Juhtub, et noodirea alla kirjutatakse kaks p-tähte ja see peab olema juhendiks, kui valjult antud muusikalõiku tuleb ette kanda. Ühed väidavad, et PP tähendavat pianissimot, mis eesti keelde ümberpanduna on väga vaikselt. Teised aga ütlevad, et see olevat lühend soovitusest poisid, purutage. Aga mis tähendus võiks niisugusel juhul olla kolmel teetähel, mida samuti ühtepuhku muusika tugevuse märkimiseks kasutatakse? Teada puha pasunapoisid, purutagi. Te muidugi usute, kui ma ütlen, et täiesti juhuslikult sattus tänane muusikaline tund, mille me koos pasuna poistega veedame just nende veerandsajandi juubeliajale. Täiesti kogemata on ka stuudios just need vestluskaaslased, kes kõik 25 aastat selles toredas ansamblis on pilli puhunud. Praegu jäid pillid koju, las seekord puhuvad juttu. Pillimängu saame helilintidelt küll ja küll, aga siin nad on need pasunapoiste raudnaelad, igaühelt väike hääleproov, et edaspidi oleks kuulajail teada, kes, mida, ütleb pasunapoiste juht. Eesti NSV rahvakunstnik, Tallinna riikliku konservatooriumi puhkpillikateedri juhataja dotsent Helmut Orusaar. Mehed on kõik professionaalsete orkestrite mängijad ja võib-olla just see ansambel. Kui ta on teistele orkestritele väikestele kolhoosidele kestritele eeskujuks, siis peamiselt hea häälestusega. Teise niisuguse kollektiivina on tekkinud suur puhkpilliorkestris Wabariigi puhkpilliorkestrite juhtide orkester, kelle järgi jälle kogu vabariigi puhkpillimuusikud joonduvad. See kollektiiv pühitseb järgmise kuu alguses oma kümnendat aastapäeva. Hiljaaegu sai teatavaks, et sellele orkestrile anti esimese järgu diplom NSV Liidu rahvamajanduse saavutuste näituse konkurss ülevaatusel. Seal esitatud kontserdiprogrammi eest. Diaorkestri peadirigent Elmut Orusaar. Palju õnne, aga mingem nüüd edasi, õigemini tagasi pasunapoiste juurde. Eesti NSV teeneline kunstnik Juhan Kaljaspoolik lood on teil enamasti lõbusad, kas ka mehed ise omi lustilised? Lõbusaid lugusid mängime? Väga tõsiselt oleks võtta. Töö iseenesest on väga tõsine. Artur Flink. Kas pasuna poistega koos mängitud 25. aastas on mõni eriti erejälg? Jah, on küll. Jaanilaupäeva õhtu piirita. Ilus õhtu oli ja rahvas võttis nii kuumalt selle vastu, et et sarnast avalikku esinemist neil pole üldse olnud, mis oleks nii tähelepanu pälvinud. Erik Aare, palun. Aga oleks hea meelega see jaanipäeva mängu, see oli tõesti rahvamass koos. Me pidime siiski veel edasi minema. Üldisel micro, läheme laevade mängima, rahvast oli nii palju, et see sadam oli lihtsalt ummikus. Sadamakapten ei lubanud laeva sõita, jäigi imeilus sõitmerile ära. Väino Palm, teie pill on kõige suurem. Kui palju see kaks ämbritäit pilli kopsumahtu nõuab? Mida suurem, seda parem. Palju teil on? Täpselt ei ole nüüd viimane all mõõtmine kontrollinud, aga kuue ringis peaks midagi olema. 25 aastat on tõesti juubel, kui vaadata inimelu, 25 aastat on täitsa noor inimene, aga kollektiiv elus siiski on ta juba ajalugu. Näiteks Kell kollektiivis 25 aasta jooksul on toimunud suured muudatused just koosseisu osas. Mitmed inimesed on manalasse varisenud, mitmed mehed on lõpetanud juba tegevuse mängijana, ansambli koosseis on suuresti muutunud. Te alustasite vist seitsme mehega või rohkem on üheksa mehega ja praegu andeid juba 15 ja see on siis niisugune optimaalne suurus nähtavasti, millega annab kõik lood ära mängida. Ja võimaldab täielikult väikese puhkpillisegakoosseisu partituuri mängida ja sellega on nii-öelda väikestele kolhoosikollektiividele kanni eeskujuks. Alustasime, ma mõtlesin, et hakkamegi lihtsalt mängima ajaviitemuusikat vana tantsumuusika näol. Aga kuna meie heliloojate liidu liikmed olid huvitatud ka sellest ansamblist ja tekkis idee spetsiaal otseseid lugusi looma hakata 10.