Waba riik laulab rõõmust päris tuhandeid, niigi seovad praegu meie pealinna Tallinna kõigi vabariiginurkadega. Kujutlege mõttes hiigelkoori, mille kõik liikmed, mehed ja naised, suured ja väikesed ligidalt ja kaugelt otsustasid ühel päeval ühel tunnil Oma hääled ühendada 100000 häälseks sünnipäevakontserdiks. Pakiti kokku laulude paunad võeti jälge alla tee, millel. Ükskõik, kust see ka ei algaks on üks ainsam. Vedur vedas pikka rongi Kohila jaama ja välja tuleb hästi palju tüdrukuid, kõike lõbusate nägudega. Öelge palun siis, kui kaugele te tulete Viljandis? Kõik Viljandis. Ja millisest koolist? Ja pole vist mõtet küsida, kuhu suund läheb lääne peale. Laulud on selged ja need, kes praegu juba Tallinnas on, õpivad ja harjutavad seal, aga kas teie rongis kirjutasite? Sina jälitanud natuke harjutasime, kuidas see nimi on? Kas ta on siis nii hea laulumised, tal ei pruugigi harjutada. Aga saate praeguse laulu üles võtta, mida kõige rohkem meeldib? Vaatame, teeme proovi ära, võib-olla Tallinna väravatest peetakse kinni ja ei saagi sisse, kui laule kaduma läinud või ära unustatud. Kes lööb takti ja prooviks? Teist 18 nii kaua 16 18, siis peame ära. Palju aega veel on. Mul on 20 minutit, aha lahked, laulame siis jaamaülemale ühe laulu. Palju teid siin kokku on vagunites? 700 ringis seitse käituvad meiega aga kokku 400 400 400, lauljad viivad oma laulud siis selle rongiga Tallinnasse. Jaamaülem tuleb vedurijuhi poole, ilmselt annab loa ärasõiduks. Kas on esimene ronge laulupidulisi tuua? Ei ole, teine rong veel. Kuidas on selle rahvaga sõita, kes laulavad, lõbusad on, ikka toimub ainult arengul muidu. Aga kas nüüd tuleb tööd rohkem teha enne laulupidu? Sellepärast? Ronge rohkem käin ikka rohkem loomulikult kui võrrelisele. Tavalise graafiku järgi, kas ise ka laulupäevale lähete Tallinnasse? No vot, ei tea, pole aga kurat, kui graafik lubab, kraavid lumevaba aega on, muidu oleks tore vaadata ja kuulata, kuidas, keda veate, keda aitate, kuidas laulavad. Seda on muidugi hea, kui ajakirjas ei ole, siis ei ole ka midagi teha. On käes ja nüüd võib sõita Kiisa ja Kohila head reisija liiget ilusti need noored lauljad Tallinnasse ära ära sõid. Kas terve tee laulud käisid ikka rääkima niimoodi, missuguse kooliga me nüüd ajame päeva külg, missugused soovitail siis Tallinnasse sõites kaasas on? Et vihma, isa, esimene et kõik laulud hästi läheks niimoodi veel. Et hästi, palju külalisi tuleks, hästi, palju sõpru saaks tõik. Kuidas on tüdrukut, kes on esimene kord Tallinnasse sõitavaid jale, esimene koer, mine Teiskarde, nii et sa juba natukene tunned linna, sinu val ei olegi nüüd ei ole käinud. See ei olnud see, kui suur linn tallinud ei tea, aga laululavapilti sa ikka oled näinud, olen küll. Ja nüüd tuleb sul endal ka seal laulda, ega see asi igal pool nii ladusalt ei lähe ja meil on siin üks mees, kellel, kes on juba natukene ohvreid toonud laulupeo heaks. Mis sul siis õieti juhtus? Seal jäi ukse vahele, ma vaatasin ja üks poiss tõmbas ukse kinni ja mul jäi siia vahele. No oli valus küll? No nii on natuke valus müüa. No ütle nüüd ära, päris ausalt, kas seda nutuga natukene tuli? Natuke