Vikerraadio. Kaunist keskhommikut kõikidele vikerraadio, Rahva teenrite kuulajatele kell on saanud viis minutit 11 läbi, on laupäeva hommik ja aeg taas rahvateenrite jutu saateks järgmise 50 minuti jooksul. No meil on täna vaikne laupäev. Eile oli siis märtsiküüditamise aastapäev. Aga tegelikult me täna ei tohiks nagu üldse midagi rääkida. Et nii suured pühad, aga kus me teisiti saame, rahva teenrid oma juba ei tea, kui pika aja jooksul ei ole jätnud vahele ühtegi laupäeva ja, ja ei jää ka täna. Täna siis ajakirjanike kolmik. Mikk Salu, Eesti Ekspress, Urmet Kook, rahvusringhäälingu uudistejuht ja mina, saatejuht Aarne Rannamäe, Eesti televisioonist. No ega meil siin need muidugi väga palju valikuvõimalusi ei ole nende teemade valikul, sest et see nädal all, mis hakkab lõppema, on konkurentsitult kuulnud nendele sündmustele ja nendele sündmuste järel kajadele, mis siis teisipäeva hommikul toimusid Brüsselis kolm enesetapu terroristi, kolm pommiplahvatust Brüsseli lennujaamas ja metroos roos, mis paiskas siis täielikku kaosesse ja segamini Euroopa ühe olulisema linna institutsionaalselt võib-olla Euroopa kõige olulisema linna ühistranspordi ja linnaelu tervikuna. Ja reageeringut loomulikult sellele jah, on olnud väga erinevad on olnud isegi parastamist, on olnud sügavat kaastunnet ja Brüssel kes on harjunud siis oma suure moslemi kogukonnaga ja belgia tervikuna on siiamaani nõutu ja leinas, et kuidas see kõik sai ikkagi nende pinnal juhtuda. Küsida tahad või ei taha midagi su käest küsida. Me oleme siin täiesti võrdses seisus, nii et et milliseid mõtteid sinusse tekitab? Tänase hommiku veetsin sellega, et ma vaatasin Nende terroristide ja kas need ka veel on tabamata ja keskkonnaga seotud olnud isikut elulugusid niivõrd palju, kui rahvusvahelise meedia kaudu on neid kätte saada olnud. Ja neist joonistus välja Ma nagu väga-väga ühene, nagu muster. Et Nad on valdavalt siis Maroko päritolu. Nad on sündinud Belgias, juba nad on kas teise või kolmanda põlve sisserändajad. Nad on sattunud kuskil vanuses 20 kuritegelikule teele. Nad on pannud toime väga karme kuritegusid, vähemalt ennekõike on siis seotud selliste vargustega. Nad on varastanud. Valuutavahetuspunkte autosid. Mehe puhul ta tulistas politseinikku ja sattunud siis vanglasse. Ja kas siis vangla Ajal, kui vanglast lahkudes on nad siis leidnud endas elus edasiminekuks siis mingi äärmusliku islami vormi võideldakse radikaalsem asja ja, ja siis asunud nagu sealtkaudu siis terroristlike organisatsioonidega nagu suhtlema ja enamik neist on jõudnud siis käinud ka Süürias võitlemas. Remondiga nad kõik on siis nagu Belgias juba mitmendat põlve sündinud oli siis Nadžimm need, kes Ennast klassis õppis, tema oli tulnud Marokost siis Belgiasse elama seitsme aastaselt, aga valdavalt on nad kõik siis ja Belgias juba sündinud. Ja teine asi, mis mind nagu, nagu väga, nagu sellele juhtumile mõeldes muretsema paneb. Ja vaadates ka seda, mis eile Saksamaal toimus, on see, et et kõikide nende meeste puhul oli antud kellegi poolt mingi hoiatus eelnevalt. Et see kõige kõnekam on see kuulus Simm, kes ennast õhkis oma nime laharui või kuidas see nagu peaks hääldama kelle vend on siis taekwondo üks maailmatasemel tipptegijaid. Ja tema puhul on üks väga kõnekas fakt see, et ta äärmuslike vaadete tõttu kaugenes perekonnas perekond ütles ta lahti. Kui ta 2013. aastal läks Süüriasse sõdima siis perekond ise teavitas politseid sellest Belgia võime, et ta läks sinna ja tal on väga ohtlikud need kalduvused. Aga, ja millal siis Belgia politsei reageeris, reageeris alles pärast Pariisi eelmise aasta novembrikuu terrorirünnakuid ja siis tuldi nende kodu läbi otsima. Et 2013.-st aastast siis 2015. aasta novembrini mitte midagi ette võetud. Täpselt samamoodi tõi jõu Türgi välja selle, et see üks nendest lendudest Backrovi backroistest kes kahel korral saadeti Türgist välja sellepärast, et oli tõsine kahtlustused, on sotsialistidega seotud, tegutses seal Süüria piiri lähedal. Mõlemal korral teavitati Belgia ja Hollandi võime. Ta võib olla seotud nendega. Ja hoolimata sellest, et ka sellel vennal sellel mehel, kes ennast nüüd õhku lasi, olin väga tugev, kuritegelik taust olemas. Mitte midagi. Võimud eelnevalt nagu ette võetud ja eile täpselt sama asi leiti täiesti juhuslikult dokumentide kontrolli käigus siis Saksamaal kiitionist üks. Mees, kelle SMS-ide seast leiti ka selline asi, et vahetult kümmekond minutit pärast siis Brüsseli rünnakut olnud sõnum tehtud. Ja, ja oli olnud juba Türgi, oli andnud juba teada, et 2015. aasta suvest võimudele teada, et on nagu selline terror, istun siin nagu või sellega seotud inimene nagu liik. Et see teeb mind murelikuks, et et mulle tundub, et et Belgia sellist poliitilist ja killustatust arvestades ja nende julgeolekujõudude suutlikkust arvestades on, on selle on lastud terroristlikul võrgustikul ikkagi väga tugevaks muutuda. Et isegi Interpoli peadirektor tegi ju siin mõned päevad tagasi avalduse, kus ta ütles, et räägi enam mingitest sellistest üksikutest grupeeringutes mingist linnadest, vaid me räägime juba juba grupeeringutest, kes koordineerivad oma tegevust riigid riikide üleselt. Ja see on minu meelest ohtlik. Et jah, et see teeb mind nagu väga murelikuks. Et need asjad olid nagu tegelikult kuskil informatsioon olemas. Teada aga ei olnud suutlikkust neid mehi