-st aastast alates juba on, on väga palju repertuaari, mis on edasi läinud suurte kollektiivide ja kolhoosiorkestrite repertuaari. Seda on trükitud ja kättesaadavaks tehtud kogu vabariigikollektiividele. Meile on kirjutanud oha Vinter, Hindpere Kõrvits, sõja ker, Jüri Saluhaid, tseiger Kõrver, loom ja palju teisi, nii et repertuaari, põuda võib-olla tunneme, aga tegelikult on ikka juurde tulnud ja repertuaaripoliitikas olen ma püüdnud hoida niisugust joont, et meie sonar mahuks rahvapilli ja estraadimuusika vahel isegi just kammerliku on tehtud nagu Anti Marguste tegi miniatüürid, keerukad ja kammerlikud, aga väga kaugele ei ole tahtnud minna mõningate üksikud nisust katsed oleme jälle ikka omade liistude juurde nii-öelda tagasi vennasrahvaste muusika tulema palju mänginud liidu rahvaste tantse, mitmeid rahvatantse, mis on väga pöörlevad ja rütmikat. Ja selle tõttu on nagu repertuaar võrdlemisi rikkalik. Pasunapoiste 10. aastapäev leidis samuti saatena kajastuse ja ajahambad ei ole seda linti suutnud veel katki närida. Mis me siis uuesti küsima hakkame, seda, mida reporter juba tookord päris pasunapoiste omaaegsete püüdi kohta. Meid huvitab, mis ajast siis pahna poisid üldse koos käivad? Millal ta esimest korda esinesid? Esimene pala, mis meil üldse raadios kõlas oli Saima Vals kuuendal jaanuaril 1000 951. aastal ja siis ma ise uurisin veel Hinn, meie vanu kaustu ja veel üks varasemaid lugusid oli, teil tähendab vanavats liblikas ja nüüd läheme esimese avaliku esinemise juurde. Esimene avalik esinemine vist minu teada oli meil Estonia teatris korraldatud raadiopäeva puhul avalik kontsert ja missugused lood siis mängiti, tõesti, seda ka ei mäleta. Mäletan, Sibul ja Koni laulsid, Georg Ots oli kaarkott Artur ennerows, Juhan Kaljas, folk mängis klarneti soolot ja kuidas vastuvõtt oli? Väga hea. Meie põhiline töö on siiski raadio lindistamine on selle tõttu avalikus, nagu ei ole Meerub väga palju kokku puutunud. Aga muidugi oleme raadiopäevade puhul esinenud Estonia teatris ja plaadistatud on meie kollektiivne plaatide kaudu on rahvale muidugi kättesaadavaks toimetatud meie toodang ja filmides ka. Ja näiteks Tallinnfilmil oleme teinud kõrveri muusika filmile perekond, Männard, Arro ja Naissoo juhuslik kohtumine. Veevo olime 18 aastat. Ja nüüd õige peatselt peaks tulema sinisele ekraanile terve film pasunapoistest endist. Eks vistrike avalik esinemine pakub palju rohkem kui mikrofonidega tõttvahtimine ja toon meistri Toriseva hääle kuulmine läbi selle valjuhääldi aeg-ajalt, kui palub katkestada ja uuesti võtta silm silma vast publikuga. Ikkagi need on südamelähedased kõlavamalt meelde jäänud läbi, silmad hakkavad särama, näod lähevad naerule, see tekitab meeleolu inimestest ja see tekitab meis endis ka meile tahamegi mängida siis hästi, esinemised avaliku siis nüüd on natuke kõrgemas stiimuli ka otsene kontakt muidugi tiivustab ja loob neid kõrgmomentiga. Ma kuulasin läbi saate, mis oli teie ansamblit 10.