Soome vabariik saab tänavu 85 aastaseks. Missugused hetked Soome ajaloos on olnud teie meelest Tarja Halonen otsustava tähtsusega tagamaks riigi nüüdset heaolu? Kui vaadata üksikuid dramaatilisi sündmusi pärast algaastail siis just sõja-aastad talvesõda ja jätkusõda on soomlaste meelest need tõelised saatusaastad. Tahaksin lisada, et sõja-aastad olid otsustavad iseseisvuse säilimise seisukohalt kuid sõja-aastate vahel ja pärast neid tehtud töö Soome ülesehitamiseks ja sobitamiseks osaks tänapäeva Euroopast. On olnud väga sihikindel ja tähtis töö, ilma milleta soome poleks ema, mis ta on täna maailma mastaabis suhteliselt väike riik, nagu ka Eesti. Missugused on soome võimalused tänapäeval mõjutada maailmapoliitikat ja missugused on teie kui Soome presidendi võimalused selleks? Soome on oma pindalalt küll üsna suur, kuid rahvastikult väike viis miljonit on ikka üsna väike inimhulk. Väikese rahvuse ja riigi võimalused mõjutada oma ja ka rahvusvahelise protsesse on alati suuremad rahuajal ja demokraatia tingimustes. Seetõttu tänapäeva Euroopas, mis on rajatud koostööle, mitte diktaadile, on palju suuremad võimalused tegutseda. Siin võetakse häid mõtteid kuulda, tulgu nad siis suurtelt või väikestelt riikidelt. Ma pole romantiline, aga ma kinnitan, et ka neid väiksemaid on kuulda võetud. Seoses globaliseerumise. Ka lisandub uus ja huvitav vaatenurk. Me peaksime korraldama samasugust organiseeritud tegevust ka globaalsel tasandil, mis on osaliselt teostunud. Euroopas. Pole nimelt praegu koos Tansaania presidendiga ILO ehk rahvusvahelise tööorganisatsiooni globaliseerumise sotsiaalseid mõõtmeid uuriva komisjoni esimeheks. Uskonnid. Me peame aasta jooksul tegema seoses sellega oma ettepanekutega ei hakka. Usun, et koostöö on see sõna, mis rahvusvahelist poliitikat parimal kujul kajastab. Ent nagu me teame maailmauudistest seda ei ole tänasel päeval veel sugugi välistatud. Mis puutub Soome presidenti, siis temal on võimu rohkem kui nii mõnelgi teisel Euroopa kolleegil. Ent ka koostöö on presidendile tunnussõna. Seda nii soomlaste rahvusliku seisukohta välja selgitades kui ka rahvusvahelises poliitikas. Uue põhiseaduse järgi hakkab president tegutsema meil veelgi tihedamaks. Koostöös riigi valitsuse ja parlamendiga. Ütlesite globaliseerumise ajastul ma tahan seda rõhutada, on muidki mõjureid, mis mõjutavad üle piiride nii Euroopas kui laiemaltki. Pean oluliseks eesmärgiks seda, et võiksime aktiviseerida erinevaid kodanikeühendusi tegutsema just nende eesmärkide nimel. Soome iseseisvus on baseerunud enne ja ka nüüd välis-ja kaitsepoliitilisel sõltumatu sele neutraliteedile. Nüüd on Eesti ja Baltimaad liitumas Natoga. Kuidas suhtub sellesse Soome? No nii on selline nagu nagu. Kui vaadata asja tervikuna, et külma sõja lõppemise järel on kujunemas uus Euroopa integratsioonilaine siis Euroopa Liidu ja NATO laienemist võib hinnata igati positiivseks. See jätkab sama protsessi, mis on toimunud juba OSCE ja Euroopa nõukogu raames. Ette nähtud. See asjaolu, et meie lähiümbruses on sõjalistesse liitudesse kuuluvad ja neist väljaspool olevaid riike pole Soomel uus asi. Loodan, et NATO-ga tulevikus peaks oma ukse avatuna laienemisega tugevdaks oma profiili uue aja kaitseühendusena, mis