Kuldselt kuulajad, jätkame täna jälle ammu alustatud ja meelega veel lõpetamata sünteetilist loengut huumori ehk nalja kui niisuguse ajaloost. Kes veel mäletab, see mäletab, et alustasime oma uuringuid vanast ajast, eeldusel, et huumor tol ajal oli veel täis kasvamatu poisikene põlvpükstes. Iseendagi imestuseks jõudsime pimeda keskaja naljade jälitamisele, veendumuseni ja ka pealkirjani huumor krinoliinis. Millest järeldus, et antiik, sest poisikesest oli üles kasunud naissoost daam. Märgime sulgudes, et teaduslik täpsus nõuab naissoost daami kui termini kasutamist. Kuna viimasel ajal meie tänavapildis esineb rohkesti ka teisest soost daame. Otsustades soengute ja riietuse järele. Nii kordub meie silmade all sama nähtus, mida võimaldas avastada huumoriajaloo jälgimine. Poisikestest saavad daamid, samad daamid oma naissoolises sektoris on tänapäeval krinoliinidest juba ammu välja miniseerunud. Mis oleks loomulikum, kui küsida, kas on ka huumoriga tema ajaloos toimunud sama protsess? Tänane loeng tahab anda esimese vastuse sellele komplitseeritud küsimusele ameerika naljakesega, mis esitatakse lihtsa küsimuse puhul. Mida on ühist mini seelikul ja kapitalistlike maade statistikal? Peab põhjalikult asja tundma, et omada õige vastus. Mõlemad näitavad paljugi, kuid mitte olulist. Tohiks olla teada, et on olemas ka ajalooteaduslikku statistikat. Üks härra ka muidugi ameeriklane oli näiteks ajalooraamatute abil kindlaks teinud, et seni on vanal kesk- ja uusajal kokku peetud 11343 enam-vähem korraliku sõda. Teine oli katsunud lugeda kokku kõik kroonitud pead, aga ta polevat veel lugemist lõpetanud, kuna mõlemad mõisted nii kroon kui pea on väga raskesti defineeritavad ja mõlemaid on olnud rohkem kui sõdu. Uusaegse huumori uurimisel peaks aga kindlasti olema täpne matemaatiline alus nagu see on kõigele, mis tahab elada, liikuda, kasvada ja edusamme teha. Me mõtleme muidugi teaduses. Ajalugu õpetab meile asjalugu, et aastas on neli aega. Kui palju ajas on aastaid, selle ajalugu ei õpeta. Koostöös astronoomidega võivad ajaloolased täpselt näidata, et tänavune kevad algas 20. märtsil kell 22 null kaheksa ja koostöös kalendroloogidega ennustada, et sügis algab 23. septembril kell kaheksa null seitse 14 tundi varem kui kevadvarahommikul, mitte hilisõhtul. Huumoriajalugu ei saa uhkustada nii täpsete matemaatiliste tõikadega, mille olemasolust hoolimata ajaloo just selles asjaloos ei puudu oma huumor. Mitte üheski kalendris, isegi mitte kõige täiuslikumad näite kalendris pole ära näidatud ühegi aasta aia lõpukalendri järgi otsustades kevaded ja sügised ainult algavad, aga ei lõpe iial ära. Sama matemaatiliselt fundeeritud ajalugu, mis õpetab, et aastas on neli aega. Õpetab ka, et ajaloos eneses on üks aeg vähem kui aastas nimelt ainult kolm aega. Vanaaeg, keskaeg ja uus aeg. Aastaajad algus määratakse minutilise täpsusega. Aga vana ja, või keskaja algus on määramata isegi vähem kui sajandi täpsusega. Kui nüüd aga nägime, et aastaajad jäävad vormiliselt lõpetamata siis vana aja või keskaja kohta seda ei saa öelda. Vanaaeg on lõppenud, nagu