Muusika see on midagi irratsionaalset mõistetamatut ning tema mõjus inimesele on midagi müstilist. Ta lõi meie meeleolusid paisata ühest äärmusest teise kuid anda ka sisemise rahu ja tasakaalutunde. Paljude teiste kunstiliikidega pole muusika võrreldav juba sellepärast, et ta on ebamateriaalne. Täna muusikale võib inimene hingeliselt areneda. Ja vähemalt hetkeks näib kõik paremana. Muusika see tähendab helid on kõige alus. Sest ka meie päikesesüsteemi liikumine on muusika, mida inimkõrv tema madaluse tõttu kahjuks ei kuule. Piiblis on öeldud, et looja lõi inimese enda näo järgi. Järelikult on ka inimene looja. Mis teda selleks sunnib? Mozart vastas sellele küsimusele nii. Kui selleks on vaimu sisse rõhub ja piinab, seda peab tegema. Seda tehakse ega küsita ses suhtes midagi. Mozart üksgeniaalsem helilooja on nagu särav täht kes seob läbi enda kõik teised ajastud üheks muusika tähtkujuks. Oma peegeldub muusika vähemalt barokist kuni tänase päevani. Ta on inspireerinud nii oma kaasaegseid kui ka praegu 100 heliloojaid. Öeldakse, et geeniuseks ei saada, vaid sünnitakse. Siiski ei peeta geeniuseks neid, kes on lapsepõlves suurt imetlust äratanud. Ajalukku jäävad ikka need. Kes tipptasemeni jõuavad täiskasvanu eas? Kontsert oli kõrgtasemel kogu oma elu kuid selle saavutamiseks ei oleks piisanud ainult andest. On väga levinud arvamus, et moodsertile oli kõik ülikerge ja tänu suurele andekusele ei pidanud ta teoste kallal suurt vaeva nägema. Üks helilooja austajatest, filosoofiaprofessor nimetšekk toob asjasse selgust oma kirjeldusega. Mozarti valmisid kõik teosed sellise kiiruse ja kergusega mis esimesel pilgul võis tõepoolest näida rutamisena. Ta partituuri mustandeis leidus harva parandatud või maha kriipsutatud kohti. Kunagi ei kasutanud ta loomingu jaoks klaverit ning enne kui ta kirjutuslaua taha istus, oli tal peas juba lõpetatud teos. Sellepärast osutus tal kirjutamine kõige kergemaks vaevaks, mille juures ta sageli lobises või naljatles. Ka Mozart ise on öelnud, et eksivad need, kes arvavad, nagu oleks kõik kergelt saavutatav. 1787. aastal kirjutas ta Don Juani proovide ajal Prahas oma sõbrale. Keegi pole kulutanud nii palju tööd kompositsiooni õppimisele kui mina on raske leida heliloojad, keda ma poleks uurinud ja tihti isegi palju kordi. Mozarti nõudlikkusest annavad ettekujutuse ta järgmised sõnad kus probleemiks on ooperi süžee leidmine. Ma olen 100 ja vahest enamgi raamatut läbi vaadanud, kuid ei ole peaaegu ühtegi leidnud, millega võiksin rahul olla. Mozarti nõudlikkus ei olnud suur mitte ainult enese vaid ka teiste vastu. Sellepärast ei võtnutega meeleldi õpilasi. Üldse oli Mozart terve elu pidevas ajapuuduses ning loominguga pidi ta tegelema kas hilisöösel või varahommikul. Jalutades või sõpradega vesteldes keerlesid tal peas muusikalised ideed ning tundub, et muusikast ei lahkunud ta hetkekski. Sellepärast polegi nii hämmastav Mozarti teoste suur hulk vaid nende muusikaline küpsus. Loomulikult arenes ta looming üha suurema täiuslikkuse poole. Kuid juba 13 aastaselt kirjutatud teosed olid tolleaegsetele heliloojatele tõsiseks konkurentsiks. Suurte isiksuste iseloomust ja tõekspidamistest on alati väga raske objektiivset pilti luua. Mozarti ja ta isa kirjavahetus on aga selleks piisavalt tõepärane, et teha järeldusi. Tundub, et just tänu isa auahnusele jõudis Mozart väga kaugele. Isa ei jätnud noomimist õpetuste ja nõuannete jagamist ka siis, kui Mozart juba täiskasvanu eas oli. Iseasi oli muidugi see, kas neid siis üldse kuulda võeti. Lapsepõlves oli Mozart suhteliselt tõsine ja tema tõsidust ning varajast ande ilmumist peeti lühikese elueamärgiks. Viimase suhtes ei eksitudki. Pärast lapsepõlve muutus aga ta iseloom vähemalt isa sõnutsi kardinaalselt. Isa