Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Aprillis möödus 400 aastat William Shakespeari surmast. Kulus kirjanik, suri 23. aprillil 1616, olles 52 aastane. Pühitsetakse surma-aastapäev, sest keegi ei tea, millal ta sündis. Keegi ei tea ka, kuidas on kõige õigem viis tema nime kirjutamiseks sest tänaseni säilinud materjalides on imest kuus versiooni ja kõik on. Erinevad muuhulgas leidub ka kirjaviisid nagu Shapeere ja Shaks Berd. Täna kasutatakse tema enim levinud nimevormi. Mida kirjanik ise pole kunagi kasutanud? Shakespeari uurijate hinnangul mahukas loomingus kolm teost, mida võib pidada originaalseks ülejäänud meestliku Cancuni sõna kasutuseni välja on probleeme vähemalt tänapäeval. Sisuliselt sellest ta seda, mille kohta nentis sajandeid hiljem Pablo Picasso saades omakorda siis tagantjärele tunnustust hea õpetuse eest Stjevitšopsilt. Et kehvad kunstnikud laenavad, head kunstnikud, varastavad. Nendel kaugetel aegadel oli. Ideede uuesti kasutamine normaalne, loomeprotsessi osa. Alles hiljuti lisandus loomega valvsus plageerismi ja piraatluse suhtes. Ilmselt saaks seisbirdena sõnakasutust ülistavate kiidusõnade asemel hoopiski kohtukutse tundnud Shakespeari uurijad. Ta on veendunud, et tänapäeval poleks kuulsa sulemehe talent õitsele löönud. Seal oleks. Kadeduse kultuur eos suretanud olukord on teatraalse kurvavööndiga, sest Shakespeare'i loomingut edendatakse igal aastal kindlasti sadades teatrites ja kirjastatakse sadades tuhandetes väljaannetes täiesti tasuta. Oleme muutmas küsimuse loomingut tekkest, küsimuseks Loomingu omandist. Loomingu sidumine omandiküsimusega pidanuks algupärase idee järgi stimuleerima lisa looma. Reaalsete aga on juhtunud. Vastupidi ja olemasoleva omandiga püütakse konkureerivat ärkamist lämmatada mis omakorda stimuleerib süsteemi vastast leidlikkust. Järgnevas pole küll otsest seost autoriõiguste temaatikaga, aga sellise võib siia juurde lisada täiendava. Riigina ja tehnoloogiaajaloo kurioosumina arvutil on olemas, seda moodustavad raudvara töörežiimi käivitamiseks ja arvutis jooksu töötavale tarkvarale sisendeid väljundeid vahendav programm, paraehk BIOS. Arvutite algusaegadel oli kogu BIOS-i kood väljatrükina arvutiga kaasas et uudse tehnoloogiahädade ja kiiresti lisanduvate uuenduste olukorda valitseda. Arvutit polnud laiatarbel kaup ja selle omanikul teeleti inseneri nutikust. Ajad muutusid ja personaalarvutite levikuga hakkas end ilmutama kadedus ning ahnus. Kui personaalarvutite standardiks. Kujunenud IBM-iga nõndanimetatud kokkusobiva raudvara platvormi valmistajad kasutasid IBMi BIOS-i koopiaid mille peale esmalt kadusid lähtekoodi väljatrükid. Ja siis saabusid kohtuga ähvardavad hoiatuskirjad, mis keelasid koopiate kasutamise. Aga kuidas tagada standardist kinnipidamine? Üks tänaseni biosse valmistab ettevõtte, mõtles välja nõndanimetatud puhta ruumi skeemi. Ruumi sisenesid programmeerijad, kes olid esmalt kohtunikult vandunud et nemad pole IBM-i koodi näinud. Neile selgitati, mida see kood peab tegema ja seejärel kirjutasid nad uue biosi, mis võis olla IBM omaga kokku langeb, aga seda vähemalt ei olnud kopeeritud. Tagasi Sekspiri juurde tulles, siis tõenäosusteooria järgi võib lõpmatu aja tingimustes juhuslikult tegutsedes sundida ükskõik mis kaasa arvatud see eksperdi 37 näidendit. Juhusliku tegutsemise võib usaldada. Ahvile, kes ei ole Shakespeari lugenud? Nähtus, tuntakse kui lõpmatu afi teoreemi, mida on isegi praktika. Kas järeleproovitud aega saaks kokku hoida, kui trükimasin anda piisavalt paljudele ahvidele ja gruplit? Pole see tegid tosin aastast proovi ning püüdsid motiveerida Kuut pingdani Loomaaia makaaki kirja tööle. Tulemus oli paljulubav. Pooleteise kuuga sündis neli ja pool lehekülge teksti. Enamus sellest sisaldas S-tähte. Aga äsja prooviti loogikat twitteri säutsudega. Club teatri fuajees on arvuti, mis kammib läbi. Teri säutsu poolt lootuses leida näidendi jaoks vajalik sõna. Olukord on ahvidest vaid natukene parem, sest twitteri kasutajate sõnakasutus on ahtakene. Pealegi Sheczpirk keeleuuendaja, kasutades kaasaegses keeles harvaesinevaid väljendeid. Projektiga loodetakse twitteri puhastada, lammutada sõnu 37-le näidendile ja 154-le soneetile. Kuigi tegelikult vist ikkagi loodetakse saada tähelepanu.