Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Arvata, et pole vahet, kas lause on kirjutatud paberile või ekraanile lasen lause koosneb sõnadest ja need omakorda tähtedest, mis üheskoos aju kallal toimetades kutsuvad esile midagi mõtlemise taolist. Oleme lugemisoskusele uhked ja seda võetakse arvesse riikide arengutaseme hindamisel. Lugemine on üks olulisemaid informatsiooni edastamise meetodeid ja tõenäoliselt kõige olulisem kogunenud teadmiste edasiandmise viis. Ometi ei ole lugemine inimesele loomulik tegevus. Eluks vajaliku info hankimisel on silmad üliolulised, aga lugemine rikub silmi. See on suhteliselt lühike, kes ajalooga kultuuriline nähtus. Evolutsiooni ei ole märgikestesse kodeerimisest arusaamist pidanud oluliseks. Ja meie ajus puudub lugemiseks välja kujunenud selgepiiriline keskus või regioon. Lugemisel aktiveeritakse ajus mitmeid eraldi asuvaid ja enamasti mõneks muuks liikluseks loodud alasid. Jalgrattasõidujoonistamise, laulmise või isegi toidu valmistamisega võrreldes nõuab lugema õppimine oluliselt mahukamat ja aju manipuleerivamat pingutust. Kuid tulemus võib olla suurepärane. Veeritud informatsiooni mõistmiseks omandatud meisterlikkus võib pakkuda rõõmu elu lõpuni. Kannatada saanud silmade ette hangitakse prillid. Lugemise oskust hakatakse nõudma lastelt, nagu ise polekski pidanud tundide viisi piinama silmad kleepunud paberile trükitud tähtedel. Või siis EKRE pikslite moodustanud tähemärkidel. Kui pilk heita mõnda kaasaegse masse kooli klassi mis toob meid nüüd algupärase küsimuse juurde tagasi, kas on vahet, kas paberile kirjutatu mõjub teisiti kui ekraanile kuvatav ja selgub, et vahe on olemas. Küsimus ei ole sama, millele vastas mõne aasta eest Nicolás kar raamatust triiv madalikule. Kari mure oli tema lugemise keskendumisvõime langus ning suutma jälgida pikemat teksti, milles ta süüdistas ekraanilt loetavaid peamiselt lühidaid ja kergeid ning valmis infopalu. Pikemalt argumentatsiooni minemata annab sisust aimu raamatu teemadel kirjutatud artikkel püsiva pealkirjaga. Ega Google meid järsku rumalamaks muuda. Kari lugemisvõime muutuse taga oli internetis esitatama teksti sisu. See on aga olulises osas erinev. Pelga teksti pinna mõju küsimusest. Kaufman Carnegie Melloni ülikoolist, Yammeri plane kantaat maaülikoolist kuulusid 300 vabatahtliku peal, kas paberil ja ekraanil trükiturul on erinev mõju esitatud info omandamisele. Katse tehti mitu ja erineva lähenemisstrateegiaga. Näiteks anti uuritavatele lugeda ühte ja sama teksti vastavalt paberil ja ekraanil ning teise järel viktoriini vormis. Kuidas nad teksti mäletavad? Paberilt lugeda. Nad suutsid oluliselt paremini teha jutustuse sisust üldistusi samas kui ekraanilt lugejad olid paremad. Konkreetsete detailide osas. Järgnenud katses paluti tutvuda nelja väljamõeldud auto tehniliste parameetrite kirjeldustega. Et siis hilisemas küsitluses jõuda selgusele, milline autodest oleksid tehniliselt kõige parem paberilt lugeda natest suutis valida õige auto pea kaks kolmandikku võrreldes ekraanigruppi umbes 43 protsendiga. Nii võib siis juba märgata paberilt lugemine soosib suure pildi nägemist, üldistuste tegemist ja abstraktsemaid arutelu. Ekraanilt lugemise tulemusel jäädakse rohkem kinni konkreetsematesse info paladesse, nägemata siis suuremat pilti võib olla Neilt lugemine, energiakulukam ja see sunnib lugejat haarama infokõrtest, röövides või vähendades materjali seostamise abstraktse mas mõttekujud, tõstes formova kontekstiga. Üks uuringu autoritest võrdles ekraanilt lugemist tunne nägemisega, kui lugeja keskendub peamiselt hetkel kogetavale detailsel informatsioonile. Noh, kindlasti ei ole esitatud tõendid piisavad tugevamateks väideteks. Aga juhul, kui need uuringud vastasid ehtsa efekti on ju põhjust olla murelik miljonite ekraanide ees õppivate ja töötavate inimeste maailmast arusaamise osas. Kas sina saad sellest aru?