noomib teda ühes kirjas, nii. Nüüd sa nagu mulle näib, kiirustad esimesel võimalusel liialt naljatlevastoonis vastama. Aga siit on üksambamiliaarsuseni. Seda ei tasu aga seltskonnast otsida, kui tahad säilitada austust enda vastu Kontsert oli väga seltskondlik, aktiivne ja rõõmsameelne ning teda ei vaevanud mingid kompleksid. Isa nimetas Mozartit küll liiga naiivseks ja tuule päiseks kuid unistajaks või boheemlaslik teda nimetada ei saa. Ta elas täisverelist elu ja ka õrnem sugu ei jätnud teda sugugi külmaks. Kerge flirt oli alati omal kohal ning siin oli abiks suurepärane huumorimeel. Kuulujutud Mozarti abiellumisest Constance Veeberiga läksid lahti enne kui ta enda peas samasugused mõtted tekkisid. Ta flirt konstantsega oli Mozarti enda sõnade järgi ainult lollitamine. Ja üleüldse, kui ma peaksin abielluma kõigiga, kellega naljatan, siis võiks kergesti juhtuda, et mul oleks 200 naist. Nõnda vastas ta isa kirjale, mis heitis ette liiga vaba käitumist. Samas kirjas ütles Mozart. Jumal pole mulle annet andnud mitte selleks, et seda hukutada naise võtmise pärast. Need sõnad saab panna vaid nooruse arvele, sest siis oli muusika ta jaoks kõige tähtsam. Hiljem ta siiski abiellus konstantsega. Kerge flirt kasvas üle armastuseks ning Mozart leidis, et vajab kodurahu. Psühholoogiast on teada, et isiksuse kujunemisel peab tema enesehinnang positiivses suunas tõusma. Mozart teadis oma väärtust ja oli eriti nördinud mõne õukondlase ülbest käitumisest. Muusikuseisus ei olnud tol ajal kõrge. Ta kuulus peaaegu et teenijate hulka. 1778. aastal kirjutas ta isale. Ülemõuemeister ei peaks minuga rääkima muusikaküsimustest ja kõigest muusikasse puutuvast. Seda sellepärast, et õukondlasest ei saa kapellmeistrit. Küll aga saaks kapellmeistrist suurepärane õukondlane. Kahele õukondlasele, kes tema kuld kanose ordeni üle naersid vastaste, nõnda. Minul on kergem kõiki ordeneid saada, mida teie olete võimelised muretsema, kui teil mina taoliseks saada. Isegi kui te kaks korda sureksite ja ellu ärkaksid. Nendest sõnadest on näha, et ta hindas nii ennast kui ka üldse loomingut. Kunstivaimuinimese staatus on selline, mida ei saa asendada ei raha ega võimuga. Mozart oli isiksus, selle vastu ei vaidle vist keegi. Psühholoog Maslow arvates on küpse isiksuse tunnused järgmised loovuse ja huumoritaju olemasolu. Ta peab olema reaalse maailmatajuga tundma ühtsustunnet kogu inimkonnaga. Niinimetatud küpse isiksuse kujunemiseks on vajalik kaitstuse tunne. Ja ka see, et tal oleksid rahuldatud madalamad tarbed. Mingil juhul ei tohi olla sisevastuolusid endaga. Mozart mahub selle teooria raamidesse suhteliselt hästi. Paljude teiste geniaalsete kunstiinimeste iseloom, maailmavaade ja kujunemise keskkond ei vasta selle teooria nõudmistele üldse. Kas nende kunstilooming on sellepärast väiksema kaaluga? Siit saab järeldada vaid üht. Geeniused ei ole allutatavad mingile skeemile sest nad on alati kõrvalekalded tavalisusest. Kuna nad kõik on erinevad, siis ei saa nende tunnused olla sarnased. Geniaalsuse aluseks on eelkõige individuaalsus. Milline on Mozarti muusika iseloom? Muusika põhimeeleolust annab tunnistust juba seegi fakt. Loomingu 626-st oopusest on minaarses helistikus loodud ainult 33. Neist 24 lõi helilooja mõned aastad enne surma. Kui lühidalt ja pealispindselt iseloomustada, siis võib öelda nii. Assati muusika on rõõmus lapsemeelne. Tegelikult leidub seal palju värve ja meeleoluvarjundeid lüürilist, ülevust, kurbust kui ka koomikat. Kõike seda on aga esitatud ainult Mozarti-le omase äratuntava helguse ja värskusega. Mozart oli klassitsismiajastu helilooja ning siis olid muusika peaeesmärkideks lihtsus, väljendusvahendite tasakaal ja sümmeetria. Ta järgis oma ajastu ideaale, kuid need ei saanud loomingut piiravateks eeskirjadeks. Mozarti muusika ühendab endas lihtsuse ja pidulikkuse ning eriti paistab silma väljendusvahendite delikaatne kasutamine. Piltlikult öeldes. Beethoven kõneleb massidega, kuid Mozart räägib üksikisikuga. Beethoven püüab ennast kuulama panna suurema kõlajõu ja dünaamika efektidega. Kuid Mozart ei lähe kunagi äärmustesse. Rõõm ei muutu kunagi aputaioosiks, vaid hõljub ainult natuke maapinnast kõrgemal. Kõla on esteetiline. Muusika on hinge ravim, mida saab kuulata igaüks. 