On märts, 13. kuupäev, kevade märke õhus, kaugel see kalendri kevadki enam nädalapäevad vaid üks neid kevade märke on saatejuhil tugev nohu, nii et kui mõni sõna arusaamatuks jääb, siis palun ette vabandust. Eetris on soovi saar mille tarvis, kuulasin uuemaid laule fonoteegist ja seda tehes tuli meelde Gunnar Grapsi esinemine 10 aastat tagasi Kaunases muusikafestivalil merevaigust trompet. Esinemine oli tublisti vürtsitatud kaalu ja eri pikkusega trummisoolot. Saal plaksutas kuis jaksas ja kui õieti mäletan, siis tõi kraps koju. Ma ei tea, tõsi koha, aga soliidse eripreemia ometi. Muusika, mitmekesisus ja noot, trummisoolod jäid üsna harvaks. Kinnitati, et neis nõks publiku võitmiseks ei enam. Nüüd kui disko, soul eelmisest viimaseid, kuid elab, on too trumminaks jälle üles leitud. Kui muud pole ja rütme juba pähekulumiseni tavaline, siis trummisoola vahele rahval kõrb jälle kikkis. See katke oli näiteks neist uuematest paladest, esitajaks ansambel nimega forist. Ja see ei ole tänane diskopala, mis saate lõpus tulekut. Suuresti seisab tänane saade koos muusikast ja muusikajutust, sekka muidugi ka teie asjalike. Aga muusikast räägime tõesti erakordselt palju, sest on käes aeg anda pidulikult kätte soovisaate kuldplaadid. Nii nagu pisut enam kui 11000 soovisate tuletama meelisesinejaid. 1982. aastal järjestasin n laulusoove alguseks Tarmo Pihlap, kes laulab ühe vana laulu mõnusast õhtust järve ääres uues kuues küll ja kel kõrv kikkis, kuuleb Margus Kappeli klaverit taustal Tarmo Pihlap. Jogurtiga orjundume nõnda oma. Kanged jalale liiga tume, ümber mugav ja muidu. Kodavaid vanad jaga, jagub, nagu juhtub, et nõnda mõnusalt aeg. Nii laulis Tarmo Pihlap Mõtlesin küll need nõndanimetatud vabaajakirjad pikaks ajaks lugemata jätta, aga kui postkastis oli Eve läkitus, siis ei saanud mitte omi varisematut lubadusi murdmata jätkata ja Eve kirjutab nii. Ma elan väikeses külas pole meil siin ei kinoga klubi, kuid igavust ei tunne. Mida me siis teeme? Kaks korda nädalas käib buss, mis kinno? Vaevalt et ma linnaski tihemini kinos käikse laupäeva õhtuti korraldamise koosviibimisi, kus kuulame muusikat, tantsime, teeme süüa. Iseenesest mõista peame kõik sünnipäevad koos ja siis tantsitakse sõna otseses mõttes hommikuni. Laupäeviti käime suusatamas ja muidu loodusest. Teatriga on lood pisut halvemad, sest bussiühendus linnaga ei taha seal käimist lubada. Või teisel moel oleme sellestki puudusest üle saanud. Nagu ütleb vanasõna. Või on see nüüd vanasõna võib-olla hoopis rahva sekka läinud, saate pealkiri ise tehtud, hästi tehtud. Ja nagu see sõna ütleb, võivad teisedki maa noored samal moel talitada ja vaba aja muret pole. Nii kirjeldab Eve, ükski positiivne kirik hulga kurtmist sekka. Eve soovi lauljat tänase tantsu pole aega ootama. Praegu muusikat eksbiitlid poolmedkaatnilt Stevie Wonderile, Signe küsimusele kergetööstustehnikumi asjust vastasime ühes varasemas saates juhtusite kuulama. Loodetavasti on Riina tihti järgmise lauluga rahulgatanu Vello Asko ja hulk teisi soovi kirjutajaid. Laulan nimega Käia vedu. Paul McCartney ja enne järgmist kiri. Kes olen, kelleks saan, on saade abiturientidel, kel