-ks aastapäevaks, seal äratas tähelepanu üks kohtate. Ütlesite, et teil oleks suur soov esineda mõnes kolhoosis. Kas ülejäänud 15 aastat on teile andnud niisugust võimalust? Ega ei ole küll otseselt pakkumist ei ole olnud, aga võib-olla see kõik on tegemata ka minu ajapuuduse tõttu kuna siin on pidevalt laulupidudel ettevalmistamine ja natuke laiemalt kogu vabariigi ulatuses vaja organiseerida ja see ilmselt sööb aja ikka käest ära. Ja aga see soov on jäänud maksma ega soovi seda ära ei ütle, rahvaga on vaja kontakti hoida, ega muidu muidu oma populaarsust kai säilitab. Eestimaal on soome saunad jõe Kanlail nagu aunad seal šaslõki, sekka vahest pillimängu, soome saun on suurim. Nõnda ütles minule viisil kallal mõni tõbi, siis saad ikka saunas staabi. Nõnda ütles minule puu. Lähme sinna ris tooma valget kanget viina jooma lekka pakkummutamas Auna vorsti hammustavad kuumas leilis ülim nulli, seal pole enam sõnu. Märjuke lööb jutu lahti Picoiumi panema. Ei. Lehmad söövad, vihad, punetavad, kõigil pivad univ täitsa vabad põranda võis, saunad aga esmaspäeval silmad grillis sauna jutus geenriidis värvin Pärdil silla taha tööle minna. Ta ütles minule Ööd ja kodus mehede lausa arust ära, kus seda enne nähtud saunast joomapunker tehtud. Statsid õlut, viina, hoopis trotsi joogiks, olgu leivakali tarkus. Mõni nali. Kas see on lisakoormus, lisarõõme Basena poiste ansamblis mänginud? Tavaliselt öeldakse, et kui kingsepal on vaba päev, et siis ta võtab liistusi kätte, aga meie, kes me oleme teinud sümfoonilise muusikat, kammermuusikat, see on iseendas ansambel ja kõik me oleme alustanud puhkpilliorkestrites. Läpame nüüd veel ühe lõigu 15 aastat tagasi olnud saatest missugune esinemine on teile kõige rohkem meelde jäänud? Kõige huvitavam esinemine, mis on meelde jäänud, on vanameister Karl otsaga. Ta laulis Riia plaadivabrikule veel meiega koos 70 aastases vanuses mulla ka jäänud see saade meelde, see on nii liigutav ja, ja südamlik oli see. Ja kuidas tema suutis veel elada kaasa noortele ja kujutada seda, kuidas üks noorpaar tantsib seal ja sealjuures laulab. Laatre all Rapane pulma jalge alla võtta. No ikkagi Ta käed ja see ta on ja ma Ka kasko, too paar. Käsk on käsk. Luule. Solistide arvu võiks öelda, see loetelu oli väga pikk, aga võime kokku võtta nii 25. Vokaalsolisti on esinenud 25 aasta jooksul 20 instrumentaalsolisti ja kuus vokaalansamblit. Ja see muusikaplokk, mis võtab nüüd saatest suhteliselt pika ajaühiku toob teieni ainult väikese osa kõigist tuntud häältest pasunapoiste sagedastest, kaaslastest. Less pärin vara ja ja tütrest pärineva raamis sarv. Et saab? No ja. Siin on. Hoopis sel korral? Kinnitas. Et saada? Siiamaani. Ja nüüd. Ta siis. Kui ma veel meenutan seda 10. aastapäeva saadet, siis seal oli juttu seltsi Kaljaspoolik meenutas, kuidas tema pilli sisse ükskord pisteti pilliharja Pille tahtnud kuidagi mängima hakata. Eks need on vist niisugused hetked, kus mehed, niiet ennast ergutada ja väsimust eemale peletada hakkavad üksteisele väikselt nalja tegema. Vallatu mõte või? Vaata, mis tuleb seda palju ette. Kas teile ka midagi pilisesse mütsi küll. Aga trompetimängijatele niukseid asju küll meeldivad, vigureid topivad paberid huuliku sisse, tavaliselt lintide kuulamise ajal linti kuulama, teised jäävad suitsu tegema. Tuled tagasi, hakkab puhuma absoluutselt ajal läbi ei tule, vaatad, pill on terve vooliku otsas, kõik on korras, katsud siit seal ei tule, nagu selle peale huuliku sisse torgati. Väärid eriskitse, mets oli niisugune mõnus vend, kes tegi nalja ja vigurivänt. Praegu kollektiivi liikmeid on 15 pasunapoiste ansamblis. Kas pulga peale võiksite