Karl Mihkla on oma raamatus. Teie lapsed ja neiupõlve möödus Tammsaare Põhja talus karjasena ja talutüdrukuna võisite ligi 23 aastat oma silmaga näha naabritalu peremees. Ja millised on isiklikud mälestused temast? Mis oli viimane, ma ei. Aga see, mis ära pärssinna sinna läks siis ta tuli kohe kajas selle härjavärsi ära ja tuli kohe siis tal oli asja meili tulla. Ma olin ju kodu, Nemad olid kuusiku all ja ütles siis emale, et vaat, ma ajasin tosool taro parožis vanamehele sõdoraagi, põrozdaakab last peksma. Aga see oli tema oma piinavat. Ja läks, ma ei mäleta, kuidas see. Kohanimi oli, see oli üks 30 kilomeetrit meil teemal või mis ta oli 25. Kus ta siis omale pruuli tõi, kelle lapsed nüüd olid ja teine oli kirjanik ja Jaagupi pojad, olid kaks harp. KUI MINA praega isa Glen siis isale anti vaimliselt pähe oskust. See oleks hirmus tulnud Sykenbergile, kui mina neid peerisi praega mõtlen. Kui mina selle mõistuse Jurg surnud isa kodus, siis ma oleksin isa õigele teele juhatanud. Nende piiri rida radadega, mis seal need suured kraavid olid ja siis meie maa pealt 14 jalga metsa raiuti. See oli kõik vale ja pettus ja meie isa alttõmbamine. Sest sellel piiril ei ole mingisugust kõveriku sees. Kaardi peal. Aga kuidas tema põis neliteistkümmend jalga meie noort metsa ära raiuda? Nii et teil Cupitsat ja piirikivid liikusid, liikusid käigud. Kui liigutatud nii, nagu see maamõõtja ütlesin. Üks-kaks sammu, on see piirikupits meie maa sees rohkem kui õigus. Ja see läheb sealt. Selles meie läksime ühe korra ma nendega nüüd koos läksin sinna kitsest saarde sealt seda kraavikallast mööda. Kraav läheb piiri pealt, aga mis nad sohki tegid, sile piirist meie maa sisse. Aga kraav on ka, ma ütlesin, see piir peaks seal õieti aetama. Üks-kaks sammu, ta ütles, on meie maa sisse pandud, see. Piirikupits teie isa Peeter tuli Tammsaare tallu 30 üheaastase noormehena ja andis oma talu üle pojale 62 aastaselt. Mis te, Marta, arvate, kas isa selle aja jooksul suutis väga palju ära teha Andresena seal Tammsaare talus ehk romaani järgi vargamäel, kas te imetleti, isa, ütleme, tööde rohkust ja, ja saavutusi. Sessed Alt, leppade võsu, võsa oli kasvanud sealsele kruusaaugu kohas, ju ma olin kolme, nelja aastane laps. Kui see läks võsa ligi, sinna vahe peenrani ja tema tegi sealt hulga seda võsast oma kätetöö ja labi pajupõõsastega ja kust seepärast oli see saareaed ja istutas sinna silla aianurka, siis need saared Siis kividest põldude puhastamine kive olevat olnud nagu halle hunte varitsemas põllu peal oli küll, oli ja praegu on isa üks 420 meetrit kive kiviaedu teinud, tähendab põllu pealt koristanud kive ja nendest ei saanud vaheaiad ja üle 400 meetri ja see on need kiviaiad monumendiks. Teie isa. Mina olin juba siis töölaps kui lihtsalt hobune ja vanker viidi põllule nagu suht kartuli järelkorjamist ja lihtsalt korjasime väikeseid givegi põllu pealt. Ja vedasime ära. See oli nii kivile, Põltsi toatagune, kuusiku ja kopli poolt põld ühe koha pealt. See oli kruusane. Ja siis veel võitus veest Virtsuvate heinamaadega vees, lirtsulate karjamaadega kõik soode kuivatamine kravitamine, tal on seal ka tohutul hulgal kraave. Väga palju, palju sadu meetreid. Tema tema tegi ümber oma põllukraavi ja siis see kraav, mis sealt majad, sari jõkke läheb, see mina mäletan seda, ma olin pisikene laps, kuma ka korra neid