Vikerraadiotüüblid. Tere kuulama saadet Rahva teenrid ja siin vikerraadio stuudios lõppevast nädalast kokkuvõtteid tegemas, ajakirjanikud Heidit, Kaio ajakirjast, pere kodu, Neeme Korv ajalehest Postimees ja mina, Aivar Hundimägi ajalehest Äripäev. Ja täna me räägime ühest ohust või, või proovime siin hinnata, kas see on tõsine oht või mitte, et Venemaa poolt võib Eesti piiride suunas tulla pagulasvoog ehk et kas meil on võimalik kogeda sedasama, mida juba on kogenud Norra ja ja Soome. Me räägime sellest, miks eestlased ja miks meie koerad on nii kurjad, et ajendiks siis sellel nädalal toimunud Postimehe arvamusliidrite lõuna ja seal peetud kaks põnevat on, et me räägime poliitikast. Ehk siis Edgar savisaarest ja tema korruptsiooni uurimistest, mis sellel nädalal on saanud uue pöörde. Ja, ja räägime ka reforme Erakonna poliitperekonda Rosimannuseid, saatvast, Autorollo saagast, mis peaks saama algaval nädalal siis lahenduse riigikohtust, aga mille osas on samuti mitmeid uusi fakte tulnud sel nädalal päevavalgele. Ja saate lõpus. Me proovime analüüsida või teha kokkuvõtte, et mis võis olla siis Vladimir Putin ajend, kui ta teatas, et viit vene väed Süüriast ära. Aga alustame pagulaste teemaga ja just selle kandi pealt, et et kui suur, võib-olla see risk, et, et Venemaa nii-öelda paneb Eesti riigi võimekuse proovile ja külvab meid üle pagulaste või asüülitaotlejatega, kas siis Narvas või mõnes teises piiripunktis. Ja tegemist on siis sellel nädalal nii-öelda välja antud ohuhinnanguga, et selline asi võiks, võib juhtuda, et see on selline teoreetiline teoreetiline võimalus, on olemas. Tõsi, et seda süvendab seda võimalust tegelikult see, et, et kui nüüd eile jõudsid kokkuleppele Türgi ja Euroopa liit, et nii-öelda põgenikevoo pidurdamises Türgi ja Kreeka vahel siis selge on see, et eks need vood hakka otsima uusi kanaleid ja, ja kui, kui ühe võimalusena nähtute Liibüat, siis tegelikult ka miks mitte hoopiski Venemaa kaudu mööda maismaad liikuda, et et võimalik on just nimelt ka see, et, et Venemaal liikuv põgenikevool hakkab, hakkab suurenema. Nojah, siin on vaatlejad nimetanud seda isegi selliseks hübriidsõjaks relvaks, kuigi kui puhtinimlikult kogu sellele teemale läheneda, siis ausalt öeldes päris päris nukrakstegev on see kõik, et et tegelikult, kui selle peale mõelda, siis see meenutab minu jaoks nagu nagu jahti, et nagu justkui ei olekski tegemist inimeste, vaid vaid nagu mingite mingite metsloomadega, et et kui me mõtleme selle peale, me räägime siin nagu loomakarja ajamisest, eks ju, siis on see, et, et mingi operatsioon, mis korraldatakse, mis paneb rahva liikuma, see on tegelikult paajahis tuntud, kui me teame, kuidas loomad muutuvad ärevaks ja see on päris õudne, et mulle mulle meenuvad sellised genotsiidi, nähtuseid ja küüditamine ja kõik selline asi, aga tõepoolest rahvast, rahvast on liikvel ja, ja seda on võimalik, kui niimoodi kasutada. Et nagu see, nagu see toimus Norras ja nagu see leidis aset Soomes. Samas on muide ma arvan, et need on kõik suhteliselt erinevad erinevad kaaslased, Venemaa jaoks testitakse erinevaid asju ja kasutatakse neid erinevatel eesmärkidel. Ja Soomes on näiteks ühiskonnas ja ma saan aru. Paljud ei saa nagu siiamaani aru, et mis see siis tähendab, et kas Kose-aegset nagu paika pandud omavahelised kokkulepped nüüd enam ei, ei toimigi või et miks kogu aeg, miks kogu aeg seda testitakse, et aga on ju ka näha, et Soome liigub NATO suunas teatud hetkedel ja sellega arvestatakse. Ja Eesti puhul ma tooks ühe ühe sellise aspekti, millest võib-olla natukene võib-olla võib-olla ka vähe räägitud, et Eesti puhul peab arvestama ka seda, ega meie kohalik venelane siin ka väga ei ihka neid piiritaguseid. Asüülitaotlejaid niimoodi masside kaupa, et seda, kui seda nagu doseeritakse, siis kindlasti salvestatakse nende reaktsioonidega peaaegu kõik ju teavad, et, et Venemaa nagu hoolimata isegi propagandast, Venemaa ikkagi vastutab nende liikumise eest. Jah, et see on küsimus ongi selles motiivis, et miks Venemaa nii teeb, et see norra võib-olla peaks natuke ka kirjeldama seda, et mis, mis Rootsis või Soomes juhtus, et et nende piiridel Venemaaga oli, oli olukord üpris rahulik kuni eelmise aasta siis teise pooleni sügiseni, kus, kus Narvas oli, oli niimoodi, et, et kuni kuni septembrini oli tulnud Norra ja Vene piiripunktist 150 asüülitaotlejat ja siis ühel hetkel sügise jooksul oli neid 5500, toimus selline suur hüpe. Mõni aeg hiljem juhtus sama Soome Venemaa piiripunktis ja siin on, on, ollakse nagu arvamusel, et organiseeritud Venemaa julgeolekuasutuse poolt FSB poolt, et see muidu ei saa niimoodi toimida, sellepärast et et see piir on seal üpris hästi jälgitud ja kaitstud, et. Kasutades olusid, et seal oli, oli see situatsioon niimoodi, et valmistati, valmistati ette ja siis saadeti jalgrattaga viimasest õigus sinna piirile. Ja see Soome suurusjärk oli ka tegelikult päris huvitav, et et kui oli, ütleme tavaline suurusjärk oli 10 inimest aastas, siis seal oli nädalasse vaata sellest Soome piiripunktis, nii et noh, et see on ka nagu näha, et, et see, et see peab olema millestki tingitud ja kuidagi kuidagi suunatud ja koordineeritud Ja selle me mõtted selle sinnapoole liigutab ka ju see, et arvestades Venemaa distantse, et see on tohutud vahemaad, mida on vaja läbida inimestele, et jõuda sinna üles põhja, et, et selle, see ei ole niisama lihtne, et seda tõesti jalgrattaga Türgist liikuma hakates väga kiiresti läbi ei tee, et, et sellised suured suured inimhulgad liikumas peaksid tähelepanu ärata. Tema küll, kusjuures seal ju oli ka need inimesed, kes hakkasid asüüli taotlema ootamatutes inimeste tulv, nendel nagu hiljem on selgunud, et neil oli olemas Venemaal elamisluba, neil oli olemas vene viisana tohtisid Venemaal töötada, olidki töötanud, et nad ei olnud need