Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on neljapäev, Kaheteistkümnenda maipäevaga ja mina olen toimetaja Kärt Kelder. Riigikogu jõudis haldusreformi teisel lugemisel läbi hääletada 55 parandusettepanekut 121-st järgmisel nädalal jätkatakse. Paljudele. Vägivallajuhtumid jäävad lahendamata, sest Eestis puudub ööpäevaringne ohvriabi. Spetsialistide hinnangul aitaks ööpäev läbi tagatud ohvriabi rohkem vägivallatsejaid ka reaalselt kohtu ette viia. Narvas toimunud julgeolekuteemalisi konverentsile tõdeti täielikult välistada Venemaasuunalist ohtu ei saa, kuid uue Donbassi tekitamiseks Narvas eeldusi ei ole. Brasiilia Senad peatastena president silma fusseffi ametivolitused, mis võimaldab alustada tema tagandamise protseduuri. Kusseffi süüdistatakse riigieelarvega manipuleerimises. Pärnu linnasadamakaile planeeritakse korterelamute ehitamist. Linn soovib enne planeeringu kehtestamist arhitektuurikonkursi läbiviimist. Tartu kõrgema kunstikooli professor Peeter linnab koostas mahuka raamatu Eesti fotoajaloost. Kogumik saab Eesti fotograafia rahvusvahelisse konteksti, aga tuleb ka välismaal tegutsenud Eesti fotograafide tegevust. Amandus Adamsoni Russalka esimesed ekspertiis tulemused on selgunud. Kuju seisab kindlad graniidi sisse paigutatud pikkadel raud varrastel. Nüüd tuleb analüüsida ka varraste seisukord. Deniss Karpak langes Itaalias toimuvatel Finn klassi purjetamise maailmameistrivõistlustel 10.-le kohale. Eeloleval ööl ja homme päeval on selge ja vähese pilvisusega ilm. Päeval võib saartel sadada hoovihma. Õhutemperatuur on öösel pluss kuuest kuni pluss 11, maapinnal kohati miinus kahe kraadini. Päeval on sooja pluss 16-st kuni pluss 22 kraadini. Riigikogu pidas järjekordse maratoni istungi seekord haldusreformi teemal. Uku Toom räägib lähemalt. Täna veidi enne kella kahte lõppes eile kell üks päeval infotunni kalanud ja sisuliselt katkematult, kuigi viimased 11 tundi üsna üksluiselt kulgenud istung lõpp oli selline juhataja Jüri Ratas. Panen hääletusele 55. muudatusettepaneku, palun võtta seisukoht ja hääletada. Tulemusega poolt 11, vastu 37, erapooletuid ei ole, ei näinud ettepanek toetust. Liigume edasi 56. muudatusettepaneku juurde, seal on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun. Palun Konservatiivse rahvaerakonna nimel seda hääletada ja enne seda kümneminutilist vaheaega. Aitäh ja alati kaasneb sellega on meie tänane istung lõppenud. Ma tänan teid. Soovin teile jõudu meie. Haldusreformi arutamist alustati eile õhtul kell üheksa ja esimesed kuus tundi olid siiski küllalt täisarutelu ja kõnesid. Alles siis läks venitamiseks. Tõsi, opositsiooni venitamistaktika on erinevad põhjused. EKRE ütleb, et haldusreformiga püüab koalitsioon oma mõjuvõimu laiendada. Keskfraktsioon kinnitab, et reformil lihtsalt puudub sisu. Üks näide Erki Savisaare sõnavõtust. Olen nõus, et kohaliku omavalitsuse korraldamine reformimine on vältimatu ja vajalik kuid ma ei ole nõus sellise kiirustamise ning pealiskaudsusega, mida arutatav eelnõu ette näeb. Antud eelnõu on täiesti absurdne ja sisutühi. Sisaldada said vaikimistasu vallavanematele ning abstraktseid elanike arvusid. Deerume kõik opositsioonierakonnad esitasid hulgaliselt parandusettepanekuid. Andres Herkel Vabaerakond. Vabaerakonna mured ja muudatusettepanekud selles on seotud peamiselt kahe aspektiga, üks on see, et mida teha kohalik kogukondade kaitseks ja teine pool niinimetatud keri mände ring või valimispiiride nihutamine võimuerakondade positsioonide kindlustamiseks. See