Lugupeetud kuulajad, meil on hea meel alustada vabariigi pidupäevadele pühendatud otseülekannetes Harri raadios. Näituse 25 aastat Nõukogude Eestit avamiselt. Pool tundi tagasi lõikas riikliku teaduslike uurimistööde koordineerimise komitee esimees seltsimees Aleksander Neymann läbi punase lindi ja kuulutas näituse avatuks. Praegu viibivad külalised ringkäigul. Näituse paviljondies võib julgesti öelda, et vabariigi juubelinäitus on üks suurimaid esindusliku maid ja ülevaatliku maid Eestist korraldatuist. See annab pildi eesti rahva saavutustest Nõukogude võimu 25 aasta jooksul. Võib-olla annab põgusa mulje näites ulatusest kasvõi see, et siin on 6000 eksponaadi ja nad on paigutatud kolmele ja poolele 1000-le ruutmeetrile. Peale selle on suuremate eksponaatide all veel poolteist hektarit näituseväljaku pinnast. Eksponaatide diapasoon, kui nii võib öelda, ulatub mänguasjast kuni suurpaneelidest ehitatud. Jagad lekult sisustatud elamu fragmendini. Pisut lähemalt selgitust palume riikliku teadusliku uurimistööde komitee propagandaosakonna juhatajat seltsimees Oldekopilt seltsimees Valdeku mitu paviljoni On eksponaatidega sisestatud. Käesoleval näitusel on eksponaatidega sisustatud kaheksa paviljone. Ja milliseid paviljonid? Kõigepealt. Esimeses paviljonis on eksponeeritud Wabariigi Teaduste Akadeemia samuti haridusministeeriumi kutsehariduse peavalitsuse ning tervishoiuministeeriumi. Saavutused ja eksponaadid ning isetegevusliku tarbekunstialased väljapanekud. Näituse teises paviljonis on eksponeeritud energeetika, põlevkivi, keemiatööstuse ning ehitusmaterjalide alased väljapanekud. Näituse kolmandas paviljon nendes paviljonis eksponeeritakse masina- ja aparaadiehituse toodangut ning samuti ka side- ja raadioalasid väljapanekud. Kolmandas. Tähendab näituse neljandas paviljonis on välja pandud toiduainetetööstuse ja põllumajandus põllumajanduse alased väljapanekud, seltsikupp, näitusekülastajate tähelepanu äratab näituse huvitav kujundus, hästi mehe sõna, palju illustratiivseid, materjali, makette eksponaate. Juubelinäitusel ongi lähtutud sellest, et eksponaadid räägiksid iseenda eest on väga palju kasutatud, illustreeris illustratiivseid materjale fotode, skeemide ja töötavate. Pakettide näol vähe on kirja ja teksti. Kui suur osa võtavad siin väljapanekutest enda alla rahvamajandusharud tooted, mis on loodud nõukogude võimu aastail. Täpset arvestust selle kohta ei ole tehtud, kuid võib siiski öelda, et üle poole näiteks väljapanekutest haaravad seda toodangut, mis on mida on hakatud välja laskma Nõukogude võimu aastatel. Siin võiks märkida kõigepealt Meie põlevkivi keemiatööstust, kus on lastud välja terve rida uusi keemiaprodukte, samuti vabariigi elektrijaamu, mis töötavad põlevkivi küttel. Samuti võiks märkida ehitus ehitustegevust, kus kasutatakse suurpaneele ja suurplokke. Järgnevalt võiks mainida, et ka meie konservitööstus on põhiliselt loodud Nõukogude võimu ajal kõige nii-öelda suuremaks saavutuseks tehnika alal. Eriti võiks nimetada aparaadi ehitustööstust, kus meil on paljude aparaatide osas saavutatud nii-öelda maailmaklassi tase. Ka see tööstusharu on loodud täielikult nõukogude võimu aastatel. Mõne tunni eest kogunes siia näitusesaali toimuv pressikonverentsile hulgaliselt