igaühte natukene iseloomustada ka neid, kes siin täna ei ole? Hakkaksime kohe löögist peale ainus pasunatüdruk teie hulgas, temal on seal veel vist üks väike kodune pasun ka praegu, keda ta peab hooldama, kas see annab võimalusi, ta saab kõikidest harjutustest, Geostavad Ta praegu? Nojah, eks praegusel momendil võib-olla on see natukene raskendatud, aga juba siiski muusikainimesed jätavad selle pisikese pasuna voodisse häälitsema ise ja tuled oma töö juurde tagasi. Sigrid Orusaar on Estonia teatri flöödisolist ja temal koormus on ka küllalt suur tõepoolest pilli puhumises mitmekordne töökoormus aga mis Sigrid Orusaar vabal ajal teeb? Vähel, kaeva, kasvatab põõsaid ja seda ma teada kala püüab. Kalamehed on meil teised, aga aiapidaja fanaatiline küll, otsib omale veel uusi lillejuurikaid ja jälle kaunistab aeda, istutab ringi ja no siiski on omanud hobi olemas täielikult. Ja Juhan Kaljas poolikas te räägite endast teiselt, minul erilist hoopi ei maa, käin iga päev jalutamas paar tundi vahet, kirjutan nooti sellepärast, et meil raamatukogus alati kõiki asju ei ole ja ma olen täiendanud, eks ole, kirjutan partiisi välja, kus on teinekord niisugust nõutavad palgad, see võtab oma aja ära. Siis sõidan, käin vahel pojatütart õpetamas, klaverimängul annan solfedžotunde, et see on siis perekondlik huvi, mis mina teen. Kaljaspoolik põhimisest tahab nagu mööda praegu hiilida. Ta on konservatooriumi dotsent, klarneti õppejõud, see on nagu tema peamine töö. Stan terve plejaadi vabariigile noori klarnetimängijaid kasvatanud alles tema õpilane Hannes Altrov tuli rahvusvahelisel konkursil võitjaks. Ja see on tohutu teene kaljas polüki ees, selle poolt müts maha. Teine klarnetimees on Roland Kriit distsiplineeritud ja töökus või see maksab ka tema kohta, nii nagu teiste kohta. Ta on vabariigi tuntud klarnetisolist Estonia teatris Gigad, teeneline kunstnik, Larnentistina, niisamuti nagu dotsent Kaljaspoolik on teeneline kunstnik ja mis tema hobi on, ta on kalamees. Mootorrattur muidugi, aiafanaatik on ka mina olen nüüd tunda saanud, et tema on hästi hea kukk selle kohal on. Võib-olla tema on niisugune eriline andekus veel pillimängu kõrval. Karnet teil ikka vaheldumisega korrantite trompetit, kuidas aja on? No põhimõtteliselt ikka trompet, pilliga, mängime korneti partiid meil nagu Kornet Pille ühel mehel, Anton Suurkuuselt, aga no siis püüame trombetega pehmemalt tooni anda ja et ta ei ole liialt terav ega kriiskav väikse ansamblis. Võib-olla siis Arno Suurkuuse kohta mõned sõnad, kes tema kõige lähemal istub, mina võiks teda iseloomustada. Kui ma tean teda, kui on just väga tagasihoidliku iseloomuga meest, ei avalda ennast nalja tema vabal ajal pidevalt, Nukerdab Köök monteerib midagi igasugust masinaid, konstrueerib ja mõtleb, joonistab kudel, pausid on, võib pillimänguvaheaeg siis tal on ikka jälle joonised ees ja midagi konstrueerib ja ja niisugune tehnilise kalduvusega. Mees on järgmine trompeti või korneti mees on siis Robert tavas Christie'le teie rühmast tavalist ja võib-olla kõige paremini iseloomustada, tema vend Artur plink tabas. Kõige suurem hobi on aiandus, on arendanud igasuguseid taimed ja katsetanud seal ja siis luuletud suvila ehitamine. Nii et ka ise ikka meistrimehed. Oluline kah, kui hetkel on, ütleme siin linna lähistel, nii nagu mäel on. See on puhkemoment, kui inimene jääb sinna, ta unustab muusika, see, mis käib närvi per, unustab ära vabalu, kus on meri, on