kraavikaevajaid seal vaatamas käisin, isa kaevas ise seal ja ma ei tea, kas siis oli vanem vend, oli juba asja oli või oli tal võõras ka ei mäleta. Ja see, see kraavi koht on ju praegu alles ja kui seda väljaäärt kuiva tahab pidada, nüüd süvendakse see jõgi ära siis peaks need kraavid uuesti süvendama ja kuivatama, sisse kaevama, siis läheks seest, väljaäär oli kõige vesisem taga, pul tuli kuivem jõe poolt. Doviisa tahtmine ja töövõime ka oli. Eks ta oli haiglane ka, aga ega ta sellest hoolinud. See tema töö oli oma kätega tehtut. Viieköiteline tõde ja õigus. Jah, mina helistasin vääna vanadekodusse ja mulle seal öeldi, et Robertil ei ole tervisel midagi häda. Ainult temale peab kõva häälega rääkima. Nojah, aga muidu ta meenutab küll ta olevat väga huvitava jutuga mees. Niisiis, isa, isa Peetri elu möödus Tammsaare talus ühesõnaga väsimatu töömurdmise tähe all. Ja ja seda on küll. Sellepärast, aga 60 aastaselt juba erru läks. Ei eksatel. Nii. Kas kuidas te hindate ise isa iseloomu võrreldes nüüd Sikenbergi ka, kuidas oli isa iseloom? Seda ma imestan tema viisatahet, aga ta ei saanud teda muidu kätte. Sikenbergi Sikendule tuli kõrtsist ja manas vankris Ja, ja, ja siis tema võttis seal kääru peal kinni, rukkiväli oli ju seal seal seal toa taga ja siis ta tegi niisugust kahju ja, ja siis ta sai teda karistada, sest nad karistasid meie isa, seekord Eelmises ohtus ülekohtuselt. Ja siis ta tegi selle tembu. Kas isal oli ka väga hea meel, hea meel oli küll. Rääkis kodus. Ei, no miks me teadsime seda, ta ütles seda pärast avalikult. Sõja natukene paha mulle ütelda. Kuidas ma pean ütlema? Kuidas ma pean ütlema seda, kui ta oli vana naine oli surnud. Ja ma ei tea turism ahnii laste kohta, ütles ta siis sellest sõna meie kõikide kohta, see käis isa sõna siis. Aga kuidas ta hindas, et poeg Anton sai kirjanikuks? Ega ega seal ei olnud, ta ikka pidas neist lugu küll. Aga see oli nii kui üks, üks vahesõna, mis ta ütles. Sest et kui mina olin 23 aastane, kui ma sealt ei 21 aastane, kui ma sealt ära tulin, te olite 23 aastane, 23 aastane, olin kumu koitjärvelt, läksin linna, aga mina olin 21 aastane. Ja siis meie ta küsis minu käest kohe. Mis sa nüüd lähed ja kuhu sa lähed ja mis otstarbel ja ma rääkisin ära ja siis ta küsis otsekohe. Kas sa siis arvad, et see tööd siin toidab? Ja mina ütlesin isale, vaata, mina olen pisikese kasvuline. Füüsiline tööjõud on minul väike, kes mind tahab, aga istudes või jõuan mina omale leiba teenida, seni kui ma istuda ja eksam. Ja siis oli isa rahul ja andis õnnistuse. Ja siis ta hakkasite õmblejaks õppima Tallinnasse. Ja läksin Koigi järvele teise venna juurde, see sealt sain rohkem palka ja sealt tulin linna õe juures ja läksin õmbluskooli ja õppisin õmblema. Ja seda, seda meetodi pidasivad juba laatasid. Kui nüüd vend oli peremees, ema oli surnud, isa oli erus, enam asju ei ajanud. Ja siis veike kaksikvend Paul, see ma ei tea nüüd mäleta, mis kurja ta oli teinud ja õde ütleb. Poiss panin pöidla suhu, ma ei mäleta, kui vana ta oli, kas ta oli viie või kuueaastane. Pani pöidla suud, armastas pöialt imeda läks aupinu juurde ja siis tõi ühe sõrme pikkuse oksa oma peksuvitsa teks. Sest tõest teda süüa oli ikka vist väga pisike. Toob, annab siis õe kätte seal, hoidis naeru ja ütles, teepüksid lahti. Poissegi püksid oli ka, aga muidugi see tuli naer nii peale poisi