees, Tuulejää, tule taevas andis, saadan, võeti. Aga lugudega vast siin kihnupealike ongi niimoodi, et ta on aja jooksul nagu kujunenud selliseks eksootiliseks kohaks ja kõiki neid lugusid, mis siis Kihnu kohta räägitakse. Ega seal neid vist tool jäi õigeks. Aitäh ja palju-palju pahalasi luuletus juurde kindlasti kuranud, mujal kaugemal tekkinud on. No siin kohapeal jutud on siin muidugi rikka tõsioludele vastavad, aga võõrad juba luuletavad juurde. Sama lõpuanist Kihnu Jennyga temaga ka lugu ja meremeeste rändjutud, laialt levinud rändjutud, need on kõik tema kraesse pandud. Lauri Mihkel oli Saaremaal sügisel hülgepüügis. Tulepuud, olid otsa lõppenud. Rannas oli välja veetud olnud mõisapuuded linna saatori päevadega. Öösel väiksema paadiga rinna, selle puuriida juurde minna alla ja aga sülle laduma nende Alguri seal Pathüüa. Vallur löövad sattunud peale, ütlen nüüd varaske. Klaurinud varas varal, mis varas, need olen praegu laeva kapten, kapten saatis mind maaled. Proovi tuua, tõid Vierid. Valvurina seda uskuma ja otsinud sellest veel paremaid kõige paremaid Algurid vaja Laurile Laur lendude patria kadunud, ära olla. Seda juttu räägiti sauna laukogussari kohta, vana on matsi all, niisamuti puus ülajuures ning seal, mis on nagu üks lae oli praed, väljesburjutan, nii vana energia, nüüd vot seal laeni kapten ling taastatud, proovi võtta neid jutte Reiljan. Ja nii see selle üle on need praami algo otsesel treenimata juttudel. Edgar talle jälle niimoodi, et enne kiilume need käisid ikka laeva või kile kive laadimas. Ja siis see mardiäng minu isa selleks laevaga ja sellel on jälle mõisa randa ja sihuke mõisahärra lubas nendele kive võtaringu ana tul mõisahärrad on suure kahe suure hobusega ning siis seda ütlen Mardengele sea vasta, et seal, kus nad rohkem rääkijad ana nüüd aedasid minema vanad Elmo kaltsakad riided selges ning suur. Surva kirje Kivilaadisime sang selges. Ning siis läind kive mööda seda vasta vana naine Tapparis selgelt. Kalsaga meest kui käsk kutsari laua ümber Berdale Klein, mine. Eelnõu, mis oli vanasti mererand oli ja ma ei tea, kas kolme kilomeetri ulatuses, mis oli mõisa oma, seal pidi mõisaluba olema seal kala püüdsid kilu püüdnud Audru rannas Audru mõisa vees kala mõisa müüa, neid kalu aga enne tuupinud kalad suust kõik liiva täis. Ja läinud teinekord jälle müüme. Millise, ma isegi ütlen, miks relsil kaladajatele liival eirajasid. Kihlari juhtus siili põõsa äärest leidma. Oksenda ehmatust, mis tunnistab, tunnistada ei tule, looma. Jookseb lugu teistele rääkima. Pool Kihnu saart jookseb kokku, kes arvab merekuradiks, kes maamurdeks despi, ksenoon. Okkad, teisel igal poolias susiseb vas. Kihlaste süda, löönud hirmu pärast 12. Vaimis saadetudki suvina meeste juurde. Ninamehed tulevad, vaatavad aga, kus ninamehedki okas looma, tunnevad. Ninamehed, võtnud lõks kõige vanema kihklase käest otsust küsida võetud raamatut lahti vaadatud järele, kes kõige vanem kihklale leitud raamatust, et Mats kõige vanem Kiiklane vahineis saadetud Mäematsi järele. Mäe matside hullud kepiga sinna küsitud matsi käest, mis loom