seal linnud suvel ja peale selle see füüsiline töö, pillimehed kõik puudusest tingituna ei ehita ise neid, vaid just selleks, et meie eriala vajab vastukaaluks füüsilist tööd ja selle tõttu lihtsalt me otsime niisugust võimalust, et saaks töötada aias, et ise kindlasti selle kivi paika laduda ja selle tõttu kõik lihtsalt ehitatud ise ja teevad. Järgmised pillimehed on Raivo või Tõnu Tarum, nad kordamööda vestlevad mängimas ja Tõnu Karu on Raivo legend. Tõnu Tarum ei ole veel jõudnud võib-olla midagi endale nii välja kujundada, selle tõttu ta lõpetas äsja konservatooriumi ja oli nagu nende asjadega seotud ja noored nagu hakkavad oma elu ja karjääri üles ehitama, siis nagu looduse peale väga ei mõtle. Ja kas temaga on jõudnud mõelda, aga arvatavasti need päevad on tal ees, kus ta kaldub ka looduse poole nagu kõik inimesed. Ma tean seda, et tema on ka üks niisugune mees, kes teeb oma korteriremondid ise ja peensusteni korteris ise meisterdab kõik. Pornomees Erik kaared, valu. Tema on nõmmemees nii palju, kui ma teha. Mis tõugu koer saanud hunti vees olevani? Nii ilma tõupaberiteta vabriku praegu, muidu on need tõukoerad nii suur muhodet. Peaaegu tundub juba ebatavalise ühel mehel. Sellegipoolest Louisa vigurivänt ole ainult, mis on, mul läheb kassi Sirdistaga, meiega kandi kassid on kõik sealt kadunud. Teine Korna mees, Nikolai Mišenko. Tema on ka kala vees. Temast jääb niisugune mulje, et talle terved ja korras autod ei meeldigi. Temale meeldivad rohkem katkised autod, mida ta saab parandada, kogu aeg selgub. Töötasin Estonia teatris 13 aastat, koosseis orkestrile vaheaeg oli, läks ta masinate ehitame, kui ta tagasi tuli, siis ta jõul muidugi käsi pesta ega midagi. Raske öelda, mis tema hobi on, sest paljude asjadega saabki hakkama. Sealsamas võib tema orkestreerida, võib kirjutada nooti ideaalselt ilusa käekirjaga. Peaaegu ei ole ala, millega tema ei saaks hakkama. Niisugune väga andekas mees ja hea Korna mängijaga Jaagurnu mänge. Siis on Karl sik tenor, bariton kes temast räägid. Ka kollektiivis väga vaikne mees, ega ta häält ei kuule, seda ma tean, et on ka aiapidaja ja ka ise ehitab ja ilmselt ka juma närvisüsteemi ravi leiab sealt ja puhkust. Torplink Artur Flyncon niisugune tehnik. Ta on sama palju raadi ja televiisoritehnik kui ta ka pillimees ei oskagi öelda, mis tema amet on. Nii kui Borodin oli eluajal, oli tuntud keemik ja nii on Flingi patsiga, nagu me oleme harjunud teda hüüdma, abistab meid kõiki, kellel televiisor katki, kellel raadioaparaat katki. Ja see on muidugi tore, et niisugused inimesed kollektiivis. Niisugune harrastuses algas. See asi siis selles, et ma koolis käisin, siis ei olnud veel raadioaparaadi müügil ja siis ajakirjades tulid. Siis ehitas, õpetasid ja pärast ma tahtsin omale suurema Tapalati muretseda ka. Need hakkasid väga palju ja siis tegin ise, see tuli palju odavam. Nüüd tuleb siis pooljuhte kokku osta. Nojah, igasugustes temal on muidugi see häda palju surm. Ta ei pea teenindama ainult meie väikest ansamblit, vaid tal on terve sümfooniaorkester teenindada. Kord oli niisugune tahtmine, tahan telefoni sisse panna. Laitsid selle mõtte maha ja sellepärast mul on parem, kui inimesed ei saa mind kätte. Ja järgmine mees on hein asper, tema mängib ka tenorit, baritoni, trombooni, võib-olla siis. Naaber Tal on ka tehniline, huvi on väga suur ja mis eriti silma paistab, muusikariistade kastis, ida oskab teha nii kui ei, ükski firma ei, ei