tulevikuplaanid, seotud EPA põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskonnaga, uurime koos, mida ja kuidas selles teaduskonnas õpetatakse ning mis saab pärast kõrgkooli lõpetamist esmaspäeval otsesaates, kes olen, kelleks saan. Kell 19 30. Jäin kirjutab niimoodi. On esimest aastat töölisnoorte ridades nagu paljud teisedki möödunud aastal keskkooli lõpetanud noored olen sovhoosis autojuht, suvel hoidsin traktorirool palga üle ei nuriseks. Ma arvan, et näiteks meie majandis on noorte vähesuse oluliseks põhjuseks see, et kiputakse lihtsalt iga hinna eest otsima nõndanimetatud kergemat elu. Jutumärkides mustemaks töö peale ei taheta jääda ikka linnata. Pidin minagi minema ülikooli bioloogiat õppima. Mina olen ju endine õpilaste teadusliku ühingu töös osaleja ning võtsin esimesest Suve laagristki osa. Ometi leidsin, et ei sobi teaduslikuks tööks seda tänuga õpile. Olen nõus nendega ütlevad nooremate poiste pääsu masinate juurde ja igati lihtsaks just muutes rab pääsemist Meie Abja keskkoolis või õigemini öeldes koolis, mille vilistlane ma nüüd olen, pääsevad kümnendikud suviti praktikantidena traktorile, aga ikkagi kahjuks mitte kõik, kes tahavad, limiteerib kohtuda arv õppekombinaadi, auto ja traktorirühmast. Muidugi teisigi puudusi, näiteks kasvõi see, et kõigil noortel ei ole oma masina suhtes peremehe tunnet arvatakse rajanud ja vanemad mehed pärast parandavad. Ja nii ollakse mõnelgi pool noorte vastu leigelt. Aga küll sellest üle saab. Erinevate Wen aitäh sisuka kirja eest, kus ta mullused meeldinud lauljad ning ansamblid kirjas. Üks lemmikuid saab sõna- Leila Miller. Kahjuks pole reetja Ivo Linnast sendi pikast otsimisest hoolimata ikka veel käepärast. Leila Miller ja kes on läinud mu peiuga? Leila Miller Ja veel ühe maa noore kerisem Paide rajoonist tükis vastupidine, kui eelmisel. Üldjoontes on meil kehv needki noored, keda majandusse suunatakse, lähevad korter, küll antakse kutt ühel väikesel keldriga, katlamajal on soojendada neli suurt, mitmekordselt hea ning iseenesest mõista ei jõuta tube soojaks kütta. Oma klubi meil on klubijuhatajatega mitte. Nii pole ka rindepere naisansambli, mida juhatab kohaliku kooliõpetaja, on vaid üks tore tava, vana aasta lõpul korraldatav karneval ka päris hea võrkpallimeeskond ja see on kõik terved majandi rahvast ju nii nappide võimalustega kaasa ei tõmba. Nii kirjutati siis Paide rajoonist, Ümbrikule on Koeru tempe, paraku ei paista sellest kirjast kurtmise vahel kusagilt ära. Kas kirjutaja on ka midagi teha püüdnud, kasvõi näiteks tolle külma toa asjus majanduse juhtkonnale peale käinud või helistab ta niisama igaks juhuks soovisaatele kurte? Aga see polegi vahest tähtsaim. Juba eespool ütlesin, et umbes sarnaseid paiku aheldada probleemid, keri on soovisaate vorstist päris pall kõigiti tagades noorte inimeste pahameelt, ei saa ometi ühest mõttest lahti. Kuidas siis ikkagi seda nurka elu konkreetses majanduses paremale järjele viia, kes peab appi tulema? Kasvõi väikeselt, aga eeskätt peavad kohalikud noored ikka ise midagi püüdma ära teha. Siis on ka õige aeg abi otsida sest ega peoõhtuid korraldama või noorteklubi alustama või ringe looma keegi