Meie maa paljurahvuselise pere esimesed väljapaistvamad saavutused balleti alal pärinevad suure isamaasõjaeelselt aastailt. Kui revolutsioonieelsel Venemaal oli vaid kaks balletitrupi Moskvas ja Petrogradis siis 1940. aastal ilmusid ainuüksi Moskvas balletietendused kolmel laval Leningradis kahel balletikollektiive loodi Kiievi, Minski, Tbilisi, Jerevani, Taskendi ja paljude teiste linnade muusikateatris. Kasvavad üles uued Nõukogude balletikunstnike kaadrid. Kõik see soodustas vabariikide korreograafilise kunsti õitsele puhkemist. Valgevenes lavastati kroosneri rahvuslik ballett ööbik Gruusias, balanssi vaatse mägede süda Tadžikistanis Palazzon Johnny Lee liia. Muistend leiliistja müts nunnist on laialdaselt tuntud paljude idamaa rahvaste juures. See esineb soolistes traditsioonides laulude legendide ja eepiliste jutustuste näol Tadžikide usbekkide, Turkmeenide ja aserbaidžaanlaste juures. Nende rahvaste suured poeedid Fisuli nisa, nii Navoy ja teised on juba palju sajandeid tagasi need rahvamuistendid kirjanduslikult ümber töötanud luues nende alusel poeemid, mis on kogu maailmas tunnustust leidnud. Nende põimideszešeesid ja kujusid on kehastatud ka Nõukogude kunstis teatris, maalikunstis ja muusikas. Palazzon Janni ballett lei liia, näiteks nunn on jutustus kahe noore armastaja traagilisest loost. Pressinud sihvakasse neid. Nii veetleb ta ta ripsme, ainus tõus, kui südamete läbistaks, et kuumalt tuikab gaselli vaade leebe, malbe, tal nii erutav, siin idataeva. Tal tõmmud palmikud on jõudeni ja hüütaksegi teda nagu öölehmi. Seda kaunist neidu armastab, karjus kais. Kuid vastavalt tavale ei saada olla kohaliku valitseja tütrele lei Liile vääriliseks kaasaks. Suurest murest, kaotab kais mõistuse. Teda nimetatakse nüüd meelsin Nuuniks mõistlusetuks. Ta käib üksi kõrbes ringi. Lei liides bootlik isa on oma tütrele kaasaks valinud rikka Immnzalomi. Ei meelitussõnad, hinnalised kingitused ega ähvardused suudavad äratada leiliis poolehoidu Salumi vastu. Karistuseks suletakse lei liivanglasse. Otsustanud pigem surra. Kui me Nuunile truudust murda, surmab neiu end pistodaga. Vanglasse ilmub metronoom. Nähes surevat eliid, haarab, möödusime, nunud leili rinnas naa. Ja torkab selle oma südamesse. Kui oli möödunud päevast mõnijale siis nende kandmine kerkis lilleaed. Pelgupaigaks, armunud noor käin ja kõigist paigust palverändureid. Ning igaüks, kel rada siia viis, sai lohutust ja õilist rahusiit. Hauaplaati embas hellalt käega. Külm kiviravis tervendava väega. Nõukogude balletimuusikas on tähtsal kohal Aram Hatšhaturjan looming. 1939. aastal Moskvas toimunud Armeenia kunsti dekaadil etendust suure menuga Hatšhaturjan esimene ballett õnn. Mõni aasta hiljem juba sõja ajal, kirjutas Hatšhaturjan uue balleti kajani milles ta osaliselt kasutas eelmise balletimuusikat. Valletkaja. Nii lavastati esmakordselt 1942. aastal kiirabi-nimelises teatris ja pälvib tänaseni vaatajaskonna armastust. Balleti süžee jutustab Nõukogude Armeenia kolhoosnikute elust meie kodumaa rahvaste sõprusest Nõukogude inimeste võitlusest vaenlasega, kes püüab takistada nende loovat tööd. Kajane muusika on ebatavaliselt värvikas. Armeenia rahvamuusika alusel loodud tantsudes väljendatakse mitmesuguseid tööprotsesse. Näiteks puuvillakogumist. Mitmekesiseid rahvamassitantsud kuuluvad balletiga ja need parimate episoodide hulka. Leskinka, kurdide tantsu ja temperament, mõõkade tantsumuusika on tulvil päikesevalgust ja elurõõmu. Hatšhaturjan ballett Spartacus valmis 1954. aastal jaan võitnud laialdase populaarsuse ka väljaspool Nõukogude Liidu piire. Pöördudes küll kauge mineviku poole, kirjutas Hatšhaturjan teose, mis on sügavalt kaasaegne teema kui kama humanismi ideedest kantud vaimu poolest. Mõned kriitikud heitsid mulle ette taganemist kaugesse minevikku, ütles helilooja. Kuid mulle tundub, et nad eksivad. Spartacus. Ajastu on erutav ajalooline epohhi inimkonna elus. Praegu, kus paljud rõhutud rahvad võitlevad oma vabastamise ja rahvusliku sõltumatuse eest. On Spartacuse kuju omandanud erilise tähtsuse. Ja luues oma balletimuusikat, püüdes saavutada Vana-Rooma atmosfääri edasi anda pilte kaugest minevikust, tundsin ma alati Spartacuse vaimset lähedust meie epohhile, meie võitlusele igasuguse türannia vastu. Rõhutud rahvaste võitlusele imperialistide agressorite vastu. Erutav jutustus Spartacuse ülestõusust on helilooja poolt edasi antud kirglikult