karistamata. No vaat niisugune. Ja see on teada, ütle, meid oli nii palju ja kõik me olime ju koerust täis, elavad lapsed. Rääkige seda peol käimise lugu vastu isa tahtmist. Ja no see on ju, see on ju räägitud, rääkige veel üks krahh, räägin. Aga nüüd olen mina, mõtled, kui mina, minul meelde oleks, tuld, ma oleks enne surma isale seda ütlenud kuma viimast korda isaga koos. Tammsaaret osta ei saanudki teada, kuidas lapsed suured. Ta ei saanud ja mul oli sellest kahju ja mina oleks temale selle ära rääkida, aga mul ei tuld meelde. Näe, meie olime see laps, kes talle ette oleks rääkinud, Paul see sedasorti asjast miskit ei teadnud. Meie oli mooduga suuremad. Meie seda ei teinud, meie olime kindla kindla iseloomuga ja parteilased. Ja. Rääkige sellest, kuidas ükskord ülestõusmise püha ajal ei osanud poisid piiblisalmi lugeda enne söömist. No ja no seal annan mina lastele süüd. Isa laskis lapsi koolis käia, vennad käisid kõik neli Talvet ilusasti vallakoolis, mis seal all määratud oli, siis oli neil ikka väikene vene keeles uus ja, ja kõik kirjutada oskas, jõuad ja. Ja tuleb see. Sest ta tahtis ju oma päevast talitust teha ja see on ikka ei saanud keegi neid häid vorst, ta sõida, soodia vorste, süüa. Nii kasvatas Peeter Hansen teie isa oma poisse. Jah, aga mina annan seal lastele natukene süld. Mis rõõmsat ja ilusat on isast meeles, isa oli ka laulumees. Vahel mängis lastega koos. Vaat seda ma jään. Lastega mõtleme kõige esimene minu isapõlves. Ma olin seitse aastat noorem kui vanem õde, kui vanem õde abiellus ja see Te ei antud paanieed, asjad jätan rääkimata. Mis põhjal see oli? Ei antud mitte rah temale, millega ta oma pruut ehteid läksu. Ma, aga ta läks isaga. Ja siis tütar ütles, rääkis et tal ei ole ja mõtles vanema venna käest laenata. Ja isa ütles siis tütrele, mis sa siis nii muretsed? Meil on koorem peal, seal oli oma sigu ja lambaid ja võid ja kõiki niisukest väärtuslikku kraami. Lähme linna, müüme turule enne need maha. Ju siis ostame. Nojah, nii oli müüsivad koorma ära. Ja tütar ostis kõik, mis tal vaja oli. Ja see siis neid ämma siia äia siin nii väga vihastas, et isegi pulma aeguly tülis. Ja vaata, inimesed on ikka väga rumalad, kanged. Nii et teil oli kodutalus väga tihti tülisid ja pahandusi ja rasked rasked elu. Ja argipäev oli hai ja tööd oli palju. Aga nüüd, kas te olete vahel mõelnud nii, et teile tundub, et isa on venna poolt üsna täpselt edasi antud romaani Margot aga on ta nihukesi kohti, kus nui, võib-olla vend on natuke liiga kaugel muidu palju. Sest ega vendiga kirjanik ei tahtnudki ju täpsed koopiad anda tema oma fantaasiat. Aga mina ei tea kiusliku mõttes kiuslikkuse. Sest ega ta isale liiga teinud ei ole, ei ole Andrese kuju. Ega teised vennad-õed ei ole ka öelnud, et et antud oleks nagu isa kujuga liiga vabalt ümber käinud. Ei, ei ole nii, et kõik vennad ööd arvasid, et Anton on isakuju andnud õie enam-vähem õieti. Missugune on teil üks kõige ilusamaid mälestusi isast? Jään mõtlema see kui ta minu käest küsis minu elu muret, kui oma peale võttes ja mind õnnistusega kodust elas siis te tundsite ise armastad, siis ma tundsin, et ma olin isale kallis. Muidu ta ei oleks seda küsinud. Ja ta õnnistuse sõnadeks ei ütelnud, muudkui ütles ainult. Mine, Marta, maailma ela kui inimene. Ela kui risti-ini, mehe. Aga teie lapsed ikka läksid Tammsaare talust ära ja väga vähesed