see olla mats tunnistanud, tunnistanud. Olen kõik maailmaloomad näinud. Olen hundi jaga, arugi näinud, aga niisugust koledat okas looma pole ma veel näinud. See ei ole muud kui Kihnu kaotus. Taevas halastab, Ta ise meie peale. Matsi jutu peale hakkas iga kihklase süda haavaleheviisi vääris. Igaüks nägi ju suunduva silma ees siiski, kes hea meelega surma tahab minna. Kiitlased nõu pidama, kuidas veel elusse võiksid jääda. Said aru, kätte, okasloom tarvis merele viia. Toodi patsiendi juurde, võeti niiskukessiili paati veeretada. Paat pandi siili kõrvale ja siis lükkasid liisuga seks määratud kaks meest viie sülalisteri tubadega siili paati. Paat püsti ja nüüd paadiga, et need läksid ise teise paati, sidusid siili paadi Kümne sülalise köiega eneste taha ja jõudsid paarkümmend versta Kihnust kaugele suure mere poole. Seal raiusid siili paadi köie katki, jätsid siili paadiga merele. Mõrtsuk Muhumaale hüüdnud kihklased siinide veni ärele. Rõõmulaulu lauldes sõudnud kihnlased koju tagasi. Et Kihnu kaotusest õnnelikult lahti saanud. Sestsaadik küsida kihnlased tihti muhu lastelt. Kas Muhumaal veel inimeste sugu elab? Kihnu vee on siile praegu võrdlemisi vähe, aga siin mõned aastad tagasi ja nii kaua, kui mina mäletan, üks 50 aastat Brasiilia päris massiliselt Kihnus. Nii kui välja läksin õhtul, siis oli hiilika näha. Nii et üsna palju oli neid, aga siin olid vahepeal olid rebased olid meil saarel ja need vist tegid neile natukene haiget, palju. Ikka näha on, mõned praegu on vähe olemas. Kas muidu kihnusse on palju metsloomi, muid metsloomi, peale siili on jänesel ka jänes ja siis nüüd on sisse tulnud jah, rebased, ka viimastel aastatel siis vahepeal ei olnud üldsegi rebast, akval olid oravaid ka oravat surid välja, mingisugused Bulantoundusi hüvituses ära, nii et nüüd ei ole. Avad toodi siia risse midagi kolmekümnendatel aastatel üks paar tundi sisse ja siis nende järglasi tekkis siiani hirmus palju pobises metsale täis, aga siis hakkasid ära kaduma ja nüüd üks kümmekond aastat mängus oli kümmekond aastat tagasi, nii on orav, roller olnud, sõitmine mingi pärast millegipärast. Pääskütid on veel, ei ole. Kui mõni üksikpoisi võibolla viskan mõne kiviga surnuks, ei olegi väga harva. Ja vähemalt kaskid endale midagi erilist tegijaga, mingid augud, mis neil on. No näed siin julgelt metsaline? Jah, seda küll. Lõvi ega tiigrid. Seal on nii juhuslikult Kihnu riskid olnud talvel üks rahva mälestusteavet kunagi ammu juba olevat olnud üks põder vasikaga koos ülegi. Ja nüüd möödunud talvel vist oli see või? Siis oli midagi kolm mõtsa siin täitsa täitsa. Palun palun. Kiilus preestriks, kõva joodik, vis enne lihavõttepühi lasknud Pärnust omale lassiga viina tuua. Kihnus siis pood ei olnud, viinanäidetes oli parajasti lihavad. Laupäeva õhtul saanud selle viina kätte võtma, aga nii kõvasti teinud sirgu maha ja kell kaksteistpidi jumalateenistusel minema öösel kirikusse nagu komme on või kell 11 ja ei kuulnudki üles. Inimesed tulevad kõik juba kiriku juurde, ootavad, et kirikusse minna ei tule, veel ei tule preestritel ja köstri, need olevat