varem vahele võtta, need asjad ära hoida. Ma ei, ma ei taha nüüd hakata Belgia politsei tiivil tingimata kaitsma, aga aga selliste asjadega on tihtipeale ka niimoodi, et näeme neid läbikukkumisi. Aga me ei tea neid õnnestumisi. Sirvisin Europoli aastaraamatut. Läbi mitmete aastate igas aastaraamatus nad toovad välja, et vat siin Prantsusmaal võeti kinni mingi 120, Belgias võeti kinni 30 Hollandis, ma ei tea, 42 või mis iganes need numbrid on, et et need on kõik asjad, millest me meedias reeglina ei kuule, me lihtsalt ei tea neist asjadest, mis ära hoiti. Me ainult neid, mis toimusid, eks ole. Ja me isegi teame, kui ära hoiti, aga, aga enama üksikutel juhtudel enamasti need ärahoidmisel on, on seotud vahetult katastroofi eelse või järgse ajaga. Et sellele pööra siiski Ühed, arvud, mis on nagu välja tulnud rahvusvahelises meedias, on see, et veel hiljuti oli Belgial Belgia luureagentuuril kokku 600 töötajat mis on tsirka kolm korda vähem kui, kui naabruses oleval Hollandil kelle rahvaarv on küll natukene suurem, aga kus selliseid džihadiste ja, ja need võitlejad, kes on läinud Süüriasse või Iraaki võitlema, on rahvaarvu kohta oluliselt vähem. Et see nagu näitab ka seda, et ka sellisele luuretegevusele kvantitatiivselt ei ole nii palju võib-olla panustatud, kui peaks. Ja neid on kõnekad numbrid, et et see oli arv. Kui ma nüüd meelde tuletan, oli 451. Teadaolevalt võitlejad on läinud Belgiast, Süüriasse ja Iraaki sõdima nii-öelda sotsialistide nagu poolele. Et see on väga kõnekas ja selle arvuga rahvastiku suhtes on Belgia selgelt Euroopas samas nii-öelda esikohal, et see teeb üle 40 inimese iga miljoni elaniku kohta. Ehk midagi pole teha. Et kui sul on selline suur riskigrupp olemas, siis siis peab paratamatult mingitele tegevustele. Ma olen nõus sellega, et ilmselt on Belgia julgeolekujõud kusagil mööda pannud aga kas või needsamad sotsiaalsed probleemid, mis sa ennem loetlesid, et et mul ei ole Belgia kohta statistikat, ma proovisin otsida ka näiteks seal kõrvalt hollandi kohta, neil on ametlikult kõik on andmed väljas, et seal on 23 kümnend. Aastases vanusegrupis on näiteks Maroko ja Alžeeria päritolu moslemimeestest on, ütlen peast, kas 37 protsenti on kriminaalselt karistatud. Nendes Euroopa riikides lihtsalt ongi, nendes. Moslemi kogukond on suured nagu sotsiaalsed probleemid, tööhõive on kaks-kolm korda madalam kui, kui teiste hulgas, eks ole, tööpuudus, kõrgem kuritegevus on kõrgem, et et need, neid, neid, neid ohufaktoreid on hästi palju ja neid seal on hästi palju, siis ongi kõiki nagu ongi, väga raske. Ühesõnaga, see on, ütleme väga lühidalt kokkuvõttes see on kellegi tegemata töö. Aga Belgia on siin loomulikult täiesti omaette fenomen, sellepärast et Belgia esiteks on ta koloniaalriik olnud kunagi, kes on käinud siis tule ja mõõgaga kimbutama, eks ole. Teisi kontinent ja rahvaid ja, ja sealtkaudu on, on suur osa nii-öelda nendest teise kultuurilistest ja teiseusulistest pärit. Ja kui nad nüüd juba mitmendat põlve elavad Belgias, siis on nad jäetud omapäi. Aga on täitsa selge, et, et uues maailmas, kus kus kehtivad teised mängureeglid ei tohi jätta inimesi omapäi. Rootsi, kes ei ole käinud kimbutamas teisi, eks ole, nagu nagu Belgia või Prantsusmaa või, või, või britid. Tegelikult täpselt sama probleem on toimunud getostumine, võtke kasvõi Stockholmi mingeid linnaosad või võtke ja kus siis olid siin alles hiljaaegu suured rahutused lihtsalt omapäi ja lausa nii omapäi, et, et kedagi ei huvita ja isegi isegi politsei siseneb sinna ainult erandjuhtudel ja väga-väga suurte jõududega, aga nii, et ei, ma tahtsingi jõuda, et, et võib võtta Euroopa riike nagu ritta ja hakata vaatama neid mingit tööhõive näitajaid, puuduse näitajaid. Ja seal ei ole vahet, võib-olla üks on riik natuke marginaalselt paremini hakkama saanud kui teine, aga laias laastus on ikka niimoodi, et seal on mingisugused kogukonnad tekkinud, kes on kes on sotsiaalses mõttes väga maha jäänud. Jah, ja lisaks ikkagi see belgia erilisus, et tegu on ju nii-öelda kakskeelse riigiga kolmkeelse põhimõtteliselt jah, põhimõtteliselt kolmkeelse riigiga, kus asuvad suured Euroopa institutsioonide ja NATO peakorter ja kus, mille haldussuutlikkus on väike, kus on mitu parlamenti ja mitu valitsust. Ja ma väga kardan, et ka need juhtmed, mis peaksid nagu ühendama eriteenistusi ja, ja inimesi, kes, kes võitlevad terrorismi vastu, et ka need juhtmed on, on sageli pikemad kui teistes riikides. Et see see info jagamine isegi Belgia enda sees on, on kaunikesti puudulik, just sellest natuke rääkisin, aga teine asi, mida välja tuuakse teksti julgeoleku ekspertide poolt, rahvusvaheliselt on see, et, et ka Euroopa sees tegelikult ei toimi selline infovahetus piisavalt hästi. Et riikidel on teatav tõrge isegi kui nad oma riigi sees võib-olla suudavad mingeid andmeid nagu koguda ja jälgida, siis väga suurt tõrge seda laialt nagu levitada. Et seal tulevad ennekõike nagu mängu kõikvõimalikud isikuandmete temaatika. Aga, ja võib-olla see ongi nagu muutunud reaalsus, kus me peamegi teatud sammu nagu astuma isikuvabaduste osas tagasi, mina ei oska seda öelda, see peaks olema selline tõsine diskussiooni koht ühiskonnas. Kas see on üks minu kõige suuremaid muresid, sest terroriakti tõttu surma või kannatada saada, sest statistiline reaalsus on täiesti marginaalne, et reaalselt on tehtud, eks