Tere hommikust, kutsume teid kuulama tänase peretunni helilinte esimene neist viib meid kraanat üle maailma ning arutame, millised on meie suhted kirjandusega. Sealt jõuame üksikemadele juba lähemal päevil antavate soodustusteni käibe mikrofoniga. Alkoholismivastase hüpnoosi raviseansil teeme juttu vanaema hobist, seekord üsna erilaadsest. Saame teada, kui palju sünnib lapsi nii meil kui ka mujal. Ja lõpuks veidi meie saate 400. sünnipäeva puhul. Kas ilukirjanduse lugemine teeb inimese paremaks? Kuivõrd aitab raamat teist inimest mõista kuidas tuua noort kirjanduse juurde? Need on mõned küsimustest, millega läksin Paul Kuusbergi jutule. Ma teile meenutaks ühte Tammsaare mõtetega, Tammsaare oli alati, nagu me teame, küllaltki skeptiline arutleja ja ta küsib, nii. Kas lugemine kui niisugune aitab selleks kaasa, et inimene muutub tublimaks ja elu rõõmsamaks, taibukamaks korralikumaks, et tema mõtlemine muutub iseseisvamaks leidlikumaks, et üldse inimene muutub paremaks. Ja ta arutab, nii et vastate, peaks ju võimalus olema sammasugustes tingimusel kahel korral vaadata inimest kord siis, kui ta elab lugemata ja teine kord siis, kui ta loeb, seda muidugi ühe inimesega ju teha ei saa, sest kes juba korra lugema on hakanud, see loed ja teda ei kujutagi ette, et isegi siis, kui ta aasta aega ei loeks ega teda suurt ei muudaks ja ta siis ütleb, ega seda sellist katset teha ja selle tõttu jäävad arvamused umbkaudseks. Aga ka Tamsar jõuab rahulikule, et raamatud, lugemine võib kasu tuua ainult siis, kui osatakse lugeda. Ja ma siingi tahaks ütelda, et meil oleks väga oluline ka lugemise kultuuri tõstmine mis tähendab õieti lugeda lugemismaterjali õigesti valida ja ka seda, et õigesti lugeda. Paraku võime kohata niisugusi, kellel võib-olla kodus üsna ja hulga raamatuid. Aga ega nad ei pruugi, iga kord ei katsu teosesse süveneda, kõik ruttavad lugema, et teada saada, millega paljusid lugejaid väga paljusid köidab, mitte mõtteline, mitte ideeline Stelg, mõtteline telg, vaid tegevustik, faabula, raamatu noh, kuidas me võiksime ütelda väline huvitavus. Ja kuna maailmas ju kõik kirjanikud tahaks, et tema teost loetakse, kuna kirjastajad tahaks, et raamat palju leviks, siis on juba ammu tekkinud Euroopas ja on ammu tekkinud nõnda öelda ajaviitekirjand mis katsub just pakkuda seda, mida nõutakse, see on põnevat erutavat sündmustikku, teinekord väga lameda moraaliga pealiskaudsed hingeelu. Niisugust vesis sõnastus selle juure. Aga nagu ütleme, et need raamatud on ise ka meie võime näha, et need on küllaltki loetavad. Meenutan teile kas või seda, kuidas meie ajalehed püüavad võrdlemisi, mitte alati kuigi heade, kas kriminaal- või luurelugudega oma lugejaid köita ja tahaks öelda, ka raadio avaldab üsna palju oma lugemistundides kehva materjali Adela põnev sisu ja teda kuulatakse, ma ise ka teinekord kuulad nõnda palju. Ma tahaks veel niipalju öelda, et eesti rahvas on üldse nagu raamatuga siiski koos üles kasvanud meie emadel ja vanaemadel-isadel ja vanaisadel või nende isadel oli ju niisuguseks raamatuks kalender ja piibel, siis aabits ja nii edasi siga, ajaleht. Ja aga praegult on kodudes väga palju, tiraažid on väga suured, kohe hästi suured on meie tiraažid. Aga ühelt poolt nagu ma rääkis, mulle tundub, me ei võta kõiki neid rikkusi, mis raamatut sisaldavad, need vaimseid rikkusi, aga teiseks. On veel üks seda raamatus jäävad meie kodudesse ka seisma. Me loeme läbi perekonna liik, mis veel kujun, lugev perekond loevad läbi ja siis ta seisab ja teised teinekord aastaid. Ja meie tiraažid on nii suured, et suhteliselt eesti keelt valdavate elanike arvuga meie tiraažid on maailmas ühed suuremad ja veel rohkem ei ole võimalustki raamatute tiraaže enam tõsta. Meenutagem, ehmasin alguses tsiteerisin Tammsaaret, tema teosed sel ajal, kui nad ilmusid kas või tõde ja õigus ilmus 3000. eksemplaris mõnikord pisut rohkem. Meie luuletus kogude tiraaž oli 300 200 400 500, väga väljapaistvatele, siis juba koondkogudel oli pisut suurem tiraaž. Meie tiraažid on kõik keskeltläbi 10 korda suuremad, aga ometi neid ei jätku. Aga me sageli kohtame ka, kus raamat on muutunud nagu prestiiži asjaks. Ja selle tõttu on eriti tähtis, kui me tahame tõesti sihikindlalt kaasa aidata. Meie inimeste hõlbelis moraalsele kasvule eriti käib noorte kohta, sest minuealine ja kusagil kümmekond aastat noorem ega seda suurt enam ei kasvatatakse, teda kasvatab tavaliselt elu ise ja teinekord väga karmilt, aga kui me mõtleme noortele, siis on meil kaks asja ikkagi esiteks, et me neid pisitasa püüaksime ainuüksi põnevale tegevusele rajatud teostes suunata väärtuslikumate teoste juure ja teiseks, et siis nende inimestele püüda jälle omakorda läheneda, kes vähem loevad raamatuid nagu mõru sõin. Ei ole väga optimist, et raamatu abil saab kasvatada