kõrtsis need laulnud, seal oma võtnud viina. Oodanud seal paar tundi järele minema, järsku hommiku preester, läinud viinauim peas särava uni pealt ära ja kargan püsti tulnud meelde, hullud, mul magasin maha selle kirikuteenistuse ajal. Ajanud siis selle köstrid välja, isel altari laulma, et Kristus on surnust üles tõusnud ja siis kellamäe torni kelli lööma. Kihnu saarel on vist raske leida keskealist inimest, kes sõjale Theodor Saare ajal koolis käinud. Nojah, see oli naabri 29. aastal Kihnu õpetajaks, siis kes sel ajal olid viie-kuueteistkümneaastased ja vanemad elavad seal niipalju kui kaua aastaid tagasi on nüüd 29 44, vastad, pane selle 16 juurde, 57 aastat. Tähendab 57 aastane, siis nooremad. Ja kuidas siis Kihnu lapsed olid, vallatad koolis, lapsed ikka kallatud ja head asja. Kassaarelaste Vembud erinesid mandri laste omadest ka mandril, vähemaga. Ta ei olnud aga norin ka ikaga. Tehasest sisenenud. 1000 ühed täit niisugune käraja traginet, säärane minu õpetaja ja kui laulud endale vaest viiulipoognaga, vasta lauda. Poiss avaniga, et hästi kuulavad tänasest. Aga milline on saarel kõige populaarsem pill, kas viiul, lõõts või kannel, viiul? Igatahes ei ole praegu praegune populaarsem akordion. Enne seda oli lõõtspill harilik lõõts, Pilleris lask ja enne seda veel oli viiul. Ja kandlemäng on Kihnus väga vähe olnud ja praegu ei oska oskagi ükski mängida. Aga siiski mõned natuke mängisid ka. Torupilli, seda pole ka, ei mäleta, et oleks mängitud. Siis. Inimese torupillimängijad, sest see troobele on igal pool, on vana uss, oli vana, just sammu Rorn, noorima põlevam jussi, üks suurele norm siiski pidi mängima. Et torupill on jälle nii moest maha läinud, seda nüüd vaevalt keegi tramburai mängida oskab, õieti. Siis pooriud Solymeitellust kui soli laeva ma siis purjud soli, meid, lust kui raas oli laevavaest kaevlendami, kui me lind ja valge sva tuuste Maarin la lendab, nii kui me relinud ja valges maatuuste Maarend Ei joolisesteet veesigi pealaene vastu laeval. Ei oli, sest et vee Siigi dialaine vastu laeval. See oli ka vanasti itud ja tammest välja ta kuutu see la Voriga vasteidu ja tammest välja, ta kodu ja kaared, rauast raiutud poldid, vahasest valatud ja ka red rauast raiutud ja poldid vaasestvalatu. Oi-oi, mis murre oli soldaanil veel suurem molejalima Aadroosel oi-oi, mis murre oli solda Nil veel suur mure oli maad Roosel Ta oli ka üks, läheb ka ma peamaad roos masti. Iraani ma, ma oli ka üks, läheb puhkama peadma, troos masti ronima. Assoo, olgu torm või Vi Me, kuid mastis seal on ikka ka soo, olgu torm või tiime. Kuid ma hästi seal on ikka. Köl vaeva näevad Me ree, need, kes tööle sõitvad suured v töölva vane meremehed, kes tööle sõitvad, suured veed. Üks maa troskuri, loom kukkus vette, ei teda saa sealt enam. Üks Maadruskuri loom koos vette ei teda saa, seal te enam. Ei seal pole hauaandi ja teegageeri kai algandi. Ei seal pole ova Andijategagi rikkai algandi. Milline ala siis on Kihnus ikkagi kõige tähtsam? Kõige tähtsam? Kalapüük praegu. Kolhoosil öeldakse, et annab 90 protsenti sissetulekud. Kalapüük. Ja