ajakirjanikke nii vabariiklike, ajalehtede, raadio ja televisiooni juurest kui ka vennasvabariikidest. Riikliku teaduslike uurimistööde koordineerimiskomitee esimees seltsimees Leimann andis vaatenäitusest ja rahvamajandusharudest, mis on siin esindatud. Nagu kuulsime tööstusharuna, tekkis nõukogude võimu aastail aparaadi ehitus. Selle saavutused on tuntud kogu nõukogude liidus. Paljud meie aparaadid on osutunud tunduvalt paremaks vastavatest välismaaaparaatidest. Võib öelda, et meie aparaadi ehitus on maailmastandardi tasemel küll väljaspool meie koduma piire tuntakse ka paljude teiste Eesti NSV tööstusharude toodangut. Erilist tähelepanu väärib põlevkivi- ja keemiatööstuse areng. Põlevkivi kaevandav tööstus on kindlal tasunud kompleksse mehhaniseerimise ja automatiseerimise teele. Keemia vestluse uutest suundadest palume jutustada siin viibivat koordineerimiskomitee peaspetsialistile, seltsimees Karis Maal. Keemiatööstuse areng on vabariigis Me mõtleme põhiliselt põlevkivi keemiatööstuse arengutes. Möödunud 25 aasta jooksul on põlevkivi ümbertöötlemise osadestus tohutult kasvanud. Kui 45. aastal toodeti põlevkivitooteid ainult 3,35 miljoni rubla väärtuses, siis tänavu toodame neid juba 68 miljoni. Tunti ainult üksikuid põlevkiviprodukte, nagu põlevkiviõli bensiini imbutuseli siis praegu on, lisandub neile veel terve rida väga väärtuslikke produkte nagu põlevkivitarbega taas bensoolsolvent, liimvaik teeb ka parkaine, elektrood, koksulfogotteniidid ja veel palju-palju teisi. Õige pea laieneb see nimistu veelgi uute produktidega. Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi töötajate poolt on välja töötatud sünteetiliste pesemisvahendite tootmise tehnoloogiline protsess põlevkiviõli baasil. See on praegu ehitamisel Kiviõlikombinaati. Samuti tõusevad praegu müürid karbamiidi tsehhi hoonetele. Kohtla-Järvekombinaadis. Peale selle teevad meie teadlased väga tõhusat tööd uute tehnoloogiliste protsesside väljatöötamiseks. Kasvatame ihusse tset meie mikrofon on just muusikaelule pühendatud stendi juures. Vabandage, professor Alumäe, kas te oleksite hea prooviksime, kuidas kõlab uus klaver, Estonia, tervist, kõigepealt uus klaver Estonia ja no ma ei ole pianisti olla, siis võib ju käed külge panna. Kas teil on ka kvaliteetne ülekanne? Loodame, loodate? Teie professor, need pildid on väga head pildid, ma olen neid käinud varem ka vaatamas juba, aga siin kõrval on vabriku kandis ja netiga täitsa uudse konstruktsiooniga mari on ikka nii tulevikupillid juba peaaegu. No aga siin kõrval on raadiotehnika tehase ret õige tuleviku pilliba elektriorel elektriorel, no ma ei tea, nüüd oli oreliasjas kuigi suur asjatundja hakkaks meie majas on üks kõige suuremaid orelispetsialist Voldemar Panso, ta paistab siit eemalt, nii et palun korraks, proovime. Kuidas teil seal proovide julge sessioon, mis mul kodus on sul viledega symbol, ühtegi vise, kopsud siin, seltsimees alume vist aitab end alast välja. Kaasaegne riist igati täitsa kaasaegne veest silma korra kuulasin. Neiu, proovisime, näppasin korraga, võttis terve saali välisemal võrdlemisi rääkimata professor Alumäe üle kosta. Nii, teie hinnangud Billyle? Ei, ma usun, et see on täitsa tulevikus seal tulevikupilt täitsa selged on, ta võtab ainult üks