tüli, kust kooli mees, sa oled? Kaheksa klassilise Stahlist, aga no igasugused laulud selle pärast, millest ära ei läinud, eile. Nii et kui laulda tuleb, siis paned ikka mehe eest? Jah, mis vagunisaatja arvab. Kas niisuguse perega varem on tulnud, reisida? Ei ole, ei ole. Esimest korda esimest korda, täna on head lapsed, väga head lapsed, kahe peab ütlema ja on tunda igat laulupeole. Sõit on. Head reisi. Igal lapsel oma laul, igal vagunil oma repertuaar. Lugematu hulk laule, lillede vanik punutakse Tallinnas. Kuid egas üksi laulumehed juba on näha ka päikeses kiiskavaid vaskpille ja kuulda pillilugusid. Mängib Tartu Rajooni Miina härma nimelise kolhoosi puhkpilliorkester. Orkester on 126 aastat vana ja alates sellest ajast, kui Taavi dotovirkauste masutas, säilitanud oma traditsioonid võetud paljudest laulupidudest ja seda tehakse ka nüüd Tallinnas. Orkestri veteranid Kaljo ja Richard Vuks ning David Otto Virkausi pojatütar Elfriede Virkaus on saavutanud selle, et orkestris mängib praegu korraga kaasa neli põlvkond. Kasinad tänava talvel aga juba mängivad küllaltki Ihasti, see on siis 11 12 aastat. Jah, ehites kõrvaltvaatajana tunduvad ikka päris agarad olevat juba vanad. Kord juba noored sinna sisse saavad, teised tulevad kohe nii et meil ei ole pildist nii palju anda neile praegust, nii et siis kõige noorem mängija on aastaid 11 12 ja kõige vanemad, siis aastate poolest olete kindlasti teie siis Riherduks, eks ole. Ja teie olete praegu 59 60 tükki mu turja, see noormees. Kujutame ette, et on siis seitsmeteistkümnenda juuli pärastlõuna, teie seisate Tõnismäel, Tallinnas hakati marssima laulupeo rongkäigus lauluväljakule maade umbes kaks pool kilomeetrit. Kui mitu marsside ja selle aja jooksul jõuate siis maha mängida, kui mitu sammu tuleb vastada? Seda ei tea öelda, kui palju sammusid just, aga vähemalt viis mars, nii on meil võetud, tähendab kavasse ainult väikse vaheaegadega ainult nii nagu pillime keelised, vee väljalaskmine, pillist ja jälle läheb uuest lahti. Kord on tuntud Tallinnas ja siis ka midagi mängida, ise marssida, enesele mängida ja teistele kaas on päris raske eest? Ei, kui muidu käia, siis on raske, aga mängida ei ole nii raske. Ma arvan, et neid on nii, kuidas minek oli, sellega lähed, ei tea, puhu ära. Ei näegi, kui maojuustust asunduste lauluväljakust mööda järsku mööda. Head peotuju teile siis aitäh. Tondi kandis Tallinna teises internaatkoolis on juba ligi 1000 pidulist kohal, aga poisse tuleb üha juurde. Mustla noorte laulumeeste koorijuhiks on August Allik. Pakid pole küll veel lahti, aga külakosti võib vist ikka küsida. Ma ei pealinna poisid kanis väsinud bee peadega. Kas see laul tuleb nüüd päris nii, nagu nad peaksid olema? Kuidas sinust laulja sai? Lasime laulu praami õpetallitali mäe otsas, õpetajatelt õppe jättis. Stella ollakse laulma. Kui kaua teie poistekoore olete juhtinud? Selles koolis ma 11 aastat ja siis 10 aastat on poste kord tegutsenud. See töö tasub ennast ära, kuna sellepärast, et poistekooris poisid laulavad palju innukamalt kui lastekooris millegipärast. Kas meeste uhkus, meeste ühistunne, kui vana teie kõige