tahtsid jääda. Seda Teeven kujutab ka romaanis, kõik lähevad, kõik jätavad Vargamäe maha. Aga nojah, kõiki otsivad maha, sest ainult üks pidi ju saama. Ja see oli õigus, oli ju kõige vanemal vennal, aga Jüri loobus, Jüri loobus, sellepärast ta ütles mulle talu perenaist. Aga Jaan loovus ei olnud taluperenaist. Antonil olevat ka pakutud. Ei tea, minule pakkus küll. Aga mina ei võtnud. Kas see on õige, mis teie vend kirjutab, et lapsed noorem põlv ei armastanud seda oma kodutalu nagu romaanis kujutatakse teda vargamäe all. Et võib-olla kõik need tülid ja riiuldisoli naabri kaasa raske elu. Kõik see. Nuha tekkis tõrke. Vanemad olid juba jees väljas ja nad elasid ju väga ilusasti, ega neil süüd ei olnud, nende elul ja kysi nüüd tahtis sinna jääda, sest nendel kellelgi jäänud jäävad paika. Ei olnud. Tahtis sinna jääda igaüks. Me valmistasime selleks ette, et me jõuaksime ära minna. See tuli ju selletses jäämist, sinna ei olnud ju muul teel, ma oleks pidanud ainult vennale ümmatajaks jääma, aga mina läksin juba aastates vanemaks ja nii vanatüdrukut nemad ei tahtnudki, sest et perenaisel oli seda paha käskida. Nii et niisugust asja ei olnud, et keegi teie lastest ei oleks armastanud oma sünnist. Oleks ihanud sealt ära ja tahtnud sünnitalu tolmu jalgadelt maha pühkida. Nagu mingi vastumeelsus. Ei vaat seda ma küll põhja taluvast sest ma käisivad ju sealt tagasi ja käisivad väga armsa olekuga meie vähemate juures veel tagasi ja rääkisime seal. Aga teie vend Anton Hansen Tammsaare ei käinud 30 aastat pärast ema surma enam sünnitalus. Võib muidugi ei mäleta. Siis, kui tal juba nahine oli? Jah? Enne naist ka, kui ta koitjärvel elas. Oma vanema venna Jüri juures, ei mäletanud. Romaani tõde ja õiguse esimeses osas kujutatakse ennekuulmatut varrusid vargamäel. Pearu tõmbab pidulaua taga endal püksid jalast ja paneb need üle laua rätsep pale pähe. Otsad süldi taldrikusse kukuvad. Kaasaegsete mälestuste järgi on Pearu prototüüp Sikenbergi täpselt samasuguselt toiminud Anton Hansen Tammsaare isatalus üheksanda lapsena sündinud tütre Marta varrudel. Meie mikrofoni ees ongi praegu 90 aastane Marta kirjandusklassiku ainuke elus olev õde ja perekonnaliige. Lugupeetud Marta Hansen. Kas me ei rändaks vähe romaani tõde ja õigusradadel ja ei meenutaks Sikenbergi, kes on põhjustanud teie varude jõudmist kirjandusse? Ning küsimus pole loomulikult üksnes varudes. Sikenbergi ja teie isa vahel käis võitlus nagu romaanis Pearu ja Andrese vahel. Kas Sikenbergi ikka oli kõige kurja juur? Nägite ju seda üleaedsed ja tema pere väga tihti karja lapsena ja talutüdrukuna. Isiklikud mälestused olid nende rahvaga, minul niisukesed, mina nendega läbi käia ei tahtnud, nemad olid teise vaimueluga kui meie ja mina kartsin neid, sest nemad ei olnud õiglased, kummina olid karjalaps, loomad lasti kuusiku alla, ma ei tea, mis päev see oli kui kuidas oli, aga kuusiku alla lasti sel ajal loomad siis sööma, aga Jõks, noor värss oli teiste hulgas rassalt läinud ja läinud just Sikenbergi vilja. Aga seal oli vaja tees ja minul lapseepea krutitas, kust läks, see loov meie loomad aeda ei ajanud kujuli ükslaid diees, siis sealt nemad läbi ei läinud ja nüüd ma saan seal selle Sikenbergi, see lõhkus aia nii põlu ära, ajas selle looma sinna vilja ja siis ta oli kohe seal hakkama, seto talle kahju ei teinud, tegi jäljend sisse ja ajas