20. sajandi muusika, Atonaalsus, kontrastide rohkus ja dissoneerivus võib paljud inimesed depressiooni viia. See ei tähenda, et Mozarti muusika mõju pole piisavalt intensiivne. Eesmärgiks ei ole šokeerimine. Haydnit on nimetatud originaalid sõjaks. Mozarti kohta öeldakse, et ta on jäljendaja. Kõige professionaalsem jäljendaja võib lohutuseks juurde lisada kuid sõna jäljendaja kõlab sellegipoolest halvasti. Mozart on tõesti ahminud muljeid ja mõjutusi kõikjalt nii oma pikkadelt, reisidelt kui ka teiste heliloojate loomingut uurides. Ka omaaegse olustiku muusika oskas ta loomingus ära kasutada. Kõike seda ühendades võiks mõni andetum helilooja luua elektrilise muusika maitsetusi kuid see ei ole võimalik Mozarti stiilitunnetuse juures. Ta võttis küll kõik väljendusvahendid, kuid sünteesis need nii osavalt, et tulemuseks on kunst. Ite jäljendamine. Ühegi kunstniku loomingut ei saa eraldada üldisest arengust sest kõik nad lähtuvad minevikust mõjutusteta, kunstniku on võimatu ette. Täna paistab, et Mozart ei osanud või ei tahtnud elu pahupoolt näha. Tegelikult ta nägi kõike, kuid ei tähtsustanud üle. Sügavamad probleemid on lihtsalt varjatud ooperit. Don Giovanni süžee paistab esialgu vaid lõbus tagaajamislugu olevat. Mozart annab sisuka ahe plaanilisena tegelikuks süžeed siduvaks liiniks on hoopis Donvannid jälitav saatuse kättemaks. Ühelt poolt on Mozarti jaoks põhiline kättemaksu idee. Teiselt poolt tants inimliku moraali paikapidamatuse ümber. Ta pilkab tavalise inimese näilist, moraali ja silmakirjalikkust. Sõnum võiks olla selline. Ära püüa olla kättemaksu, jumal. Saatus karistab süüdlasi niikuinii. Ka reekviem on hea näide sellest, et Mozart oskas luua dramaatilist meeleolu. Teosest võib aimata lootusetust lõiga viimast järelehüüet elule. Just aimata. Sest ka siin jääb ta delikaatseteks, jäi võimendaja midagi üle. Kui sõnadel on sisu, siis ei pea neid karjuma, nad mõjuvad niigi. Reekviemi luues kirjutas Mozart. Elu on nii ilus, mu elu algas nii õnne tõotavates oludes. Aga keegi ei saa astuda vastu oma saatusele. Ma lõpetan oma surmalaulu. Prantsuse kirjanik Blo Päär on öelnud, et kunstnik peab elama elevandiluust tornis. Ta peab jääma oma loomingu suhtes ükskõikseks ning ei tohi sinna panna iseennast. Peagi pidi ta tunnistama, et ei suuda seda. Looming väljendab nii looja eluhoiakut, tundeid ja tõekspidamisi. Seda tõendab ka Mozart ütlus. Ma ei või oma tundeid ega mõtteid väljendada värssides ega värvides sest ma pole poeet ega kunstnik. Kuid ma võin seda teha helide abil. Kuna ma olen muusik. Kui reekviemi süngust saab seletada läheneva surma tunnetamisega siis pärast ema surma oma kirjutas Mozart oma helgemad teosed. Muusikalist lohutuseks hoonastuseks. Enda elu oli veel ees. Muusika peakski olema mitte ainult probleemide väljendaja, vaid ka lahendaja. Mozarti muusika täiuslik lihtsus on nagu vastuseks maailma keerukusele ja määramatusele. Lihtsus, loomulikkus, armastus. Need tunded on peamised. Kõik ebaloomulik või ebasiirast tuleb hävitada. Seda teeb Mozart naeruga, mis on üks parim relv. Lõpuks kuulama Mozarti muusikat, mis oma elurõõmuga aitab meilgi endas energiat leida. Sõnoosika otsekui ütleks, ära lasku illusioonidesse. Kuid ole õnnelik.