nii-öelda viimad, kõik nendest ei olnud need viimase aasta jooksul siis jõudnud, kas siis Venemaale või Euroopasse üritavad tulla üritavad põgenikud, vaid nad on juba varemalt Venemaale läinud ja mingi hetk lihtsalt Venemaal oli kasulik seda probleemi kreemiga siin Skandinaavia riikides võimendada, et ja nii ootamatult nagu algas vaatamata seda tegelikult ka veebruaris lõppes pärast riikide läbirääkimisi, et ühel hetkel on nüüdse Voogist jäänud jäänud seisma ja see ongi tõstatunud küsimus, et kas Venemaa tahaks proovida midagi sarnast, kas siis Eestis või mõnes teises riigis. Nojah, et kui mingit sellist asja kaalutakse, siis, siis see peab olema selles mõttes nagu siis seda eesmärgil kindlale eesmärgile orienteeritud operatsioon, aga aga noh, et ma, ma arvan ka seda, et mida Heidit alguses mainis Euroopa Liidu Türgi nii-öelda kokkulepe on selles osas nagu erakordselt tähtis, et mida rohkem tegelikult me selles asjas saame, saame mingilgi määral praegu nagu korda majja selles asjas seda, seda väiksem tõenäosus on, et noh, mingit asja hakkab, hakkab nagu juhtuma, aga aga noh, venelane Venemaa ütleme üks selline, üks selline vaata hästi suurt pilti siis selline ebastabiilsuse külvamine läänes on praegu üks selline selge selge strateegia ja seda, seda see paistab välja muide ka minu meelest suhteliselt ettearvamatu äkilise Donald Trumpi toetuskampaania nii-öelda valguses, mida pidada Venemaalt nagu Vene Vene telekanalid on lasknud välja paista. Kusjuures seesama Euroopa Liidu ja Türgi kokkuleppe raames on võib-olla vähem tähelepanu pälvinud Türgi tingimused selle kokkuleppe sõlmimisel. Minu meelest on huvitav see, et et, et sellesama põgenikevoo peatamise kokkuleppe sõlmimisel käitus Türgi rohkem nagu nagu välja isegi väljapressija, aga ütleme nagu tugevam positsioonilt mitte kui abivajaja, et selles mõttes on see, see nagu üllatav, et ometi on ju see türgi, kus kaks vähemalt kaks miljonit põgenikku asuvad ja nende läbirääkimiste üks olulisi tingimusi oli ju see, et, et Türgi peaks saama ja ma siis viisavabaduse Euroopa Liiduga võib-olla juba juunist ehk siis. Me võime väga lihtsalt olla ka olukorra ees, kus nõnda illegaalsed põgenikud asenduvad reaalsete põgenike ehk siis türklastega. Et seal on ikkagi 80 miljonit türklast, kes Türgis elavad, tõsi, nendest ainult 10-l protsendil on bassid, aga, aga noh, see on tehniline küsimus, et ja türklastel on väga noh, väga tugevad kogukonnad just nii Skandinaavias kui ka Euroopas olemas, kuhu, kuhu siis sisse imbuda ja kuhu poole liikuda, niiet. Aga üle pika-pika-pika aja oli järsku kuulda midagi liitumisläbirääkimiste peatüki. Ma ei ole tõesti päris päris kaua sellist asja asja kuulnud, aga selge on see, et eks sellist koostööd vaadataksegi nagu sellises suuremas suuremas kombel No ja ma saan aru küll, et tõsi, et see liitumispeatüki tabamise jutt on küll, et need tõesti avatakse ja see on väga aeglane protseduur, et me siin võib-olla saaks rääkida mingist paarikümnest aastast, et et kindlasti ei ole seal nagu lähi lähiaastate teema, aga tõesti, sul on õigus, et, et, et järsku tekkis jälle jutuks. Siin mingisugusel perioodil oli ju see, et mindi selle protsessiga suhteliselt mühinal edasi, küll see perspektiiv oli, kõik oli kauges liitumisperspektiiv, aga ikkagi sellest räägiti pidevalt ja see oli täiesti reaalne. Ja siis tegelikult justkui anti siis hoo pealt järsku sisse tagurpidi käik. Ja siiani on olnud vaikus, aga noh, selge on see, et sellise suure suure rahvusvahelise probleemiga ühtselt tegeleda on ikkagi parem. Jah, aga kas see Türgi ja Euroopa liidu kõnelused ja need kokkulepped näitavad, et tegelikult see pagulaste teemat see ei ole ainult see, et me nüüd otsime lahendusi, kuidas aidata ja koldes olevaid inimesi, kes, kes peavad kodud maha jätma, vaid see on tegelikult teema, mida üritatakse, härra, kasutad hoopis teiste küsimuste lahendamiseks või neile punktivõitude võtmiseks, et Türgi siin liitumisest Euroopa Liiduga viisavabaduse ja nii edasi. Ja sama motiiv on ka sellel Venemaa käitumise noh öeldud, et et see, miks ta nemad organiseerib keeritult, saadab põgenikke naaberriikide piiridele, et, et eesmärk on ka midagi siis vastu saada, et see asi lõpetada või siis lihtsalt proovida. Et kui ilmekas on siis selle naaberriigi selline adminest administratsioon, et kuidas nad reageerivad, kui kiiresti otsustatakse, mis edasi juhtub. Milline meelsus ühiskonnas kujuneb selles küsimuses, et selline nii-öelda testimine Venemaa poolelt, kus me täpselt ei tea, mis need motiivid võivad olla ja Eesti puhul nagu öeldud, et kui peaks midagi sellist juhtuma, et seda ohtu hinnatakse küll küll väikeseks ja et kui nüüd näiteks Narva piiripunkti peaks sattuma suur hulk asüülitaotlejaid, et siis on olemas meil mingit kavad, kuidas, kuidas nendega edasi tegeleda, et see on küsimus, see 48 tunni piir, et kui selle aja jooksul jõuab taotlused läbi vaadata, siis saab nad Venemaale tagasi saata, aga aga meil, noh, tõenäoliselt näeme seda alles praktikas. Juhtub, et kui hästi me sellega hakkama saame. Jah, et mõnes mõttes selline kahe otsaga asi, et selge on see, et me oleme väike riik ja, ja ma olen kogu aeg olnud seda, seda meelt, et et tegelikult tõesti, kui me, kui mingi 100 inimest siin suure riigi jaoks korraldada ära on, võib olla suhteliselt isegi väike teema, siis meie jaoks on isegi kümnete inimeste korraldamine on päris raske, meil on seda inimjõudu ja kõike, seda on vähe. Samas ma ütleks seda, et ja ikkagi Eesti riiki usun Eesti Eesti riigi nii-öelda administratiivsete toimimisse, usun ma arvan seda, et et kui siin kuuleme kuskilt jälle õudsalt lagunemist, et see on korrast ära ja see on korrast ära, siis siis ei peaks arvama, et meil nagu asjad üldse ei toimi. Et ma arvan, et küllap ikka toimivad. Mina ei läheks natuke skeptilisem sellesse