ole arvutusi, et umbes stiilis, et et vannis kukkudes on sul võimalus suurem tõenäosus surma saada, kui see oli läbi hukkuda, aga lihtsalt see terror nagu toob kaasa mingisuguseid muutusi ühiskonnas. Noh, minu jaoks väga nagu ebameeldivaid muutusi võtame, võtame kas või selle Charlie Hebdo või, või üles bostoni need kunagised karikatuurid. Seadused ei ole muutunud, aga de facto on nagu Euroopas praegu olukord, kus meedia lihtsalt ei julge enam mingeid pilte näidata, mingitest asjadest rääkida. Ja see on, no muidugi selle statistikaga nagu natukene selles mõttes ettevaatlik, et see võib mingil hetkel mõjuda natuke nende terroristide õigustamisena, et see kõik sellised asjad, et ei, ma ei taha õigustada, ma lihtsalt võib mõjuda lihtsalt sellepärast, et kui me hakkame otsima ettekäändel või, või kõrvale mingeid muid asju on ju, et tegu on tegelikult toime pandud, on lühikese aja jooksul kaks väga võigast kuritegu üks Pariisis ja nüüd teine. Bridianid juhtub veel ja neid juhtub kahjuks veel, et et muidugi me võime vaadata siia kõrvale ka mingit suurt pilti, et siin on toodud välja seda kümnendite kaupa statistikat ja üheksakümnendat vist olid üsnagi kõige nagu turvalisemalt selles mõttes. Terroristide Ühelt poolt toime pandud kuritegude osas, et et aga kõikide nende asjade puhul peab nagu vaatama ka sellised asjad nagu sisse. Et minu jaoks on murettekitav see, et kui me vaatame näiteks seda, mida tegi IRA, on ju, või, või mida isegi seal Saksamaal särav tegija, onju või baskid või Korsika kõik nagu omaenda nagu ühiskonna seest nagu tekkinud asjad, onju et ta praegu on sellel ikkagi väga suur nagu side kuskil mujal Süürias toimuva asjaga, et see natukene minu jaoks uutmoodi nagu terrorism, kui see, milles, mis on, mis on olnud, ma ei tea kaheksakümnendatel ja, ja mina ja minu arvates on see uutmoodi ka selles mõttes, et kõik need baski, IRA või või Korsika, need olid sellised lokaalsed, need olid selliste väga lokaalsete, spetsiifiliste, väga piiratud nõudmistega, mille vastu ei võidelda ja millega see lõpuks läbi pigem pigem nagu siis näiteks ütleme noh, see võib olla väga lihtsustamisega, IRA puhul on siis suure siukse sissetungija koloniaalvõimu vastu või mis iganes on ju sellised asjad või, või siis seal rafi need asjad on, ju need algasid, on üliõpilasrahutustest on ja kus siis lasti üks üliõpilasliider no ja siis ta muutus nagu järjest nagu radikaalsemaks ja et need on tekkinud oma ühiskonna seest. Laias laastus ikkagi sellise Euroopa avatud uste immigratsioonipoliitika vili, et me peame siiski tunnistama, et nii-öelda avatud uste immigratsioonipoliitika sealhulgas ka, kui nüüd algas suurse viimane põgenike tulv, et kui Merkel kutsus kõiki aine Saksamaale ja siis, kui ühel hetkel on ja kui see kasvas üle pea, siis ütles, paneme ukse kinni, on ju, et, et see seal on tehtud nagu vigu ja seda peab nagu tunnistama, et mitte elama nagu sellises Winasiku mängu edasi mängima ja, aga siin on asjal on teine, teine nagu käik ka seesama linnaosa, mis on siis Brüsselis, kus elab umbes 100000 inimest ja viibis on südalinnale euro kvartalile, lähed, ega siis seal ei tegutse nüüd mingisugused nii-öelda kuskilt väljast tulnud tüübid, tähendab, nad on käinud väljas ise seesama teine-kolmas põlvkond on käinud väljas ise, neil on nüüd koht, kus käia neil on, neil on Lähis-Idas, neil on Süürias, Iraagis, nad saavad seal väljaõpe ja nende ajud keeratakse krussi. Meil kodus tööd ei ole. Mitte midagi teha ei ole, eks ole, midagi kaotada ei ole ja ongi, ongi kõik ajupesu on toimunud ja, ja igasugused muinasjutud on kõrvade vahel võetud ja ja ei ole midagi lihtsamat kui võtta pommivöö ja siis kellegi käsul, eks ole, see radikaliseerumine, selles on tundnud nüüd aga, aga see linnaosa omapäi jäetud juba ammu ammu juba ammu, isegi ammu enne seda, kui, kui oli levinud Ameerika Ühendriikides, rääkimata järgmistest seal, 2004 või või 2006 metrooplahvatustes, Madridis ja Londonis. Muuseas tegemata see on 2006.-st aastast siin paar päeva tagasi Eesti ekspressist kolumni, mille kirjutas tollane Eesti televisiooni Brüsseli korrespondenti Indrek Treufeldt 2006 Marnistel kevadel oli kirjutatud ja Indrek kolumnis rääkis siis sellest, et tol hetkel oli Brüsselis väga päevakorras seda see, et et põgenikud-pagulased, immigrandid tol hetkel need terminid ei olnud nii, täpselt sel päeval me kõik teame valvasid Brüsselis kirikuid, kristlikke kirikuid, politseina elama, nimetati kirikus korteriteks. Et ja juba siis Indrek kirjutas 26. aastal, et tegelikult see molenbek ja see saar, väkke, need teised nagu linnaosad. Et need on tegelikult tõsine probleem. Aga see läheb nendega tegelemine, tunnistamine nende inimestega, majanduspõgenike tagasisaatmine läheb vastuollu sellisele Belgia sihukese kuvandiga. Ja sellepärast poliitilised jõud ei ole tükk aega või midagi ette võtta. Ja noh, tegelikult on taaskord uuringud näitavad kõikide nende Lääne-Euroopa riikide kohta, et et moslemitel oleks sihuke huvitav traditsioon, et nad toovad ütleme, kui nad abielluvad, siis umbes 67 protsenti abiellumisest on tuuakse siis oma vanalt kodumaalt siin hiljuti nägin BBC süks ise briti moslemi rääkis, et see on ka selline noh, viis, kuidas oma seda vana kultuuri alles hoida. Ta ütles, et näed, siin on noored briti moslemid mehed. Ja kui nende tekib mingi probleem noh, olgu koolis