inimest. Raamatu kasvatav mõju ei ole ühe teose kunagi vahetu, minu kogemuse järgi raamatud kasvatavad aja jooksul pisitasa üks, teine, kolmas, nii et inimene ju õieti ei märkagi, kuidas tema arusaamised maailmast ja teisest inimesest muutuvad ja inimeste hingedes, sest mida raamat saab teha rohkem kui ükski teine ala, kui ükski teine teadvuse liik või ajakirjandus ka raadio ja televisioon kaasa arvatud, see on noh, kuidas öelda, tungida inimese hinge, mõista inimese hing, see on nagu kirjanduse pärisala ja see on üsna nii pikaajaline tegevus, aga elupraktika näitab seda küll, et tõesti inimesed, kes raamatuga head sõprust peavad raamatust oskavad peale ajaviitmise põnevusväärtuse leida ka teisi teist inimest mõistavad, nagu sügavamini nende hingeelu veeneneb ja, ja nad kontrollivad ennast sageli rohkem, et nad ei luba endale mingisuguseid. Kuidas tahaks öelda ka tooreid ja halbu käitumisi ja nii edasi on väga erinevaid inimesi. Mõni noor. Meil on ka küllaltki palju niisuguseid noori, kes väga vara õpib hindama, tõesti head kirjandust, väga vara ja kellele niisugune kerge ajaviitekirjandus mõju ei avalda. Aga ma ei tahaks öelda, et siis ütleksime kuni seal kuskil 10 aastani, olgu niisugune kirjandus seal kümneid, 15 teistsugune, isegi siin mina olen pisut eriarvamusel, võib-olla see mu oma kogemus mulle teeb, kui minu algkooli õpetaja juba pihta oli, üks langsepa nimeline oskas mulle nähes minu suurt kirjandushuvi ja ma neelasin igasuguseid kõmu, maalane nagu sellel ajalehe jutusabas ei lugesin, lugesin, ta hakkas mulle tooma Eesti väärtkirjandust ja ja niimoodi ma hakkasin neid lugema ja kusagil juba viiendas-kuuendas algkooliklassis. Mul, kuigi ma tahtsin neelatega head noorsookirjandus, põnevuskirjandus, kriminulle, nagu öeldi, siis nagu öeldakse, nii. Selle kõrval hakkasin lugema teist ja hoopiski ma ei ole kunagi huvi tundnud mudilaskirjanduse vastu või eraldi noortele määratud kirjanduse vastu. Aga ma muidugi ei taha öelda, selle kirjandusel on suur väärtus paljude kirjanduse juuretoomiseks, aga ma tahan seda, keda, et juhtub niisugusi noori olema, kes tahab ikka seda lugeda, mida vanemad loevad. Me teame ju, mis on noored, mil noor tunneb ennast täiskasvanuna, kui ta võib seda teha, mida vanematele kogu aeg ütlevad, et sa ei tohi seda teha. Sa ei tohi, sa oled veel väike ja siis ta tahab ju kogu aeg seda teha, mida teevad suured, nyyd tahab ta ju noor, kui tal täiesti lugemishuvi juba tekkinud on lugeda seda, mida isa ja ema ka niisugust raamatut, mida minu poolest peidetakse, täiesti ära, kasvõi avameelselt abielust, ta tahab seda ka lugeda, aga pooldatud üldse kirjanduse voliku suunamist noortel pooldan küll niisugust väga hästi mõistliku ja kena, see suunaja peab nagu mõistma ka, missuguse noorega tal tegemist on. Ja kui juba näha on, et noor täiesti tunneb suurt sisemist vajadust lugeda siis võib tal järk-järgult soovitada mõningaid teoseid, mis ei olegi nii väga põnevad ja pööratu, huvitav süzee ja nii järk-järgult inimene õpib leidma. Ja tal muutuvad palju põnevaks just tõepoolest väärt teosed. Kas on eesmärk võimalikult palju lugeda, mulle näib, et isegi igasuguse kirjanduse lugemine on parem kui mittelugemine. Ma ei mõtle niisugust kollast kirjandust, nagu teda läänemaailma siis palju on, kus domineerivad, ütleme tohutu vägivald ja pornograafia või midagi taolist, ei mis võib tõesti rikkuda inimeste maitset, maailma mõistmisinimest, süvendada niisuguseid tooreid, instinkte ja nii edasi. Aga see, mis ikkagi tänapäeval meil trükitakse, siis isegi see keskpärase teose lugemine on parem kui mittelugemine. Kirjandus jääb küllaltki laiale osale ja see ei ole sugugi ei maksa seda mingisuguse negatiivse omadusena. Ta ajaviitevahendiks ja muidugi me tahaks, ta võtab, millal ta võtab seda, kui tal jääb pisut vaba aega, siis ta hakkab seda lugema ja ta tahaks, et sa vaba aeg oleks huvitavalt veedetud selle tõttu. Peame meiega niimoodi, vaatame ka lugejaid, on väga mitmesuguseid ja hea ajaviitekirjandus, mis mitte inimesi tundeid ei madaldada. Kui nii-öelda ka sellel on oma funktsioon ja teinekord väga hea funktsioon. Siin ei maksa nii aru saada, et see nüüd, kes loeb ja kes loeb niisuguseid häid ajaviitejutt, et see nüüd ei tea, mis alaväärtuslik inimene sugugi mitte seda vaid nagu me tahame kõiki ideaale, siis minu kui kirjaniku ideaal oleks, et inimesed, kes raamatu kätte võtavad, oskaksid sealt leida kõike Tartust, mis sinna peidetud. Me kõik teame juba, et lähema aasta jooksul riiklik abi lastega perekondadele ja töötavatele emadele laieneb. Kõigepealt saavad seda aga tunda üksikemad Need, kel kahtlemata kõige raskem kasvatada oma last. Üksikemadel nimelt suureneb toetus juba mõne päeva pärast esimesest detsembrist. Emade ja lastekaitsejurist konsult Maire Bella. Kui te selgitaksite, kes