on ka paraku selle eelnõuga üsna läbinähtav. Ei arvestatud teiste opositsioonierakondade ettepanekuid, ei arvestatud ka vabaerakonna omi. Põhiseaduskomisjoni esindaja Siim Kiisler põhjendas seda nii. Üldine põhjus, miks nendest kahjuks ühegagi ei saanud arvestada, on see, et nad ei ei käinud kokku selle selles seaduses kirjeldatud haldusreformimehhanismiga langenud lihtsalt selle loogika Cocottide arvestamisel ei oleks see seaduseelnõu enam olnud selline, et nad ei olnud lihtsalt sedalaadi ettepanekut. Nagu alguses kuulsite, jõuti täna läbi hääletada 55 parandusettepanekud 121-st. Lihtne aritmeetika ütleb, et vaheaegu jätkub veel umbes 11-ks tunniks. Seega lõpeb selle eelnõu teine lugemine järgmisel kolmapäeval kusagil õhtul kella üheksa paiku. Paljud perevägivallajuhtumid jäävad lahendamata, sest Eestis puudub ööpäevaringne ohvriabi. Spetsialistide hinnangul oleks ööpäevase teenuse korral on võimalik rohkem vägivallatsejaid ka kohtu ette tuua. Jane Saluorg jätkab. Kuriteo korral on süüdimõistva kohtuotsuse langetamiseks vaja tõendeid usaldusväärsemaks tõendiks on ohver. Paraku otsustavad kohtupraktika põhjal ligi pooled vägivaldse suhte ohvriks langenud naised kriminaalmenetluse käigus loobuda ütluste andmisest, räägib ringkonnaprokurör Raul Heido. On olemas ka mõningaid uurimusi, et ohver pöördub politsei poole alles peale 30 kolmandat vägivalla juhtumeid, siis ta hakkabki mõtte oma edasise elu peale. Ta peab mõtlema selle üle, kus ta peab edasi elama, kuidas, milliste vahenditega lapsi kasvatada. Siin tekivadki, nagu öeldakse, esimesed tõrked selle osas, et ohver mõtleb kõige selle üle, vahel tulevad meelde isegi paremad päevad koos elatud päevad, vägivallatseja, aga ja ta kasutab oma seadusest tulenevat võimalust ütluste andmisest keelduda. Nii jääb lahendamata hulk vägivaldseid peresuhteid. Heido sõnul on probleem mitte niivõrd ütluste andmisest loobumisest, vaid asjaolus, et kannatanu ei saa nõu ja abi esimestest kriisiminutitest alates. Olemasoleva riikliku ohvriabi, ma julgen öelda, on küll üsna tugev, aga riikliku ohvriabi ei paku ohvriabiteenuseid ööpäev läbi riiki, kohvi abi pakub teenuseid ikkagi tööpäeviti ja tööaegade aga need sündmused toimuvad meil 24 tundi. See on ka nüüd selliseks vajaduseks, et kui me tahame suurendada nende kriminaalasjade hulka, mis jõuavad süüdimõistva kohtuotsuseni, siis kindlasti me peame ohvrile antavat ohvriabi muutma. Ööpäevaringseks. Naiste varjupaik nõustamistelefon töötavad küll ööpäevaringselt, kuid need on ajutised lahendused, mis laiemat pilti ei muuda. Tartu Tähtvere avatud naistekeskuse juhataja Pille Riversi sõnul vajab naine pikkaajalist tugisüsteemi. Praktika on selline, et varjupaika tulla, Mclepitakse siis kokku kas sotsiaaltöötaja või ohvriabi töötaja kaudu. Kohalikud omavalitsused ei paku valve sotsiaaltöötajat võib-olla Tallinnas, aga Tartus lähivaldades, kus meie põhiliselt tegutseme, sellist võimalust ei ole. Varjupaigas viibimine iseenesest võib mõneks ööks päästa elusid, aga ta ei pruugi tuua muutust. Kas olenemata kellaajast koheselt reageeriv ohvriabi suudaks olukorda parandada? Raul Heido. Kui ohvri jaoks saavad, ütleme ühe kahe päeva jooksul lahendatud esmased sotsiaalsed majanduslikud vajadused, siis me ei ole selle probleemi ees, et ohver keeldub politseiuurijale andma ütlusi ja hiljem kohtus keeldu Valdma jutlusi, et sellisel juhul on meil tegemist ikkagi koostööd tegeva ohvriga ja sellistel juhtudel on kindlasti ka kriminaal menetluse eesmärk. Et lisaks sellele, et