või, või mingite mingi pisikuritegevus siis nende vanematel 67 perekondadel on siis selline kasvatusvõte on see, et saadame su mõneks kuuks Pakistani või Bangladeshi või kus iganes pärit on või võtame sulle sealt nagu naise, eks ole, et, et see on. Aga noh, see kehtib ka Belgia või Hollandi, see on ISISe, eks värbamistaktikaid ongi see, et kasutavad seda ära, et paljud Euroopas elavad moslemi perekonnad saadavadki oma lapsi nii-öelda lätete juurde, et nad peavad kas siis Iraagis, Süürias ei või kus iganes käivad siis vaatamas, et kus, milline nende kodumaa paljud tähendab, tegelikult tõesti noh ma ütlen, et 60 70 protsenti. Ma olen näinud selliseid numbreid ja sealt tekivad need esimesed kontaktid ja võrgustikud ja nad on väga nagu saavad selliseid värbamiskampaaniat tegema ja nad on väga osavad ka tänasel päeval kasutama ära sellise globaalset meediat globaalselt sotsiaalmeediat. Et nad pakuvad mingit sihukest põgenemist. Ei lohutust, et et sa muutud ühel hetkel olnud, seal on ja su isal võib olla emal pole võib-olla olnud, seal ma olen, äkki me olemegi tööd on ja sa oled ise olnud ka nagu käinud, võib-olla kehvas koolis oled, tunned ennast nagu täielikku ühiskonnast välja aetud, luus, ränne siis keegi ühel hetkel ütleb, et sa oled nüüd tähtis, sa oled meile vajalik ja kui see satub sellisesse teismeikka või hilisteismeikka, siis on neid inimesi väga lihtne nagu värvata. Aga vaata, kui sa ütlesid ennem, eks ole, et need noh, näiteks, kas või see Mullen pekid, need probleemid olid juba 10 aastat tagasi või varem, eks ole selged. Aga mõtle sellisele demokraatliku ühiskonna poliitilise loogika peale. Et praegu kõik kritiseerivad seda Mullen bäkki päeva, kes siin mingi 15 aastat valitses, mul ei ole, mul ei ole ta nimi praegu meeles, aga tema poliitiline loogika on ju, oli ka see ja nüüd, kes tuleb tema asemele või kes tuleb järgmisel loogika on see, et rääkida nendele inimestele. Kuulge, teie olete head, teiega on kõik olemas, aga seal kusagil teised on pahad ehk selline nagu me näeme tegelikult Eestiski. Kuidas tehakse sellist identiteedipoliitikat meiega maad ja lõppkokkuvõttes toob kaasa selle, et probleemide lahendamise asemel, olgu see siis Narva või olgu see molen, Pekro, on palju lihtsam teha sellist vastandamist, poliitik no üks tundub nüüd selge olevat isiku vabadused Euroopas. Eriti just suurlinnades ja nendes paikades, kus on palju sisserännanuid, olgu nad esimest teiste viiendat põlve, et need isikuvabadused saavad piiratud. Mida siis ka äsja siin Brüsselis Euroopa Liidu justiits- ja siseministrid arutasid ja võtsid vastu ka konkreetseid otsuseid. Sest tundub, et see brüsseli plahvatused ja tegelikult kogu see aegrida, mis on nüüd siin viimase aasta jooksul toimunud, et see lõpuks hakkab oma oma mõju avaldama. Ja, ja seda kõike on, on kuhjunud liiga palju. Aga ükski ükski isiku vabaduse piiramine, olgu see siis kusagil mingisugused uued turvaväravad või, või näpujälgede võtmine või, või, või Väljaandmised, isikute andmeandmete vahetamisel ja luureteenistuste omavahelisel koostööl. Ega, ega, ega see lõppkokkuvõttes ju väga-väga tõhus olla, kui nii-öelda tööd kohapeal ei tehta. Ja just kohapeal pean just silmas seda, et vot sellised getod nagu Euroopas tekkinud enamuses suurlinnades, et sealt sealt see kõik algab ja, ja see peaks olema nagu kontrolli all, aga, aga see nõuab muidugi lisa lisaressurssi ja, ja kõvasti, et. Ma olen siin mõne spetsialistiga rääkinud viimastel päevadel. Mis pagana päralt saadetakse siis, kui asjad toimunud, kui inimesed on juba surnud ja, või vigastatud ja ja kõik on kaoses ja siis saadetakse tänavatele sellised tohutu täidetud tulejõud. Et mingisugused inimrobotid koos suhtes suurte torude ja püssidega, eks ole, saadetakse nii-öelda nagu, nagu väidetavalt nagu näiliselt inimeste turvatunnet ja ma arvan, et vastupidi on sellega, aga see võib olla vastupidine. Ja mu meelest ka nüüd nüüd kasvõi see, mis toimus Tallinnas, eks ole, järsku ilmuvad Vanasadamasse ja lennujaama hambuni relvast bussi ja see, see ma ütlengi, et ma isegi võib-olla mingis mõttes nagu lennujaamast või sadamast saan nagu aru, aga et kui Tallinna bussijaama tulevad nagu relvastatud politseinikud, siis turvatunde asemel see paraku tekitab hoopis teistsuguse. Ja tegelikult tulevad sinna ju päevaks-paariks meest ennast näitama, et nad on tegelikult ju seal kogu aeg olemas, aga nad on, nad on suletud tsoonis ja inimesed seda seda ei näe. Et ma, jah, ma saan aru, kui see asi oleks toimunud siin või selles selles kohas, kus siis okei, näitame, näitame jõudu, samal ajal käivad tohutud operatsioonid, aga üks asi, millest on hakatud rääkima, et mis kaasa võib tuua, on see, et lennujaamad siis Kinnialadele pääsemiseks pannakse gaasis mingit turvama ei tea, tarad või mingid pääsud, kus sa pead nagu läbi minema, et kus sind valgustatakse, mis iganes see tähendab, et hommikul vanaema, nende eest ma tahangi jõuda. Et, et. See see või siis lihtsalt see tara, see piir on ja turvalise piir lihtsalt nihkub, on ju nagu edasi, siis ta liigub sinna esimesse transpordi peale. Jah, see on peamine argument, aga ma ei ole sellega päris nõus, tähendab olemata selle selle ala spetsialist aga kuna need lennujaamad mis asuvad nendel terit tooriumidel, kust see suur rahvusvaheline terrorism, Peyton siis Lähis-Idas ei ole ühtegi lennujaama, kus