siis emadest hakkavad mõne päeva pärast saama senisest tunduvalt suuremat abi riigilt? See on naine, kes kasvatab oma last üksinda ja kellel lapse sünni registreerimisel. Isa on sisse kantud lapse sünniakti ema ütlemise järele. See tähendab seda, et no mõnes mõttes me võime ütelda, nagu seaduses nimetatakse vallasemal, kui lapse suhtes isadus on tuvastatud vaatamata sellele, et ema teda üksinda kasvatab. See ema seda toetust ei saa. Ja temal on õigus ainult alimentidele sünni, registreerimise sisse kantud isalt. Samuti Käisi alal ei lesed ega lahutatud naised, vaid ainult need üksikud emad, kes on lapsi registreerinud üksinda ja isa on sisse kantud ema ütlemise järele. Esimesest detsembrist 1981 hakkavad need üksikud emad saama toetust ühe lapse pealt 20 rubla, see tähendab, kui tal on kaks last, 7040 rubla kolm last, 60 rubla kuus. Nüüd tuleb märkida seda, et teine kardinaalne muutus toimus veel selles, kui me senini maksime üksikutele emadele riiklikku toetust lapse 12 aastaseks saamiseni siis esimesest detsembrist on see määr suurendatud ja makstakse seda riiklikku üksikema toetust kuni lapse 16 aastaseks saamiseni. Ja kui laps õpib sellises koolis, kus ei maksta stipendiumi, siis kuni 18 aastaseks saamiseni. Nüüd nendel emadel, kes praegu, kuni lapsed ei ole veel 12 aastat saanud, nendel selle toetuse saamiseks mingisuguseid ümber vormistamisi ei ole vaja teha, nendel on toimik olemas sotsiaalkindlustuse osakonnas ja nad lihtsalt esimesest detsembrist detsembrikuu toetus on meil juba 20 rubla ja nii neile ka välja makstakse. Mingit avaldust ei, sellel juhul mitte, aga need emad, kelle lapsed on saanud 12 aastat vanaks, kellele härra järele juba lõpetati, see toetuse maksmine, nendel emadel on küll vajalik astuda kõige lähematel päevadel sisse oma elukohajärgse sotsiaalkindlustusosakonda, kaasa võtta oma pass, lapse sünnitunnistus ja kui neid on rohkem, sest laste sünnitunnistused ja majavalitsusest või tähendab praegu uue nimetuse järele elamuekspluatatsioonikontorist tõend selle kohta, et need lapsed on elus ja elavad ema juures maainimesed aga pöördugu oma külanõukogu poole seal, kus nad selle toetuse peale sünni registreerimist vormistasid. Sotsiaalkindlustusosakonnad ja samuti külanõukogud on neid emasid omapoolselt juba ka väljakutsetega enda juurde palunud, et neid asju uuesti alustada. Kuid paljudel juhtudel on ju inimesed vahetanud elukohta peale selle paljudel juhtudel on nii, et lapsed on lapsendatud või on isadus vahepeal tuvastatud kõikidel nendel juhtudel, need asjad langevad muidugi ära ja sellepärast on vajalik, et need, kellel tõeliselt on õigus sellele toetusele, et nad kõige lähemal ajal pöörduksid linnas, ma kordaksin veelkord oma elukohajärgsesse rajooni sotsiaalkindlustusosakonda ja maal külanõukogusse ka sel juhul, kui näiteks on juba laps saanud 16 aastaseks. Samas tähendab, kui ta on saamas või kui ta on saanud, aga sellel juhul tuleb paratamatult lisada õiend selle kohta, et see laps üldhariduslikus koolis edasi õpib ja ta ta stipendiumi ei saa, sest sellel juhul tal pikeneb see seaduse järele kindlaks määratult 18. eluaastani. Väga palju kirju, kus on mõistetud hukka neid emasid, kes joovad, annavad kergekäeliselt oma lapsed lastekodusse või hoopis ei hoolitse nende eest ja ma usun juba, et nüüd meie kuulaja teeb omakorda järeldused, paljutki, nemad hakkavad need hoopis rohkem kasutama seda riigi toetust ja plekib veel palju-palju rohkem selliseid lapsi, kes ei leia omale kodu keda lihtsalt visatakse kergekäeliselt lastekodusse. See ei ole õige arusaamine sellepärast et on valitsuse määrusega kehtestatud kord, et kui ema oma lapse annab riiklikule ülalpidamisele kas väikelastekodusse või lastekodusse siis koos lapse lastekodusse paigutamisega võetakse temalt ära ka ema raamat, tähendab, ta esitab selle lastekodusse. Automaatselt katkeb toetuse saamine sellepärast, et see raha makstakse emadele välja elukohajärgse hoiukassa kaudu ja sealt tema saab selle kätte ainult ema raamatu esitlemisel. Ja kui ema raamat on lastekodus hoiul, siis ei saa ju ükski ema seda sealt kätte mitte mingil tingimusel, nii et selle sihiga ei ole seda toetust küll mitte suurendatud. Et nüüd tekiks rohkem Neid, kes sellega nagu spekuleerivad iseenda egoistlike kaalutluste peale vaid see on mõeldud ikkagi valitsuse poolt tõeliselt Nende emade materiaalseks toetamiseks, kes tegelikult lapsi kasvatavad. Ega võib-olla ei antagi nüüd last, lastekodusse hoitakse näiteks viis last just oma kodus selleks, et rohkem raha saada ja sära. Kui see ema on ikka alkoholi tarvitaja, siis meil ju nii lastepolikliinikud kui ka muud organid tegelevad ju nende laste järelvalvega siin paratamatult tulevad need asjad ilmsiks. Kontroll suurenenud, ma olen päris kindel, kontroll selles mõttes pole