ja haaravalt. Balletipartituur on kirjutatud laias dekoratiivse smaneeris. Muusika on kõikjal väga tantsuline nii lüürilistest stseenides kui ka dramaatilistes kohtades. Balleti meloodiline rikkus, been, harmoonia, rütmiline teravus ning orkestrivahendite mitmekesisus lausa hämmastavalt kuulajalt. Võitluses rasvase leegioni tega on Spartacus kandnud kaotusi ja taganeb. Temaga koos on Friidia. Ta ulatab Spartacusele kilbi, suudleb mõõka ja õnnistab võitluseks kuid südames aimata lähenevat katastroofi. Juba on Crassuse väes algavas ebavõrdses võitluses langevad sportlased ning hukkub ka mehiselt võidelnud Spartacus. Lahinguväljal on kõik vaikinud. Ainult riigija nutab Spartacuse surnukeha kohal. Kirjanduslikud alusel on loodud ka gruusia helilooja Aleksei mad Savariaani ballett otello. 15 20 aastat tagasi oleks juba ainuüksi sellise loomingulise ülesande esitamine olnud ennekuulmatu. Peaaegu absurdne. Nüüd oleme aga selle balleti sünni tunnistajaks. Spilissi ja Leningradi teatrite lava võlgneme eelkõige tänu Libretistile ballettmeistrile ja nimiosatäitjale vahtanc saabukjaanile kell juba ammu tekkis mõte luua ballett Veneetsia Mauri tragöödiast säilitades Shakespeari tragöödia. Põhilised süsiilised liinid lisas sabokiaani terve rea täiendavaid episoode, mida tingis korreograafilise lavastuse spetsiifika. Matsu variaani muusikas on selgesti märgata Prokofjevi muusika mõjutusi. Kuid samal ajal annab natsa variaani omapärane käekiri hotelle partituurile gruusia koloriidi. Just nagu oleks Shakespeare'i tragöödia ümber jutustatud vaevaltmärgatava gruusia aktsendiga. Desdemona magamistuba viimases vaatuses. Miks nii muutunud on hotell? Mis on juhtunud? Desdemona leia rahu. Üks sünge mõte vaheldub teisega. Bakuus hundovi nimelise ooperi- ja balletiteatri laval läheb juba hulga aastaid suure menuga aserbaidžaani helilooja garaagarajevi ballett seitse kaunitari. Teose süžeeallika x on aserbaidžaani klassiku Isamyyboimid peamiselt poeem seitse kaunitari. See on jutustus noorest rahvaraamist, kes on ükskõikne oma rahva ja maa saatuse vastu. Selle asemel, et muret tunda riigi heaolu eest unistab ta seitsmest muinasjutuliselt kaunitarist. Salakaval ja võimuahne visiir tõotab talle, et nende armastuses leiab unustust igapäevases askeldus. Ese mures. Idamaise lossi ühe saali seinu kaunistavad seitse portreed. Igalt pildilt vaatab vastu kaunitar, kes on naeratav, tumedalt, sädeleva silmapaariga. Kes mõtlik, tõsine. Vaatleme meiegi neid kaunitare. Garaagarajevi teine pallit kõuerada on muutunud väga populaarseks ja leidnud lühikese aja jooksul tee ka väljaspool Nõukogude Liidu piire. Balleti libreto kirjutas Juris loonimski Nõukogude lugejaile hästi tuntud Lõuna-Aafrika kirjaniku Abraham siin romaani kõuerada motiivide alusel. Romaani ja balletiliin on tihedas seoses tõsieluga selle tähtsamate sotsiaalsete probleemidega. Kangelaste saatuses on väljendatud kodumaa ja rahva saatus. Võitlus armastuse eest muutub võitluseks elu eest sest armastus avab inimese silmad ja annab talle jõudu selleks, et kinnitada tõde. Inimene jääb inimeseks olenemata nahavärvist. Balletimuusika on haarav. Selle loomisele eelnes põhjalik töö Lõuna-Aafrika folkloori ning rahva eluolu ning ajal uurimisel meloodikas, harmoonias teravates, rütmides, orkestri värvides. Me kuuleme heliloojad taotlust edasi anda Aafrika rahvamuusikale omaseid iseärasusi. Lõuna-Aafrika lõputud avarused, siin on kerge hingata, võid unistada koolist, mille mulatist õpetaja länni kavatseb külas avada. Võid meenutada seltsimehi, üliõpilasi. Võid mõelda saril. Ent seal ongi sarvi. Ta on otsustanud esimesena rääkida oma armastusest. Nende pilgud kohtuvad ja länni katab silmad. Kätega ta ei tohi vaadata valget tüdrukut isegi siis, kui ta armastab teda rohkem kui elu. Õrnalt eemaldab Sarri noormehe käed. Silmuri jäi. Nad on maailmas täiesti üks vabalt õnnelikud ja Olen pannud pea armastatu, põlvedel ja säri laulatele vaikset hällilaule. Kuid noorte armastajate saladus tuleb ilmsiks. Janad hukatakse. Nad armastasid teineteist, see on kogu nende süü. Kõlab neegrist õpetaja maa kohe. Tema ümber kogunevad inimesed värvilised ja mustab. Meie maal on armastamine kuritegu. Seepärast peame tegutsema. Nende ees avanevad sünnimaa piiritud avarused. Silmapiirile kerkivad tinahallid, pilved. Kogu öö lööb välku ja müristab. Äike vaibub vihase rongkäigu ees, milles sammuvad värvilised ja käsikäes.