noorem koori liige on? Kaheksa aastane poisid, mida te peale laulupidu kõigepealt vaatama lähete? Tutvume linnaga. Käime nagu ekskursioonid. Orkester ja Tallinna lennujaama võtavad vastu kõige kaugemad laulupeolised, kes tulevad musta mere äärest. Need on salme kolhoosi lauljad, lilled, filmikaamerad, südamlikud tervitused ja juba segunevad lauljate vastuvõtjatega. Ja nüüd on eesnimi selge augus perekonnanimi, plaado, kuidas reisidele linnuga läks? Väga toredasti, väga tore, kuidas teil ilmad on, meil tuli tänales päike veel, oli nii hull ilmed, kartsin, et viimati ei ta väljagi, aga paranes kõik asi nii. Saabusime väga, toredat rõõm on siin palju, paljude. Tallinnasse 25 on meil, kes on siis laulukoorist osa võtavad, üldse, on 33 inimest sõidavad ja palju kaasa korteri. Paljud on ka meil siin esmakordselt kindlasti. Kuidas teil reis läks? Hästi, väga hästi. Naispere tuju on hea ja egan Eestigi vajale, lauluhääl on korras. Ära. Milliseid laule laulab? Isamaa on minu armalane. Laulame laule, laulame tähele, mis ma jõudsin ära? Kallid Abhaasia isetegevuslased, meie Nõmme kultuurimaja ise tegevused oleme olnud teil mitmel korral külas ja meil on rõõm teid tervitada meie armsas Tallinnas. Andres, tervitan teid. Haidak, Salme ja Sulevi koorijuhtimise valijad alukad vaeva nähes ja soovime teile veel palju kallim, ehe edaspidiseks. Kallid, ehkki laulusõbrad, me oleme üks Eesti rahvas, lauluarmastaja rahvas ja see ongi neid siia toonud kaugelt lõunast. Ja me tuleme kõige parema tujuga, kõige parima meelega tahame teil koos lauda kahel päeval öises suures kooris, mis on maailmas kõige suurem täita selle suure ühendatud koori 1000-ga, osa, nii et lubage neid kaasa laulda sellest 25000-ni, siis üldkooris ja kaasa elada sellele suurele suurele laulupeole ja kaasa viia siit põhjast meie eesti kallist kodumaast parimad mälestused ja muljed. Külalised vastuvõtjad ja pidulik meeleolu kanduvad lennuväljalt kesklinna. Kõige head veel kord, tere tulemast. Võiks arvata, et kõik lauljad ja laulud, kõik pillid ja pillilood, kõik tantsud ja tantsijad kogunevad siia vabariigi suurimale juubelipeopaigale. Nii palju tulijaid. Kuid kaks minutit, enne kui viimane rong laulupeoliste ka jaama saabus. Kas Aegviidu jaamaülemlaulumees on olen. Aga miks te laulupeole veel ei lähe, nende töö on selline, Teil tuleb kogu aeg laulupeoliste ronge läbi lasta ja rahvatantsijad on juba läinud? Jah, selles asi ongi ta filoma siin iga, kes tööd teeb. Aga nende päevade töö on väga lõbus. Kahtlemata kahtlemata. Kas ikka Jaama esine kajab ka laulust vahest või? Siin oli eilegi, oli rong seisis mor kesta mürtsus, rahvas laulis. Meeleolu igatahes oli väga üle, nii et teil on laulupeo laulude peale kuuldud juba mõned täielikult. Aga eks süda kisub ikka Tallinna, pole ka loomulikult loomulikult vähegi vaba aega saab, siis ikka püüad sinnapoole. No eks raadioaparaadi või televiisoris seal ikka ka seda pidu jälgida kindlasti kindlasti kindlasti. Kas või selgi teel. Teil on rattad vales suunas, peaks juba otsad Tallinna pool olema. Suured pidupäevad hakkavad kätte jõudma. Ja seal on ka plaanis minna linna poole. Aeg