ka vanad head ajad. Uus aeg on siin erandiks, see pole lõppenud ja kõige kangemgi kalendersepp ei oska ette näha, millal see lõpeb. Uus ajakõnesolev iseärasus annab oma värvija tooniga uusaegsetele naljadele. Mitte et need oleksid lõpetamata naljad või et uus aja huumor oleks iseäralik, lõpetamata huumor, seda mitte. Küll aga mõnda muud, mida kohe demonstreerimine. Oleks olnud võimalik ka vanal ajal ja kas see või seesugune lugu oleks lasknud end jutustada või naerda. Vara või hiliskeskajal? Kellele ta inglannast sõbranna kurtis, et ilm väga halb olevat, kuna Ena udutavate sadavat see iiri daam nimelt ütles kõige halvemgi ilm on ikka parem, kui et ilma üldse poleks. Apropo meie armsas eesti emakeeles tüki ilm ilma igasuguse põhjuseta maailmaga segi minema. Võtame näiteks ilmaliku kirjanduse, mis on seal tegemist vihmase tuulise või ilusa ilmaga sama vähe kui vaimulikult kirjandusel. Ent vastame küsimusele, kas antiikajal oleks võimalik olnud see lugu iiri daamiga ja ta inglise sõbrannaga, miks mitte? Asjas pole ju midagi uusaegset peale rahvanimetuste ja naisterahva teravmeelsus on huumoriigavene teema. Sama hästi oleks võinud ilma üle kaevata antiikaegne egiptlane oma juuditari sõbratarile või keskaegne prahvatar kohalikule ungarlanna. Üks Iisraeli mees kohtas super rannast tulles oma rahvuskaaslast, kes teda viisakalt tervitades küsis. Noh, kas võtsite ühe päikesevanni? Miks teie seda arvate? Küsis kõnetatu vastu, kas seal on mõni puudu? Seesama kahekõne oleks võinud toimuda küünik dioogenese või universaalfilosoofi Aristotelese vahel. Seesama kahekõne oleks võinud olla jutustatud kahest Francis Khani mungast nii umbes 14.-st sajandist. Ei, aga pidage kinni. Kas siis mungad päeva panne võtsid? Tegid hullematki, kuid mitte see pole tähtis. Oluline on, et selleski naljas pole midagi. Tüüpiliselt uusaegset. Aga uusaja nalja uurides me ei tohi liiga kaugele minna, nagu üldse ei kõlba liiga kaugele minna. Ei koolipoisil eksamikirjandi teemast ega kenale mehel daami seltskonnast. Ma ei usu, et ka sel juhul teemast teema juurde jäädes ja enne uute näidete juurde siirdumist tõdeme, et absurdset nalja on peetud täiesti uusaegseks kultuurinähtuseks. Mõlemad kuuldud naljad on absurdsed. Tõestasime teie nõusolekul, et nad uusaegsed pole. Üks hästi haritud moega mees vaatas raamatu antikvariaadis Balthasar Russovi Liivimaa kroonikat ja küsis. Kas teil ehk on ka selle autori teine teos Jemilie? Mitte harjumatu, maga nipsakas spetsialiste, vastas, te mõtlete miili. Seda pole eesti keelde ümber pandud, aga prantsuskeelse võime teil muretseda. Keegi küsis raadiouudiseid kuulates kunagi siis, kui veel sageli esines agentuuri France Pressi nimetus. Kas France on Tamara pressivend? Need näited on toodud tõendama, et antiikajal ega keskajal niisugused naljad ei olnud võimalikud. Nad sisaldavad uusaegsete tegelaste nimesid, sest Hruštšov ja ta prantslasest nimekaim russo samuti, aga tants ja Tamara ei oleks Julius Tseeseriga ega Aquino tooma kaasaegsetele vähimatki nalja teinud. Miks nad meile teevad? Ega siis nemad, meie naerame, kui