administratiivse võimekuses, et mul on tunne, et me oleme praegu valinud, on Eesti riik, on varjunud positsiooni mängida mängu, et, et, et see, et see asi meid ei puuduta väga või siis, kui puudutab, siis alles mõne aja pärast, et kui me peaksime ikkagi väga reaalselt piiri tagaukse taga olevate inimestega tegelema, siis, siis ma arvan, et selleks ei ole. Ei ole riik siiski veel valmis, et pigem ollakse valmis, et ühel päeval võib-olla Itaalias astub üks perekond lennukisse ja sõidab siia ja siis me hakkame neid väntsutama, et et tõesti kümnete inimeste tulek juba oleks kindlasti probleem. Jah, et eks, eks selle, selle, sellise vaenuliku tegevuseks see eesmärk ongi sellist segadust ja hirmu külvata, et siin on meil hea minna minna edasi selle hirmu teemaga, millest sellel nädalal räägiti palju ka Postimehe arvamusliidrite lõunal, see on selline üritus, mille Postimees korraldab, kuhu ta kutsub kokku erinevate elualade inimesed pakub neile süüa ja siis samal ajal on organiseeritud, et kaks ettekannet. Et nende nii-öelda söögikäikude vahele ja lisaks kuulutatakse välja ka siis arvamusliider, on see õige aasta arunust, mast, arvamusliider ja selle sel aastal olis teema. Te kasutasite neeme selliseid koerte koerte kujundit ja teemaks oli, oli kurjus, et et mida, mida nendest ettekannetest võiks järeldada, mida siis pidasid näitleja Evelin Võigemast ja professor Allik, et nad rääkisid seal väga palju sellest, et eestlased on, on kurjad ja väga palju räägiti sallivusest. No kui mina, kes ma ei tööta Postimehes pole, oleks võinud selle ürituse isegi maha magada või oleks võinud mul see märkamata jääda, siis siis ma sain aru, et midagi on toimumas sotsiaalmeedia kaudu nimelt hakati üsnagi nagu sihukse tulvana, jagamas on siis neljapäeva pärastlõunal oli neljapäeval, eks ole, neljapäeva pärastlõunal Evelin Võigemasti kõnet. Ja, ja, ja see oli, oli aru saada, et see oli puudutanud väga paljude inimeste hingekeeli, kui nii võib öelda ja, ja ma täiesti põnevusega ootasin järgmise päeva ajalehte, et seda siis seda siis ka isel uuesti üle lugeda ja tegemist on kindlasti ühe märgilise kõnega, nii nagu kunagi üks teine noor näitlejanna Mari-Liis Lill pidas loomeliitude pleenumi 20 pleenumi 25. aastapäeval kõne, mis on pildil valesti, ilmselt kõik mäletavad seda kõnet, siis, siis ma julgeks väita, et Evelin Võigemasti kõne nüüd Postimehes, mille pealkiri oli, siis paneme tule põlema ja näitame, et kapis ei ole kolli, on, on sama märgiline. Kõigepealt aitäh, kolleegid, kiita, sest arvamustoimetuses töötades ja seda ka juhtida. Tõesti tõesti hea meel, et et seda meie üritust tähele pannakse, me oleme. Me oleme tahtnud seda üritust teha alati niimoodi, et minu meelest on see sellise ühest küljest helge tonaalsusega üritused ja ta võimaldabki inimesel seal kohapeal istuda, natuke süüa ja kaasa mõelda kogu sellele asjale, et tihtipeale meil on selles arvamus, skulptuuris on ka see, et inimene peab minema kuhugi, siis ise võtma, arutlema, kuskil paneelis olema ja nii edasi. Vahelduseks on päris hea istuda saalis ja kuulata, kuulata ja siis pärast siis sellise arutelu käigus siis rääkida ja siis tuleb ka avalik arutelu tavaliselt sellega kaasa. Miks me koerad on kurjad, mida me õieti kardame, oli meil seekord? Seekord see pealkiri, jah? Aga Evelin Võigemasti selles ettekandes kõnesid, mis mulle nagu väga sümpatiseerib oli, oli see, et ta oli võib-olla ka selline, ma tundsin endal sellest kõver kõverpeeglit või et liiga tihti viimasel ajal ja käitumist ja hinnanguid ja kommentaare. Vabandame välja sellega, et meil on nagu hirm. Et kui meil on pagulasteema ja me oleme selles osas võib-olla kurjad või, või kriitilised, siis me ütleme, et see on sellepärast, et eestlased kardavad, neile peab rohkem selgitama. Ja ta tõi mitmeid teisi näiteid. Tegelikult tema sõnum oli see, et me ei peaks nagu pugema selle hirmu sildi taha, et tegelikult me peaksimegi panema, nii nagu ta kujundit kasutades tuleb põlema ja ja näitama, et, et seal puhas ei ole kolle ja, ja mitte kehastuma ise selleks kolliks, kes läheb kappi, hakkab kolli häältega, vat et see oli hästi tabavalt tal tänases ühiskonnas valitsev selline probleem kokkuvõttet. Oli küll ja, ja mis mulle meeldis, selle juures oli see, et et kui me oleme siin viimastel aegadel päris palju rääkinud sellisest nähtusest nagu vihakõne, siis mõned vihakõnevastased niuksed sõnavõtud on muutunud juba ise vihakõnedeks. Et kui inimestel on hirmud, siis minu meelest, et niimoodi see pealehüppamine ei ole kõige parem variant ja võimalus minu meelest, et kaks ettekannet, siis professor Jüri Allik ja siis Evelin Võigemast olid, olid selles mõttes just just väga-väga head, et nad püüdsid nagu tungida selle selle hirmu sisse. Ja. Ma arvan, et, et noh, mõned mõlemad need ettekanded olid sellised, et inimesed saavad vaadata oma nende hirmude sees ringi ja vaadata, et kas need hirmud ongi ikkagi seda, seda kõike väärt. Ma tunnistan, et ma tahtsin sellele samale asjale tähelepanu juhtida, et mulle väga meeldis see, et, et kumbagi poolt ei olnud naeruvääristatud või, või löögi alla seatud, vaid et pigem soli, sellisele konsensusele kutsuv tähelepanu juhtimine, ma, mida ma tunnistan, et ma oleksin oodanud näiteks Andres Tsahknalt Isamaa kaks punkt null üritusel, Margus, Margus, vabandust, Margus Tsahknalt Isamaa 20 null üritusele, kus, kus Tsahkna tegeles tegelikult probleemist kõrvalehiilimise ja, ja teiste teemadega varjutamisega. Selle, selle asemel, et, et just nimelt riigimehelikult kutsuda konsensust otsima või et kutsuda üles, et me peame ikkagi siin koos edasi, elame, et püüame nüüd nagu sõpradena edasi minna. Pigem on meil tegelikult ikkagi poliitikas, on noh, ütleme hirmutamine, mis on, see on tüüpiline või hästi palju kasutatav demagoogia võtta ükskõik poliitikas ettevõtluses meil läheb