on homme. No ikka sinna tulemata jääk. Kas te olete kõik siitkandi mehed? Jah, oleme siin kasvanud, üles sündinud ja siit laulud ka kõik selged. Enam-vähem. Teie kandist läheb palju rahvast laulupeole. Ja siit on ikke terve aegade kultuurimaja läheb, on juba peaaegu seal kõik need, kes kaasade taga pealtvaatajaks olles siin loogika, tassi tihti. Sellega vist tegemist ei tule. Mis on laul ilma kuulajateta? Kümned tuhanded vaatavad laululavalt kiirendavad 100000 pealist kontserdipublikut. Tallinna toodud laulud kajavad kümnetest tuhandetest suudest vastu Lasnamäe Nõlvakult. Veereb pilvepiirini, kaigub vastu Vändrast ja Munamäelt, Kõpu tipult ja Narva merelt, Saaremaalt ja Saadjärve äärest. Ulatub koorihääl ka nendeni, kes jäid kodukolde äärde või kes pidupäevade jälgi kätel käia lasevad. Kahlad suvises heinas kuulad ritsikad teie linnukeste laulu ja kui mõni mees kuskil heinamaal masinaga lõgistab astud tema masina hääle suunas, aga ennem ka vees. Venelased, ärge ära minge, Me tahame teie juurde tulla. Hüppamine pole midagi, kui ma siin käib, hästi-hästi käib. Kuulan siis, mis häält ta teeb. Täna ringis ideed ei oska ära lugeda, aga praegu on siis kibe heinategu käsil. See tükk oli seal täna maa loobitud sealpool kraavi oli. Kaua ma siin olen olnud, kellel vist vulguuskuma seelik? Mul on mitu päeva teete seda tööd või laulupeo mõtted ka juba peas, teine päev Istanbulis. Aga mis homme-ülehomme saab? Kõikidel Mik ikka niida laulupeole ei tuleikke, tuleb niita? Ei saa. Kas teile see masinamuusika meeldib siis rohkem, kui tuleb kõiki niite, ikka tuleb, nii tööle. Iga kord, kui ilmutada head niidu ilma teile ja head töötuju lodelliga parimad. Lauljad on peole jõudnud, kuulajad-vaatajad vast siluvad praegu pühapäeva seelikut, liigivad peopükse. Kõik laulud on Tallinna toodud. Täna veel oli laululavaproovide päralt. Tallinn lauluväljak kust ka sõitma ei hakatud, kuidas tai sõidetud siin saadakse nüüd kokku? Siin moodustavad koorid suure värvika lainetama ookeani ja siin pakitakse lahti saiasopiline laulude paunmehed, kas on ikka ka teada, kuhu minna ja kuskohal kohad sisse võtta? Igale poole on kindlasti oma koht, meeskond on praegu kõige üleval lava kõige tagumises servas, vool kisub igaühte kaasa. Kaasa kisub aga võitlemisele. Tüvel mõel organiseeritud lasi päris hästi, et igaüks leiab oma koha õige koha ja laulad lahti pärast nagu mürin ja loodab, et vihmaga varsti otsa laulame. Laulja sellest on saanud tilgake ookeanis, dirigendist, aga nähtavasti väejuht psühholoog-pedagoog ühes isikus. Nii ta tõesti on suure laulupeo dirigent peab olema umbes nagu suure väeosa komandör ja praegu on tõesti niimoodi ongi, sest näiteks Uibo sobiks väga hästi priorozenski polku on niivõrd pagari, on niivõrd huumoriga, ased lööb üle ise vana Suvorovi isegi samuti Ernesaks, Ernesaks, onju rahvakunstnik ja tõesti, tal on nii palju rahvaliku huumori, ükskõik millises olukorras isegi oma haige käega on suutnud leida lahenduse ja juhatab vasena käega paremini. Kui mõni teine mees kahe käega ja nad on kõik meil omal kohal, siis nad on eeskujudega ja üldkooridega niivõrd kokku sulanud, et