naerame nende nimesid kasutavate haritlaste rumalust. Harimatus on aga uusaegne mõiste, sest keskajal ei peetud seda mingilgi viisil häbiasjaks. Student, kelle nime nimetamiseks puudub põhjus, olgugi, et see on uusaegne avaldas pärast mitmete Ermitaaži saalide läbikäimist imestust, et kõik madonnat renessansimeistrite piltidel hoiavad süles või kätel poisikest. Mõnelgi neist oleks võinud ju ka plikake süles olla. Vabandan, ütles ta ja, ja elukaaslane. Noil aegadel oli alaealiste tütarlaste maalimine keelatud. Ega see meissegi puutu ette, Neitsi Maarja poja ilmale tõi, aga Maldrites tollest ajast puutus asi küll häbeneda, siis või mitte. Parem naerame. Üks koolmeister saatis poisi koolist koju, kuna avastas täimehikese peas. Õige varsti ilmus poiss tagasi koos tulivihase emaga. Tee ütlete, et poiss on täitanud, kus tal need täid on peas, ütleb kasvataja peas, peas, mõnitas auväärt daam. Pea ju täide jaoks ongi see lugu. Kantisin ette hinnangu pärast pea kohta. Tõsi, ta on kirjas sädemetes juba 1913.-st aastast aga ka siis oli uus aeg. Kui paljud pika tukkalisi päid on tänapäevalgi rohkem veel kolba pinnal kui pinna all liikuvaid mõtteid täis. Keegi teine daam kutsuti kooli poja pärast, kes inimlikul viisil mitte väga puhast lõhna kiirgas. Teie õpetage teda, aga ärge nuusutage, ega ta lill ei ole, ütles pahanema. Üks stilist, seesama Nendest kaks tuntud fraasi otsige naist, selles on koer maetud, ei tahtnud kunagi tuttavaid väljendeid kasutada, varieerimatult juba igivanadest aegadest tuttavat teesi formulatsioon. Kõik kunstid on õed, tuli tema suust ja sulest välja uusaegses kujunduses kõik kunstid on tädid. Pole midagi veidrat selles, kui keegi peaks tunnustama, et ta armastab Göte luuletusi. Aga on kuuldud ühte aspiranti väljendavat. Mulle meeldib Aristoteles. Ma armastan tema maailmavaadet. Mis sa Pauli tütardest arved, need noored neiud seal üks on hirmus lihtne ja teine lihtsalt hirmus. Niipaljukest näiteid, stiili naljadest, tuhandeid teisi kuulete igapäevases elus. Üks liik ajale iseloomulikke nalju on kujunenud niisugustest anekdootidest, mis on teatud omaduse või iseloomujoone ühest teatud rahvusest isikuid omistavad. Niisugusel viisil on kujunenud päris terminit väärtusega mõisted millest ehk omamoodi kõige laiemalt tuntud on ihne šotlane. Meil on väga populaarseks saanud vastavalt hiidlaste arvele kirjutatavad naljad, see tähendab nende nimel tehtavad naljad. Kõik, kes Šotimaal elanud ja reisinud, kinnitavad, et šotlane hoopiski mitte nii valvsalt ihne ja rumalalt säästlikke ei ole. Samuti kui hiidlaste külalised nende juures alati mitte nii suurepärast lakooniliselt, ütlemisviisi ja sõnakat löögivalmidust märganud ei ole. Kui anekdoodid ja muud teravmeelsused väidavad. Šotlane on supeldes sattunud ohtliku veekeerisesse juba kahel korral vee alla vajunud, kui päästepaat talle appi ruttab ja päästerõngas vete heidetakse. Vee peale tulles ja päästerõngast märgates küsib uppuja. Ega te selle kasutamise eest tasu ei võta? Viivere Netsesse Est elada on vaja, ehk ümmarguselt öeldes elu on kallis, vara küll, aga säästlikkus