kõrvalt ei tule. Teine asi, kui ringide või noorteklubiga alust tehtud ja vaja neid paremale järjele tõsta siis on asjakohane abi paluda. Seda maa noortest jätkan pisaratega. Nimelt lubaks Stella pisarad appi võtta, kui just Talle meeldivad. Päeval ei mängi riista Rootsi ansambel. Nüüd on ta nõutud päev küll möödas ja üldse olen suurtes raskustes kuupäevaliste soovide täitmisega ja nii on parem, kui sellele erilisi lootusi ei rajab muusikat. Frista, fantaasiat. Keldrist katuseni sellist pealkirja kannab saade, milles räägime Lasnamäe elamuekspluatatsioonivalitsuse noortega nende tööst ja selle omapärast uue elamurajooni tingimustes. Kolmapäeval noortesaates keldrist katuseni kell 19 30. Seda siis järgmisest nädalast. Järgmine laul on lähenevale kevadele armastusest teadagi esineja ansambel nimega ei Brylvain sinu ja minu vahel. Epril vahin. Videvik ei ole kunagi ühtmoodi tänalati kordumatu, kordan seal tunnilt taevasse jahedalt hall kord soojalt senine kord pillad, päike, lillakaspunaseid toone taevatähis. Kui silm ei erista enam puufiguure taustast, hakkavad Päevase rõõmsalt telkima tähesilmad. Pilvise ilmaga on ümberringi küla akende sooja ja südamlikke tulesid pilkumas. Linnas on ilmselt videvik üsna nähtamatu. Süttivad ju tänavalaternad varakult. Lambid hakkavad valgust Pillema. Juba tolle videvikutunde ja tähesüttimise teadmise pärast. Loen maarahva ettemaks tulevaid osalejana raha ning omaks võtta ja elu on tükis vaheldusrikkam kui suurmajade vahel. Pärnu joonistunud kiri, mis lõpeb nii, palun saksa demokraatliku vabariigi ansamblilt krais ühe ilusa kolu saatejuhi valiku. No mitte ei tea, kas see järgmine Palaiust diskolugu on. Grayst, sa meeldid mulle. Nii mängis meile siis ühe sellise retroloo ansambel Crais Saksa Demokraatlikust Vabariigist ja taas on aeg tähelepanuks. Laupäeval saates Valmis kaitseks. Oleme Kirovi-nimelises kalurikolhoosi alma VII raadioklubis uurimas, mis on raadiosport, raadio, spordi võlu ja raadiosport kui võistlus. Laupäeval kell 17. Järgmisel nädalal siis kuulama. Olen lugenud maanoorte kirju järjepannu siinkohal veel üks seal Koidult Räpinast kerimist toredasti polemiseeriv. Eespool tsiteeritud Koeru kirjaga. Räpinas pole enam paar aastat kultuurimaja, selle võrra tuleb noortel endil agaram olla. Keegi teine ei tule ju meie eest üritusi korraldama. Ruumide leidmisega on küll teinekord raskusi, aga pole sellepärast veel midagi pidamata jäänud. Peaasi, et on kujunenud rühm noori, kes eest vedas, vajaks lausa hobi korras. Tänavusel lumevaesel talvel oleme jõudnud isegi Otepääl suusatamas käia ning üldsans portide suhteliselt kerge saab tehnikumi võimlat kasutada. Mõni mõtleb, et elame kolkas Eestimaa serval aga see pole kaugeltki nii paik. Veel Kolkluste määr, samuti Räpina kena kant, jõgi ja järv lähedal, metsad ümberringi. Laulusoov on nende kiiremate lugude hulgast, seekord siis streikijad, mida nii mõneski kirjas soovitud. Streikijad ja nüüd on aeg nii kaugel, et peaksime mängima soovisaate Fanfare. Paraku neid pole, nii et leppigem kiirsignaaliga. Soovid rikkaks saada? Stuudios on hulk muusikuid, on Eesti Raadio noorte ja lastesaadete peatoimetaja Enno