halvasti, kui te ei tee nii ja nii edasi, et saada nagu enda poole siis massi hirmutamise näiteid, seesama pagulaste teema ja mis poliitik poliitilisel tasandil toimub, hirmutatakse pagulastega sellepärast, et saada nii-öelda punkti, võita populaarsust või valimistel aasta tagasi toimusid valimised väga palju, tegelikult kasutati seda hirmutamistaktikat Venemaaga hirmutamiseks, et seal oli ju see vastandamine, mida Reformierakond, IRL kasutasid nagu Keskerakonna mahategemiseks. Et üritatakse saada nagu positiivset kasu endale, aga, aga selle hirmutamise tagajärjed võivad olla palju rangemad. Ja, ja noh, see Evelin Võigemast nagu tõigi minust oma kõnes selle välja, et me peaksime minema rohkem sisusse, kui meile maalitakse mingit tonti, et vaatamata esiteks kas see tont ikka on olemas ja, ja üritama selle selle hirmudest lahti saada, seda mõju vähendada. Ja, ja see on, see on väga õige ja, ja siinkohal ühiskonnas käib praegu üks selline ka üks minu meelest suhteliselt oluline debatt, mida, mida tasuks alati jälgida. See on seesama otsedemokraatia teema. Et kui palju me peaksime oma nii-öelda esindusdemokraatia juures kasutama otsedemokraatia elemente ja selle, selles on tekkinud ka täitsa selgelt eestkõnelejad. Ma arvan seda, et otsedemokraatia, nende elementide osakaal võib-olla aja jooksul muutub suuremaks. Mina oleks selles suhtes nagu väga ettevaatlik, et, et hakata rahvahääletuste kõigi selliste asja kaudu. Meie Meie selle poliitilise kultuuri juures ja väljakujunenud nii-öelda tavade juures seal väga riskantne ja see võib viia täpselt just sellele nendele riskidele, et asju hakatakse nagu vaatama väga ühekülgselt. Ja noh, tegelikult on ju nii, et kui need meie poliitikud, kes ka hirmudele rõhuvad noh, rahvas, võiks küsida nende käest ka muude valdkondade kohta, et hea küll, et teil on olemas seisukoht kooseluseaduse suhtes ja pagulaste suhtes väga 90 seisukoht, aga Eestis on väga palju erinevaid valdkondi, et vaataks nagu neile ka nagu otsa, et ega sealt nagu väga midagi tulemas ei ole, nii et et sellepärast ka valimiskasti juures need, need reitingud tihtipeale ei muutu sellisteks konkreetseteks kohtadeks Riigikogus ja see on selles suhtes on täiesti esindusdemokraatia trump. Aga ma tahtsin ühe mõtte veel lisada Heiditi sellele väljaütlemisele, et et mis mina kuulasin Evelin Võigemast ja siis ma mõtlesin, et peaks rääkima Eesti riigipea. Jah ja just nimelt, ja seda, seda parem meel mul on selle üle, et tegelikult on see ju üks noor kena naine, kes, kes selle sellise kõne maha pidas, mis, mis on andnud meile juba kui palju aega siin ja põhjus mõtisklusteks, et. Tõepoolest, ma ühe minu arust väga hea sellise teemaarenduse Evelin Võigemast kõnes tooks veel esile, et mille peale võiksime ühiskonnas rohkem mõelda ja see on andnud kahepalgelisus, et ta juhtis tähelepanu, et et noored ja vanad mehed kogunevad kampa ja nimetavad end eks Odini sõdalasteks ta küll ei kasutanud seda seda terminit Odini, aga nimetavad end sõdalasteks, ütlevad, et nad soovivad kaitsta siis valgete võõramaalasest vägivallatseja eest. Ja siis ta tõi samas välja, et aga tegelikult kõige ohtlikum statistika järgi kõige ohtlikum koht meestele on kodu, et meil on 44000 vägivalla tõttu vigastatud naist. Ja kõige ohtlikum tegelane on seesama mees, seal kodus on purjus keskealine mees, kõik olid suurte tähtedega. Kirjeldada, aga et see on nagu see teema, et kui vaatame, et kuidas me noh, ütleme et see, see kase oodilaste liikumine, et see ei ole selles mõttes noh, sellesse ei saa suhtuda väga tõsiselt, et me tuleme kaitsma, kelle, kes keda meil siin võib-olla veel ei ole. Samas needsamad inimesed, kes ütlevad, et me peame kaitsma võõramaalaste eest meie naisi, et nad tegelikult ei tee piisavalt selleks, et kaitsta neid samu naisi vägi vallatsevate meestest kodudes. Et nagu sellise kahepalgelisuse näitaja ja mulle, enne kui ma kuulasin seda, siis see oli hea meel, et ta sellele tähelepanu juhtis. Et ma tooksin sellise näite, et, et hea küll poliitikul võivad olla vaated mingisugused suhteliselt äärmuslikud, las nad olla vastu, täiendab seda poliitilist spektrit, aga kui, kui näiteks sellel inimesel on minevikust kaasas mingisugune sedalaadi probleem, et ta on näiteks naiste suhtes olnud noh, mitte mitte ütleme leebelt öeldes, mitte kõige lugupidavam, siis vabandust, see, see on nagu see, see märk, mis, mis, mis on nagu suurem pahe, kui, kui mingisugune äärmuslik seisukoht. Ja kui suhe naistega lihtsalt Apropoosis, paistab, et sellest saab ka Donald Trumpi üks keerulisemaid teemasid, nimelt on ta ju korduvalt võtnud sõna üsna halvustavalt naiste suhtes ja, ja ka neid ja mitmesuguste alandavate nimedega nimetanud ning, ning praegu just nimelt statistika näitab seda, et, et see alustav suhtumine naistesse võib Donald Trumpile nii-öelda komistuskiviks saada, sest naised ei anna talle lihtsalt häält. Kusjuures enne saadet me rääkisime siin kas eile või üleeile, me rääkisime sellest, et millest me saates üldse kõneleme ja, ja ma ütlesin seda, et hirmsasti tegelikult tahaks juba hakata rääkima Donald Trumpist, sellepärast et korra juba jõudsin teda ka mainida, sest et minu arvates muudab poliitikat ja muudab, muudab seda maailma juba see ta on juba muutnud. Aga ma arvan, et me jõuame seda teha. Kindlasti mitmeid kordi ainukese samas jälle ainuüksi tema olemasolu perspektiiv on hirmuäratav ka see, et, et ta võib muuta Ameerika Ühendriikide välispoliitika naeruväärseks et tõesti, aga me jõuame sellest kindlasti veel paljudes saadetes rääkida. Jah, aga ühe sellise teemaarenduse siia nendest kahest ettekandest ma veel veel teeksin, et Jüri Allik, et mis mulle meeldis tema tema ettekandes, et et ta juhtis tähelepanu, et me ei peaks võib-olla hindama oma ühiskonna või riigi edu ainult selliste majandusnäitajad, et põhjal, et ta tõi