sinna takkaotsa, kas tuleb hülgepüük või ei olegi veel teise koha peal? Ei ole vist? Hülgepüük on jah nagu sügisel, siis püütakse ka neid ka. Aga ma ei tea, 10 protsenti ta vist ei anna. Juhan Vesik vist on see mees, kes hülgepüügi kohta oskab kõige rohkem rääkida, ennem see hülgekants Kihnus väga tõsise osa sissetulekust väga-väga suure osa, aga nüüd läheb see asi nagu rohkem. Muude asjade traalid käivad seal Balti merest kaugemal kõigis. Mürgipüüdmine on liigagi loe. Seesama päevaleht mille andmeid Theodor Saar siin enne just ümber lükkas. Tema kinnitas, et hüljes pidi Kihnu saarel nii tähtis olevat. Isegi mehed kannavad hülge moodi habemeid. Ning Läänemere ääres on kaks suurt kiirust, põlaiad rohkem vabanega mehi. Ikka on, mida Norra on need, seda rohkem habet kasvatatakse praegu. No mul juhtus, on asi hülgepüügil, no lasin, üldiselt Hunzilasin Lassilberis küljest ära võtsin veest välja, võõrsil nodel, ütleme, võin siin kohapeal on sihuke põdeda, olla tema tuleb, tuleb põhjast üks, ütleme üks 10 või 20 meetri pealt tuled ja lööd selle jõe, üks võib-olla kaks, kolm tolli on paks. Aga sellesama mõisi paljaga lööb selle jää puruks. Jaa, vabalthingav sealt siis. Aga muidu tal pea õrn, aga siis vuntsi, rasvu ja sihuke tihe tihemjaalsele söölise ja proovin seda kõike veidi uurinud seda asja, see on niisugune nagu üks tul puhver kus hülgeliha liha süüa sünnib, süüa sünnib ju kõik, isegi vanad inimesed ju päris elasid hülgelihast põlenud siis muudleja sai siis mõne üksiku sea, tapsid võib-olla aastase ajaga suure nõukogude hülgelinnalt vilesid, Öeldakse, et Kihnu saarel olevat arvatud nii, et see ei olegi õige mees, kes sõjale korra hülgejahil ära käinud. Kui palju teil neid jahivad ja on tehtud, ei mäletagi nüüd paelu veninud vaeva. Mina olin võib-olla kuueteistaastane, olin 72 ja 69. Tani käisin peaaegu iga talve, et üle poole sõjastasin paelu aega ja ja peaaegu nii, et iga aasta sai ikka käidud. Aga nüüd juba vanadustiku oli siiski tänavu talvel tegime ikkagi veel püsitiivne klaarise lõike, ta oli liiga seda lumisooni välja minna. No ja hülgepüük on ikka ohtlikum kui ükskõik milline muu pühki loetakse ohtlikuks, vaata nii. Seda meelega. Kes selle asjaga harjunud muidu ei ole harjunud mitte silma, vaatab võib-olla. Nii et käega ohtlikke ega nooremad mehed enam taha minna. Täna läks asi õpin, selline hülge pealmine hülge püüdmine jo talvel, veebruarikuus mindi jälle saue kevade vesi lahti, läheb jää peal elama mind paariks kuuks a4 korralile. Üheksa ja pool nädalat kõige rohkem kõige pikem aeg olnud on ja siis juba saime siin Jesaja möllasime vetsaar saare meres, Saaremaa naised panid juba seal. Karl tuli tegi, meie oli niuke hülgepüügile, Allased Saaremäe. Muidugi paned kartuli maha. Milline see müütiline toitu lõõtsad juba ühekse pole veel kuulnud, väljas ilmselt Uilosmonassi käest. Pieter võib olla küll sihukese asju juhtunud on ka sõna juba vana vana igipõline hülge hülgepüügile. Minul oli ka nii, et tuli siukse nõrka jää sisse ja tagasi enam ei saa. Ja siis ma mõtlesin ka ja vaatas Ruhopiale köitlevatena kodu küll, aga