looma tagasi ja siis ta saagis kuuse noore kuuse maha, pani sinna selleks, et, et seda aeda nagu parandada. Aga see aed ei olnud katki. Mina rehkendasin seda lapsepõlves ja käisin haavatamas kohe. Sest ma teadsin neid aedu, meil olid hobused, olid lahti, lambad ja kõik olid lahti ja Kulasse härjavärss, luid, sealt just seal Vulcani maas ja läks sisse, nii et Sikenbergi oli Sikenber, keegi ise aia katki, ajas looma sisse ja tegi jäljed. Niisuguseid tempe tegid väga teie isale, sest nala lugesid kohtus lakkama tilka ikka-ikka. Ega siis meie isa muidu ei ütlenud, kui südaöösel Tuleks melu teade, et mina saan oma isa kodu tagasi veel sinna rahupõlvemaale. Ma paneks oma naised ja lapsed koormusel kohe läheks, kas nii õudselt tüütas ta ära. Milliseid kohtuskäimisi teie mäletate? See oli vist see, mida ma mäletan. Kui ta meie isa käest seal laudataguse ja sauna vahepõllust, neliteistkümmend jalga või mis oli seal karja teeks oma looma jalgade alla, nõudis kohv too ees igaveseks ajaks, et siis tema enam meie isa kohtusse ei kaeba. Kahju tegemise ajal. Nii et need kohtuskäimisi tulid nii sookuivatamise, veepaisude piiriaedade pärast ja igasuguste muude küsimuste pärast. Albulased olevat öelnud, et selle kahe naabri kohta käivat vahetpidamata. Olen kust oli peremees? Hobused olid gaasikus, ma ei mäleta, mitu neid oli kolm või neli. No meil olid ikka salud ja vanad mõlemad, meie hobused iial seda ei teinud, sest kõrges oli see puu võru ja täissamba taha ja siis selle väravasamba taha. Ja hobused olid siis selle võru sealt ülesse kergi. Ta on välja tulnud, aga see oli, tähendab poja oma tegu. Poja, August, August Idegud, Mixickenberk kiusas teie talu seal, mina ei jutt, ütled muud midagi. Seal on üks salajane nägema ta vaimline võim, mis Nutra inimest taga ajab ennast kurja. See oli tema iseloom, ei ütle mitte tema paha, oli. Kas te teate midagi head ka temast sekenbergist ma pean seda jääma nüüd mõtlema. Ta olevat purjuspäi tahtnud, musisid osta, oli väga lõbus ja lusti täis mees. Miks? Ei, kas te mäletate onlakus talutüdruku musi eest, rubla perenaise musi eest kolm rubla ja poja pruudi musi eest viis rubla ja ja maksis ka seda poja pruudile ka ja. Poja pruudi käest võttist emal musi ja maksis selle eest viis rubla ja Peedu aeg läks tema sinna kaabi tulelahu, ta ikka oli lai mees ja lõbus mees. Ja küsis selle tüdruku käest musi ja andis tema kaasviis rubla, aga poeg oli ka sealt pidul. Ja poeg ütles, see ei ole minu tulevane naine, Need, kes minu isaatatistabet lakub ja jättis pruudi maha. Kas teie lapsed kartsite Sikenbergi? Ja ega nad ei armastanud teda. Mina, eriti, mina kartsin neid lapsi ka mina nendega läbi ei käinud. Kas teie vennas on Sikenbergi väga tabavalt kujutatud pea armunud kass Sikenbergi ja Pearu on üsna lähedased üksteisele. On küll ja minu vend ütles seda kui seda nüüd nõnda kirjutada, kui see elu tõesti on olnud seon kõlbmata kirjatööinimese kohta teha. Mina olen selles süüdlane, ma olen liiga avalik, ma ei oska ümber nurga mustlase püssimoodi sõnu saata, aga te käisite ikka ju läbi ka, kui olid varud, nii ka muud. Ühte leedu, mitte ühte pidu, ega ju see mind kud ei olnud või naabrid ei olnud ühe teise poole kutsutud. See oli nii ka kohtuskäimiste ajal, et kui varud olid või siis kuidas teie vend on Tões ja õiguses loonud teie isa Peeter Hanseni järgi Andrese kuju, kas