välja, et me oleme väga majandusvabaduse osas, oleme heal heas seisus ajakirjandusvabaduse osas teiste riikidega võrreldes heas seisus inimarengu indeksi osas, kus võetakse haridust aluseks majanduslikku jõukust, eluiga, me oleme päris tublil 30. kohal aga, aga tema soovitas, et me võiksime nüüd hakata mõtlema selliste moraalistatistika peale või, või vaadata, et kuidas me siis paistame mõõta nagu oma ühiskonna Itaalia ja mis pilt siis avaneb ja tegelikult juhtis tähelepanu päris olulisele teemale. Et näiteks meie suhtumine surmanuhtlusest otsustamisse, et ta tõi välja, et eestlastest koguni seitse maalastest siis 71 protsenti toetab surmanuhtlust, mis mis näitab ikkagi sellist minu jaoks Eesti ühiskonna nagu ebaküpsust või et me, me, meil on nagu kuidagi veendunud, et, et need probleemid, mis meil ühiskonnas on, et keegi neid tekitab, kui me ta ära tapame. Et siis me saame nendest asjadest lahti, et see ongi selline ohtlike verejanuline lähenemine. No eks see on, see on selles mõttes selline arengu küsimus, aga see on ju iseenesest mida professor allika ütles, see on ju põhimõtteliselt oleks ju väga hea eesmärk ja küll see ei ole, see ei ole selline eesmärk, mida me mida, noh, ma ei tea siin, mida on siin sõnastatud, mõnikord võib-olla nii lihtsalt täidetav, aga kui me teaksime eesmärgiks, et näiteks suhtumine muutuks, et mingid hoiakud muutuksid ühiskonnas, eks. Et me saaksime selle 70, mis sa ütlesid protsendi allapoole noh, kasvõi 50 peale esialgu, see oleks tegelikult ühiskonna just selle arengu seisukohast minu arust väga hea. Ma tunnistan, et seesama episood või seesama fraas sellesse Jüri Alliku kõnes, mis puudutas surmanuhtlus, pani mind ka väga mõtlema, millesse millest ta saab tulla või miks see nii on, ja mulle näib, et, et see, et see protsent on suurem nendes ühiskondades, kus võib-olla inimelu ei ole nii suurt väärtust, et, et see kuidagi sellega peab kaasnema see lugupidamine ja hirm inimelu elu kui sellise ees, et et võib-olla siin on mingi muu muu taak meil ka siin seljas ajaloost, mis, mis seda inimelu väärtust praegu on kahandanud ja, ja ilmselt on ka hea elu, heaolu kasv ja hea elu, kas see, mis seda seda väärtust suurendavad? No ikkagi tegelikult erinevates valdkondades, kui vaadata, siis ma arvan, et noh, või võiks ka öelda nii et klaas on ikka ikka pooltäis, et meil on, olukord on paremaks läinud noh, kasvõi selles samas liikluspildis, et ikkagi vaikselt me vaikselt ja visalt olukord paraneb, et no kasvõi kasvõi kui vaadata seda, et kas, kuidas 90.-te aastate alguses lasti üle sebra kõndida reguleerimata ülekäiguradadel, kuidas praegu lastakse, et mingid teemad nagu on mingid indikaatorid on ikkagi toimub mingisugune vägivald Lact tänaval noh, inimese vastu siis ikkagi, see tekitab juba suure teema ja, ja ei ole nii, et, et see enam nagu kedagi ei huvita. Ja ma arvan, et see olukord ikkagi on, on paranemas, aga selliseid eesmärke nagu nagu professor Allik sõnastas, et tasub minu meelest tõesti seada. Jah, et me ei peaks lähtuma ainult nii-öelda alati oma edu hinnates sellest, et et kui jõukad me oleme või kui hästi me hakkama saame, vaid võib olla ka seeläbi, et kuidas me mingitesse teemadesse suhtuma ja mingeid asju nagu hindama. Ja, ja võib-olla siis on ka need koerad, mis oli seeläbi kujund, on, on rõõmsamad ja ei haugu nii palju, mida ka professor Allik välja tõi. Eestlaste ütlesite oma kogemuse järgi, kuna ta harrastab jooksmist, on paljudes riikides jooksnud vist 30. riigis nimetas et siis tema, selle oma jooksja kogemusest tulenevalt ütleb, et, et eestlaste koerad on võrreldes teiste riikidega kurjemad, hauguvad rohkem, et see tuleneb ka sellest, et, et võib-olla meie inimesed ehk nende koerte peremehed on, on kurjemad või, või ei oska siis koeri õpetada. Kuidas see oli tõesti hästi vaimukas kujund ja, ja, ja kogu kogu tema kõne samamoodi Evelin Võigemasti kõne olid hästi vaimukalt üles ehitatud, et selles mõttes nad võiksid sellise Eesti, kuidas seda nimetada esseistika kullafondi minna tõesti elegantselt ja väga tabavalt ka kirja pandud, et et mul on nagu hea meel, et sellised võimalused sellised asjad tekivad üldse, et on põhjust, et inimestel oma mõtted kirja panna ja sellised noh ka meie kirjapilt ja, ja kirja ilustavad tekstid üldse saaksid sündida. Aga lähme edasi sest et ka tõsisemate teemadega ja räägime Keskerakonna esimeest Edgar Savisaarest sellel nädalal, siis sai avalikkus teada, et et Edgar Savisaare korruptsioon, kuna uurimine on võtnud uue pöörde ja ja Savisaar on saanud kahtlustusega rahapesus ja, ja see on juba selles mõttes noh, aga tõsine tõsine kahtlustus või tõsine teema kas või juba seeläbi, et, et selle kuriteo puhul on aegumistähtaeg palju pikem. Nojah, et see on tõepoolest, on joove pingsalt oodatud seda, et millal, millal Savisaar saab siis ütleme, süüdistus on ta kätte saanud, aga millal asi kohtusse hakkab jõudma ja, ja seda põnevam on, et, et et ütleme, selle kaasusele on siis nagu uusi detaile lisandunud, et et siin on ka kindlasti tähelepanu pälvinud. Eks Eesti Ekspressis ilmunud artikkel, mis juba läheb nagu mõistatamise teed, et mis nüüd toimumas on ja miks, miks see kõik siin käib sellises tempos ja sellise sellises järjekorras, nagu ta käimas on ja, ja üks üks selliseid argumente on siis Lavly Perlingu öeldud fraas, et inimesel on õigus seista kohtu ees korraga kõikides kuritegudes, milles teda riik süüdistab. Ehk siis siin tundub nagu nagu kogutakse nagu lillekimpu või, või selliste kompotti kokku, mida siis täies täies suuruses esitleda. Täpsustuseks, või siis peab ütlema, et kahtlustus on saanud uusi elemente, süüdistuskokkupanemine käib ja on ka välja öeldud, vist paari kuu jooksul võidakse see siis ka esitada ja ja noh, tegelikult kogu aeg, see vastaspoole retoorika on olnud ju ka selline, et et ega las nad kahtlustavad, ega