turvaesiesmane kontroll oleks, on kohe lennujaama sissepääsu juures, peaukse või uksi ja palju siis siis iga iga ukse juures sa ei pääse üldse, sekkin jalale, see pääse sellesse hoonesse sisse ja kui sa juba seal sees oled, sa oled põhimõtteliselt turvatud, sest et see on küll väga pealiskaudne see esimene suurte pakkide kontroll, aga, aga seal võetakse kinni vähemalt suured torud ja, ja pommivööd ja, ja sellega oled sa nagu ikkagi saavutanud mingisuguse kindluse ja lennujaamahoones. Ma päris nagu nõus sellega ei ole, et see sõltub hästi palju ka sellest konkreetsest nagu lennuväljast, et väga paljudel puhkudel on see, et sõltub see, et kui sul sissetranspordikeskus nagu on, kus inimesed tulevad, on ju tänapäeval rongid tulevad otse otsese check inni alla, eks ole, näiteks, ja, ja kõik see on tehtud nendele asjadele mõtlema, et aga, aga veel kord riigid, kes teavad, kes on sellega, puutuvad kokku iga päev. Nemad on sellise lahenduse peale läinud ja ma arvan, et nad ei ole läinud seda mitte. Aga isiku vahetuste ja kõik see loomulikult tähendab sest, et no ilmselt ei ole midagi teha, see on meie elu elu pärisosa. Me elame sellises maailmas ja ja, ja kui sa näiteks käid Iisraelis, siis ühtegi soode kaubamajja ei või vähegi suuremasse poodi ei pääse, ilma ei ma turvaväravaid läbimata ja neid käsiskannerit, aga turvatöötajad on kohad täis. Kes sul taskud ja, ja hargivahe ja kõik need läbi läbi kobavad ja alles siis sa võid sinna poodidesse, ega see ei ole ainult Iisraelis, et ei ole, ainult ma olen, ma olen Türgis ka näinud noh, võib-olla mitte nii palju, aga siiski et see, see on paratamatu, sest me peame ikkagi arvestama, et kui ühel kaalukausil on veel inimelud ja teisel teisel on mingid ebamugavused, lisanduvad ebamugavused, muidu ei taha neid kogu see oma vedelikega, mis toimub lennuväljadele, kingade äravõtmine ja lõpmatut passi kontrollida, turvaväravad ja kõik see teeb lendamise äärmiselt ebameeldivaks, aga, aga paraku on ta olemas ja paraku on ta vajalik. Muidugi Rollingud sellele, mis siis tulid pärast siis Brüsseli sündmusi. No need olid muidugi ettearvatavad, tulid siit kodusest Eestist kus ühe erakonna juhid reageerisid või liikmed reageerisid väga kiirelt oma sotsiaalvõrgustikku kontodel ja ütlesid umbes, et paras teile ja, ja nulltolerants uutele tulijatele ja ja sama sama käis ka Süda-Euroopas, Poolas pole uus valitsus ja peaminister ütlesid, et et meie, meie põgenike vastuvõtukvoot on null ja nii edasi, nii et need, need erakonnad on saanud endale kahtlemata valijaid juurde. Aga meie uudisteprogramm Urmet on äsja teinud uuringu, selles küll ei sisaldu veel siis järjekordne erakondade toetuse uuring? Ei, selles ei sisaldu veel loomulikult Brüsseli sündmused ja, ja veel mingisugused hilisemad asjad ja see kehtib, kuni siis kuupäevani. 20 märts oli jah. Et uudistest me natukene, mis oli meie saate ees või kuulsime sel teemal, aga sa võid põhisellised muudatused üles lugeda. Ja et neid alati nende iga kuistesse kõikumistes, kui need jäävad ühe, kahe protsendipunkti piiresse tasub suhtuda teatavate reservatsioonidega ning vaadata pigem mingit sellist pikemat aegrida, et et kõige suurem muutus nendes numbrites on või neid muutusi on minu jaoks siiski ainult üks on see, et et reis oli Keskerakonna toetus 29 protsenti ja ta on olnud nagu 2015. aasta keskmine oli ka 29 protsenti, siis siis märtsis kukkuste 25-le protsendile. Et see kukkumine on juba sellise statistilise vea piires nagu välja ja, ja ju siis selle põhjus ennekõike on see, et need erakonna sisevastuolud on toonud kuulge erakonnale palju tähelepanu, aga aga eks need valijaskonnale saadavad siis sellise sõnumi, et erakond on nõrk. Et puudub selline ühtne, selge ideoloogiline kolm ja, ja lihtsalt sisaldavad nagu ebakindlust selle erakonna suhtes. Ja Keskerakonna kukkumine on selles mõttes ka nagu märkimisväärne, et Keskerakond on siiani olnud Eestis kõige stabiilsema toetajaskonnaga erakond. Et sellised skandaalid olid nende toetust ikka väga palju reeglina võtta, et et ühtepidi tuleneb ka sellest, et Keskerakonna toetajas toetajaskonnas on väga suur venekeelne. Valija osakaal, aga aga jah, et nende toetajad on olnud ikkagi väga nagu sellised lojaalsed, aga, aga noh, sellele vaatamata on Keskerakond siiski jätkuvalt küll napilt, aga kõige populaarsem erakond Reformierakonna ees, aga see, mis ta oli neli protsenti kadu ja millega me seda seletame. Õigemini millised, millised sündmused lähevad sinna sisse, et need, need oleksid võinud vähemalt teoreetiliselt mõjutada. Küsitletud inimeste sellist arvamust. Igal juhul mitte nüüd viimased, mis Tartu volikogu teine voor ja ei oska, oli Aadu Musta tagasivalimine. Läheb, ulatub veel sinna ja veel mõnes piirkonnas need lõhed, mis tulid välja aga siin ütleme see, mis on toimunud fraktsioonis ja ja siis Tallinna abilinnapeade ristikäik hundisilmale ja need need veel ei ole selle sees. Ja muidugi tegelikult ei tea, palju neid üldse nagu mõjutaksid. No seal on raske öelda, et ma vaatasin praegult vastajate rahvuse lõikes, et et Keskerakonna toetus on langenud nii eestlastest kui ka mitte-eestlastest valijate, sealt sealset eestlastest valijate, sealt 15-lt protsendilt 11-le ning mitte-eestlaste seas on see langus ei olnud 87-lt protsendilt 20 83-le, et et. Reaalselt noh, mis ma nagu ma ütlesin, et kui, kui erakond on sisemiselt