ruutmeeter endale maad ja sealjuures on 5000 ruutmeetrit heli. Ja teie armusid, professor Heino Peab proovima nisu Sipillega tehasest terve oreliga tuppa ära mahutada, muidu missikani vanasti kuhugi kuttes selles pandi oleks võrdlemisi raske, ma leian. Aga kui väiksema mõõduga toime tuleb, siis miks mitte raadiotehnika või ma usun ikka imet teha, aga mitte ainult nii micro mikrofonide näol, vaid kena suuremate pillidena, suur tänu arengu olemas. Seal villaku Hiiumaal, seal mõni huvitavam asi, ma leian piinaga sinnasti. Nüüd veel paar sõna juttu ehitajatega. Ehituskomitee peaspetsialist, seltsimees lemmik, teie suurpaneelidest elamu fragment äratab kindlasti kõigi näitusekülastajate tähelepanu. Kas selles peegeldub meie ehitustehnika lähema tuleviku? Võib öelda, et mitte asjata ei ole suurpaneelelamu fragment antud näitusel eksponeeritud tõepoolest meie oma lähematel ehitus aastatel orienteeruma tugevasti suurpaneelelamute ehitusele. Tekib küsimus, milliseid eeliseid pakub suurpaneelelamu võrreldes tavaliste elamutega. Võib öelda, et üheks põhiliseks eeliseks on suurem tootlikkus nii detailide valmistamisel kui ka majade monteerimisel. Näiteks monteerimisel kuluv aeg inimtööjõud tundides on ligi kolm korda kolm korda väiksem kui näiteks tellisest samasuguse elamu ehitamisel. Näitaja iseloomustab küllalt hästi nii-öelda tootlikkust, nende majade ehitamisel aga kvaliteet. Ka kvaliteedi osas pakub seda tüüpi ehitus suuremaid eeliseid, kuna nende detailide valmistamine toimub põhiliselt tehases. Tehases valmistamine on vaba soonsusest ja seetõttu saab ühendada suuremat tähelepanu kvaliteediküsimustele. Suur tänu. Muuseas, üheks esimeseks äsja avatud näitusekülastaja jaoks veel enne näituse avamist oli meie kolleeg Ott kool, palume tema muljeid nähtust. Palun mikrofon. Ootab näitus jätab igale vaatajale avarustunde kõigepealt sellega et iga uus eksponaat iga välja pandud stend jätab väga palju ruumi mõtlemiseks. Ma ütleksin, et ükski ese ei üllata eriti vaatajaid. Ja inimesed saavad näituse paviljonidest väljakutel esemed, tööstust, tooted, millised on meie igapäevases elus sama iseenesestmõistetavad nagu õhk hingamiseks. Kõik siin on eluks vajalik ja käies näitusel ringi peale Me alles mõistame, kui palju me vajame igapäevaseks eluks. Hoiatan ette, et ühe ringiga te suudate vähe kaasa võtta, mina kogesin, et on vaja teha viis, kuus ringi peale ja ikka jälle tuleb ette uusi eksponaate, mida tahab silm kauemat aega vaadata, pikemalt vaadata. Ja kui ütleme keskmine näitusekülastaja kolmandal-neljandal ringil avastab kogu aja uusi eksponaate uusi mõttelisi avarusi iga eksponendi tagasi, siis on täiesti loomulik. Ja muidugi on eksponaate, millest head meelt tunnete otsekohe, kui te nüüd näete ma arvan, et ükski tehnikahuviline ei lähe mööda Tallinna ekskavaatoritehase masinatest ütleksin, et need on lõbusad masinat, nendeks autotreilerid, kas või värvi poolest juba. Jajah muidugi soovida, et ka kõik teised masinad, mis väljaspool näitust praegu tööd teevad, edaspidi, mis toodetakse, saaksid omale samasuguse ilmekuse värvi järgsuse auto, Kreidrid, ekskavaatorid, Eedeeenn, kraavihallid kui nii tohib öelda. Kui selle masina juures mõelda tuhandetele uudismaa hektarite, millised on viimastel aastatel