nad süüdistamiseni jõuagi, aga nüüd ikkagi tundub ikkagi küll, et selleni jõutakse ja mina ei ole selles kunagi kahelnud, et et selleni jõutakse, et et Eesti on õigusriik ja ootame ja vaatame. Ja jälgime neid neid protsesse. Võib-olla mida on oluline, aga noh, selle Savisaar uurimuse puhul tähele panna on see, et, et sind pole mõtet, võib olla väga palju sellises kronoloogilises teada. Et, et vähemalt mul on jäänud mulje, et me oleme ka sellest äripäevas seda Šveitsi pangakonto teemat uurinud ja kolm aastat tagasi, mil Koit Brinkmanni tegelikult tõi selle avalikkuse ette, et, et mis seal, mis liikumised on seal toimunud tänu sellele, et Šveitsi kohturegister on avalik. Et see tuli üllatusena ka ka Eesti uurijatele, kes tegid sinna ametlikke järelpärimise ja et mulle nagu endale kogu seda juhtumit nagu kõrvalt vaadates jäänud mulje, et tegelikult ikkagi uuritaksegi seda kahtlust, et savisaarel on olnud Šveitsis varjatud pangakonto, kuhu ta on lasknud kanda summasid ettevõtjatelt, siin on konkreetselt nimetatud Delli ärimees Alexander Kofkin ette ja siis on ta nagu midagi vastu pakkunud ja need hilisemad episoodid eelmisel aastal puhkesid, et, et need on võib-olla olnud hoopis selline jäämäe tipp või selle uurimise järel me, et nendega oli lihtsam nii-öelda see murrang tuua kogu uurimises. Puhkus on ikkagi selles, et, et üks Eesti tipp-poliitikuid on saanud sellist tulu, mida ta varjanud, mida ta pole kuskil deklar planeerinud ja, ja siin ma arvan, paljud raadiokuulajad, kütad, Savisaarele tehakse liiga või kiusatakse laimatakse siis noh, et see on nagu hästi lihtne suhtumine võiks olla. Et, et mitte keegi teine ei saa Šveitsis pangakontot avada või mida nimetatakse ka perekonnafondiks ja keegi ei saa sinna lasta kanda rahasummasid, kui, kui selleks on siis Edgar Savisaar ja et miks ta seda on teinud ja kas see on nagu eetiline õiguslik ja nii edasi, et seda peaks hindama selles kontekstis mitte niimoodi, et on olemas üks poliitik, kes on Eestile teinud palju head omal ajal ja teda nüüd kiusatakse, et siin ei ole üldse selline poliitilise võitluse teema. Eesti ja huvitav on ka see, et, et väidetavalt on siis uurimisasutused ka praegu hakanud kokku panema pilti sellest, et missugune on siis missugused on Savisaar tulud ja missugused on tema siis reaalsed kulud, et ma saan aru, et see, siis võiks olla ka siis süüdistuse üks nurgakivi, mida, mida ju tegelikult on ka varem kohtupraktikas kasutatud, et näidates seda, et inimese reaalsed kulud on suuremad kui see, mida ta nagu palgast on saanud teenida. Jah, sest tema palk on olnud avalik aastaid, kuna ta ongi olnud sellistes avalikes ametites, aga need summad, mis seal peitsi pangakontol on, et need on, on lihtsalt nii üüratult suured, et neid ei ole võimalik Eesti linnapea ametis olles või ka riigikogus istudes kuidagi kõrvale kõrvale panna, et, et see ongi selline väga lihtne seletus sellele sellele uurimisele, et aga võib-olla lähme siit edasi teise teemaga, see on nüüd Autorollo nimeline juhtum ja see puudutab reforme, Erakonna mõjukat poliitperekond, Rosimannuseid ja ka seal sellel nädalal tulid uued faktid ilmsiks ja küsimus on ikkagi tõstatatud sel nädalal Poka Postimehe poolt, et et, et kas riigile kuuluv või riigi sihtasutus KredEx on ikkagi soosinud siis perekond Rosimannust või nende lähikondseid, et garanteerida ühte laenu tekitanud niimoodi täiendava täiendava hüve. Jah, see Autorollo kohtuasi tegelikult ju mingit otsa pidi, kui, kui selle sisusse süüvida on, on, on päris päris keeruline. Oled nõus, Aivar? Ja see seda üldse vaadata, mis seal on kõik toimunud ja, ja. Keeruline, et ühest küljest, ühest küljest on see selline noh selline majandusteemaline äriteemaline kohtuvaidlus, siin on, pankrotid, siin on ta firmade nii-öelda päästma päästeplaanid, milleks otsitakse erinevaid võimalusi siin mängus. Advokaadid, see on, see on päris keeruline maainimesel seda, seda, seda protsessi jälgida küll, aga avalikkuse jaoks kindlasti on, on see, et et tipp-poliitikute seotusel ja poliitikud peavad ka ise aru andma, et, et kui nad, kui nad on selliste selliste teemadega seotud, siis siis siis Ühel hetkel tuleb neil avalikkuse ees ka. No kuidas ma ütlen, vähem reljeefselt väljenduda ja, ja nii-öelda asju nii-öelda püüda rahulikult seletada, et aga siin on ikkagi ütleme ma näen siin ka sellist käekirja natukene, et visatakse nagu siin kinnast ka nii-öelda Eesti kui õigusriigi vastu nüüd siis juba nii-öelda ühe Reformierakonna juhtpoliitiku poolt, et või vähemalt inimese poolt, kes, kes on, kes on olnud seda. Äripäev vist on Rain Rosimannust pidanud ühel aastal Eesti üheks kõige mõjukamaks inimesi. Jah, siis, kui mäletan, oimus rõivarõivas esile, tõuseb, esimest korda peaministriks sai ja Siim Kallase pürgimised peaministriks luhta läksid, et et seal me nägime ühte ühte Rain Rosimannusele sellise mõju näidet. Aga, aga kui see, ütleme, see teema nagu võib-olla lihtsalt ära seleta, et tegelikult see, mis nüüd riigikohus vaeb ja mille kohta ta tõenäoliselt oma hinnangu annab Ja ilmselt see otsus tegelikult on juba olemas, ta oli ka olemas enne seda Postimehe lugu, et, et selles mõttes nagu mingit mingit mõjutusse Postimehe lugu tõenäoliselt selles osas Ja et see on nagu selline tsiviilvaidlus, kus on võlausaldaja head, neile tundub, et nad on petta saanud, nad on andnud asja kohtusse nõudnud siis välja kahjutasu, kohus on seda vaaginud esimeses astmes. Kohus ütles, et ka Rain Rosimannus vastutab selle kahju tekitamise eest, aga Keit Pentus-Rosimannus ei vastuta. Teine aste ütles, et tegelikult vastutab Pentus-Rosimannus koos teistega ja nüüd riigikohus siis peaks seal andma andma sellele keerulisele vaidlusele oma hinnangu, et me ei tea, milline see tuleb. Võib-olla saadetakse tagasi ja, ja nii edasi, et saame tõenäoliseks, oleme võib-olla