teie isa oli Sikenbergi-le ka nii väärt vastane, kas ta oma kanguselt jäi palju alla või, või oskas ta temaga protsessida rehnutit pidada täitsa nagu võrdne võrdsega? Väga vaikne ja rahulik, ma ei tea, et vastu kiusu tegi rohkem kui ainult ühe korra. See oli seekord, kui ta Sikenbergi jõuab, peab ka kõige hobusega oma rukise viis hea saak jalad ümber ja see muidugi ta tegi enesele kahju, oli see tehtud, siis oli see möödas ja kuidas oli vahtraperekonna peale, kuidas ta oma lastesse suhtus, poeg oli juba peremees. Ja siis ta ütles oma elu kokku võetult. No mees, olen maas, sest naises saanud. Ainult portsjon. Tolasid, kas Peeter Hansen oli ka nii? Karm isa? Jah, mitte väga äkiline ta nii-ütelda minu aeg, kus enam ei olnud, aga Ta ütles ikka. Assinas acardi nuut, uisasuu sõnast ei kuula, ta oli siis juba last lamp, siis katsun käsitsi, niisugune seadus meil oli, kes ihkab kurja tennise karistada, sai? Teil oli seitse venda ja kolm õde. Isa pidi olemagi hästi, nii kuidas öelda? Kõva käega, kes näid, poiss, aga kasvataks, tuli üks kuutse. Harilikult ta ei keelanud lapsi pidule minemast, noh, noored inimesed, tahad Karapit teha? Tuli kutse laupäeva õhtul pidule. Aga väljas oli ka pakane, ilm. Õde läheb isa käes, küsib papa, kas sa lubad meid pidule minna? Mõtleb natuke, ütleb, et ei saa, see oli tema sõna. Ja lapsed ja vot kui lonti aga tuli videvik kõige vaikseks ja lapsed kadusid ära kodus taga, eks isa nägi seda küll. Nad olid viiekesti, antun ammust jaan, marja ja neti, mina olin liig pisikene laps alles, läksivad pidule. Aga isa pani uksed kõik kinni, ükski laps siis seisan, külmetage, aga see mina olen prae, Ma mõtlen seda, isa oli ikka liiga valijaga, lapsed oleks võinud ju teda põrutada. Küll pani uksed kõik kinni, siis seisa, lapsed tulevad tagasi, siis ei saa. Aga kuidas nad, kes selle peale antulvist tuli, selle peale tagant seal Tageriku otsast. Kaks venda võtsivad kolmanda oma õlane tõstsivot katusele ja kolmas läks unkas sisse, aga eks isa oli redeli jätnud sealt reialuse August Rei alla, läks redelit mööda alla, tegi seest realse väravad lahti, laskis lapsed sisse, seest uksed olid kõik lahti, neid ei saa kinni, ei olnud panud. Ja kõigeidsivad ilusasti oma poodidesse magama. Tuleb hommiku välja, lapsed magavad kõik voodis. Ja kui saab siis ülesse üks kord tõusivad ja kõne alla tuli siis isa küsis väga ilusti. Kus kohas teie sisse sai, tee? Jõuluvõi ülestõusmise püha hommiku, kumb see oli? Lapsed istuvad kõik, toit on laual, ema katab laua. Lapsed istuvad laua ääres, isa tuleb ka, istub laua, ütleb, et aga vanema poisile. Sel ajal oli vist, ma ei mäleta, Jaan oli vist jah. Või oli, Jüri, millal veel, mina ei mäleta enam, mina olin ikka liiga pisikeseks, sel ajal. Lugege söögipalve. No see väikene söögipalve, see oli meil kõigil koolis ära õpitud. Esimene ei lugenud, hakkas vasta. Teine ka ei lugenud, hakkas vastas. Ja kolmas ei lugenud. Tütarde käest, ta ei küsinud. Mis ta selle peale tegid. No mis ta selle peale tegi? Süüa ei saa. Toit pandis, safrea kasenurka. Ja naelaga olevat ta sahvri ukse kinni löönud. Lõi suure naelaga seal sahvri ukse kinni. Et emal oli tegemist, ta kutsus suuremad poisid appi seda ust lahti saada. Mis on teie vend, isa edasi andnud? Romaanis on isa palju muudetud, teistsuguseks tehtud, on peaaegu õieti seda edasi anda. Tema oli ju väga tugev, nagu