drenaaži alla viidud siis on nad peaaegu et aukartust tolle aatomirõivastuses noore inseneri vastu, kes on teile valmis üksikasjaliselt jutustama terve selle masina seeria sünnilugu. Ma ütleksin selle sünniloo kokkuvõtteks, nii suur tehnoloogiline, suur tehniline looming, näha masinat sellisena nagu teda vaja ja siis ta pisemate detailideni pärast kokku mõelda. Eks nii on ju seiga masina ja iga keemia tootiga tarbeeseme valmissaamise juures tehase silikaattooteid me nagu ei oskagi näha igapäevases elus ja kindlasti paljud lähevad mööda neist paarist hallist kivist. Ega tuletage meelde meie silikaat võidukäiku maailmas, aga kahekordsesse majja sammas lähedal astute kindlasti sisse ja ütled, et oleks selliseid ainult rohkem. Uue radioola Estonia nelja ees tega peatute. Ja siinjuures üks mõte, Estonia kolm ja Estonia kolm N on samuti näitusel. Raadio on jäänud raadioks eksoleerimiste juuresq ju kõike vajalikke omadusi ostetud ja eelmised rahuldasid meid ikkagi on olemas. Näitusel Estonia neli tähendab, et tarbijate nõudlikkus ja konstruktorite looming pürgivad edasi. Ning et neil on võimalus, ütleksin, piiramatu võimalus tarbeesemete tootmiseks. Tootmise arendamiseks kajastub sellele näitusele ainult suhtelises arvudes. Tervishoid kindlasti igaüks jätab meelde keskmise elu ja lubage, et ma teile ütlen seda juba praegu. Meestel on keskmiseks elueaks meie vabariigis 64 aastat, naistel 72 25 aastaga on keskmine eluiga suurenenud meister 11, naistel on 12 aastat. 25 aastaga ei, hoopis lühema ajaga sest kes ei mäletaks enam suurt isamaasõda. Tosin aastat eluea pikenemist on hoopis lühema aja tulemus. Ja peale meditsiinilise hiigeltöö, mida praegu tehakse, on elu ja pikendamisele kaasa aidanud. Kõik see, mida te näete näitusel masinad, mis muudavad töö kergemaks. Keemia, mis annab uued materjalid ja ravimid, teadus, mis tungib igasse elualasse ja tarbekunst, mis muudab meie ümbritseva kaunimaks lühidalt inimese elu ja pikenemisele, inimese elu kergemaks, rikkamaks, kaunimaks muutmiseks. Viimase 25 aasta jooksul on oma panuse andnud kõik see, mida te näete näitusel eraldi ma viiksin teid peapaviljoni ühte ossa, kus on esindatud tarbekunst. See on ilu, väljapanek. Mõiste ilu on isegi kõige igapäevasemalt esemete ja kõige praktilisemat lahendust nõudvate masinate juures oma õiguse leidnud. Rääkimata otsesest ilu teenivatest, esemetest, vaasidest, vaipadest, ehistöödest, mine sügav mõte aroonia kontuurides, värvipindades kujunduses sageli otsekui vaikne laul kajab meile vastu inimeste suurepärase loomingu ees. Ükski neist esemest ei teeni lihtsalt elu eksisteerimise jätkamise otstarvet vaid elukaunistamise eesmärki. Ja veel vaadake hoolega, kes tegijad ei, mitte kutselised kunstnikud, ainult vaid täiesti tavalised töötegijad, kellel on võimalus praegu oma kutsumusega jälgida. Niisiis iga eksponaat tutvustab teile meie 25 aastasest Nõukogude Eestist tänapäeva elu mitmepalgelisust ja täiuslikkusest ja jätku teile ainult tähelepanu ja süvenemise hindu. Suure laulupeo ajal näitus läbi käia. Meile kasutada antud. On jõudnud lõpule. Jääb veel lisada, et näitus 25 aastat Nõukogude Eestit on avatud alates homsest kuni 19. septembrini iga päev kella kahest kella 12-st 19.. Meie otseülekanne on seega lõppenud.