kunagi olnud eriti väike, aga kui nüüd meie avastame siin spekuleerimist lapsele antava riikliku toetusega iseenda, nii öelda viinalaua katmiseks, siis see ei ole küll niisugune olukord, mis võiks kesta siin, meie emade lastekaitseorganid astuvad siiski vahele. Emale see raha nüüd viinarahaks ei ole mõeldud ja selleks otstarbeks taga jõuda ei saa sest selle eest juba seisavad head meie need organid, kes selle eest vastust kannavad. Naised on ikka ja jälle meile saatnud kirju, kus küsitakse nõu, mida ette võtta oma mehega, kes pole küll lausa joodikaga, kelle korduvad joomaperioodid viivad pere päris meelsiitele. Kõige kurvem on, et selliseid mehi tööl isegi hinnatakse. Seal nad ju ei jõua. Aga selle eest pärast tööd niinimetatud sõpradega kütt ja teadagi, mida tähendab purjus mees naisele lastele. Võib-olla aitab mõnda peret see, kui kuulate, mida salvestasime helilindile jämejalas. Kui te nüüd päris meelde tuletate, mis oli see kõige otsustavam moment, mis lõppkokkuvõttes tõi ideid siia jämejala, psühhoneuroloogia, haigla, narkoloogia osakonda, ravile. Alkoholi tarvitamine läks liigseks ja hakkasid tekkima pahandused kodus linnas, tööl ja üleüldse tervis hakkas pahaks minema. Ja sellepärast otsustasingi pöörduda siia ravile, et ometi ükskord sellest haigusest lahti saada. Nii et te tulite ise jah, ise vabatahtlikult tulin. Aga kui kaua te juba tundsite, et oleks vaja tulla? No võiks viimane pool aastat enne siia tulekut tõesti, oli juba selline tunne, et läheb ülearuseks paljuks ja juba olid mõtted sellised, need peaksid olema, aga aga ei olnud seda otsustusvõimet ikka ja, ja kui Goa üldse kokku tõi alkoholiga niisugune hästi tihke tutvus kestnud on? Üks neli-viis aastat ikka päris tihedalt. Ja alguse sai see, kuidas vaat seda justkui ei oskagi öelda, kuidas ta nüüd alguse sai, aga noh, nii kui need lood kõik algavad ikka pitsihaaval ja ja pärast edasi algusest, restoranis ja viisakas seltskonnas pärast hullemini. Nii nagu need asjad kõik algavad ja palatikaaslane. Mina tulin ka, samuti võtsime ankrus jooke päris hulgal juba tekkisid perekonnas lahkhelid ja tööl igal pool sõpru tuli kas juurdegi järjest järjest ja mõtlesimegi kõvasti. Te olete perekonnainimene, muidu? Jah. Kuidas lapsed sellesse suhtusid, mis nad nägid? Lapsed tulid koolist. Isa oli purje, siis ei tahtnud jotaade. Holligistes hingi vilets. Kas teil on nüüd usk ja kindel lootus, et siin saate abi ja kõik saab unustatud? Kindlasti neile tehakse ravi igat moodi. Ja nüüd teeme hüpnoosi ravi. Igatahes, ja enesetunne on praegu hoopis midagi muud kui siia tulles ja mitmed ravikuurid on läbi tehtud ja ühesõnaga mina arvan küll, et enam mina alkoholi ei taha. Aga te lähete välja haiglast ja väljaspool haiglat, on vanad sõbrad, kõik ootamas. Teate, vanad sõbrad, vanadeks sõpradeks, aga siin on ravi tulemusena ausalt öeldes alkohol vastikuks tehtud, nii et see sõbrad, eriti enam sellele ei saa kaasa aidata, et need võtaks või ise ei taha enam ei võta. Ravitohter Aavo Peet, kuidas teie hindate nende kahe mehe väljavaateid edaspidi? Hindaks ravi tulemusi ja kuna need mehed on aru saanud alkoholismi kahjulikkusest ning nendel on kindel tahtmine ja soov edaspidi alkoholist loobuda Kas see ravikuur, mis siin praegu nüüd lõpeb lähemal ajal ongi? Ei, nemad lähevad koju ja kodus lähevad nemad jaoskonna psühhiaatrite juurde kontrollile, tavaliselt üks kuu peale haiglaravi. Nad ilmuvad jaoskonna psühhiaatri juurde, kes siis vastavalt vajadusele korrigeerib toetusravi. Mis on sageli sel murdumise moment mis toob mehed siia ravile? Kahjuks tänapäeval suurem osa mehi tuleb ravile siis, kui neil selja taga on suured pahandused, see tähendab, kas kodus töökohal neid ähvardatakse kas sundravile saata või siis abielulahutus ootab neid ees. Ja Nad tulevad tavaliselt teiste nõudmisel. Need, kes tulevad ravile oma soovil, neid kahjuks on vähe, aga ravitulemused, ravi tulemused muidugi, kui inimene tuleb omal soovil seal ravi tulemused on alati paremad, kust ta tuleb sunniviisiliselt ja kus ta tegelikult ei mõtlegi ise alkoholist loobuda, ta ei pea ennast alkohoolikuks. Arvab, et see on nii juur nagu kõik teised inimesed ei saa aru, et lai. Aga kuidas teie jõudsite äratundmisele, et asi on liiale läinud? Seda ei oskagi päris täpselt nii-öelda. Lihtsalt katsusin ennast kõrvalt vaadata teise inimese pilguga, et mismoodi ma üldse nüüd käitun ja mismoodi ma teiste silmis võin välja näha. Ja siis tulingi sellisele otsusele, et ma olen ikkagi alkohoolik ja, ja sellest tuleb raviga katsuda lahti saada. Teil on sõrmus sõrmes, kas ähvardas sealt juba ära tulla? Ei, seda küll ei olnud, aga noh, pahandusi muidugi oli. Aga päris nii, et lahutust oleks olnud, seda ainult oli abikaasal ka oma osa teie ravile tulekul? Seda küll ta soovitas ja ütles mulle, et mine