võtab liikmeks riike, mis on selleks valmis ja seda ka soovivad. Meelest pole see ainus võimalus suurendada julgeolekut meie lähiümbruses. Soome on ise valinud küll teise tee ja me oleme Euroopa liidu liikmena rahul sellega ja tahame ehitada Euroopa julgeolekustruktuure just selle liidu liikmena. Oluliseks pean seda, et Euroopa liidule ja NATO-l kujunesid välja loomulikud ja probleemitud koostöösuhted ehk meile pole vaja kahte Natot. Need, kes soovivad vaid kollektiivset turvalisust. Neile piisab Euroopa liidust, kes tahavad lisaks ka ühist kaitsepoliitikat. Nemad valivad Nato. Teine suur protsess, mis puudutab nii Baltimaid ja sealhulgas Eestit, on Euroopa Liidu laienemine. Soome on alati toetanud Eesti integreerumist Euroopa liitu. Missugune oleks nüüd, kui tõehetk on käes, teie esmane nõuanne eestlastele? Näoldesse paunilisime katse nagu asja siseneda päid ju. Mina vaatan asju Euroopa liidus, seesilised ühe uniooni maa presidendiga. Ma loodan, et Eesti saaks võimalikult kiiresti liidu liikmeks, ei peegelda. Nagu olen alati oma eestlastest sõpradele öelnud, pole Euroopa Liit Ki mingi roosiaeda kuid kõva tööga saab liidus kindlasti paremini toime kui sellest väljapoole jäädes. Ma loodan, et viimastel meetritel tehakse head koostööd ja mitte ainult liitumislepingu sõlmimiseks, vaid ka rahvalt volikirja saamiseks. Euroopa liidus ja Soomes suhtutakse väga positiivselt Eesti liikmelisus. Me teame, et see toob kaasa uusi väljakutseid konkurentsiolukordi kuid on õige, et need maad, kes tahavad ja kes on selleks valmis ka pääseksid Euroopa Liidu liikmeks. Ma usun, et pikemas perspektiivis parandab ka julgeolekusituatsiooni meie lähiümbruses samuti nagu NATO puhul. Kui see on ikka kandidaatide vaga soov. Soome on alati olnud eestlastele eeskujuks, ent kas on ka midagi sellist, mida Soome oleks ise Eestilt õppinud näiteks tema saatusest või kultuurist? Olen mitu korda mõelnud sellele sest teatavasti olen saanud oma eraviisiliselt sõitudel Eestisse palju sõpru kellega oleme isekeskis võrrelnud Eesti ja Soome ajalugu. Oma ajalugu tunda on tähtis. Olen mitu korda eestlastele öelnud, et asjatu mõtiskleda selle üle, kas midagi oleks võinud minna teisiti, kui on ajaloos tegelikult läinud hästi töine. Kas oleks pidanud tegema midagi teiseski siledale? Minule ei sobiks selles osas koolipapana esineda. Teisalt tunnustan seda, et Eesti on uue iseseisvumise järel teinud tõhusalt järjekindlalt ja tõsiselt tööd. Soomlastel on sellest õppida, sest oleme ise ennast alati pidanud tõsisteks töömeesteks. Eestlased on aga olnud vähemasti sama tublid. Usun, et soomlased, sedamööda, kui nad õpivad tundma Eesti kultuuri, eestlasi suudavad anda rohkem ka sellele poolele tunnustust. Ma käisin koos sõpradega hiljuti vaatamas filmi nimed marmortahvlil, mis on praegu Soomes üsna populaarne. Kõvasti, see on üks neid filme, mis toob soomlasteni ühe vaatenurga Eesti ajaloost. Ehkki filmikeel on muidugi midagi erinevat kui näiteks raamat, aga siiski sel kombel õpime teineteiselt nii mõndagi, et Soome ja Rootsi on täna head sõbrad. Aga nagu heade sõprade keskel alati kõige paremad naljad, kõneldakse just oma naabrite kohta Eesti riigi. Loodetavasti on meil mõlemal piisavalt ka edaspidi