lõhki siis see saadab potentsiaalsetele valijatele ikkagi sõnumi, et me ei tea, mis sellest erakonnast ja. Pigem sa ei vali sellist segaduses olevat. Noh, ma ei tea, kujutad ette, et kui sul on mingi pank on ja et kui sa oled pangast laenu võtma võib-olla kohatu võrdlus, aga kui seal pangas juhtkonnas või on mingid samal ajal mingid suured jamad, et siis sa vist pigem nagu läheb valinud, valinud, valinud nagu mõne teise pangaga, võib-olla see võrdlus kohane lihtsalt, et aga, aga ma ütlen ühe kuu jooksul toimunud muutusega, et tuleb nagu vaadata, et kui, kui viise mis nüüd järgneb nagu Keskerakonna sees üldse, nagu, et et see Kadri Musta tiib. Vaatamata sellele, et juhatus tahtis panna fraktsiooni juhiks Jaanus Karilaidu valimisoni tiib. Inimesed on jah, vabandust, Danske jäätval Simson ja kuigi vist ei ole enam koos, et Kadri Simsoni tiib võitis selle, noh saab näha, mis seal keskerakonnas endas nagu ees toimub, et kas, kas need sisemised kaklused lähevad nüüd edasi, kas hakatakse kuidagi erakonna sees vaidlustama selle fraktsiooni juhi valimist või mitte, et et ega, aga tegelikult nagu elu näitab, et mida kauem erakond sisetülidest vaevleb, et ega, ega see erakonna toetusele kasuks siduma? Noh, tundub küll jaheta Edgar Savisaare skandaal või selle uute süüdistuste esitamine ei mõjutanud seda noh, see vast enne ei mõjuta, kui asi jõuab nagu kohtukulli ette, et siis kui hakkavad mingisugused juba konkreetsemad asjad välja tulema. Aga, aga tundub praegu, et et see teine liige, tiib ehk siis Simsoni tiib on, on võtnud ikka väga, väga selge ja jäiga kursi, et alla nagu ei anta, ei anta kusagil ja fraktsioon oli juhi valimine näitas, näitas seda ikka väga ilmekalt, et seal meist keegi seal sees toas. Aga väidetavalt oli seal läinud ikkagi väga-väga emotsionaalseks ja, ja, ja punaste põskedega Heimar Lenk ja, ja Olga Ivanova ja kes seal siis jagasid, et seda infot, et täiesti ebademokraatliku protseduuriga. Kujutad sa pilti siis et siis see kaotuse ja, ja pettumuse valu oli ikka ikka nii suur, et, et sellest ei, ei suudetud üle saada selle paari paari sammu jooksul, mis eraldas siis seda ruumi nii-öelda ootavatest ajakirjanikest. Aga, aga kui me vaatame nagu Keskerakonna piltidele tervikuna, minu meelest nagu ikkagi kõige jällegi seal kohal. Aga, aga minu arust kõige sellisem Lõhe näitaja, mitte mitte ei ole see, et Simson lased ja savisaarlased kui me tahame neid niimoodi nimetada, vaid ikkagi see abilinnapeade ühiskäik hundisilmale. Et see oli ikka täielik pühaduse rüvetamine, pakkuda erakonna esimehele, kes peab endiselt ka Tallinna linnapeaks sellist nõmedat võimalused hakata volikogu tööd juhtima. Jah, et Ma loodan, et minu iroonia tuli välja. Ei tea. Et seal on huvitav jah, et. Kersti Sarapuu on minu teada olnud. Kadri Simsoni leeris on jaa? Noh, nii palju kui mina olen spekulatsioone kuulnud, on, siis kestis rapolantiga väga selgelt mõista, et kui sa ei tule teise leeri üle, siis sinu mees kaotab Tallinna pilineva tõrjujat millele ta siis piisavalt õiglane. Ja selliseid asju oli seal palju, et lõppkokkuvõttes samas oli see salajane hääletus, me ei tea täpselt, kuidas keegi hääletusena sest Simsoni leer algul arvas, et neil on mitte 14 13 see ülekaal vaid vaid 15 12 Yana Toomi tulnud on. Nad on maitse, see üksik seal jäi, tulemata ei nimetata, aga lõpuks on ikkagi nagu jäise 14 peale putsis juhatuse asjana. Aga aga, aga jah, et noh, see, see abilinnata peale käik oli nagu mõnes mõttes nagu huvitav, et, et minu jaoks oli huvitavam saladust, huvitavam oli see, et Kõlvart oli seal. Et Kõlvart, kes on saanud siis nagu Keskerakonna Tallinna piirkonnas selliseks venekeelsete eeskõnelejaks. Et tema, Andres, siis selle tee alla võtta, jalge alla võtta, et see oli minu jaoks nagu üllatavam, kui sarapuu olles eelnevalt kuulnud seda proosa rapu nagu asju Kõlvartile oli kuuldavasti ka mingit muud sõnumid, et näiteks see, et et venekeelsetele inimestele riistu kui Jaanus Karilaid saab fraktsiooni esimeheks, noh just sellepärast, et karilaid on noh, ütleme teinud selliseid täiesti avalikelt kriitikat näiteks Yana Toomi suhtes, et. Seda tuletati valimist meelde muidugi vastasele Järvakandis selle eest igati hoolt, et kõik varasemad väljaütlemised ja tsitaadid siis värskelt meeles. Mulle tundub, et see pilt seal keskerakonnas kas toimuvast on, on mõnevõrra kirju, et ei ole lihtsalt niimoodi, et kaks, kaks leeri, vaid seal on, seal on omad sihuksed, nüansid ja segunemise aeg-ajalt. Ja ma arvan, et seal loomulikult ja rasketel aegadel revolutsiooniline Nendel aegadel tekib mitmeid erinevaid leer, aga, aga mina arvan, et väga mitmed inimesed seal kes seni on ennast väga selgelt defineerinud Savisaare toetajate hulka ja nii-öelda teinud panuse, hakkavad mõtlema nüüd esimest korda reaalselt. Et mis siis ikkagi Nendest ja temast endast sellest konkreetsest inimesest saab, kui, kui Savisaar lõplikult kaotab. Ja, ja, ja mõeldakse just just sellele, et küll praegu on, on lõhki, aga varsti-varsti peaks tulema siis ka kohus. Ja et kus kuhugi pimedasse nurka nüüd ennast ennast tõmmata, et ühelt poolt nagu p hästi ei söanda. Aga teiselt poolt tahaks juba panna sussid jalga ja, ja tõmmata kuhugi ära vasakule, et väga meenutab see sellist sellist noh, ütleme rottide põgenemist uppuvalt laevalt, et et Nad jäävad mõlemale poole, jäävad. Sinu soov ei