on vähemasti sama oluline. Kaks mägironijad muidugi, šotlased on teel mäkke loomulikult ilma köiete. Üks libiseb üle kuristiku ääre, jääb aga käsipidi mingi kivinuka taha rippuma ja hüüab oma kaaslasele, mine alla külla ja too siiski köistund aega pean siin kuidagi vastu. Tunni aja pärast ongi seltsimees tagasi. Kas köie said? Ma ei võtnud need nööriat, tahtsid selle eest 30 marka ja nii palju ei võis ometi kulutada. Veel kord Viiverennetsesse Est. Šoti restorani ilmub inglise proovireisija. Ta palub šotlased tulevikke doosi vaadates, ütleb ta. Minu firma on mind kohustanud andma teile naelsterling hilise autasu selle eest, et kasutate meie tuletikke. Ta tõmbab taskust naelase rahatähe ja annab selle šotlasele üle. Kuidas söönud ja joonud on ning lahkuda tahab, jookseb šotlane talle ukse peale järele ja ütleb. Ma arvasin kohe, et mingi trikk peab selle naelase taga olema. Tahate tähendab minu tikudoosiga jalga lasta. Ka reisimisel on šoti turist väga säästlik. Palestiinas selgub, et paadisõit geneetsareti järvele maksab Kaczyllingut. Seda ma ei tee kaasa, ütleb šotlasest turist. Meil kodus maksab niisugune sõit ainult ühe sillingu. Aga teil kodus pole ometi geneetsareti järve, mille peal õnnistegija kõndis. Polegi ime, et ta siin jala kõndis, kui oma paadisõidu eest nii palju nöörite. Keegi härral Londonis inglane oli oma koera nii välja treeninud, et see talle igal pärastlõunal kondiitri juurest 10 pensi eest kooke tõi. Ühel päeval ta märkesed koer enne kookide üleandmist midagi aias mulda peitis. Järelevaatamisel selgus, et õunapuu juure all oli kenake kogu viie pensilisi. Koer oli kogu aeg odavamaid kooke toonud ja tagasi saadud peenraha oma hoiukassasse kogunud. Ta oli tõu poolest šoti terjer. Kaks šotlast kohtuvad tänaval. Mis nalja sina teed, ülikond on sul ühe külje pealt nii eeskujulikult pressitud ja teine külg puha kortsus teat, lähen fotograafi juurde, aga mul on vaja pilti ainult proofilis. Hoopis keegi kolmas šotlane valutava hambaga istub arstitoolil ja küsib, kas tuimendus palju maksab. Ja meie teeme seda nüüd narkoosiga, ütleb arst. See on odavam ja mõnusam. Šotlane haarab kohe rahakoti. Aga jõuate juga pärast maksta, pole kohe praegu tarvis, ütleb arst. Ma ei mõtlegi maksta, vastab šotlasest patsient, loen ainult raha üle. Täiendavaks märkuseks selle väikese seitsmelises sotiseerija kohta olgu öeldud, et enamasti on need naljad inglaste poolt välja mõeldud naljad ainult šotlaste kulul. See paistab läbi eriti hästi niisugust tüüpi anekdootidest, nagu seda esindab Alljärgnev dialoog. Kaks inglast vestlevad šotlaste istkümnsusest. Kui üks šotlane kord juba Londonisse sõidab, siis jääb ta siia tagasi. Koju ta ei lähe, kuna murrab pead, kuidas tagasisõidukulusid säästa. No viimastel aastatel on nende juurdevool pealinna siiski kaunis tunduvalt vähenenud. Muidugi, nüüd hoiavad nad juba ka siiasõiduraha kokku ja lihtsalt sünnivad kohe siin. Englase suus on saanud täiesti erimark anekdoodikangelasi šotlasest iirlasest eestlase suus ja sule all, aga samamoodi saarlasest ja hiidlasest. Nende arvel tehtavas naljas