mina pean meri tühjad. Ütlesid seisma, vaibus kui vetsed. Kui mittekeksi aka kelk oli olnud, siis ma küll uppunud ära ja see on umbes 50 meeter, ma murdsin niimoodi ja siis viimaks massay siis tugiv jääketiga. Ja siis ma sain niimodi ennas lindu. Küünlakuu külm on rehaan etapi kri ja meie rehti nuputanud hülgeküttimise haavad valgenemilt. Vaevu jaksab ja relvata jõuablaskmegi luurata sutadesse karvaga kaasuka haavade naise mehena Talvar, vaikseks. Tuisku ja me ei karda keetma. Ja täitsa selge Mässi hülge maha. Ja siis tuli kahe õemehe, kolime. Püssi selja lähen hülgele, juuruminime kaks kuulimalasi üldilisse, kaksime sammul, läksin vaibunud sisse. Nii mitte, vaata isegi natuke lollakas, kohe selle koha pealt jään taha minema. Aga tahan, kui inimene pole vana dirigent, lähed ikaid, kartuli Celigooline ning siis sai üks 150 samme lõhn läbi. No hääles ütleb ikka Peško selge sisu ning siis sai selle koha peal, kus hülgemaalastel oli hülgeläks sisse. Olingi kui jaburad oma nende nahksuka tuliste siukseid nutma. Mina vaatasin või liid üles, koha, sinine asi vett välja ning siis ülge tuleval põhjast silmad kinni ning siis hakkasid esikäivakasi keppe kindjulgele ning selle reegli leidjale siis vähenemine tõi selle välja nii, kuna vaevu kütorisi kutti minul võib-olla natukese rohkem kartis või no kannatas õieti maanteed, ütleme roheski minu juurde tulla. No läheb sisse, noh siis mina andsin möll, kaks õlvisimaalasse müanssigaks, julgetele tahani hikutab, minul olid märjad riided, püksid, hakaid, hõõrmasid puusani, kõik veriseks, uinub need. Vii Riiaga võõrmana Jaaniksismi rassi vaevu Žiguli 200 hülgen. Kobistasid tagab, mesilasjaagu tegigi, niiskub, saime, tegi ikka niisuguseid virisejad olid kõik. Ja nende selle hülge Sihukesi mul on nüüd päevaraamatusse paelu, kodu kirjutatud, niisuguseid asju päris distahab lugeda, päris huvitavad asjad. Omal põle nagu nendes nõu ilm, sellepärast et see on mu lõimima, neid ikka on siiski huvitav. Tagant järg vaatamist. Tavaline tapmamin oli ju tänavapoissi, tegi veel püssi klaariks ning väskis märginingi oleks paviljoni, no nüüd öeldakse mootorrattaga nüüd võib-olla seda siin praegu enne oli. Seal jäädi küll jala. Nüüd pole ju see asi nõudmide nüüd küll ja kui lahtine jää Ededolflatsumakest katamaraan, et niimoodi me läksime ju. Muttika. Aga vaata, meil on suur kasuka, selline leheski rohkem sisse kui siiani. Vesti laseb, hõlmad olid märjad, üksi võimu sisse võtta, Nabalvoia pilku. No ja me ei tea, mis asi see on, 19 kraadi oli külma. No aga me saime ikka ratta õhtuni välja, Elle siis üks, kolm ja pool tundi, mässasin sealjuures kodugesimeni kuivadel selgel mitteludiene. Ratas veel seal lilles mitte, oli oma rattaga taga, ennem pidasime nõuet. Kysi ees läheb, noh, jäi jutuks, meie läksime siis mõne emiste. Mihkel oli raskem ning kõlgutava ning põhja kolme pull vett umbes. Suubub vähki küll. Nii et alati ei ole tehnikaga asja hästi. Vahel rohkem nädalaga ei ole ja. Ja naised, siis pidid kõik see viis või kuus või üheksa nädalat kodus üksi olema. Võiks arvata, et selline amet nii ohtlik ja, ja