järgmisel nädalal lõpuks targemad. Aga see, see, mis, mis sellel nädalal välja tuli, millest Postimees kirjutas, et seal on, oli nagu hästi lihtne. Lihtne juhtum. Et Keit Pentus-Rosimannuse isale kuulunud ettevõte tahtis osta ära ühteteist transpordifirmat, mille nimi oli Autorollo, tahtis selleks saada pangast laenu. Swedbank ütles, see oli 2008. aastal kevadel see asi toimus. Swedbank ütles, et ta ei anna laenu sellepärast, et see ei tundu nii usaldusväärne või küpset, et sinna laenuraha panustada. Seejärel tuli mängule riigile kuuluv sihtasutus KredEx, mis on loodud selleks, et eksporti edendada ja välisturule minevaid ettevõtteid monteerida ja riske maandada. KredEx oli nõusse laenu garanteerima, siis Swedbank sellega andis, sellepärast et pangale kadus nagu kahju ära, et, et see, et Kredex, kui asi läheb halvasti, nii nagu läks, siis KredEx hüvitab selle laenusumma ja asi läkski halvasti ja era. Erakordne on see veel seetõttu, et KredEx tegelikult selliseid ülevõtmise või, või äriprojekte muidu väga sageli ei karanud planeerinud et, et siin tekibki nagu see küsimus, et, et miks ühel mõjukal poliitiku lähikond seal õnnestus nagu riigile kuuluv sihtasutuse tagatisel saada laenu, millest hiljem mesilane hapuks läks ja mis siis maksumaksjate poolt tegelikult kinni? Siit andes nagu selle moraalse perspektiivi asjale, et siis siis Kredexi puhul võiks rääkida siis ametiseisundi kuritarvitamisest poliitiku poolt ameti talle siis nagu avalikkuse poolt antud ametiseisundi kuritarvitamises, kuritarvitamisest, et oli siis nagu paremas positsioonis kui tavaline inimene tänu oma positsioonile, mida me peame üldiselt siis ebaeetiliseks samasse autoralliautole põhi käis, siis miks siis on ajakirjandus seda teemat üleval hoidnud, on ju see, et, et kuna tegemist oli firmast raha kantimis välja kantimisega, vähemalt siis võlausaldajate võla võlausaldajad sellesse sellest siis Autrolot süüdistavad Kahes astmes on ka tegelikult kohus jõudnud sellele järeldusele, et seal varaga kandite välja Just nimelt, et mis siis on küsimus, et kas see, kas see, et juhul, kui sellega on seotud Eesti tipp-poliitikud, siis see kindlasti on ebaeetiline tegevus, et siin on siis nagu moraalsed aspektid, aga, aga ma kujutan ette, et seda Kredexi juhtumise juhtumi puhul ongi see, et see jääbki selliseks, ütleme ajakirjanduse võimaluseks näidata seda ametiseisundi kuritarvitamise kahtlust, et kuigi selline selline ütleme termin on meil seadustikus olemas, siis on see üsna-üsna harv juhus, kui see Kohtukohtusse jõuad, käisin eile Tartus kohtumas noorte tulevaste ajakirjanikega ja mitmele sai ka öeldud seda, et, et no ükskõik, mida sa teed. Et sa noore inimesena, et kui sa tahad ajakirjanduses tegutseda, kui sa tahad edasi tegutseda, sa pead nagu mõistma seda, et, et see ei ole, see ei ole naljaasi, kui sa lähed kuskile partei noorteorganisatsiooni vahepeal midagi tegema, millega see on seotud, et noh, näiteks seesama Kredexi vaatluseks ole see lause, mida nüüd see nädal on palju tsiteeritud Väino Pentus, sulgudes riigikogu liikme Keit Pentuse isa? Jah, et on viidatud, on viidatud konkreetselt pereliikmele, eks ju, konkreetselt poliitikule see on tegelikult on seal nagu suhteliselt pöörane, et muidugi muidugi ka mina olen patustanud selle vastu, näiteks et ma olen saatnud erakirja pooma Postimehe aadressilt, aga nüüd nüüd ütleme siin mõned viimased aastad olen, ütleme oma isiklikud asjaajamised lähevad kõik oma nii-öelda mul on erameiliaadress selle kaudu, et ka ka ikkagi, et inimesed ei, ei arvaks nagu ajakirjanikuna kuidagi püüan mingisugust asja korda ajada, sest ikka on igasuguseid kommunaalteemasid igasuguseid asju. Ja see, see, see, kui sa paned ikkagi on järel Postimehes e siis see paraku paraku mõjub teistmoodi ja, ja noh, see on, see on kohati selliste asjade suhtes peab olema minu meelest väga tähelepanu. Teine asi veel, mis nüüd on välja tulnud, pida seal kohtumaterjalides ei ole, aga selle vaidluse käigus et tegelikult ka selle laenu küsimine Swedbangas teha ja kui sa maksad täiendavaid vastuseid, siis siis nendele vastustele, kuidas see suhtlus käis, et vastused koostati, toodeti Keit Pentus-Rosimannuse meiliaadressilt oma isale Väino Pentusel, kust 10 minutit hiljem saadeti panka ehk et see kogu see küsimus tegelikult, miks see teema on ka oluline olnud, on ikkagi selles, et et kas selle ette võtta parandamisega tegeles Väino Pentus. Tegelikult tegeles selle ettevõtte Autorollo majandamisega mingil ajahetkel. Rain Rosim tegelesid Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus, kes siis on nagu süüdi selles, et laadselt välja viidi, kahju tekitati ja nii edasi. Et kogu see küsimus on, on, on sellele nagu taandunud või ka need hinnangud sõltuvad sellest ja Rosimannuste seisukoht on see olnud, et ei, et kõike, tegi Väino Pentus, nemad lihtsalt aitasid ja nüüd on nagu. Süüdistatakse nagu alusetult, aga, aga kui vaadata neid dokumente, tõendeid, siis ikkagi sealt paistab välja, et et olnud see Väino Pentus ise üksi selle ettevõtte juhtimisega seotud just selle raskuste ajal, vaid, vaid sellega oli seotud ka mõjukas poliitperekond. Aga tõmbame siit joone alla sellele teemale ja räägime, räägime aga ühest välisteemast. Mis tuli. Ma vaatasin, et nii Eestis kui ka kui ka välisriikides, paljudele analüütikutele üllatusena, nimelt nädala alguses. Venemaa president Vladimir Putin andis teada, et on otsustanud Vene väed Süüriast ära tuua. Et nii-öelda eesmärk on täidetud. Ja nüüd siis erinevad analüütikud murravad pead selle üle, et et mis selle sammu põhjus võib olla. See on tõesti sulle väga tabavalt öeldud, et ma olen ka nädala jooksul püüdnud jälgida siis erinevaid kanaleid, et mis siis selle Venemaa käigu põhjus on ja, ja tõepoolest käib lihtsalt spekuleerimine, et keegi täpselt ei, ei oska nagu aimata, sest