ikka ravile, et tahaks ilusti elada ja mitte mitte sellist elu elada, et kogu aeg purjus nägu näha ja ikka abikaasa aitas sellele kaasa, muidugi mitte halva, mõtles, et oleks millegagi ähvardanud, aga lihtsalt aru sai sellest, et parem on, kui ise lähed ja, ja sellepärast ma tulingi. Tilk rõhkkond, missugune ravi meetod kasutusel. Meil momendil on, praegu, mis me teeme, on naasray. Sellelt raviseansil osavõtmiseks saime loa doktor peedilt. Valmistume sisendus, raviks riided, meistreid, kusagilt pigistavad või rõhuvad, andke järele. Vaadake, et miski ei ole teile ebamugav, miski ei sega teid. Hingake sügaval rahulikum lõdvestuge, kogu keha lihased. Tundke ennast täiesti vabalt. Pilk fikseerida läikivale esemele. Vaadake teda terraselt seni kuni teie silmad on avatud. Pärast raviseansi lõppu veel küsimus, kas te võtate täiesti tõsiselt sellist sisendusravi või jääb ka väikene kahtlus, et mis need sõnad ikka aitavad? Teate, kui päris aus olla, siis alguses enne ravi oli tõesti selline kahtlus, et vaevalt see midagi aitab, aga siiani on ta aidanud ja on täielikult onud ravi tulemusi olnud. Esimese ravikuuri ajal mõnigi meeste usades naerma. Mis asi on nali, muidu aga mitte ravikuuri järel, siis vaatasin, mis asi on päris tõsine ja ja nüüd, kui ta hakkab lõppema, juba palju kasutaja teinud. Kasu läbi tehtud ravist oli ilmne, samas palatis seisis öökapil klaas ja karafine viinaga. Kuid ükski ravil olijaist seda ei puutunud. Ja kui doktor peet andis meie äsjastel vestluskaaslastele klaasi kätte ning palus nuusutada, võis meeste nägudelt selgesti lugeda ülimat tülgastust. Niisiis, alkoholism on ravitav. Küsimuseks jääb ainult see, kas haige tahab end ravida, kas ta on arsti või haiguse liitlane. Ja teiseks muidugi ka, kuidas toetavad teda omaksed ja töökaaslased, pärast ravi on nad paranenu poolt või tema vastu. Need tuleb päris jutt ühest haruldasest hobist nõelamaalist kuid selle jutuajamise päris põhjus oli hoopis see, kuidas vanaema easki võib leida huvitavat tegevust vaba aja sisukaks täitmiseks. Eilov, teie olete vabariigis paljudele inimestele hästi tuntud nõela maalide autor ja selleks, et midagi taolist teha, ma arvan, teab väga hästi tundma ja oskama nii maalikunsti kui ka käsitööd ja rõhutasite käsitööd, mida ma üldse ei ole õppinud, maalimist aga küll. Jaa. Ma olen seda pidevalt õppinud, kuni tänaseni võiks öelda, sest ega statsionaaris ei ole kaua olnud kunsti eriala õpilane, vaid esimene kursus, kavatsen tulla jälle ikka uue näitusega välja, nüüd ma teen seda juba teadlikult. Eelmine ekspositsioon oli kuidagimoodi suvaliselt, sest teatavas mõttes olid nagu sundseisus. Oli üks niisugune episood, kus tuli tohtritega tegemist ja siis taandusin ühiskondlikust liinist. Hakkasin nokitsema. Juhus oli Pärnus avastasingi enda jaoks naela maali, nii imelik kui see ka ei ole, istusin kiigel, mõtlesin oma poega üllatada sünnipäeva puhul. Ja sellest tekkis esimene väike pildikene, kus ma vastasin nii nõelaga võib teha kujutavat kunsti täielikult maalid ja alguse sai seal kõik, mina leidsin alles töö käigus, kuidas nõela ja niiti kasutada. Sest koomiline, kui te olite laps, kas te siiski armastasite juba nõeleniti käesaid? Oh, ei, mina läksin oma kalli memme juurde ja ütlesin, kui sa ei taha, et ma kahesan, ole kena, tee mulle rase ma ainult kritseldasin vahet pidama väikesest peale. Kui ma veel laua alla mahtusin, siis meie lauaalused olid täis joonistatud. Kui ma mahtusin voodi alla, siis voodialune seinariba oli täis joonistatud. Kõik paberitükid, kus ainult oli kõik Mayna joonistasin, joonistasin, joonistasin. Kui palju aastaid teie olete pensionile? Ma ei oskagi seda öelda, sest ma olen nii palju ühiskondlikke kohustusi kogu aeg täitnud, et nagu ei tule praegu ettegi, kas võib-olla neli või võiks võib-olla neli öelda ja kõik need aastad on teil siis täis olnud sellist meeldivat tegevust? On küll, aga enne seda perioodi ja nagu ei olnudki mul isikliku elu ikka kogu aeg niisugune majandusküsimus kohustused, väga täpset aega oli vaja arvestada. Sest ikkagi neli last, neli, need on inimeseks kasvanud, nüüd on mul seitse lapselapsi juba. Aga praegu ei saa mind keegi keelata ega sundida, ma teen seda, mis mulle väga südamelähedane on, end väga tihti. Inimesed, kes enam ei tööta, jäävad eemale igasugustes kollektiividesse, tunnevad võib-olla ennast üksikutele maha jäetutena nad kuidagi leia endale seda tegevust, millest kinni haarata. Olen täitsa veendunud, kui inimene jääb töölt eemale, ütleme, ta jääb oma pensionipuhkusele siis ta ei tohi kunagi katkestada vahekordi. Nimelt just siis peab ta hakkama tegelema sellega, mis tema meelistegevus on just oma hobiga. Ja see ainult hoiabki, mulle tundub, et kui ma ei tegeleks millegagi, siis ma vist ma ei tea, siis ei olekski enam end, teie oskate oma