huumorist, arusaamistest, ka mina tean kõiki neid põdranalju soomlastest, kes see on muide üsna samuti kui Soome ja Rootsi vahel. Aga ma olen väga rõõmus, et Soome ja Eesti rahvas nõnda lähenevad teineteisele. Jah, Tarja Halonen lisab. Kasutasin filmi nimed marmortahvlil ka eesti keele õppimiseks saime kõigest üldiselt aru, aga vahelveerisimiga subtiitrites. Mind paluti eriti küsida Helsingi ja Tallinna ning Soome ja Eesti kõrgkoolide koostöö kohta. Kuidas suhtute kaksiklinna plaanidesse Helsingi ja Tallinna vahel ning kõrgkoolide tasemel? Mis ajaga ja kui sügavale need integratsiooniprotsessid võivad ulatuda? Nagu käte katsu ja José joissa moeline ikke Virolaineni meteis magma ei sündinud ju. Kos käen koska neooni, kuni leheke on ja see on minu meelest oli meie eduksitleme testime kehite Mäede tähistamis. Vistav, ütleme ühtteist töötlemitega, tiirles simman. Kui vaadata kaarti ja kui poleks soomlane eestlane, imestaks küll, et pole tekkinud sellist kaksiklinna juba nööri metsast. Linnad on ju nii lähedal teineteisele. Meile mõlemale on kasuks see, et me suudame arendada sõprust ja koostööd. Teadussilla kaudu. On küll lühike, kuid siiski on meie vahel meri ja see teeb asja pisut keerulisemaks, ikkagi veidi muudkui maad mööda minna. Selle arutlusega tahan tõdeda, et ma ei pea neid tunneli projekte just tänase-homse probleemiks. Kui mõelda globaliseerumise-le ja Euroopa liidule, siis Soome ja Eesti on väikesed maad. Me hakkasime koos välja paistma ja koos midagi ette võtma. Kui mõelda globaalselt, peaks mõtlema Helsingi ja Tallinna koostööle, lisaks ka Peterburi suunale linnale, mis meist on küll märgatavalt suurem ja alles teises arengujärgus. Näiteks keskkonnakaitseasjades on vältimatu, et kõik lääne mereäärsed maade linnad teeksid koostööd. Teiseks kui meil on toimiv koostöö piirivalve ja politsei vahel, peaksime aitama kaasa argipäevase turvalisuse ja heaolu tõusule arendama uuel tasemel koostööd ka selles vallas kõigi Läänemere-äärsete riikide vahel. Need riigid ja Euroopa liitu võivad aidata kaasa mitmepoolse kasulikkuse ideoloogia levikule. Ma toetan soojalt taolisi piire ületavaid ettevõtmisi. Meil on põhjas Soome ja Rootsi vahel kaugeleulatuv koostöö ning ma usun, et Tallinn ja Helsingi lõunas võivad ennast positsioneerida vähemalt sama hästi. Kas teil on oma pingelise töö kõrvalt aega ka harrastustele ja kas ka eesti keel kuulub nende harrastuste hulka? Kuulub küll, kui ma olen Soomes, on mul kord nädalas eesti keele tund ja kui veel teen ära kodutööd, siis läheb kõigele sellele oma kaks päeva. Koos kahe töökaaslasega, kellega eesti keelt harrastame, oleme katsunud leida tegevusi, mis kasvataksid seda huvi veelgi. Vahel eestikeelse lehe lugemine või filmi nimed, marmortahvlil vaatamine või siis näiteks Hamleti etendusele Tallinnasse sõitmine. Usun, et oleme hea näide soomlastest, kes on ärganud märkama, et eesti keele õppimine on mitte ainult kasulik ja tore vaid ka ekspeditsioon omaenda emaga keelde. Sest oleme ju eestlastega keelesugulased. Loodetavasti ka eestlastel on jätkuvalt samasugune huvi soome keele õppimise vastu. Arvi lind laulis mulle täna eesti keeles. Kas oleks liiga paluda teie, Tarja Halonen midagi eesti keeles, ütleksid? Tere tulemast sammast.