tee. Tal on ka professor reaalsed, just kalduvused, puutöö ja Klaua töö ja kõigi treimisega, kõigi nende asjade peale nii-öelda oskab pilli korrastada ka näiteks tromboon ja kuidas määr, et tal on oivalised määrded pilgata nii hästi, et pole kusagil müüjad just määret nagu temal. Nüüd siis saame Aino Palmi käest küsida, milline on tema kõige suurem kala kõige suuremat kõla nagu ei oskagi öelda. Haukkides tuli alles mõni aasta tagasi, päris suur olid päris suuri juhtub, mitte väga tihti, aga iga aasta ikka ka nii viie-kuue kiloseid vahest juhtub ja veelgi suuremaid ei ole sedasorti mees, kellel kaal taskus oleks, et kohe nagisse riputada ja ära vaadata, kui paljud asjad täpselt ei, enamik kalapüügiriistu peale spinningurullid on mul kõik omavalmistatud ainult omavalmistatud lantidega, omavalmistatud riistadega, teistes ei ole usku. Noh, ja siis peale keegi on kah ikka niisugune väikene nokitsemine ise puust esemeid välja lõigata. Suvilas on ka muide kõik korstnad, ahjud, seinad, põrandad, laed oma käega tehtud. Mulle paistab, et Elmar Kruusi kohta võiksin juba Omalt poolt hakata rääkima, kui võtta kõik need endised kogemused kokku, et ta tehnikamees ehitab, ise käid kalal. Kas läks täkkesse? Muide, alamehe sõna ja ajas. Ja on käinud minuga koos, käin kõlbaaessaa, ma tean. Aga muidu teised asjad läkil täkke kruusi kohta võiks öelda, tema nõuab, et tema, kõik asi peab olema tipp-topp korras. Pillid tähendab trummide komplektid, korraseni, samuti aiakonda. Olen tema juures käinud meriväljal aias, see muru peab olema täpselt ühekõrgune kõik ja ta lihtsalt ei oska ebakvaliteetselt midagi teha. Ja muidugi, mis kõige toredam on, tema nakatab alati oma rõõmsa olemusega terved kollektiividel lõbus aastal, tal on nagu meil kõigil, aga alati tal on hea tuju, jää hambamees ja, ja oskab igati eedeni parajal peenelt tõmmata, nii et aru ei saa ja ja siis see algne, heatahtlik, vastastikune aasimine, see nagu aitab meil seda tööd nii lõbusamaks natukene teha. See on niisugune tööd soodustav ja Gruusiast on selle poolt üks niisugune musternäide, kuidas olla kollektiivi inimene? Nonii järgmine kollektiivi inimene on Helmut Arusaar, Eesti NSV rahvakunstnik, trompetimängija, ansambli juht, peale selle veel orkestri juht, laulupidude üldjuht, peale selle veel aiade, kas tehnikamees ka vä? Ei, seda ma ei ütleks hädapärasema masina ümber, toimetan ära ka niisugust erilist tehnilist kalduvust ei ole, aga ma pean ütlema, et minu abikaasa on selleks siis, kui on vaja tehnikut, tema on väga tehnilise kalduvuseks, mina teen selle prostama töö, aga, aga siis tema nii-öelda suunab mind. Ja võib vist niimoodi öelda ka, et kui teie olete pasunapoiste isa, siis tema on pasana poiste ema teatud määral. Tema aitab, et need lindid läksidki veelgi täpsemalt kui teene te olete peale mänginud. Ma tean, ta teeb ühe korraliku variandi seal täitsa tipp-topp, et seal ühtegi nooti ei oleks paigast ära. Ja muidugi see tänamine on võib-olla perekondlik, aga kasutuks ka juustud tõesti oma abikaasat selle 25 aasta jooksul selle töö eest tänada, mida ta selle ansambli heaks on teinud. Ja et on nõudlik ja täpne on kogu raadiotöö suhtes, siis mingisugust sõbramehelikkust ei lase ka läbi meie kollektiivi suhtes ja selle tõttu vastand meie Lentide seega korralik juba lindistamise ajal ta on võib-olla meie vastu rangem ja karmim kui veel mõne teise kollektiivi suhtes. Nii jääb soovida head uut järgmist kahtekümmet viit aastat.