vaba aega seda teinud ikka natuke jätkub väga hästi sisustada. Aga kuidas teie lapselapsed seda sisustavad? Ja olete te kuidagi püüdnud ka neile õpetada seda oskust? Just nimelt kasulikult oma vaba aega kulutada? Ja neil väga väiksena juba ilmnesid huvid, osa neist joonistab ja üldse lapse heas on ju esimene väljendus näiteks miks joonistama õpib laps? Ta võib-olla ei oska veel kõnelda. Aga ta tahab midagi öelda. Ja kui temale anda, siis paber ja pliiats kätte, kui palju tema joonistab ja ja kuidas seda huvi äratada. Sageli on ju nii, et ma ei saanud arugi, mida ta joonistas. Aga siis ma püüdsin provotseerida tema. Et vaata, et minule tundub, et kas ei ole siin väike karu? Ei ole, siin on hoopis kutsu ahhaa, õigus, näed, vanaemal juba nii vanad silmad, et ei saanud aru, muidugi näed, kutsu saba on ju siin. Aga kuhu kutsu läheb? Näed, siin on kaev. Ei ole, seega ma näeva sina ei teadnud, see on üks suur pada. Aga see väike tüdruk oli teise vanaema juures maal ja ma küsin, mis Padasi on, aga vanaema keetis seal kartuleid. Nonii, tähendab laps pani tähele, et vanaema tegi seda, pada seisis seal, jagutsev oli seal lähedal, see oli temale juba niisugune elamuslik moment. Ja temal oli huvi selle vastu, ta andis mulle selle joonistusega edasi ja niiviisi arenebki näiteks käsitöökoha pealt. Võidakse mõelda, et noh, käsitööd ei saa ju lapsele. Esiteks mina ei olegi käsitööoskaja aga niiti nõela kasutama teha kaltsunukke. Nii armas on ise tehtud nukk. Seda mäletan ma juba oma lapse east, kus mul oli väike kaltsunukk Matroona. Ja niisugused tööd on kõik, mis annavad aluse ja alguse ja lapsetööst tuleb ääretult lugu pidada, mitte öelda, et oh, see ei tulnud sulle hästi ahviskase ära. Kui palju prahti tuleb selle käsitööjoonistamisega, laps peab ise oskama karistada, las ta karistab täna halvasti. Tehke vaikseldile salaja, tuleb üle teha nii, et laps ei oleks solvatud. Aga las ta teeb ise, see isetegemine on oluline. Nii et ikka kogu aeg on midagi anda lastele. Ja ma ütlesin juba varem, et see ei ole oluline, et ta käekõrval pidevalt ja ma kogu aeg ütlen vaid nad on väga tähelepanelikud ja väga arvestavad kõigega, mida teevad ees need, keda nad austavad. Kõigepealt, vanematel ja vanavanematel on vaja võita oma noorte võsude austus ja lugupidamine millegagi. Ja see oleneb ainult sellest, kuivõrd sisukalt ja kuivõrd meeldivalt nad oskavad midagi teha ja kuidas nad elavad. Sõnad ei aita midagi, siin. Meil on aukodus, oli külaliseks pisik. Jätkame nüüd arvudega arvudega, lastest nii meil kui ka mujal. Sotsioloog Asta Tamre alustame vast algusest inimese sündimisest. Kui sageli see juhtub? No meil oma vabariigis, Eesti NSVs sünnib 27 minuti järel üks laps Nõukogude liidu ulatuses, iga kuue sekundi järel üks laps ja maailmas juba ühe sekundi jooksul kaks last. Need on ligikaudsed andmed ja aastate jooksul muidugi pisut kõiguvad ja nad on ainult komadega erinevad. Ja üldiselt sünnib kõikides maades ja peaaegu alati poisse rohkem kui tüdrukuid. Umbes 104 kuni 107 poissi 100 tüdruku kohta. Aga see arm tasakaalustub erinevates maades muidugi erinevalt, mõnes maas juba 15 20 aastaselt. Meil praegu Eesti NSV-s on veel 30 aastaseid mehi rohkem kui naisi edaspidi juba hakkab naistunduvalt vähemaks jääma. Nii et ei ole juttugi sellest, et meeste puudus Ei, noortel ei saa seda juttu küll olla, see on juba alates neli, 50 ja 60, vot siis on juba mehi tunduvalt vähem kui naisi. On see loomulik protsess või on siin veel tunda sõja järelkajasid? On pisut tunda veel sõja järelkajasid ka kuid üldiselt enam arenenud maades on kõikides naisi rohkem kui mehi. Kui palju meil sünnib kaksikuid? Kolmikuid? Üldiselt on nii, et on teatud korrapärasus. Iga 80 85 üksiku kohta sünnivad ühed kaksikud iga 80 85 kaksikute kohta ühed kolmikud ja nii edasi. Ja meil Eesti NSV-s nelikuid ja viisikuid sündinud ei ole, aga maailma mastaabis küll. Näiteks viisikute sünde on teada umbes 60-l juhul. Ja ainult kahel juhul on nad saanud kõik täiskasvanuks. Need olid Argentiina viisikud ja 34. aastal sündinud Kanada viisikud milledest on ka meie ajakirjanduses väga palju juttu olnud. Nendest üks küll suri 20 aastaselt ja teine 30 viieselt. Aga nad ikkagi said täiskasvanuks. Kolm nendest abiellus, üks läks kloostrisse, Need sündisid need isikud 63 minuti jooksul. Aga on teada ka kuuikute juhtumeid ja isegi üks seitsmikute juhtum. Seda ei ole küll trükisõnas kirjutatud mujal kui ainult hauakirja peale on kirjutatud, et esimesel jaanuaril 1600 sündisid ühel ajal kaks poissi ja viis tüdrukut, kuid nad surid koos emaga. Muud dokumentaalset tõestust nende kohta ei ole. Kui nüüd valitseb selline seaduspärasused iga 80 85 üksiku kohta üks kaksikutepaar ja nendest 85 paari kohta üks kolmikute paar, siis meile ikka rahvaarv peaks mõne helikute ja viisikute