ega seal nii palju inimesi või ka koos seal, et see võtab nagu kuidagi inimese tuimaks või, või selliseks sõnakehvaks, aga vaatan, et vastupidi, oi oi oi, seal on seal huvitav olla ning, ning seal pole selle põld kulla olnudki, seal haigeks jään. Vaba õhk ja seal sööd värskelt hülgeliha nii palju kui tahavad ja see on tervisele kasulik. Paremat tõestust ei ole vaja, mehed, hülgekütid on siin kõige vanemad inimesed, seal tuleb ühtelugu tuleks niisuguseid asju, tuleb siia soovitused lukutisse, kedagi Italy Joshi abi, armu pole seal mitte kusagil loota, sellepärast et seal üksi 10 kilomeetrit, kus pole mitte üht inimest, kuradil. Aga Theodor Saar, kas see jutt on õige, et Kihnus vanasti kvalitiga hülgekuningas, et jaanipäev oli olnud hülged üha mürus? Muidugi loole. Ajaleheneegrite väljamõeldis, muud mitte midagi. Kodanlikul ajal siis ilmust, eetilisust juttu ajakirjanduses kus püüti nii lugejatele midagi eksootilist pakkuda. See oli selle uijasta õhtu vana-aasta õhtul vana-aasta ööl, helistaja tehti kaubad kindlaks, et kes seal siis hülgepüügile tallu veebruarikuus siin need läksid, olid koos, mõtlesin õlut. Siis üks komm oli seal siis küünlatulelaskmine. Minu arust asja tehti, siis need viimasel ajal pole seda tehtud enam veel enne enne oli tehtud, see oli huvitav juhus oli ju ka, ei mäleta. Üks Kihnu hülgepüügi paatkond üks hülgeselts satuse Salatsi kanti või sinna Lätti randa Häädemeeste poole, tasse Kihnu poole tulla, aga merel oli jää liiga rikne. Palju London raske tulla, mõttelised lähevad maadelt kaduma, padjad lähevad seal. Paat on merel juures, kus sees elatakse, viis meest seal sees ja siis lükatakse paatris. Raudteepaadil all jäädes lükatakse edasi. Seisma läksid ka maanteed mööda hirmsast habemesse kasvanud tahmased seal mitu nädalat merevalu, nende mustand nagu kuradile. Kõik hobused vastu lõhkuma hakanud metsale. Inimesed jahud laiali, kurjad vaimud. Paadiga hingede müügil. Pärale. Ei ja mehed ei nuta. Aga mandrirahval oli ennenägemata mandri hobustele ja inimestele. Mulle mu auto, mõni hobune kardab. Millised siis olid need hülgepüügitabad jumal paluma? Kindel see oli ka. Minul küll oli seda nii, kui ma nägin, et mastaapseid naisel laskis naine selle päev oli selgesti jada, hülgime saab. Kindlasti harju imelik värk, mitu korda ja ükskord oli niimoodi. Vald välja. Läksime vastus sulaveesaami, tee midagi, hulkus käin mina metes, mis asi tähendab kukkumine, mina pööran teisse särajale. Kuidas üks väike v Ookkoli. Siis ma võtan leiba. Tuli viimaks suurele seokse, kui saab vihaseks, hiiglevad vee alla ja natuke teha ja siis tulevad üle ja tulivad. Et mehed oli seal kuunzee otsas, rannas ka sai kiigega mind näha, kaks mees oli mu vastu abi. Teised hulgud ei tea kus. Enne kui saime sealt mäe. Minu isal oli ka seal veetsime lodja ja läksime sealt välja. Saime teine ka. See oli terve Ruhnu vald meid välja köiki tuli ilma. Minul oli. See oli ühe ühe vana Kihnu mehel üks. No see oli Vaikla Tõnis oli, oli, oli samuti, hakkan siia. Midagi pole öelda. Vihane hüljes on ikka ja eluohtlik seon, liugur teeb üks 300 400 