pole põhjust näha erilist rahvuslike vastuolude õhutamist. Kuigi briti saarte kapitalistlikus miljöös isegi see moment või tendents täiesti ei puudu. Meie tingimustes on eesti anekdoodid kas saarlasest või hiidlasestki ikkagi sõbralikumat tendentsid. Loo nael on siiski selles, et samad tingimused ja samad suhted kutsuvad esile samad tagajärjed või nii nagu üks keelefilosoof juba 1940. aastal seletas. Kuna Inglismaa ja Saaremaa on saareriigid, siis on mõlemas keeles kujunenud sama hobuse nimi. Inglise hoos ja Saaremaal öeldi. Hobused on väljal köides. Paljud kaunis kurjadki anekdoodid šotlastest olevat šotlaste eneste tehtud ja leiutatud. See reklaam tasuvat enda ära. Meite meestest kõneldakse vahel kah natuke sedamoodi, eriti muhklaste või muhulaste osas. Aga need anekdoodid, mis näiteks hiidlast esitlevad tasakaaluka, targa ja teravmeelse rahvana, kes igavam trimehe suu oma lakoonilise lausetega plaksti kinni paneb. Eks nende taga ole kah hiiumees ise. Varematel aegadel on hiidlaste kohta ka vähem positiivseid anekdoote kirja pandud, rääkimata sellest, et kõneldud see suur rahvas niisuguses mõttes muidugi nagu tarvitame sõna suur mees on olnud ülipopulaarne uusaegses rahva huumoris ja mine tea, ehk varemgi. Enne mis temast kirjutatakse, näiteks Tallinnas 1909. aastal trükitud paksu raamatu Eesti rahvanali eessõnas leheküljel viis jagus. Rahvanalja all on oma pailapsed. Kõige esimeses bailaste reas seisavad hiidlased. Juhtub, et ühes kohas nalja peategelasteks juudid, mustlased, saarlased ehk muud ette astuvad teises kohas aga sellesama nalja peategelasteks hiiglasi määratakse. Tavalisesti satub hiidlaste rumalus pilke märklauaks. Kuid niisugust arvamist tuleb eksi arvamiseks lugeda. Seda tähistame. Hiiglase poeg, läinud kooli. Koolis, küsinud Koolmeister poisilt. Kuidas su nimi on? Hiiglase poiss vasta? Ei mäleta, olin noor, kui risti. Hiidlane ostnud laadal hoost ja vaadanud selle hambaid, teadnud, et hammastest võib hobuse vanust tunda. Lugenud ära hobusel 32 hammast ämma seda osta, see väga vana ütelnud ja läinud oma teed. Tartlane küsinud hiiglase käest teed see juhatanud mine alt ja tagant toaselt poolt seda ja tolt poolt toda nende kahe vahepealt kahe Haralise kadakas kuuse juures, pööra äkisti mõlemat kätt, oledki paikas. Mareedik küsinud hiiglase käest kust soolasaade eksime lumest tee. Kas tõsise lumest soola saate, kuidas siis, kuidas te lumest soola teete? Paneme ahjupealse täis ja kütame toa nii tuliseks, et lumi ära kuivab. Sool valmis, reedik läinud koju ja proovinud goa. Mida enam ahju kütnud, seda enam lumi sulanud ei soolata raasugi. Reelika arvanud viimaks ei mina seda tööde mõista. Lass jääb hiidlaste hooleks. Hiidlane, vaadanud virmalisi ja öelnud. Taevas põlemisloidab, aga las põleb pealegi, äär lahti ta maa külge ei hakka. Hiidlane näinud puukoormaga laadale minnes kõrtsi ees kitse küsinud teise mehe käest. Mis loom see on? Geid ike Küts. Ei tea, mis niisugune ka sööma peaks. Puid ikkepuid? Ei tea, mitu süld aastas ära sööd? Hiiglase hobuse kroonu väsinud sopasel teel ära ja jään seisma. Hiidlane