paariga välja andma. Peaks andma, aga see ei ole muidugi nii kitsalt regionaalselt võetav, vaid see on maailma mastaabis rohkem need ühes rajoonis võib-olla tuleb isegi rohkemale teises rajoonis jälle tunduvalt vähem, aga lootovi? No loota võib ikka alati. Ja kui palju praegu meil on keskmiselt lapsi perekonnas. Keskmine laste arv perekonnas on meil 1,5 1,6 muidugi pisut kõigub aastate lõikes. Aga viimased aastad on siiski küllalt stabiilne sündimus olnud meil vabariigis, mida nüüd see 1,5 1,6 last pere kohta tähendab? Esialgu veel ei ole ohtu, et eriti palju hakkab rahvastik vähenema, aga pikapeale muidugi see oht on. Kuigi meil küsitluse andmetel näiteks emad peavad ideaalseks kuni kolm last isegi ja kui küsida seda, palju nad endale soovivad, siis nad arvavad, et kaks last oleks paras, aga tegelikult on ikkagi pisut vähem. Ja muidugi on meil ka küllalt palju perekondi, kellel üldse lapsi ei ole. Ja peale selle on meie rahvastik abiellumise osas küllalt tagasihoidlik, meil on ka kõige rohkem vanapoissi näiteks meie vabariigis võrreldes teiste liiduvabariikidega. Kuidasmoodi see üldse otsustatakse perekonnas, kui palju on lapsi? Küsitluse andmed näitavad, et 75 protsenti perekondadest otsustab ühiselt, kui palju lapsi soovitakse perekonda. 18 protsenti otsustab naine üksinda ja seitse protsenti dikteerib mees. Aga iga laps peab saama omale nime. Millised on praegu kõige populaarsemad? Nimed perekonnaseisuaktide büroos nimesid lehitsedes selgub, et poistel eelistatakse ära tähega nimesid või vähemalt, kui seal on sees. Näiteks käesoleval aastal on küllalt populaarsed treima riista, siin aga on ka selliseid nimesid nagu Ravo, Revo, arrek ja veel paljud teised. Ja tütarlastest on väga palju nimesid liisi baasil tähendab liis või Annelis või viisa või Liisu või. Ja siis peale selle Laura Kristiina ikka on veel Katrin küllalt populaarne, aga on ka selliseid haruldasi nimesid nagu terlika, Alice. Tänane peretund on teile, lugupeetud kuulajad, küll ainult üks paljude omataoliste seast. Saate tegijaile on seal ka verstapostiks, mis kannab järjekorra numbrit 400. Nii palju on ligi kaheksa aasta jooksul neid perekonnasaateid siit stuudiost teie kodudesse diile lekitatud. Ega need niisama iseenesest pole eetrisse jõudnud. Seepärast täna tahamegi tänada kõiki, kes toimetus tema töös abistanud. Kõigepealt neid, kes mikrofoni ees aidanud peretund oma mõtete, arvamuste ja teadmistega sisustada. Mitmed neist on aja jooksul meie kõigi ühistekspere tuttavateks saanud. Need on leelo tamm ilma Reber, Jüri Saarma, Harri Jänes, Maire Bella, Helga Kurm, Arvo Haug, Viktor Sergejev, Aino Lunge, Hella võtussade ploom ja palju teisi. Ärgu nüüd need, kes praeguseid nimetamata jäid, ärgu solvugu. Kõigi meenutamine täidaks kogu saate aja. Ja meie tänu kuulub kõigile, kes aidanud peretundi sisustada. Ja seda mitte ainult mikrofoni kaudu, vaid ka kirja teel toimetusse saadetud mõtetega. Meile kirjutanute loetlemine oleks veel mitu korda raskem, vastavalt nende mitu korda suuremale arvule. Kuid eks saate tegijaile ole mõni kirjasaatja siiski eriti meelde jäänud, kasvama sagedase saate teemadele reageerimise või siis eriti sisukate inimlikust soojusest kantud kirjadega. Kindlasti tuleks nimetada tartlanna Elsa kodu siis on alatiseks meelde jäänud veel Ehaawsiannikova kirjad, kirjad koos fotodega, tema lastest ja muidugi Sirje Purga, viie lapse ema, kes oma mõtteid ka mikrofoni kaudu teiega jaganud. Ütlesime juba, et kõigi meelde jäänud tegi nimetamine ei mahuks enam saataja sisse. Kuid kirja jutu lõpetamiseks siiski veel seda, et senini kõige kaugem kirja saatja oli kooli direktor Magadani oblastist kes palus endale saata üldhariduskooli jaoks perekonnaõpetuse programmi. Kuna oli kuulnud, et Eesti NSV-s on perekonnaõpetuse juurutamisel tõhusat tööd tehtud. Nüüd veidi ka raadiomaja poolelt. Viimasel ajal olete kuulnud saadet juhtimas ainult kahte häält kuid varasematel aegadel tegid seda veel Johannes Pirita, Aare Soome ja heiti raid, keda praegu teistes saadetes võite kuulda. Kui jutt juba saate tegijaile läinud, ei saa jätta tänuga nimetamata peretunnile sageli kaastööd teinud reportereid Milvi Siku ja Mai Männik sood. Üsna viimasel ajal ka Liina kosmot Tartu stuudiost, aga Tõnu Soku. Kuid veel on kaks inimest, kelle hääl küll saatis, ei kõla, kuid kes annavad igale saatjale tema viimase Lifie lõpliku näo. Maimu Liitoja ja Heljo Roomere. Tõepoolest, viimane aeg kolleegid mikrofoni juurde paluda. 