kilo. Raske, suur, suur oli. Tal on kole pikad küüned on ilm, sellega saab lüüa. Kiil saab poolik kolvi läbi otsekohe. Liha. Jälle juttu. Päevleid sõitsime siis oleks pidanud ära päästetud saama, aga nii kui teadja seis. Siis ma arvan, mis peab nüüd tegema siis ma arvased, lumi, anguli, siukseid, terav lummi, anguli makad lummi angul läbi lasta. Loa sai ka kolima, rõhutas sirgu, aga mina, no kui peaaegu ma lippasid viiteid ammu täis elu sees. Aga siis oli. Nukra ütlesid ka korrad lahti siis suur asi, aga käed peapära lasemad ei käi või ei, vaid iidoli täitmi tuimasid. Kent läks nii ka, et. Kuulge all välja Siima puhkahja, viimaks, kui ma vetsid veeretasin, sai vürtsika pähe Sanna mass aitacketti. Jane. Üks kihlane ütelnud teisele. Tera paistab jälle pool kuud taevas. Teine vastu. Ei tea jah, kes kuu vahel pooleks raiub jah, vaheliale, kui jätkab. Külma, Aadeessasin linnasakse kiidelnud üksgihklane teisele linnas soolakotiga koju tulles. Sa töötasid pärinte? Vaata, Jenn. Kui tee kauplesite, toppisin linakaupmehe selja taga noatupe soola täis. Aga kus nuga siis on? Koha ikka tuppa jäi pärinud, teine või, või pagana pihta, noa pistsin linna saksa aida väina. Seal ta veel praegugi seisab. Haanud, teine. Kihnu Jõnnu pojad teinud koerust ana Jon hakkab kõigepealt matsi vemmeldama. Pais karjub nii, et terve Kihnus kaar kõlab käes. Seni hoidis ema nurgas teisi poisse kinni. Poisi karjumist kuuldes ema nurgas hüüdma. Isa, ära väsita ennast nii ära jootsia 1000 korda. Viitnale kiidelnud oma pulme, miski aata. Kui vanaisa pulmi tegi, siis olivad alles head ajad maa peal. Ja googli oli pulmas nii palju, et see minu pärast, kas nahk, lõhk, Isavis toobiodreneskele ja vaatada ja mölder võttis veel oma vaatiga Õiodrad koju ja hakkas siis ise siga, luu. Juba asjumise koosnes, paavsti oli teine vaksa kõrgune, kuuega Ollivi. Õlut oli hea, kui halehaljad venisid, lõi Ovi, jooksis õena mööda lauda, aga maa ei läinudki. Niipea kui maha hakkas jooksma, võttis pulmaperenaine kohe ahjuotsalt minu vanad püksid ja pühkis kõik kohvi ilusasti kaussi ega kallista asja aisa kiilueit ostnud Pärnu poes mõnesugust kaupa. Kui kaup ostetud, olnud, ütelnud Kihnu väik. Poesaks. Nüüd olen kõik oma kauba su käest ostnud. Kas tead, aga minu tütre ingliga jäi koduhai, eks ole hea Talle rohtu poesaks vasta. Kullo EY. Praegusel külmal talvel ei kasva kusagil Row. Anna tütrele jäinud ehk aitavad heinad. Kui mitte, siis ootame, kuni suvi tuleb küll seisva ohtu leiame. Korra sõitnud kihklane, paadiga maismaa poole tee peal tõusnud kange torr, kihlane olnud juba üsna surmahädas maismaa mehed näinud kihklase häda, läinud, aidanud Kihnus hädast ära. Kihklane, tänanud abimehi ja ütelnud. Võis ja võlgene aeg oleks ma nüüd siin jää uppunud, mina küll ei oleks tohtinud seda kodu reakida. Kaks kihinglast olnud Pärnus üks käskinud teist poodi minna, saia tooma andnud raha kaasa ja ütelnud. Too mulle kaks saia, kolmas ise ära. Kihlane tuleb tühjalt tagasi, teine küsin. Noh, sa pidid mull ometi kah? Riia toomtooja vasta. Pagari juures oli üksainus sai selle, ma sain ise ära.