et tõesti Venemaa ju väga kangelaslikult ja võidukalt ja suure propaganda trummi mürinaga Süüriasse sisenes, et, et ja tõepoolest käib spekuleerimine ja palli edasi-tagasi viskamine, et, et see Venemaakäik siiani on üsnagi arusaamatu ja, ja, ja, ja mulle tundub, et sellesse lähtutakse hästi palju nagu põhimõttele, et aeg annab arutust. Minu meelest vaatlejate arvamused on nagu täiesti diametraalselt lahku minema, et ühed ütlesid, et noh, Venemaal hakkasid kingad nii kõvasti pigistama, majanduslikult ka sõjaliselt, muuhulgas eks ju. Ja teised jälle ütlevad seda, et see oli absoluutselt geniaalne ja planeeritud samm. Ja millel tegelikult tagaukse kaudu kavatseta kavatsetaks hakata toetama kurde ja siis omakorda Türgisse sealtkaudu mässu korraldada, et need tõesti on juba suhteliselt teooriad väga laiali hargnenud. Ja mulle on hakanud järjest enam tunduma, et see tõde on ikkagi nagu see, et ta küllap tal on mõlemaid neid elemente, aga eks ta on vist ikkagi kuskil seal kuskil seal vahepeal, et ta päris ei ole üks ega, ega see, teine et jah siin ma arvan seda, et siin veel võib-olla võib-olla näeme järgmiste sammude pealt seda, et, et mis, mis siis tegelikkus? Tegelikkus oli jaa jaa, nüüd nagu siin viimased päevad on näidanud, et õhurünnakuid tõesti ei ole enam enam olnud ja Venemaa poolt siis ja, ja ja noh, väga huvitav saab olema ju ikkagi, milline saab olema Süüria liidri Bashar al-Assadi positsioon on nüüd selles kogu selles käes on kogu aeg öelnud, et USA põhist, et tuleb edasi ikkagi minna nii et teda ei oleks. Ja nüüd justkui ta on, on justkui saanud tugevust juurde seda kui, kui palju ta nüüd jõudu Venemaa Venemaa toetuse näol nagu juurde sai. Seda hinnatakse ka erinevalt, et mõned ütlevad, et sai, sai nagu väga kõvasti juurde, teised ütlevad, et ei ole ta suurt midagi võitnud, seal. No just nimelt, et ma just vaatasin, et Ameerika Ühendriikide hinnangul on Vene olid Venemaal 3000 kuni 6000 meest ehk siis ka juba on see 103000 või 6000, need käärid on väga, väga suured, et ainuüksi see on, on siiani arusaamatu. Samas on ka ju tegelikult see võimalus, et Venemaa jätkab ikkagi kaugmaa rünnakuid, kaugmaaraketirünnakuid see on siiani alles, et seda, seda otseselt Venemaa ei ole. Ei ole välistanud, nii et tõesti olukord on üsna üsna selline. Segadus tekkinud. Jah, on on öeldud, et, et esiteks ei olegi selgust, et mis, see, mis see tähendab, see vene vägede väljatoomine, et kuna Venemaal on seal oma mereväebaas oma õhuvad baas, et siis seal vägede liigutamine nüüd edaspidi võib olla palju operatiivsem vajadusel, et, et neil on see infrastruktuur nüüd tänu sellele heategevusele ja vägede sinna viimisele olemas ja, ja nad on Venemaal palju paindlikum. Öeldakse ka seda, et mida, kui Venemaa sekkus sellesse konflikti sõjaliselt nii tugevalt, et siis öeldi, et, et väga hea, et Venemaa kurnab ennast, sest selline sõjategevus on, on kulukas, Venemaa majandusel ei lähe hästi ja, ja et see on selline kepi herilasepessa torkamine, et tal on seal palju nii-öelda uusi vaenlasi, tekib Venemaa jaoks, millega peab arvestama. Et võib-olla oligi põhjus väga ratsionaalne, et vaadata, et meie majandus lihtsalt ei pea vastu sellist laiaulatuslikku sõjategevust. Seda enam, et, et Venemaa, Venemaa enda huvi on selgelt hoida ikkagi seda segadust Ukraina piiril toimimas, mis nõuab ka ju ressurssi, et see, seda on siis ka nimetatud, et sõda kahel rindel, et Ukrainas ja, ja ja Süürias, et, et see tõepoolest võib mõjuda, võis mõjuda kurnavalt, kuigi tõsi, Putini retoorika ju oli see, et, et me läheme meie, Venemaa, läheme Süüriasse sisse ja lahendame probleemi ära, et teie siin olete lihtsalt istunud ja Moigutanud suud, aga meie läheme lippude lehvides ja lahendame olukorra ära. Tõsi, sealt tulid ju kohe ka tagasilöögid seoses sellega, et vene vene lennuk langes terrorirünnaku ohvriks ja, ja see siseriiklikult kindlasti lisaks majanduse jahenemisele põhjustas palju palju pahandust. Pluss konflikte Türgiga, mis tegelikult on ka majandussidemeid vaadates on venelastel on ikkagi oluline hoida Türgiga häid häid suhteid, mitte mitte neid suhted aeda väga pingeliseks. No just ja vaata, see aspekt unustatakse natukene ära, kui hakatakse jälle liialt rääkima sellest, et ka selle Türgiga seotud sõjalennuki allatulistamisintsident justkui Putin, Putinil õnnestus see väga enda enda kasuks pöörata maailma silmis, et te ei tea, et, et see päris nii ei ole ja need majanduslikud sidemed on kahtlemata nagu vägagi vägagi vägagi tähtsad ja neid tahetakse hoida nii et see on, see on kahtlemata oluline. Ja on ka veel öeldud, et tegelikult noh, veename selles mõttes saavutas oma eesmärgi, et Assadi režiim sai kindlust juurde. Et sekkuti ju siis, kui tegelikult arvata, et Assadi režiimil on, on nagu vesi põhjus ja väga keeruline seis. Ja nüüd jälle öeldakse, et, et Venemaa tagasitõmbamine tähendab seda, et mõjutada sõltuks ka edaspidi rohkem rohkem Venemaast. Aga mis ta meile võib-olla siin, kui tuua saate lõpuks paralleele Eestiga, tähendab siis siis kahtlemata ka Putin või Venemaal on oluline, kuidas vene rahvas nende presidenti suhtub ja arvestades seda, et Venemaa majandusega käekäik on ikkagi praegu väga kehva tänuga nafta järsule odanemisele viimase viimase aasta jooksul, et et siis noh, küsitakse, et mis võib olla Putini järgmine samm, kui tal on vaja nii-öelda populaarsust koguda ja jälle reitingute kõrgel hoida, kui see langema hakkab. Olen ka nõus, et, et see Eestile ei pruugi olla tegelikult üldse hea uudis, et kui seni oli nii-öelda Mordori silm Moskvas suunatud lõuna poole, siis nüüd võib sa hakata Vilama ka teistesse suundadesse. Aga sellega me täna saate lõpetame. Stuudios olid ajakirjanikud Neeme Korv, Heidit Kaio ja Aivar Hundimägi ja nädala pärast uus seltskond siis juba uuest nädalast kokkuvõtteid tegemas, kõike head.