ole soovmõtlemine, päris see nii ei ole, usu, et see päris, see on igal pool, nii see küsimus ei ole keskerakonnas ega, ega savisaares, see on seal igav pool, see on ka töökollektiivides väga, väga selgelt näha, kui tekib mingisugune rivaliteet ja, ja inimesed on sunnitud kahjuks valima pooli ja, ja mõnikord tehakse täiesti valesid annuseid ma lihtsalt kuigi seal Keskerakonna sees, et mingisugune vastandamine, sisevõitlus toimub äkki me ka natukene üle interpreteerima mingeid asju, noh, ma toon näite. Kui sotside seast, kui Jevgeni Ossinovski sai sotside liidriks, siis ta vahetas seal mingeid inimesi välja. Aga me interpreteerin seda, et noh, seal natukene ahistatakse, aga ta panebki oma nagu meeskonna kokku, et see ei ole mingi kättemaks ja nii edasi ja lõpuks nagu noh lõpuks asjad rahunesid maha. Et et mingis mõttes on ka loogiline, et kui siin oli praegu Keskerakonna selline esimehe pärast esimehe koha pärast oli suur võitlus, mille lõpuks Edgar Savisaar võitis, pärast seda toimubki mind mõnda aega mingisugune. Et kas viljade puhastamine sa võid ju, sa võid võrrelda kahte erakonda, aga, aga ma ei ole kuulnud, et sotside puhul ähvardatakse aukohtuga ja päris kohtuga ja ja kui sa, kui sa ei mõtle nii nagu mina, kui sa ei hääletanud minu poolt, ei, ma olen erakonnast välja ja ma olen nõus, et Edgar Savisaar on aastatega tõestanud, et ta võtab selliseid asju väga nagu isiklikult, et ta et ta vajab seda poliitiliste isikliku poolt väga tihti segamini, vaatab neid niimoodi ühiselt, aga ma pigem ütleksin, et, et ärgem ka üle interpreteerida mingisugustel käikudel on tõenäoliselt mitmeid erinevaid põhjusi, seal võib olla kättemaksu või ka lihtsalt nagu et. Päriselt tahetakse mingeid inimesi välja vahetada, ega see, et keegi on Savisaare vastu, ei tähenda seda. Ta on ise nagu väga hea poliitik või ise kõikide asjadega hakkama. Võib-olla sellesama, kes on praegusel hetkel tema vastu minevikust vaadata. Asju, mida ta praegu heidab ette teisele poolele on ta võib-olla ise minevikus teinud täpselt sama asja. Ma mäletan, et kui omal ajal näiteks Jüri Ratas nii-öelda komandeeriti Harjumaale, et see oli selline Savisaare kättemaks. Seal oli see aspekt, aga seal oli ka see aspekt, et Harjumaal läkski, Keskerakond on väga kehvasti, sinna oligi vaja nagu mingisugust uut inimest. Nojah, aga kui me tuletame, kui me räägime nagu stiilist ja nendest võtetest ma olen nõus, ma olen nõus, mis seal praegu kasutusel on? Rääkida veel nüüd, nagu nagu Kadri Simson on kirjeldanud oma viimast kohtumist savisaarega heitega ette, et kuidas sa, tüdruk julgesid üldse minu vastu kandideerida. Siis see, see viha peab ikka ikka metsik olema, nii et seal selles selles lahingus enam enam vahendeid ei valita. Erinevalt enamikest teistest poliitikutest Savisaar võtab tagasi isiklikult, ajab selle poliitilise isikliku poole alati nagu segamini või, või see ongi tema jaoks nagu mingi üks kompott. Tegelikult võiks vaadata ja ühe erakonna reitingut veel, mis on kuue protsendi peal jätkuvalt väga pikalt olnud. Eks see IRL, et et küsimus on selles, et kui kaua IRL siis nagu alla neelab, et vabaerakond ja EKRE püsivad juba kuid üsnagi stabiilsed toetusega seal kuskil 12 13 protsendi peal ja IRL kompab üha enama valimiskünnise ust arvavad muuseas see viis protsenti ja sinna alla teatud psühholoogiline piir, kus väga paljudel, kui see hakkab niimoodi olema, näiteks, et need viis protsenti ja neli protsenti ja siis jälle neli protsenti ja siis viise neli. Vaat siis läheb asi paaniliseks, aga paljude jaoks on erakonnas. Ma tean, et seal on juba hetkel, on nagu seis hapu ja, ja paljud on väga-väga närvis, aga tuldi väljaandjate erakonna esimees välja, tuldi välja justkui suure isamaa kaks null platvormiga, aga toetusnumbrites ei ole midagi muutunud, et et seletus seda, et meie teeme, ajame Eesti asja, teeme tööd igapäevaselt valitsusele, meediale reitingud, tähtsad on selline väljapoole ilus jutt, küll aga mõjub üsna õõnsalt. Et selles mõttes saab see huvitav olema, mida IRL? Kas ja mida see erakond, plaanid nagu ette võtta, sellised kosmeetilised muudatused ei ole seni edu toonud. Neil on ilmselge, selline strateegiline ideoloogiline probleem, et tegelikult on. Täna ja Reformierakond on see, mis Isamaa või IRL oli 10 aastat tagasi selline paremtsentristlik kergelt konservatiivne rahvuslik erakond. Noh, see on Reformierakonna, jah, ja aega jääb nende jaoks üha vähemaks. Sest et valimised võivad tunduda, et on kaugel siis kohalikud kohalike omavalitsuste valimised, aga aeg läheb ruttu ja, ja mida lähemale see tärmin tuleb, seda närvilisemaks ilmselt läheb ka nende käitumine. Ja siis on sellised valed otsused väga lihtsalt tulema, nii et. Eks näis reeglina hakataksegi siis tegelema selliste populaarsete või mõne hinnangul ka populistlike üksikteemadega tuuakse välja mingi mingi asi ja, ja hakatakse selle ümber nagu jaurama, et see on tõenäoliselt ja nad on seda juba teinud, nad on seda teinud ja samas ette, aga samas ma ei saa aru sellest, et et miks nad aru ei saa, et see nähakse läbi just et see nähakse läbi just. Kuulge, aga saate lõpuni ei ole väga palju aega, aga kuid rääkinud nendest pagulastest, kes Eestisse saabuvad ja ja nüüd ta siis lõpuks tõesti tulevad. Esimesed seitse, ma täpsustan, et need on esimesed 700, nii-öelda kvoodi Pakoodi. See selles mõttes on isegi