Kiviloo. Kõik on valmis, et anda üle soovisate kuldplaadid kuulajate arvates menukaimatele, lauljatele, ansamblitele ja muusikule 1982. aastal. Meid toetas oma kirjaga rõõmustavalt palju inimesi. Oma arvamuse teatas nii kuue kui 60 aastaseid kokku 11179 kuulajat. Häälenti poolesajale, ansamblile, lauljale ja muusikule. Ning märkimist väärib see, et tunduvalt rohkem inimesi kui varem toetab tõsisemat rokkmuusikat. Näiteks radari, instrumentaalkoosseis inspee ja kaseke said ligi kolm korda rohkem hääli kui mullu. Kuule, et ettepanekul on tänavu esimest korda kuldplaat anda ansamblile, kelle areng on olnud märgata vaim ja kellest loodetakse tulevikus kõige rohkem. Ja see on Mahavok. Palju õnne, aitäh. Heini Vaikmaa, kaua neid Mahavok on tegutsenud? Mahavok praeguse koosseisuga kusagil aasta aega tegutsenud? Ainult ainult Mahavok eelkäijaks oli nagu ansambel spiraal. Aga noh, päris lõplik koosseis on kusagil aasta aega. Mis te nüüd ise arvate, miks te rahvale meeldid? Seda on raske öelda. Aga midagi peab teie muusikas olem. Eks võib-olla sellepärast, et püüab nagu kahte suunda muusikat, praegu ta tõsisemalt kontsertmuusikat kui ka midagi lihtsamat mille järgi on võimalik tantsida endale südamelähedasem on enneaegselt tõsisem pool on ikka endale südamelähedasem. Ja te olete teinud räigeid ja igasuguseid rütme. Nii et teinekord näiteks, kui ma jälle tee mõnda uut lugu kuulan, jääb mulle endale kogu aeg selline tunne, et Mahavok nagu alles õietikaga otsib oma stiili, on seni. Tegelikult me otsime vorstil laenatud repertuaariga küllaltki palju. Kumb nüüd parem on, kas enda kirjutatud või laenatud? Eks? Tuleb mõlemat ja muidugi tulevikus paremini muidugi, mida rohkem suudame ise kirjutatud. Maha voki mulluse aasta menukaima vähemalt soovisaates kõlanud laul kandis pealkirja riivid ja lukud selle. Me kuulasime nüüd ära ja nüüd tuleb see päris ansamblite kuldplaat. Ja esikuuik on, kui pingereas tagantpoolt hakata etet poole tulema, siis on see järgmine. Fiks juusik seif. Randevu, vitamiin Ruja ja esimene ja soovi saate kuulajate hinnangul meeldivaimale ansamblile kaukatel, palun. Heigo Mirka me nüüd räägime vist, kui mu mälu mind ei peta, juba kolmandat korda, tähendab, kolm aastat järjest on rock Hotell selle kuldplaadi endale saanud. Kuidas sa nüüd tunned, kas see ansambel on muutunud ka selle kolme aastaga? Kogu aeg üks ja see sama. Ei saa aru midagi, et oleks muutunud. Ikka sama. Kass. Ei peaks vastupidi kutsuma esile mitte seda, et järjest kuldplaate saate, vaid see traavas ära tüdineb. No ei tea. Rahvas arvab, et me oleme muutunud. Meeldib endiselt? Ma ei oska selle kohta, mida me teeme, ikka sama asja, mis kogu aeg. Kui ma nüüd ise kuulajana oma arvamuse ütlemisest te olete läinud kuidagi aeglasemaks, tähendab, ma mõtlen neid, niisuguseid noh, igatsevad kantrilaule, ehk on rohkem. Clinton jah, neid rohkem tehtud, aga kontsert repertuaar on ikka sama kiired ja aeglased, kõik. Niimoodi uusi mehi te ei võta juurde, ei mudelid ansamblit ikka samamoodi talente näha siiamaani. Peab käima saab viis. On. On kandnud ka toolegi kuid ei saa helin. Mis siis juhtus? Nüüd tulevad lauljatärid, kes reastasid