Kaunist isadepäeva hommikut kõigile isadele aga ka kõigile teistele, kes tänasel hingamispäeval raadiote ette olete asunud. Mina olen Pärnu-Jaagupi kirikuõpetaja Urmas Viilma. Kuna on isadepäev otsisin piiblist ühe isalikult õpetava kirjakoha õpetussõnade raamatu neljanda peatüki esimesest salmist alates. Kuulge, pojad, isa manitsust. Ja pange tähele, et õpiksite arukust. Sest ma annan teile hea õpetuse. Ärge hüljake mu juhatust. Kui ma alles olin oma isa poeg, õrn ja ainus oma ema hoole all. Siis õpetas mind isa ja ütles mulle. Su süda hoidku minu sõnu. Pea mu käske. Siis sa jääd elama. Taotle tarkust, taotla arukust. Ära seda unusta. Ära kaldu kõrvale mu suu sõnadest. Ära seda hülga siis hoiab sind. Armasta seda siis see kaitseb sind. Tarkuse algus on see. Taotle tarkust ja taotle arukust kogu oma varanduse hinnaga. Pea seda kõrgeks. Siis see ülendab sind. Kui sa seda süled siis austab sind. See paneb sulle pähe, ilupärja kingib sulle kauni krooni kuulama, poeg ja võta vastu mu sõnad. Siis saab sulle palju eluaastaid. Ma õpetan sulle tarkuse teed, ma juhin sind õigesse rööpasse. Kui sa seal käid, siis on su samba. Ja kui sa jooksed, siis sa ei komista. Haara kinni õpetusest, ära lase lahti. Hoia seda, sest see on su elu. Ära mine õelate rajale ja ära astu kurjade teele. Jäta see. Ära, käi seal. Hoidu sellest ja mine mööda. Sest nad ei saa magada enne, kui nad kurja on teinud. Neilt võetakse uni, kui nad kedagi ei ole saanud panna, komistama. Sest nad söövad õeluse leiba ja joovad vägivalla veini. Aga õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud. Õelata tee on nagu pilkane pimedus, nad ei tea, mille peale nad komistavad. Mu poeg, pane tähele mu sõnu pöörama kõrmu kõnede poole. Ära kaota neid enesel silmist. Hoia need oma südames, sest need on eluks sellele, kes need leiad. Ja terviseks kogu tema ihule. Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu. Saada enesest ära valelik suu ja hoidu huulte väärusest. Su silmad vaadaku otse, su pilk olgu suunatud ettepoole. Pane tähele oma jalasuunda, siis on kõik su tee kindlad. Ära kaldu, paremale ega vasakule. Hoia oma jalge kurjast. See on jumala sõna. Kogu see loetud tekst on kantud isalikuste õpetusest oma lastele. Kuulge, pojad, isa manitsust ja pange tähele, et õpiksite arukust pöördub isa oma poegade poole. Ta kõneleb ajast, mil ta ise oli veel noor oma vanemate hoole all. Ta annab edasi oma isalt kuuldud tarkust ja õpetust. Ka tänapäeval on mitmetes peredes säilinutu saalomoni aegne perekondlik kasvatuse õpetuse traditsioon kus vanemad on oma laste jaoks esmasteks, aga ka kogu elukestvat eks õpetajateks, nõuandjateks, juhendajateks. Kooliharidus on see, mida lapsed ja noored mujal ammutavad. Kõik see rajatakse just sellisel juhul vundamendile mis on kindel ja kõikumatu. Õpetus, ja elutõed, mille laps kodust eluteele kaasa võtab, on tähtsaimad ja väärtuslikemad kõigest muust. Seda muidugi juhul, kui vanemad on oma õpetust jaganud suure armastuse ja hoolega. Õnnistus, mis jumala poolt laste näol vanematele on antud on ainukordne. Lapsevanematena ei tohime seda õnnistust jätta lihtsalt maailma ja saatuse hooleks. Vaid meil on võimalus seda õnnistust mitmekordistada õpetades, juhatades ning suunates oma lapsi tõelises jumalakartuses ja omakasupüüdmatus ligimesearmastuses. Üks asi, mida iga lapsevanem oma lapsele kindlasti õpetama peab on lugupidamine ja austus teadmiste, arukuse ja tarkuse vastu. See on, millel on tõeline väärtus ja mille poole tasub püüelda. Just seda õhutab tegema ka tänane kirjakoht. Tõeline elu tähendab tarkuse, õigluse ja aususe poole püüdlemist. Mille poole aga püüeldakse tänapäeva Eestis. Materiaalne küllus, tasuv töökoht, perspektiivikas haridus, külluslik elu. See kõik ei ole sugugi vale, kuid need asjad ei tohiks olla eesmärgiks. Omaette. Tarkus tähendab ka hoidumist kõigest kurjast ja ülekohtust. Riiusti õelusest, valesti silma kirjalikkusest. Sest õelate tee on nagu pilkane pimedus, tunnistab kirjakoht. Selle asemel tuleb käia tarkuseteedel, sest seal pole võimalik komistada. Tuleb haarata kinni õpetusest, sest see on eluks sellele, kes seda kalliks peab. Ja terviseks kogu tema ihule. Süda on see, mida tuleb hoida üle kõige muu sest sellest lähtub elu. Isa, kes on tänase teksti kirjutanud peab oluliseks rõhutada ka seda, et me jälgiksime, kuhu suunas meie jalg astub. Et me ei kalduks liialt paremale ega vasemale. See on hoiatus äärmustesse langemise eest. Tähelepanelikkus, tasakaalukus ja arukus kõigis oma ettevõtmistes ja töödes-tegemistes. See on tõeline tarkus, mis viib jumalakartliku eluni. See on, mida tuleb taga nõuda ja mida oma järeltulevatele põlvedele õpetada. Meie palvetame. Armas taevane isa. Õnnista tänasel isadepäeval kõiki mehi, kes on saanud isaks oma lastele või ka kasulastele. Anna neile tarkust õpetada oma lastele ausust, arukust, ligimesearmastust ja jumala kartlikust. Hoia kõiki kodusid ja perekondi riiu ning vägivalla eest. Ning aita meil mõista, et sina taevase isana tahad meile kinkida parema elu nii siin, selles maailmas kui ka oma taevases kuningriigis. Sinu nimel. Aamen.