Kaunist hommikut kõigile raadiokuulajatele. Minu nimi on Urmas Viilma ja ma olen Pärnu-Jaagupi kirikuõpetaja. Kas olete vahel mõtelnud selle peale, et vanasti siis, kui meie vanaemad-vanaisad noored olid või isegi veel varem mitusada, isegi 1000 aastat tagasi oli elu kuidagi huvitavam, mitmekesisem või ettearvamatu? Me oleme ju kõik kuulnud kuulsatest maade avastajatest leiutajatest, teadlastest kes on oma teadussaavutustega teinud revolutsioonilisi muudatusi ajaloos ja maailma mõistmises. Isegi piibli vana testamenti lugedes kipub tekkima küsimus miks jumal enam tänapäeval nõnda inimestega ei suhtle, kui omal ajal mil ta Noa Aabrahami või Moosesega isiklikult kõneles ning neile juhtnööre jagas. Oleme ju kõik kuulnud ütelust, et tänapäeva noored on hukka läinud. Kas see tähendab, et me justkui ei väärigi enam sellist suhet jumalaga kui oli esiisadel või rohvetitel? Sellele küsimusele vastad tänane piiblitekst Heebrea kirja esimese peatüki kahes esimeses salmis. Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu on nüüd päevade lõpul meile rääkinud poja kaudu kelle ta on seadnud kõigi asjade pärijaks, kelle läbida on maailma teinud. Paljude teadlaste unistuseks on olnud jumala saladuste paljastamine. Aastasadade jooksul on ära ja lahti seletatud paljusid asju, mis varem on olnud vaid usu küsimus. Olgu selleks siis avastused ma tiirlemisest ümber päikese või kasvõi evolutsiooniteooria. Teatud ajajärgul on teadlased tundnud end kõikvõimeliste maailma seletajatena kaasaegsete prohvetitena, kes kõik senised usu sallaldused lahti seletavad. Teadusega on tahetud uskuja isegi jumalat surmata kuhu aga sellega tänaseks välja jõutud? Mitte kuigi kaugele. Iga uus avastus on vaid olnud kinnituseks, et jumal on oma loomistööd tehes olnud ülimalt ettenägelik ja põhjalik. Inimene. Kuigi ta nii väga püüab, ei ole jõudnud loomise lähedalegi vaid ainult kopeerimise jahvimiseni sest on takerdunud siia mateeriasse aheldatud maise maailma külge. Tänapäeva teadusprohvetid võivad küll pikendada inimese eluiga mõnede aastate võrra kuid kinkida igavest elu. Nad ei suuda. Seda, suudab vaid jumal läbi oma poja. Ainult Jeesus Kristus võib kinkida meile elu ja selleks pole vaja ei katseid ega keerulisi eksperimente. On vajavaid usku jumala päästeplaani ja tema tahtesse kinkida meile igavene elu. See ongi kogu teadus. Ja see on tänasel päeval võrratult rohkem, kui oli Aabrahamile Moosesele. Meil kõigil on täna reaalne võimalus pärida igavene elu ja seda ikka vaid läbi usu. Mitte ära seletatud faktide või teadussaavutuste. Kes usub, see elab, ütleb pühakiri. Kas sina usud? Meie palvetame? Anna meile andeks, meie oskamatus uskuda. Ja tahe ikka ja ainult kõike oma silmaga näha ja oma käega katsuda. Valgusta oma õnnistusega, tänast päeva, kõiki, kes meie ümber meie pereliikmeid, töökaaslasi, sõpru-tuttavaid, samuti neid, keda me ei tunne kuid kes samuti sinu abi vajavad. Issand, õnnista meid. Aamen.