Huumorikool avas uksed. Huumor, see on lõppude lõpuks mõistus. Reno naer. See on väga tugev relv, sest miskeid pahesid nii relvituks kui teadmine, et nad on avastatud ja nende üle naerdakse salt Kochedrin. Mitte milleski ei avaldu inimeste iseloom paremini kui selles, mida nad peavad naljakaks. Göte külma naerus sügavuses võivad leiduda igavese ja võimsa armastuse tulised sädemed googel. Mitte ükski jumalus. Ükski religioon ei kannata väljanaermist seistes silm silma vastu naeruga. Nad surevad. Mark Twain, koomiline äratab meis isikliku väärikuse tunde. Tšerne showski. Ruttan naerma kõige üle, muidu peaksin nutma hakkama. Pearbo Marse. Hea nali ajab naerma. Aga kust võtta nalja? Naer on terviseks. Aga mille üle sa naerad? Spordikoolis õpetatakse sporti tegema. Muusikakuuris õpitakse muusikat tegema, matkakoolis õpetatakse kama, õhtukoolis õpitakse õhtuid veetma. Lennukoolis õpetatakse lendama. Elu koolis õpitakse elama. Puukoolis õpetatakse puit tegema. Tavalises koolis õpitakse tavalisi asju, maakoolis õpetatakse maad tegema. Vabaõhukoolis õpitakse vabalt õhkama. Aga kus koolis naerma õpetatakse? Kus koolis õpitakse nalja tegema, miks nalja kooleiavata? Meie vabariigis avati ainulaadne õppeasutus koguni esimene ülemaailma, kui arvesse võtta asjaolu, et vähemalt meie pole millestki niisugusest veel kuuldud. Uue õppeasutuse nimi on huumorikuul. Teid ma otsisingi, seltsimees direktor, ega te enam ei otsinud enam ei otsisest, nüüd olete mul käes. Ma tahan lihtsalt mõned küsimused. Õhukeste naerma hakkasite. Ma mõtlesin, et teie tegite nalja. Meil on huumorikool õige jää, aga ma ei teinud nalja. Küsimus on nimelt niisugune. Kuidas õieti sai teie kuul jalad alla? Kui te ligemalt vaatate, siis tal ei olegi jalgu all. Ega ta mõni päeva ja ka putka ei ole, mis kalajälgedel seisab, eks ju? Tõepoolest, ega ei ole küll. Aga siiski, ehk jutustate lühidalt selle huumorikooli lühikese ajaloo, kas te mõtlete seda tõsiselt? Igal juhul, lugupeetud direktor siis ma ei vasta. Maa tõsistele küsimustele ei reageeri, sest meil on huumorikool ja, aga kuidas ma pean siis küsima? Küsige naljatades. Noh, kuidas siis on kulgenud selle kooli õppetöö esimesest päevast kuni siiani ma küsin seda nimelt naljatades, aga kust mina tean? Mina olen uus direktor vanalasti eile lahti, kuidas nii ja mille Eestis? Väärisliiga vähe jäi aeg-ajalt tõsiseks, kujutage ette, kas neil ei tohi siis isegi aeg-ajalt tõsiseks jääda, loomulikult. Meil peab aeg-ajalt nalja heitma, selge. Aga lubage siis küsida midagi muud, kui kaua nimelt kestab õppetöö ja millal on huumorikuulil esimene lend? Õppetöö kestab algusest lõpuni, kusjuures alguse on enne ja lõppu ei tulegi. Sest lõpetada saab ju alles siis, kui kogu huumor on selgeks õpitud, aga see, kes arvab, et kõik naljad on selged ei tea ju veel naljast mitte midagi, see ei saa lihtsalt selgeks saada, nii et tõepoolest sellel koolil ei tule siis mitte ühtegi lendu. Mis jutt see on? Esimene lend oli eile, õpetajad lendasid kohtadelt nagu, nagu viuhti. Ma lasin nad lahti. Aga miks siis? Kaadrit tuleb vahetada ja värskendada? Pealegi ei võtnud nimetatud pedagoogid oma tööd tõsiselt, naersid kole palju. Aga kes siis tõsise asja juures naerab? Ma ei mõista, missuguse tõsise asja nali on tõsine asi ja. Aga mis nalja juures siis nad naersid. Ma ütlesin nimelt, et ma lasen nad lahti, ütelge ometi nii, et siis vana direktor lendasid, õpetajad lendasid ja puha ja lendamist on meil järjest nagu lennukoolis. Ega te ei taha lühidalt tutvustada huumorikooli õppetöö organiseerimine tõepoolest ei taheks? Ega see ei olegi organiseeritud, mis pärast siis nälja käest. Ja üldiselt ei ole õppetöö minu asi, selleks on meil õppealajuhataja, kas lubate ehk tema poole pöörduda, aga tehke ruttu, enne kui ma ta lahti lasen, kulla inimene, mille eest siis tal ei tule grima Lancia number 19, hästi välja. Mis grimasse niisugune seon ekskursantide ja reporterite ehmatamise grimas naerataks, tegite nalja? Ei, ei, see oli naer naeru pärast. Sest kui ma küllalt sageli ei naera, siis olin sunnitud ennast lahti laskma. Niimoodi nalja perearst meil on muide huumorikool. Lugupeetud õppealajuhataja, öelge palun, mis tung kulist peetakse peaaegu kõiki tunde, mis pähe tulevad, kelle pähe peaaegu ükskõik kelle pähe, aga mitte ainult peaaegu kõiki tundimis pähe tulevad, sest kõik ei tule pähe selgelt, hästi, selge ammugi, aga ehk nimetate mõned õppeained, kas need, mis pähe tulevad või, või need, mis pähe ei