järgmiselt. Tagantpoolt ettepoole tulles. Reet Linna, Kadri Hunt, Marju Länik, Silvi Vrait, Leila Miller ja Anne Veski. Ja tema on praegu koos Music Seif iga kontsertreisil, nii et anname talle plaadile ja vestleme muidugi ka. Ilmselt paari nädala pärast ja lauljad jälle tagantpoolt ettepoole Jaak Joala, Tarmo Pihlap, Mait Maltis, Tõnis Mägi, Urmas Alender ja esimene ja soovi saate kuulajatele enim meeldinud meessolist Ivo Linna. Teid on nüüd järjest rohkem kuulda ilma rokk hotellita. Kas see tähendab mingeid mõtteid ansamblist hoopis loobuda või? Ei tähenda. Niisugune asi, et, Võib-olla on mu niisugused soovid lihtsalt laienenud ja kui ma tunnen, et ma võin veel rohkem tööd teha siis on see mitmeti kasulik. Esiteks see tegelemine mitmetes-mitmetes, muudes formatsioonides, igasuguste ansamblite ja orkestrite, aga see kindlasti arendab, tähendab minu laulmist. Viimati, kui ma rääkisime, siis ta ei olnud veel laulnud koos Reavoviga, kuigi teadsite, et hakati laulma, kuulajad reageerisid väga positiivselt, on kavas ka edaspidi sellist tõsisemat muusikat esitada. Kui see saade läheb 13. eetrisse, siis just 13. Me olemegi Rjabovi orkestriga Tartus, kus me anname kaks kava, seal on jällegi laulud aastaaegadest ja teine solistan seal Mare Väljataga, nii et see koostöö on küll mitte väga tihe, aga, aga ometi pidev. Ja ausalt öeldes mulle endale meeldib päris vahetevahel niisugust muusikat harrastada. Ei ole liiva kasteli nad liiva, kas lossimäed ja metsa? Ei, no ma olen kullast taeva hõbe, süüdiga, aga kadu, ahven, aas mu järves pole aias kasvava leivapuu. Nii laulis meile siis Ivo Linna, Ilmar Ok hotellita aga mul on tunne, et seda ansamblit kuuleme täna veel. Nimelt näeb muusikute esikuuik taas tagantpoolt ettepoole tulles välja niimoodi. Sven Grünberg, Gunnar Graps, Andres Põldro, Jaanus Nõgisto, Rein Rannap ja esimene ja soovi saate kuulajate südamed on võitnud taas Margus Kappel. Palju õnne häälde. Margus Kappel, te olete kõige Pinumuljal kõige vaiksem rock hotellimees. Ja ma tahtsingi ta käest küsida, et kui teed kontserdil kuulata, siis kostab klaver üsna tihti rock hotellist üle. Kui lindi pealt kuulata, siis on kõik pillid nagu niimoodi tasakaalus ja, ja seda klaverit esiplaanil ei ole. Kas, kas õige sisseelamine toimuval kontserdil? Ei noh. Lugu on selles, et ise ka väga väljapaistev inimene, klaver veoki. Aga miks sa oled kontserdil? Stuudios? Seal on võim, on nagu režissööri käes ja sinna Nagu ära ei osta aiaga kontserdil ja ausalt öeldes, see on mulle endale täielik üllatus. Sellepärast et. Klaver on teada niukene kehv instrument Psy ega osta kunagi välja sprindist, seal saab nagu rohkem. Kontserdil peab jälle siis rohkem tampima lindistuse tegemine nagu peenem ja niimoodi rock Hotell. Kui. Kuulajad teda niimoodi, noh, ma ei taha öelda, et kirub, aga kui talle midagi ette heidab, ta ütleb niimoodi, et meil ei ole oma repertuaari. Margus Kappel on nüüd mõne loo kirjutanud, miks neid rohkem ei tule? No lühidalt, pole tekste seni leidunud sobivaid tekste võib-olla laisk olnud. Aga veatekst võiks olla niisugune. No mitte eriti tõsitsev minu meelest. Tegemist on levimus. Niimoodi teile heidetakse