400 perekond ja kodusaadet on kõlanud teie kodudes ja ajaliselt teeb see välja 400 tundi ja ma arvutasin veel välja, et kui kõik need 400 tunni pikkust linti panna üksteise järel mängima praegu kohe selle saate järel, siis viimane lõpeks nendest neljast 100-st alles kaheksandal detsembril keskpäeval üle kahe nädala, täpsemini kaks nädalat, kaks päeva ja veel pool päeva juurde. Kui me nüüd veel edasi arvutame, siis teeb see 546 kilomeetrit magnetlinti ja kõik need on vaimu liituja sinu käest läbi käinud. Oled sa ise kunagi mõtelnud, et nii palju linti on ära kuulatud, monteeritud? Ja teed on olnud palju, aga see on ühtlasi ka väga huvitav olnud meie ühises peres ISISe jõuga on see töö nii kenasti laabunud. See pakub väga suurt rõõmu ja rahuldust. Jaa, Roomere, sina oled kõik need kaheksa aastat seisnud hea selle eest, et sõna vahel oleks ka muusikat. Üle 2200 loo, nagu me nimetame, on saates kõlanud igaühe vahel muusikat olnud, kust see nii palju on tulnud. Mul on tunne, et vähemalt kaks korda nii palju läbi kuuleta palu ja ma usun, et minu käest on käinud läbi enne saatesse minekut vähemalt 4000 pala kui mitte rohkem, et midagi õiget või sobivat leida sellesse saatesse, kus vahel ei tule mured muusika otsa saada. Uus ja värske, mis veel kõlanud ei ole. Natuke muret on see teinud, aga ma loodan lihtsalt leida ikka ja jälle midagi uut. Ütle Helju, kas sul kodus ka muusika või on tööl isegi seda nii pallivad tüütab ära ja kodus on vaikus ja rahu, millest me oma saates oleme ka vahel. Tekkinud ei, mul on kodus ka muusika ja nimelt kuna mina oma abikaasa Jüri roomidega tütar koos Eesti raadios siis kui meil ei kõlaga muusika kodus, siis me vähemalt teeme muusikast kogu aeg juttu ja tema on olnud ka minule väga heaks nõuandjaks väga sageli ja nii-öelda taganttõukaja julgestajaks. Paljudel juhtudel, kui ma perekonnatunni jaoks muusikat valin. Põrson, söö, suundume, kuid meeldiv olukord, et hobi on amet? Jah, õnneks küll. Mis on sinu hobi maimu? Väga palju huvitavat, mida võid teha. Mulle meeldib käsitööd teha, näiteks kohtuda. Ma olen kuulnud, et sa oled väga usin võimleja. Võimlemas käin ma ikka iga aasta algab sügisel jälle uuesti. Võimlemistunnid, millest tuleb osa võtta, on sellest kasu ka? Ikka on, hoogu on juures igatahes. Võib-olla ei ole ülearune tänase päeva puhul mõni sõna selgituseks kamise kuulajaile öelda kuidasmoodi peretund valmib. See saab üksikutest varem lindistatud helilintidest kokku monteeritud juba millal? Nädala algusest saatelõigud, mis tulevad, monteerimine valmis, teeme väikesed parandused ja siis juba edasi ribastame need muusika vahele, mis läheb selleks. Ja hiljem algab kokkumäng seal meil, eks ole, Heljo nädalal purre? Jaa, see on reedeti tavaliselt olnud. Ja ma pean ütlema, et kokkumängu jaoks on maimul vaja kindlasti rohkem kui kahte kätt ja minul käte juurtega veel jalgu. Sellepärast et mina pean jooksma ühe magnetofoni juurest teise juurde, et mõnikord välja vahetada muusikat, mis momendil võib-olla ma leian, et ei ole sobilik teise vastu. Mitu Mutsunktofoni sul kurvaga lõigus mille neli magnetofoni ja üks pult sealt tuleb juhtida, need üksikud lõigud on erimagnetofonid peale, siis me mängime kokkusele ühele suurele lindile. Siis kujuneb alles saade. Mitu nuppu korraga. No meil on samuti neli mikserit, vahel tuleb üks hajutada, teine peale panna. Nii et, et meil on tõesti palju siblimist, kui saade kokku saab, vahel toimetaja nõuab, et, et tuleb tagasi võtta ja hakkame otsast peale. Rõõmsa meelega. Aga kuidasmoodi, see on lahendatud, et saade kestab täpselt tund aega. Et nüüd kõik need viis, kuus või seitse lugu pluss muusika just õigel ajal ära lõppeksid. Aga selleks on stopper. Me arvestame pidevalt aega kõik kolmekesi mõttega juures, et palju on läinud, palju jääb muusikaks, palju on sõnaosa. Siis tuleb lühendada mõningaid asju. Helju peab leidma lühema pala, ütleb aitab nüüd muusikast. Nimel siis koos täies, teeme seda. Ja nii sai valmis ka tänane saade. Täna valmiska saade lõbusalt. Nüüd on vast päris õige aeg küsida, et tore küll, palju autoreid ja üle poole 1000 kilomeetri helilinti. Aga mis on sellest kõigest ka kasu olnud? Kas perekonnaelu on harmoonilisemaks muutunud abielud stabiilsemaks? Kui palju Undere tunni abilahutusi ära jäänud? Kas lapsed on paremaks läinud? Vanemad mõistvaks? Seda me ei tea ja ei saagi teada täpselt nii nagu riiklik autoinspektsioon ei tea, kui palju liiklusõnnetusi on tänu profülaktika-le ära jäänud. Aga mõtleme korraks, kui ei, oleks autoinspektsiooni, kes propageerib ohutu liiklemise reegleid. No küll valitseks tänavail vast alles segadus, eks vähemalt loodame siis, et ka peretund on aidanud kaasa mõnegi pere pingete vähendamisele ja ühtekuuluvuse tugevdamisele. Aga kui nii, siis tõepoolest jätkame, sest probleemid on paraku igihaljad. Lõpetuseks, aga tuletame jälle meelde, et peresaade on teile, lugupeetud kuulajad ja kõik teie soovid ja ettepanekud on teretulnud sest me loodame, et peresaatel on ka pärast neljasajandat eetrisolekut piisavalt kuulajaid. Tänase saate seadsid kokku nagu ikka maimu liituja Heljo Roomere, Silvia Markus, ema.