andnud piitseja sõnunud. Oled sa hobuseks hakanud siis tassi, aga peale. Hiidlane, kes kõvasti vandunud, kukkunud jääprakku ja hüüdnud kurrat annas või hinge, kui kurrat veel välja aitaks kurat kohe platsis ja idanudki mehe välja, ise hinge nõudma. Hiidlane öelnud eksas aega naljast aru. Harjakas tulnud Hiiumaale ja vana hiiu soldat toodud tõlgiks. Soldat pole vene keelt sõnagi osanud, teised öelnud, ise kiitsid, et teenistuses oled sina aina vene keelt kõnelenud soldat, vastand palju, mis seal sai mõistetud ja räägitud. Aga keskkroonu asju laseb koju tuua, lasti teenistusest välja ja kroonuvärgid võeti kõik käest ära. Piss ja ranits ja vene keel. Kuldne kuulaja, kes meid täna algusest saadik siiamaani on võtnud, pidevalt kuulata ilma tähtsamaid tükke kõrvust mööda laskmata võib nüüd pärast hiiglase lugude sarja ärakuulamist tunda nagu oleks teda õige vanadesse aegadesse tagasi kantud. Just seda oligi tarvis teha, et praktiliselt tõestada aja ja aegade relatiivsust. Mis ühest küljest vana, see teisest noor, mis ühele sisu, see teisele koor. Põrkame vastu kogemusliku tõsiasja, et ajalooliselt võttes uusaegne anekdoot on isikulooliselt ehk isiklikult võttes vanaaegne anekdoot. Teoorjuse aeg on ajalooliselt võttes mitte ainult uus aeg vaid koguni kõige uuem aeg. Kuuldud toodid, šotlastest ja hiinlastest olid uusaegsed anekdoodid. Tänapäeval küll enam Laatu ei peeta, hobuseid ei Paristatega varastata, selle asemel aetakse autosid ära ja kitsi ei lüpsta. Aga see on tänapäeval, mitte uusajal. Tänapäeval ei kardeta kuradit võib-olla mitte kedagi kuraditki, aga see on tänapäeval mitte uusajal laiemas mõttes. Ekslik oleks arvata, et nali autost ja auruvedurist on uusaegne härjast ja hobusest aga vanaaegne. Ekslik mõelda, et kuu-lennud ja kuulipildujad, vaat see on uusaegne. Aga puu, luule ja kuu tõrvajad, palun väga, vanaaegne. Mitte need esemed, asjad ja nähtused pole naljatekitajatega tegelased, nad on ainult vahendid, ehk abinõud kedagi naljakaks teha. Etne, nende vahendite ehk abinõude arv uusajal suurem on kui muiste, siis peab ka nende varal naljakaks tehtu naljakam olema kui kunagi varem. Just selle tõttu ongi uusaegne inimene naljakam kui iial varem. Seesinane looduse kuningas oli tall puunui peos või on tal aatomipüstolvestitaskus, on alati armastanud oma ligemist naerda ja on alati vihastanud, kui teda ennast välja naerdakse. Et aga uuel ajal koos rahvaarvu üldise tõusuga iga mehe ligemiste arv tohutult on kasvanud, siis on ka väljanaermise ja ära naermise võimalused avardunud ja just see on uus, 100 uue nalja peamine iseärasus. Tuleb veel vabandada, et ainult šotlased ja hiidlased, mitte aga rootslased ja hiinlased või jälle hotendotlased ja iirlased. Uus aja nalja esindama pandi aga keegi see pidi olema, kes esindab, sest rahvarohkuse kõrval iseloomustab uut aega ka rahvasterohkus ja estraaditeadusliku töö metoodika põhinõudeks jääb ka ainevalikust teha alati kui just mitte nali omaette, siis vähemasti pisuke naljalisa. See nimelt on täiesti uusaegne nali oma lisa sellelegi. Peale rahva ja rahvaste rohkuse iseloomustab