ette ka seda, et regutsete peale rock hotelli ka nüüd teiste ansamblitega, mida seal. No mis ta annab? Ta ta on niisugune vaheldus lihtsalt sellest, et, Noh, ma leian seda, et olen võimeline tegema väga palju asju. Võib-olla ma hakkan kunagi näitlejaks, filminäitleja karjääri ammunist. See päris ei ole nüüd ilmselt võrreldavusest mängiti ikka samu instrumente ja ainult ainult pisut teist diili ansambel. Näiteks minek oleks täiesti uus noaga näiteks, kes just lõi, hakkas ka filmi näiteks vahet. Tegelikult mul kunagi soovitatigi rohkem näitlejaks hakata. Kui klaverit mängida, kuna leiti, et mul ei tule see nii hästi välja. Nägude tegemine õnnestub nagu rohkem arvati. Tegelikult rääkides, siis, siis eks aeg näitab, mis tuleb sellest, et eks need mõtted on mul ammu peas olnud. Mida, mida ma nüüd teen, seda me oleme olnud umbes viis tagasi juba. Aga igal asjal on oma aeg, tekib vajadus mingisuguse ansambli järgi või mingi koosseisu järgi, mis nagu mõjub uudselt, siis lähevad alati küllalt hästi, ütleb nagu nüüd sibulavartega koos see võeti nagu üle ootuste hästi, ma vastumaise joodaks. Niimoodi, ja viimane asi me alustasime seda rock Hotell intervjuude sarja küsimusega, et palju neid ansambel muutub. Mis te ise arvate, muutub ta veel. Või Eimutan, no siin ma võin rääkida ainult enda koha pealt, seda tean kõige paremini. Võin öelda täitsa ausalt, et ma olen hakanud paremini mängima just rock hotelli siia üldse ka. Sellepärast, et ansambel ansamblitunde tekkimine, ansamblitunnetuse tekkimine, see võtab kõik aega paar aastat, et alguses on üksteisega tutvumine, kohanemine ja see on juba vana printsiip, siin midagi uut ei ole. Ja ansambel tekib aastate jooksul. Nii et minust kasvuruumi on veel küll ja küll. Ma arvan küll, jah. Laulis ja mängis loomulikult. Rock Hotell seda soovi saate kuulajaile meeldinud esinejast 1982. aastal aitäh arvamuse ütlejali, aitäh muusikuile, kes meile toredat elamust pakkusid. Aga üks asi veel seekord need küsitlus andis võimaluse teada saada ka Nemikesin teistest liiduvabariikidest. Paljud olid sellekohase hinnangu oma kirjale lisanud ansamblites Mashina Vremeni lauljatest, alla Pugatšova, Imans, Mansovitš. Ja senikaua, kuni ma oma stuudiosse tagasi kolinud sõna on alla Pugatšova. Leningradist laulis alla Pugatšova ning on aeg kuulata jälle üks väike vihje tuleva nädala saatega vastu. Esmaspäevase kesköötunni veedame tootmiskoondise polümeerspetsialistidega, kes meenutavad oma tööreisi Hollandisse. Neljapäeval kuuleme jutuajamist Tõravere observatooriumi kosmose uurimise sektori juhataja Charles Villmanniga, kel täitumas 60. eluaasta keskel. Saated algavad kell 23. Null. Nüüd tänased vanemate laulud. Manfred men moodustas oma esimese ansambli juba 1962. aastal ja tol ajal ei mänginud veel üldse biitmuusikat, enamasti olid repertuaaris džässlohud. Paar aastat hiljem, kui ta juba uue viisiku kogus ja sellele oma nime andis, muutus stiil tublisti, kuid ometi midagi ka endisest nimelt tublisti tõsisemad. Suhtumine muusikasse, kui tol ajal see enamikus kombeks oli vähemalt nende levimuusika esitajate hulgas biitlid ja mõnedki teised ansamblid, küll aga suur enamik nende tuntumate muusikarühmade ümber tiirlevaid satelliite üritas noorsoobiitmuusikahuvist vaid võimalikult kiiresti ja võimalikult kergema vaevaga raha ammutada. Manfred Männan klahvpillimängija ning olgu märgitud, et eriti 60.