natuke kummaline, et järsku nendele on nii palju tähelepanu. Aga pagulasi samadest riikidest on tulnud nagu kogu aeg vaos mujal, eks ole, palju ta juba elavad, eks ole, on saanud enam või noh, mõned vähem on saanud vist ka elamisloaajajad. Aga need nii-öelda kvoodipagulased, keda siis Eesti kokku on lubanud vastu võtta, peale poole 1000 aga esimesed seitse, siis tulevad tõenäoliselt järgmisel nädala all ja me teame praegu me teame muidugi rohkem, aga ütleme avalikult ei ole sellest rohkem väga palju räägitud, et nad tulevad siis Süüriast Iraagist ja Jeemenist ja ja perekondi üksikuid. Jaa jaa, majutatakse Tallinnasse ja Tartusse teinud, see on tegelikult ju nagu avalikkusest läbi käinud, et on üks viieliikmeline perekond, mitte kaks nagu üksikut meest, üks nendest meestest on inglise filoloog. Poliitiliselt tagakiusatud, teine on vist, mis on öeldud restorani omanik või midagi sellist. Ja siis on üks perekond ja araablase kohta öelda. Restorani omanik, toitlustusasutuse pidaja oli, see iseenesest ei ütle veel teine, sa ei ütle midagi, aga no ma saan aru, et, et inimene, kellel on mingisugune vähemalt on olnud mingi koht, kus ta on teinud süüa ja pakkunud inimestele süüa. Ja ootamas on siis 12 avaldust või toimikut. Et mis siis ka nagu Kreeka kaudu on. Meil on seitse, tulevad Kreekas, selle võiks nagu ära järgmisest Kreekast saame aru, et õigesti Meie asjaga tegelevate ametnike ja poliitikute arvamusest aru saanud, et et esialgu nende nii-öelda identiteeti ei ei avalikustata, et, et enne, kui nad on kohal ja ennast sisse seadnud, aga see on niimoodi, et nad ise saavad seda ainult avalikustada, et ma arvan, et riigile ei olegi seda mingit õigust, et jajah, aga ei öelda konkreetselt, et q täpselt, mis aadressil elama pannakse ja aga see ja see tuleb muidugi ka üsna ruttu välja, aga ootan. Mina tahaks öelda hirmu ja õudusega, et mis siis toimuma hakkab ja kuidas ajakirjandus hakkab nende peale jahti pidama muidugi ka küsima igasuguseid igasuguseid küsimusi, sealhulgas ega halvemat aega, kui see nädal selle seitsme tulija osas andis ikka leida. Ja, ja annaks jumal, et, et noh, ajakirjandusel jätkuks ka mõistust, et ja mitte neid, neid põgenikke kohe automaatselt siduda nende nende teistega ja, ja mitte luua nende ümber sellist, sellist atmosfääri, et et sa oled siin jumala eest, aitäh, et tulid, aga mida kiiremini siit jalga lased, seda, seda, seda parem. Et noh, eks eks siis näis. Seitse on muidugi nii kaduvväike number ka, et et kui me ei teaks, et koodi pagulased, siis see number iseenesest ei ole nagu mitte midagi. Nagu Jason mahuvad ühte ohtesse ära. Natuke pressida ei võta suurem autoga ja ja aga aga see, et algab meediajaht, nendele see on, see on täitsa selge, sest et ega ma ei tea, kas väga nagu meediajaht algab, aga aga noh, arvestades tõesti seda, kui väike Eesti on, siis tavaliselt sellised asjad tulevad välja, kuigi mitte alati meil on näiteks, on üks kontaan oma laagrist, eks ole, on Eestis elav inimene, keda ei olegi üles leitud, eks ole, meedia poolt ma ei tea, kus ta siin elab ja mida ta teeb ja mida ta toimetab. Minu teada mitmes toimetuses teatakse, kus ta elab ja tegutseb, aga võib-olla on meile näidanud ka mõnes mõttes sellist vastutustundetu tunnet, et mitte teda identifitseerida. Nojah, aga, aga need Süüria, Iraagi Jeemeni omad siis asuvad kuhugi elama, saavad riigi poolt ette nähtud toetust ja, ja kõik on, on täpselt nii nagu ka teiste siis alalise elu- ja töölaada inimeste, need toetused on väga pisikesed tegelikult, eks ole, mis meil on, et töötutoetus ja ma arvan, et see viieliikmeline perekond vist on niimoodi, et kui nad absoluutselt kõik nagu toetused iga inimese kohta nagu viieliikmeline, et siis nad võiks saada viie peale kokku mingi 750 eurot kuus mingid lastetoetused ja töötu ja mis iganes, eks ole. Noh, see ei ole nagu ma isegi mul on isegi raske ette kujutada, kuidas näiteks inimestel, kuidas nad hakkama saavad, sellise okei, nad saavad mingi sotsiaalkorteri, eks ole? Jah, et loodetavasti need need kulud on, neil on neil madalad. Aga igal juhul parem, kui, kui olla sõja jalus ja, ja, ja keskmine süürlane loomulikult. Siis kui, kui riigis veel rahu valitsuses loomulikult kõrgelt haritud süürlane mõtlen, teenis kordades ikka ikka rohkem, aga loodetavasti nad saavad siis ma kasutan ühe näite, et et Rootsi SVT, nende avalik-õiguslik televisioon On võttis ühe Süüria ajakirjaniku enda juurde tööle. Et 10 aastat oli töötanud Süürias ajakirjanikuna ja ja praegu töötadessete välisuudistetoimetusest, nii et ta oli väga pädev ajakirjanduskarjäär, tal oli väga hea inglise keele oskus, teadmised olid väga head ja ta sai kohe siis. Samas muidugi selliste üksiknäidete põhjal ei tohiks nagu. Me alustasime seal seda saadeti sellega, et, et siin on tööhõive on 20 protsenti, 30 protsenti noh, sellisel tasemel Euroopa erinevates riikides, eks ole. Just ma just räägin nendest Põhja-Aafrika Põhja-Aafrikast immigrante, jah, aga noh, ma saan aru, et meie oleme neid meie kvoodipõgenikke ikkagi väga selgelt nõuga sõelunud ja vaadanud, keda, keda sa võtad ja me ei võta päris sellist, kes lugeda, kirjutada ei oska, tööd teha ei taha. Nonii, head kolleegid, me oleme sunnitud siia panema nüüd punkti. Mikk Salu, Urmet Kook, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite saates ja soovime teile ilusat nädalavahetust.