uut aega ametite ja kutsete rohkus, vastavalt sellele ka ameti- ja kutsenaljade määratu suur arv. Meil pole küll mingit kalduvust ületada originaalsusega, näiteks sirbi ja vasarataset, mille huumor kannab täies ulatuses alakirju. Peeerretz inglise, austria, Saksa Eeeff, vee, krokodill, literatuurne, ka see ta Ungari ja muu säärane, kusjuures jääb mulje. Eesti nalja pole olemaski, aga oma metoodikat jälgides peame esitama töö-ameti- ja kutse anekdoote siiski mitte ainult välismaistest allikatest. Millest siiski alustame. Meile peaaegu kuulmatuseni tundmatu ja tundmatuseni kuulmata luuletaja ja madrus Hanspertisher kuulis kord ühelt oma Ameerikast tagasi pöördunud sõbralt järgmise loo. Ma kandsin võrdlemisi laiamantlit, kui sadamas maale tulin. See äratas tolliametniku tähelepanu. Ta püüdis mind, mina kiirendasin sammu, ta jooksis mulle järele ja sundis mind peatuma. Mis teil mantli all on? Pintsak? Tehke maanteel lahti. Ma tegin, aga mis teil pintsaku all on? Vest, võtke pintsakunööbid lahti. Võtsin. Mis teil vesti all on? Särk? Vestinööbid avada. Mis mul üle jäi, mis teil särgi all on? Nüüd oli mu kannatus otsas. Karjusin sellele uudishimulikele inimesele vastuküsimuse näkku, aga mis teil särgi all on? Ta ei vastanud. Ja kerge kahjurõõmuga hakkasin ma kinnimine õppima oma riideid. Madruse, luuletaja pütisherile läks asi südamesse ja jäi meelde. Tolliametnike ei sallinud ta juba sellepärast, et oli meremees. Aastapäevad hiljem randus ta samas sadamas, kus nürimeelne tolliametnik ikka veel oma ametit pidas. Nende vahel toimus järgmine kahekõne. Mida te mantli all kannate. Pintsakut aga pintsaku all vesti. Mis teil vesti all on? Särk aga särgi all? Tursakala, Tuulsagala riietuge lahti, võtke särk, maa, mis jäi luuletajal muud üle. Ta tõmbas särgi seljast ja harutas lahti nööri, mille otsas rippusid kuivatatud tursatükid. Võtke need asjad lagedale, inimene misjaoks teeb turska varjatult läbi tolli, tuua tahate tursk, kontolli? Vaba. Ma võin oma turska kanda, kust tahan, ütles vigurimees, sidus need uuesti ümber kõhu ja naeris riietudes tollimehele lollilt näkku. Muide, on olemas üks väljend, püha bürogratsius, millest võiks arvata, et see väga vana on nagu teisedki pühakunimed. Aga võta näpust, asi päris uusaegne. Kuigi bürokraat ilma pühaku tiitlit on ise vähemasti keskaegne pühaks tegi selle alles Otto Ernst oma komöödias plaksmann kasvatajana. Autor suri 1926. aastal, aga bürokraat jäi nii pühaks kui surematuks. Ei julgeks lugemiseks soovitada, mida meie võõrsõnade leksikon bürokraadi muidugi mitte pühavaid Expluataatorliku kohta kokku on kirjutanud eriti veel bürokratismi kohta. See tekitaks püha arusaamatuse. Õigekeelsuse sõnaraamatu seletus on asjalik. Asi on praktiliselt selles, et meie tänavuses kalendris oma 220. aasta sünnipäeva puhul ära märgitud Johann Wolfgang Göte oli oma eluajast pikatükiga bürokraat. Selle kohta on meil ette kanda järgmist. Ise pidevas võitluses tsensuurist bürokraatidega on ta kui kõrge riigiametnik peale muuga niisuguse lause kirjutanud. Ajakirjanduse vabadust nõuavad ainult need, kes seda kuritarvitada kavatsevad. Tema Fausti kohta kirjutas Königsbergi politsei president juba 1846. aastal. Oleks muidugi parem olnud, kui Göte oma Fausti üldse poleks kirjutanud. 