me suudame lahendada sotsiaalmajanduslikud põhjused, et me suudaksime ka karistada vägivallatsejaid Lennart Meri konverents tegi ametliku avapäeva eelväljasõidu Narva Narva kolledžis arutleti, kuidas mõjutavad Euroopa Liidu ja Venemaa pingestunud suhted julgeolekut piirilinnas. Jüri Nikolajev annab teada Vaatamata sellele, et kaks aastat tagasi Putini poolt välja käidud Venemaailmadoktriin on läbi kukkunud ja Ukraina idaosas loodetud edu ei saavutatud, on Eesti jätkuvalt Venemaa strateegilise huviobjektiks. Nagu kinnitab Haadsoni Instituudi Venemaa analüütik Andrei Pyonkovski. Hübriidsõda jätkub ja provokatsioonide oht püsib. Putinil on suur hulk probleeme, varagalik majandus on läbi kukkunud, elatustase langeb, elanikkonnale on vaja midagi pakkuda, et oma võimu õigustada näiteks välispoliitiliste edusammudega. Putin sooviks väga proovile panna NATO valmisolekut viienda artikli täitmisel nii täielikult välistada ohtu Venemaa suunalt ei saa. Seda Cheebeets jettide punghilisel. USA Atlandi Nõukogu teadur Ben nimo nimetab Putinit võimaluste otsiaks. Ehk kui sekkumiseks on pinnas soodne, siis seda ka tehakse. Eestis pole aga praegu ei separatistlikke liikumisi ega teravaid rahvuspingeid, mida Venemaa võiks ära kasutada. Teoreetiliselt, kui Narvas juhtuks midagi pronksiöö sarnast, siis annaks Putinile võimaluse venelasi eestlaste eest kaitsma asuda. Kuid 2007.-st aastast on palju muutunud. Narvas mäletatakse pronksiöö kogemust, uut Donbassi ei soovita ega taheta anda Putinile võimalust sekkumiseks. Võidenkondlik Yopaczynizi. Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori Kristina Kallase sõnul on Narvas separatismi teema täiesti alusetu ja keskenduda tuleks muudele väljakutsetele. Aga peaksimegi tegelema majandusega mitte kogu aeg tõstatama seda lojaalsus küsimustest just nimelt tegelema nagu majandusarenguga, et inimestel oleks tööinimeste, oleks turvatunne, inimestel oleks kuuluvustunne ja siis kaob võimalus ka naaberriigi presidendil leida see võimalus siin tegelikult, et ega ei saa tekitada seda rahulolu siin sellega, et hommikust õhtuni panna küsimärgi alla siinsete inimeste lojaalsust. Ka seisukohti esindas konverentsil Maria Shippovskaja. Inimesed, kes elavad siin, nad tegid oma valikud, nemad on eestlased selles mõttes, et nad elavad Eestis ja nad tunnevad, et siin on nende kodumaa, nad tahaksid elada normaalset nagu kõik teised. Samas nagu kinnitab Kristina Kallas hakkab Venemaaga edaspidi negatiivselt mõjutama rahvussuhteid Eestis. Sellepärast, et kogu see Venemaa rahvusluse tõus ja oma rahvusliku identiteedi otsimine ja Kukruse Ruskii Mir kontseptsioon ei toeta seda, et rästi venelased tugevamini integreeruksid Eesti riigiga vaid pigem lõhestab neid, tuleb paraku arvestada. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Ja välismaale Brasiilia senat, peatastena president silmagusseffi ametivolitused, mis võimaldab alustada tema tagandamise protseduuri, kus effi süüdistatakse riigieelarvega manipuleerimises. Hosseffi ütles oma pöördumises avalikkusele, et ta ei ole süüdi ning leiab süüdistuse olevat katse riigipöördeks. Kaalul on austus valimiskasside vastu, Brasiilia rahva suverään, Anne tahe ja põhiseadus, leiab ta. Senat toetas menetluse alustamist häältega 55 22 vastu. Ajutiseks riigipeaks saab asepresident Michel teemer. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan süüdistas Euroopa liitu silma kirjalikkuses Ankara kehtestatud tingimuste pärast võtta vastu terroritõrje seadused Schengeni viisavabatsooniga liitumise eest. Euroopa liit ei anna türklaste viisavabadust, kui Ankara ei täida oma osa kokkuleppest, hoiatas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker täna varem vastuseks Türgi presidendi keeldumisele Euroopa Liidu tingimusi täitmast. Viisavabaduse lubadus moodustab osa Euroopa Liidu märtsis sõlmitud rändekokkuleppes Türgiga, mille alusel on Ankara lubanud üle Vahemere Kreekasse jõudvad põgenikud tagasi võtta. Euroopa Liiduga viisavabaduse saavutamiseks tuleb täita 72 kriteeriumit. Euroopa Komisjoni hinnangul on Türgil viis neist endiselt täitmata, teiste hulgas on täitmata terroritõrje seaduse muutmise tingimus. Euroopa Liit ootab Türgit mõistete terrorist ja terroriakt tähenduse kitsendamist, kuna blokk kardab, et seadusi võidakse kasutada ajakirjanike ja poliitiliste teisitimõtlejate vastu. Suurbritannia referendum Euroopa Liidust lahkumiseks võib Põhja-Iiri konflikti uuesti lõkkele lüüa, hoiatab Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier. Kui Ühendkuningriik Euroopa Liidust välja astub, tekib Iirimaa ja Põhja-Iiri vaheneb taas piir. Saksa ministri sõnul on üks Iirimaa esindaja öelnud, et põhjaeri konflikt on praegu rahulik ainult sellepärast, et piiri ei ole. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker hoiatas samal arutelul, et Brexit oleks katastroof. Euroopa vajab Suurbritannia tuge, Junckeri külastada Suurbritanniat enne 23. juunireferendumit. Tagasi Eestisse ärimees Rein Kilgile kuulub Aktsiaselt, TransCo soovib ehitada Pärnu sadamakaile korterelamud. Detailplaneeringu algatamise korralduses seisab, et kuna tegemist on atraktiivse ja linnale olulise piirkonnaga, tuleb enne planeeringu vastuvõtmist viia läbi avalik arhitektuurivõistlus. Ester Vilgatsi lugu Kalda kaks kinnistu kuulub transcomine ja detailplaneering algatati juba mullu veebruaris. Selle eesmärk on kalda kaks kinnistu kruntideks jagamine ehitusõigusele, järgmine äri- ja korterelamute ehitamiseks. Tänava ja parkimisalade määramine ning piirkonna liiklusskeemi väljatöötamine nähakse ette alad reisisadama ja turuga seonduvate tegevuste arendamiseks. Pärnu abilinnapea Rainer Aavik. Tegemist on siis Kesklinna silla kõrval asuva alaga, kuhu planeeritakse ka kruiisikaid ja samuti on siin varasema planeeringu järgi päris suur ehitusõigus olemas. Tegemist joonest Salaga aluspind on sellel kuni 3100 ruutmeetrit ja võib sinna ehitada neljakordse kuni 14 meetrise hoone. Kas need tingimata tulenevad elamud? Täna on siin põhifunktsiooniks ikkagi äri, aga see hõlmab endas ka näiteks külaliskortereid, et minu nägemuses võiks allkorrusel olla näiteks mõni korralik restoran ja peal siis nii äripinnad kui ka mõned külaliskortereid, mis seisus kõik see praegu on sellest täitsa sassi saada, arhitekt liit hetkel siis kooskõlastab neid lähtetingimusi selle jaoks, et saaks läbi viia arhitektuurikonkursi, et siia tuleb siis avalik arhitektuurikonkurss, kus siis arhitektid saavad oma parimat nägemust sellest alast välja pakkuda ja arhitektuurikonkurss oli hinna nõudmine täpselt nii, et linna avalikus ruumis tavapäraselt ikkagist konkursi nõue on. Transkami juhatuse liige Kaspar Kokk Momendil saame aluseks võtta eskiislahendust, mis on esitatud detailplaneeringu algatamiseks ja saame aluseks võtta muinsuskaitse poolt esitatud eritingimused. Ja kui me võtame selle mahu, mis on muinsuskaitse eritingimuste järgi sinna lubatud ja selle eskiislahenduse, mille parkija linn algatanud detailplaneeringu, siis see maht tänamissehitektidele nii-öelda ette seatakse, on 13000 15000 ruutmeetrivahelisi koguma. See võib olla ka üks hoone ja ma arvan, et arhitektuurselt oleks ilusam see jagada erinevateks hoonetega. Kaspar Kokk ütles, et elamute ehituseks võib minna aasta-kahe pärast. Ester Vilgats, Pärnu. Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia osakonna juhataja professor Peeter linnad on 176 aastat Eesti fotograafia ajalugu kogunud kokku ühte raamatusse. Madis Hindre räägib lähemalt. 1944. aasta 24. septembril, kaks päeva pärast seda, kui Nõukogude väed vallutasid Tallinna seisab fotograaf Eric Sooverre ühes naise väikese tütrega Saksamaale viival laeval. Parasjagu toimub põgenike registreerimine ning just siis step soove. Refoto, mis illustreerib äsja Peeter linnapi sulest ilmunud raamatut aga kaant ning seda fotot peab professor linna püheks Eesti ajaloo kõige mõjukamaks. Foto on kolme neljandiku osas täidetud inimestega, kes igaüks vaatab omas suunas. Ükski pilt umbes 200 inimese sellisest grupist ei lõika teise pilgu telge jääb mulje, nagu nende inimeste vahel ei olekski midagi ühist. Just see pilgukeel räägib seda, et tegemist on niisuguse hetkega. Kas me jääme ellu või saame surma. Kas me pääseme siit minema, võime, jääme tundmatu jõugeta. Eric Soovere põgenikutee ning inimesed, keda ta teel kohtas, on jäädvustatud ligi 1500-le fotole kuid ometi on see vaid üks vaade toonasele ajale. Muuhulgas pildistasid eestlased Siberi vangilaagreid, pildistas ikka sõda ja selle koledusi, aga fotodel on jäädvustatud ka näiteks metsavendade elu ning kõik see muudabki neljakümnendat Peeter linnapeaks, Eesti fotoajaloo kõige huvitavamaks ajaks, kuid kindlasti mitte ainsaks huvitavaks ajaks. 19 sajand rahvusliku liikumise ajastu väga huvitav periood, kus eestlased hakkasid sakslastele vastu, kus 1871 Reinhold sahker tegi esimese poliitilise fotolavastuse, kus lõigatakse siis katki Saksa pastori kõne teksti ja samas 19. sajandil osa eestlasi otsustasid Austraaliasse näiteks kuld otsima minna või miljonärideks Aafrikasse minna või tegutseda fotoaparaadiga lausa abordellides. Kui soovite, et neil on ka kõik väga huvitavad, huvitavad perioodid. Peeter linnapi koostatud raamat Eesti fotograafia ajalugu 1839 kuni 2015 koondab endasse enam kui 600 teost, nende seas nii kaunist kunsti kui natuke realistlikke ülesvõtteid kaevikutest. Peeter linnabki sõnul on piir kunsti ja nii-öelda tarbefoto vahel alati väga hägune olnud ning sõltunud ikkagi pigem auditooriumi. Fotograafi otsusest, mis aga kogu fotokunsti ühendab, on selle võime jäädvustada ajalugu. Sestap on linnapi sõnul oluline uuridega photography eneseajalugu, kuid mis saab edasi? Fotograaf lastel on ajalugu, aga on sellel ka tulevikku. Peeter linnap, kes oleks võinud. Näiteks kaheksakümnendatel aastatel ennustada, et tegid digitaalfotograafia, et ma oleks ettevaatlik nende ennustuste, küllap jääb selles mõttes, et video ei söönud filmi välja, film omakorda ise olnud teatrit välja foto nagu kardeti surnud maalikunsti välja ja ehklutajad muundub ühest vormist teise nagu. Kadriorus asuva Amandus Adamsoni Russalka esimesed ekspertiis tulemused on selgunud. Tõnu Karjatse teeb ülevaate. Russalkat uuritakse esmakordselt röntgeni ja georadari abil, et saada teada, milline on Tallinna ühe tuntuma monumendi seisukord, räägib Linda Line. Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor. Salka jalgades eest mõlema jala seest lähevad alla kaks vaia, et üks ühest, teine teisest, need on umbes kuue sentimeetrise läbimõõduga ja, ja umbes siis meetri peale, et nad lähevad meeter allapoole graniidi sisse. Ja siis umbes meetri peal on selline ankur, mille külge nad on kinni pandud, selline metallplaat, et see on see info, mis tänaseks oleme saanud. Seda infot meil tõesti varem ei olnud, nii et täiesti uus teadmine See on aga alles esimene etapp. Nüüd tuleb analüüsida, milline on kuju, sisekarkassi seisukord ja selle analüüsi valmimiseni läheb veel aega. Laimu sõnutsi on nagu oluline teada seda, et Russalka kuju on monumendi külge kindlalt kinnitatud. Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris tubavik ütles, et kui hakatakse tegema konserveerimise puhastamistöid, on vaja saada ka metallvarraste proovid. All ongi näha ka sedasama metalli osa, mis läheb sinna kivi sisse, nii et kivi ei pea üldse murdma, saab seda proovi teha praegusel kujul ja kohapeal. Ilmast räägib nüüd lähemalt sünoptik Merike Merilain, palun. Külma kõrgrõhuala edelaserv on öösel Eesti kohal ja öökülmaoht püsib veel sel ööl. Päeval laieneb lõuna poolt meie poole soojema õhuga madalrõhuala serv ja tuleb jälle suvine päev. Öösel on selge ja vähese pilvisusega kuiv ilm, puhub ida- ja kagutuul kolm kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kuus, saartel kuni 11 kraadi, maapinnal langeb kohati miinus kaheni. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, saartel võib kohati hoovihma sadada. Puhub ida- ja kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 16 kuni 22 kraadi. Sõna nüüd sporditoimetusele, kui spordiuudised võtab kokku Karl Mihkel Eller. Deniss Karpak langes Itaalias toimuvatel Finn klassi purjetamise maailmameistrivõistlustel tänase võistluspäeva järel üldarvestuses kolmandalt kohalt 10.-ks. Regati esimestele päevadel esikohta hoidnud eestlane pidin ära leppima sõitudes 19. 23. ja 16. kohaga. Siiski pääses Karpak viimasena homme peetavasse medalisõitu, teine eestlane, Lauri Väinsalu on kokkuvõttes 51.. Eesti korvpallikoondise kapteni Kristjan Kanguri koduklubi varese on Itaalia väljaande laaberi Alpina sõnul pakkunud eestlasele lepingut järgmiseks hooajaks. FIBA Euroopa karikasarjas finaali pääsenud Itaalia kõrgliiga klubi Varese soovib iga hinna eest kinni hoida kahest välismängijast Christian kanguriste kris slaidist vahepeal Itaalia ajalehte Delfi. Korvpalli Eesti meistriliiga pronksiseeria saab täna alguse Tallinnas, kus põhiturniiri kolmas Tallinna Ülikool Kalev võtab vastu neljanda meeskonna. Raplawise. Kolme võiduni mängitava seeria esimene lahing toimub Audentese spordihallis algusega kell 19. Meeskonnad on tänavu vastamisi olnud kuuel korral, mõlemal on kirjas kolm võitu. Korvpalliliigas NBA jõudis tiitlikaitsja Golden State Warriors läänekonverentsis finaali, alistades kodusaalis 120 521 Sportland Schweilblesusi ning võites seeria mängudega neli. Üks. Võitjate parimana viskas Klay Thompson 33 punkti. Teises läinudöises kohtumises alistas Toronto Raptors kodusaalis Miami Heati 99 91 ja asus seeriat kolm. Kaks juhtima. Võitjate resultatiivsemana Märder persoon 34 punktiga. Maailma tennise teine number šveitslane Roger Federer kaotas Rooma Masters sarja turniiri kolmandas ringis maailma 15.-le reketile Dominic tiimile kahes geimis ning tunnistas matši järel, et võib loobuda osalemisest Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel. 34 aastane Federer jättis eelmisel nädalal seljavalude tõttu pooleli Madridi Openi. Prantsusmaa lahtised algavad järgmisel pühapäeval. Aitäh sporditoimetusele, sellega on Päevakaja lõppenud. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.