-te aastate lõpul mängisid koos temaga ansamblis mitmed muusikud, kes hiljem tõsi rokkpaladega endale nime tegid. Eeskätt muidugi Jack pluus, aga ka kriimis mänginud Tammekkines ning Claus Vorman ja. Kärge rokkmuusika juurde 70.-te aastate alul leida eeskätt intellektuaalset rokki mängiva Manfred Mans bändi. See aga on muidugi aeg väljaspool meie tänast juttu, mis ikkagi 60.-test aastatest, mil Manfred Mann mängis kõrgetasemelist ajaviitemuusikat, sekka tõsisema sisulisi palu näiteks üsna sageli laule Bob Dylanit. Ühe sellise valisin ka täna mängimiseks meie vanamuusikarubriigis Bob Dylani loo pealkirjaga võimsaim kunn. Nii mängis meelemendused männiansambel ja järjekord ootavate virmalised. Paide noormees on laulu nimega pisut hädas, vaid lauluread on kirja pandud. Mõtle nüüd, et sind pole siin ja kujutle, et aeg on seal 300 aastat maas. Ja sama lugu Milviga tapalt. Ainult et tema lemmiklaulu tekst kõlab nii. Sind kõiges püüan leida, tunda, kuis võiks olla peidus sinu eest ereid. Kas temaga kirjas vaid lauluread? Ei, Rein ütleb oma lauluvaliku saatejuhi hooleks. Niisiis virmalised ja. Pala nimega 300 aastat tagasi. Siiski jaani. Kujutle. Nii mängisid siis. Virmalised ja nende päris vanade lauludega on siinkohal ka lõpp, vähemalt selleks saateks nädala pärast jälle. Margus, kirjutan Savisaartele esimest korda, õieti ei peaks seda tunnistama, vaid hoopis hirmutama, öeldes, et mitu korda saadan hirm, tykki läkitused aga oma soovi ei kuule ega kuule. Paistab, et mõnigi teile kirjutanud noort just niimoodi alustab. Mul on lisaks laulusoovile veel üks soov. Nimelt tahaksin teada, kuidas hankida Heino endeni autogramm. Ilmselt on seda kõige parem teha pärast mõnda Kalevi mängu. Ja nüüd tuleb laulusoov kuulata Saksa föderatiivses vabariigi ansamblites. Korpi Hans, laulan teise võimalikuks. Kelmikad tüdrukut on oma laulu sooviks märkinud, katiku lubadži lisanud. Huvitav, miks? Niipalju, et kuule, et seekord et valigu saatejuht, pala ise. Seda olen juba mitu korda pidanud täna tegema, trahviks jäävad siis ka saatejuhid laulud järgmist korda ootama, aga Kelvikatele tüdrukutele laulab Katikovitš loo nimega, see olen mina. Nii laulis meile siis khati. Cowoche aeg on taas kord niikaugele, et mõõnetofonile panna diskolugu. Eve, kelle kirja mais pool pikemalt lugesin, ütleb niimoodi. Mängige emistuvarti laulukiri ning soovib saatejuhile pealehakkamist tolle loo leidmisel. Pealehakkamist ja seda on saatejuhil alati, aga paraku just selle nimega lugu fonoteegi riiulilt kuidagi pihku ei hakanud, vähemalt nii. Kiiruga mitte. Nii et seekord emistuvard, küll aga laulan nimega peatu. Tallinn 200 100. Eesti Raadio Noorte saade. Soovid soovid soovid? Meeldivat jalutuskäiku lähima postkasti juurde sobivad Mari Kerem ja Tõnis Erilaid, kes teie abikaasat tänase saate kokku panid. Lõpulaul õieti on see küll instrumentaallugu on vitamiinid ja pealkirjaga ringreis. Kuulmiseni nädala pärast toredat talve jätku.