140 aastat tagasi, 29. augustil 1829. aastal keelati Dresdenis ja Leipzigis Fausti ettekandmine põhjusel, et paljud mürgised sarkasmi, riigikiriku, kõrgema vaimuelu ja muu sellise kohta võetakse partneris vastu säärase juubeldusega, nagu tuleks nad jumala, mitte kuradi suust. Veel palju hiljem tõmbas Berliini tsensor maha terve kirbulaulu. Viini tsensor aga parandas selles esineva sõna kuninganna ümber emandaks, sest kuningannal ei tohtinud kirpe olla. Veelgi palju hiljem kaitses Preslautsensor oma kuningat sel viisil, et ei lubanud ajalehtedes ega teatrireklaamis nimetada Johann Straussi valsi kuningaks. Pisut varem tõmbas vinni tsensor ühest tükist maha lause, austerlased taganesid ja laskis selle asemele panna. Prantslased tungisid edasi. August Kitzberg jutustab oma mälestustes, et ühest tema kirjatükist tõmmati maha kooli klassiplaan kuna nurgas seisva oreli pealkiri viis tsensori mõttele, et tegemist on sadamaplaaniga, kus on ära näidatud ristleja Orjoli asukoht. Lugupeetud kuulajad vabandavad, et ameti huumoriesindaja, eks seekord sattusid just kõige peenemad kutsealad. Need kutsed oli tuntud ammu enne uue aja algust. Aga uuele ajale on nad siiski kõige tüüpilisemad huumorivõrdkujud. Nad esindavad kontrastiks antiteesiks šoti hiiu teravmeelsusele kõigel liigi puhtamat nürimeelsust. Kui omas südames läbi tundsite, kuidas elavmeelsuse huumor lõbusaks nürimeelsuse huumor aga kurvaks teeb, siis olete läbi tundnud uus aja huumori, dialektilise olemuse. Kui nüüd lõpetaksime paari päris süütu naljaga. Isa kuidas see võimalik on, et iga päev just täpselt nii palju juhtub, kui ajalehte ära mahub? Küsis poeg, kes juba lugeda oskas. Noormees küsis neiult, kelle soengus oli lõviosa võõrast juust ehk parukat. Kuidas te võite kanda võõra naise juukseid? Aga teie ülikonnas on ju kah ometigi võõraoinavill. Mu naine on ingel ja minu naine elab veel. Seesinane oli pensionäride dialoog. Kas vann alati tilgub? Küsis torulukksepp. Ei, ainult siis, kui vesi sees on. Vastaskooperatiivi omanik. Hambaarsti juurde on tulnud äärmiselt närviline ta valutava hambaga. Ta soovib seda välja tõmmata lasta, kuid on väga tundlik valu vastu. Seejuures ei lase ta endale ka mingeid uimastus vahendeid süstida, lihtsalt ei tee suud lahti. Nii on hambaarst temaga lausa hädas. Siis aga sosistab arst oma assistendile. Torka teda nõelaga tagant assistent, teedki seda ning daam avab valu karjatusega Su hetkeliselt naerab hambaarst nüüd tangidega hambast kinni ning see on ka väljas. Kas oli ka valus? Küsib arstaamilt. Õiget, pisut luksub ta õnneliku näoga. Kuid ma poleks iial uskunud, et hambajuured on nii sügaval. Palume leppida sellega uusaegse nalja, juured on samuti sügaval sügaval vanas ja veelgi vanemas. Teie meelt katsus lahutada suuremat osa anekdootidest ja naljadest välja mõeldes ja teist osa mõtestades ning ümber mõtestades rahva naljad, kaasa arvatud usaldaga kaasa arvamata.