ta ütles repsi all seda vägipulga vedamest ja tema oli omamoodi jõumees. Nii et nii nagu romaanis. Kujutatakse teda ka veel seal laulumehena. Ja tema oli küll. No vot, eks sellepärast kadedus ka tõusis, temal oli oma natukene kooliharidust oli saksa keelt ja ta elas, kasvas mõisniku hulgas sakslaste hulgast, miks ta ei oska vere mõisas Viljandimaal Dali mulk? Jah, Taevere mõis ja kuidas teine mõis oli, ta oli kahes mõisas rist. See, mis ta õppis sedasi talupidamise abi, nõuski, see oli mõisa mõisa õpetatud. Ka tema ei kirjutanud ajalugu, ta kirjutas Omaani kursiga mahlakust vaja oli, eks ta sinna lisas juur ka. Me käisime möödunud suvel augustikuul Tammsaare Põhja talus nõndanimetatud romaani vargamäel. Seal on kohusehävinud talu on uuesti üles ehitatud metsamajanduse ja looduskaitseministeeriumi poolt. Kas endine kodu tuul oli teile hästi ära tuntud ja mis tunne teil oli tulla oma kodutallu? Karjalaudad olid nii nagu nad ei oleks lagunud olnudki. Aga tubade hoone, see oli mul nagu natukene nigelam kui võib-olla ka ainult lapse mälestus, nigelam kui ta oli meie isa ehitatud, ma ei ole ennem näinudki, et mu isa talu nii ilus on, kui ma nõidsed enne seda ilu silmailutundmise silma mul nagu ei olnud. Venna 100 aasta juubeli ajal te sooviksite jälle tulla vaatama, kuidas see Tammsaare Põhjatalu on täiesti valmiskujul. Te olete 90 aastane, Marta Hansen, aga teil on hea tervis ja te olete lubanud ju elada 100 aastani. Lubatakse, kui lubadust peetakse, siis jah. Tuletan meelde natuke kasvõi isa, teeb tööd ja tegemisi ja ema ütleme. No mis ei saa tööd ja tegemist oli, mul on meeles, ma olin kolmeaastane, kui ta neid võsa siis raius seal oma labida ja kirvega seal toa taga Saraabiku pool välja pealsesse võsastik Ma mäletan, läks peaaegu vahe põllu, Keernaadi vahe Peeennoni. Ja see, kus see väli nüüd ühetasaselt sedasi kui kui, kui põld paistab ja tarvitada saab. See on kõik isa oma juuritud metsa alt kaevas kraavi, et vesi ära jooksis ja armastas nisu külvata põllu äärtele. Ja mina vaatasin kevadel siis, kui seal märg see põld oli, ta häälestas veel selle nisupõllu üle. Ja mina vaatasin, must maha oli ja ta oli seal möllanud ja et mis Neesushi kasvab. Ja kui ükskord see põld vilja kasvatasin, nisu kasvama hakkas, siis viis, kuus ja seitse aru, tõusis sellest ühes seen mõnest. Ja seep kõrs oli kui pilliroog kõva ja kui pikad pead seal olivad otsas, siis mina vaatasin, et kust tema seda põllutarkust olid. Põlluharimise kämput oli õppinud, kas nemad, mis vältas tõesti või? No värskelt, mitte ainult emi kunstväetist ei olnud. Ainult ajastas üle umbrohu pärast. Kidur oli ja aastas üle ja ja siis jättis, kasvab, aga küll oli ilus nisu, see oli just seal kopli ääres. See oli ju madal maa ja see oli ju kevade kaua seisis lume ja vee all, siis kui ta ja juba oli, siis ta pani hobustel peakotid valmis, noh, kui palju, mis seal oli, üks? Paar-kolm vana hobust oli ja seal Uudolivad teile võttis siis, kotid, pani koti kaeru peakotid ja Läksime siis mina olin pisikene laps, läksime pühapäeva hommikul, siis hobustele suurutu viima. Kuidas siis hüüdis ühe korrasoo soo? No siis olid need hobused nii kaugel, kui nad olivad, nad tulid nõmmel, muda käis neile üle pea. Selle isa Ühidmise peale. Ja need gaasikus olivad, seal oli ju vee all, see mõisasuu ajas ju meie Kaasiku peale vett ja meil ei olnud