me kujuta ette ilma ühtegi laulupiimade tuntud dirigent Ernesaksad uivata ja teiste nooremate ja kes on tõesti vanale kaardiväele järele kasvamas ja päris võimekad jälgasvandmas. Muide, kas hääled ongi ikka veel alles? Muudeti ju teel siia kõla kodadeks kõik bussid, lennukid, rongid, rongis laulda, päris mehe moodi otsa, magada saime kaks tundi, aga no laulud olid hästi selgeks õpitud ja harjutatud nüüd ei tähenda, et meil ei ole midagi. Ei ole mitte esimest korda Tallinnas? Ei, mina laulan juba Tallinnas laulupidu 1000 933.-st aastast igal üldlaulupeol ka enam, sellepärast ka siis selline võime hinnata, tähele panna. Aga väikeseks kipub juba seegi suur kõlakoda jääma väikeseks ja ühendkoorid lavale, enamasti ta lahkuda. Nüüd tuleb juba alumisest rasedust pinnast juurde võtta. Nii, kaugemale teid ülespoole ma enam saata ei saa. Viimati ei õnnestu tagasi välja saada. Oleks äärepealt tunnustanudki kaugelt mehi, olete? Mina olen Ellost Elva meeskonna liige, Kaljula, Kirt ja teie, ma olen selles kaunis ühest või teisest Otepääl. Pühajärve kalda tootvormeeskuri nagu mõlemad Lõuna-Eestis naabrit naabrimehed jaa, laevatega naabritena siin laval siin ka laulame koos tugevaid häälepaelu ja mehist laulutuju teile aitäh. Lauljad ja laulud on Tallinnas üldjuhul NSV Liidu rahvakunstnik, Gustav Ernesaks tõstab käed ühendkooride peaprooviks. Laulud tulevad Tallinna lava võimsa kaare all kui vanalinna kitsastel tänavatel võidu väljakul Estonia ees, Russalka juures, trammis taksopeatuses heliseb laul. Ma käin ja kuulan laulu vaadates inimesi, sest inimesed kannavad endas laulu isegi siis, kui nad vaikivad, naeravad mõtisklevad. Laulud on kodust kaasa toodud Viru laiadele lagedatelt Haanja metsastest, mägedelt saarte kadakate kasvumaalt. Ma nägin, kuidas tuli laul Abhaasiast hõbevalge tuu tiibadel kaukaasia päikesest pruunid inimesed. Kaasmaalased on laulu endast sammutanud-d ja viinamarjaväljadelt eesti laulu kingitus sünnimaale. Laulu toovad vennasrahvad stepiavarusest sõbrad Ungari Pustast kaljude ja järvedemaad Soomest. Ja saavad meilt kingituseks laulu. Ma nägin välismaalasi ühendatud meeskooride proovilt. Ütelge, mis see oli, mis neil jutu sõna pealt katki lõikas mis neid nagu suur jõud väikeseks-väikeseks muutis ja samas otsekui Suviste pilvedeni paiskas. See oli meestelaul kalevipoja laul. Kui 1000-st mehest koosnev koor laulab nagu üks mees, üks hing, üks jõud, kui 1000 naist vaikselt veeretavad viisi hellalt südamest kui paljudesse tuhandetesse lauljatesse ulatuvad ühendkoorid SIND Helge rõõmu koskede kannavad siis mõistvad ilusuurust, mille kümned tuhanded Tallinnasse tulijad igaüks üksikult kaasa tõid ja koos sulle kuulaja ning üksteisele kingivad. Pärast seda veel kaua-kaua kannabki endas sõnatult kuulmatult helisevad laulu sellesse mõistetav soe naeratus inimeste silmis. See seletamatu ühtekuuluvussee, kuidas lauljad 11 esimesest pilgust tunnevad nendest päevadest peale, kui inimesed tõid ja toovad oma laulu oma südametule vanasse kivisesse ja ühtlasi uude helgesse pealinna. Igaüks meist on noorem, rõõmsam tänulikum teiste vastu. Laul tuli ja heliseb Tallinnasse.