kuskile seda kraaviga ära saata. Suvel oli väline töö, talvel oli tisleritöö, siis ta tegi kapad ja pütid ja kannud ja suurmeister ja tema ju tegi selle lauaga ühes selle kõrva ja puutikuga olisi, kaan sinna nurkade vahele pandud ja ja siis viis seda peenikest kitsast vitsa, oli siis sealt kõrvast läbi, selle keskel kannunud, nii palju oli neid ja rohkem veel all. Aga see kann on sealt kadunud, ma ei teadnud ju isa raamatuidki kõiki kokku korjata, pärast ma leidsin aida vahel tema kapist. Vana kapi oli sinna viidud ja siis aidaa vahelt leidsin. Millised raamatud olid veel, mis, mis isal olid? Seal seal oli see palveraamat. See on nüüd muuseumis, ära olivad, lõhutud see usu ajalugu siis oli maailm ja mõnda oli siis ma-ilm ja mõnda siia jäi kõige vanema venna kätte koitjärvele ja see on, see sai selle tema esimese lapsele Almale Tartus. Ja ta andis vist muuseumisel, jah, ma-ilm ja mõnda ja mis tema seest kõik leida on. Ja siis Kalevipoeg. Kas see on ka antud vist muuseumi? Temal oli ju Kalevipoeg ka, minu teada. Oli ju selle aja haritud mees ja tema niisugused raamatud omale osta. Aga mina ei tea siis, kas ma õieti mäletan, oli, tuleb hirmunud raamatuga. Saaroni valge lill, temal oli ajalehtedel ajaleht seal käis. No need, mis poeg temale saatis, antul saatis temale. Mis oli sel ajal teataja ja teataja oli sel ajal? See. Miks sina nutad, kehenesing, saale, pruu? Meenud on üksi jäetud, siin üks. Meendaanüük seesi Tuutsee ning saale proov. Mees teen söögilauas Sööda teen söögilauas hing saale. Kaardidoosi VK algab ja oli üks ma püütaarla ups. Sa puuska. Wen ei saa appi rutata. Juusin. See oli, kas me. Ei saaks ta manual ma kui lapseks tuule, mu. Qq lausk, ookeaneku. Kuus. Saak. Tuua ta ka tammevaat. Qq suu. Segamini. Koos nii, et puud on jälle saanu Kuus P. Q-d tööle uuris ta Varro tööles katkes. Mul veeres pisar silmis valusasti. Vee ääres, bee silmis Loodsast kui Aadu jooma või et siin siin ma huvid. Oli komees. Meeks vot siin ma ei suuda ta joaska haaval tuus ütelda. Kaskaad. Ei, see oli ikka kodust la. Looki tuused koormat ei. Mees, tühjemad mõis, mul. Nii siiad mees. Bakuus mul. Ma nagu ott siin eest ka oma noorus, ta mees koadu, Noormehel tühje seinu. Bly eksati jääb, läks ära iga astme siitikarukarvukakutibeerepooja Välbakuti poole pükse, häpp, niiti, säälas, näod saaniti rõõmurõngas toas. Keepööris selga äppist nääris õnne, apteek, Kruuseootavas kuulati. Tuletame meelde, järsku oli, oli veel võib-olla, mida me lisame Emalausid või ütelda, missugune see laul oli varese kosjalugu laulatel üks sall, mis tuli ainult meelesellesse. Siis see alguses algus, salm oli, varblased ja varesed, meie vanad naabrid nagu päris sulased, seamullisõbrad. Ja siis oli see salm, kus ta Kosja sõitis üle mere Kuura maale. Vot seal on mustad varesed läks omale ilusat naist tooma. Siis seda, seda, seda pulmalugu, seda on ainult kaks salmi. Tere. Pandis Payus Kook tere. See vahva laul ja vana eestima. Raul aga, mis isal oli veel üks, see oot, räägi natukene seda, kuidas metsas jalutamise see laul oli? See, kui peiud õhtul kõnnivad, see oli esimese mailaul, oli vist, kui peiud õhtul kõnnivad ja neiud kaskis laulavad. Kui hüüab luigevile jääl. Viljandi pool peaks ju, kas siis tõesti need inimesed neil laulusi ei mäleta, see oli laul. Ma ei kirjutanud üles need kaks laulu, mõlemad vareselaulja ja see mailaul