tule, ma ei mõista teid. Mind mõistetega nalja ei mõista, võib-olla tõesti, aga mille järgi teie koolis õpilasi hinnatakse nurgalehtede järgi, mis asjad need on? No need on need lehed, kus ma nõrgad peale märgin, saadan õpilastega koju ja nende põhjal tulevad vanemad kooli, siis siis selgub, et nõrku hindeid pole kellelgi, aga kõik said nurgalehed ja kõige vanemad tulid kooli, aga miks siis nii nalja pärast meil huumorikool, aga kas mõni lapsevanem kurjaks ei saa? Üks sai? Mina nimelt vaatasin, et aineõpetaja oli hindeks viied, märkinud ja saatsin poisiga nõrga lehe kuju. Aga kui vanemad kooli tulid, siis selgus, et aineõpetaja oli nalja teinud ja tegelikult olidki viite asemel kahed ja mis sellisel juhul tehakse? No sellisel juhul kõik naeravad, aga huvitav mida nad siis naeravad? Loomulikult minu grimasse. Ma loodan, et te tegite nalja, eks ma teen muide pidevalt nalja. Aga varsti on mul söögivahetundi ja siis ma räägin tõsiselt, miks siis nii, sest kui söögi ajal naerda, siis võib sai kurku minna. Mul jäid segaseks üks pisiasi. Teil on enamus õpilasi, täiskasvanud inimesed, kuidas te saate kõigi vanemaid kooli kutsuda? Mõnedel pole ju vanemaid enam elus ja just just mõned on surnud, mõned on haavatud ja sellepärast me ei kutsugi neid eriti tihti ja mul on väga kahju ka õiget ülevaadet, ma siiski nagu isand. Õppetunnid, kui niisugused on seni ikka nagu tume maa, kus ja kuidas ja kunas nad toimuvad ja missugused nad on, ma usun, et teil on tundidest kavas otseülekandeid, siis te kuulete juhise, kõik. Miks veel mina rääkima, kui ma tegelikult ei teagi midagi? Ega õppealajuhataja ei ole, ei mõista enam midagi. Õelus is on korras, ma viskasin nalja. Meil on praegu praktikatund ja minul kästi nalja pärast õppealajuhatajat mängida, aga kus siis õppelejuhataja õppealajuhataja on tervishoiukabinetis, seal on täna teemaks. Kuidas ravida naerukrampe? Väga huvitav oleks teada saada, juhatati mind sinna. Juhata ei saa sealt midagi teada, õppealajuhataja naerukrampides, aga ükski õpilane ei oska teda ravida. Rassile naeravad, nad naeravad, kuidas kooli kojamees õppealajuhatajad kõditab? Seal. Kas kuskil ajaloo tund ei ole, mind huvitab huumorikooli ajal seda ajalugu, teab ainult kolhoosi esimees otsis tema sest meie kuul ei allu mitteharidusega kultuuriministeeriumile, vaid sellele roosile. Me oleme kolhoosi abimajand nimega eksperimentaalne huumorikool kämbki sellest kolhoosist tsini kuskil räägitud ei ole. Sest see on suur saladus. Muidu saaks kolhoos kuulsaks ja siis ei käiks seal enam šeff, sest kuulsas kolhoosis käivad ainult turistid. Aga muide, ärge kõike uskuge, ma tegin suurelt jaolt nalja, sest meil on huumorikool. Lugupeetud esimees, öelge, palun, kuidas kõlab selle paiga täpne nimetus kolhoos, seda muidugi, aga mis rajooni ja mis küla ja mis nimega kolhoos. Kas teile ei öeldud, et see on rangelt salastatud? Öeldi küll, aga ma arvasin, et tihti nälja kolhoosis ei tehta nii rumalat nalja. Oma 0,6 peal võite nisukest nalja visata, aga mul ei ole oma null koma kuut. Astuge siis kolhoosi. Kas te võtaksite mind vastu? Ei võtaks, tuleb välja, et ka teie viskate nalja. Vahel viskan mõned territoriaalse nalja, ma ei saa aru, kuidas see termin tähendab, need, kes huumorikoolis töötavad või õpivad, need viskavad päris nalja. Mina võin visata ainult territoriaal reaalset nalja, sest see pool asub minu kolhoosi territooriumil. Kuidas see juhtus, et huumorikoondist teie territooriumil loodi? See juhtus ettekavatsetult, sest meil on väga hea territoorium. Tuli välja, et see on ainus kolhoos, kus pole veel banketisaaliga ja kaminaga soome sauna, nii et liigseid silmi pole pealt vaatamas. Täpselt õige. Aga sellel mõttel olid sügavad juured. Ja täpsemalt, missugused juured, suured juured, peaaegu et ruutjuured. Asi hakkas peale nõndaviisi, et kõik kohad olid komisjone täis nagu igal pool. Igasuguseid ühingud ja igal ühingul omad komisjonid, spordikomisjon, kultuurikomisjon, heaolu, komisjon, hinde komisjon, vaidekomisjon ja kontrollkomisjon, see, ütle mulle veel midagi, see ei ütle, aga mina ütlen, kuulake edasi. Kõik komisjonid tegid kõvasti tööd, aga aina ühtemoodi. Kõik vihtusid viktoriine teha. Spordikomisjon, spordialaseid, kontrollkomisjon, kontrolliteemalisi kultuurikomisjon, kultuurilisi ja heaolu komisjoni hea, olulisi sellest pole, midagi erilist ei ole ja. Aga tänapäeva inimene areneb, nagu mulle juba epas õpetati, mitte Viktoriiniliselt, vaid dialektiliselt. Tema ei taha, et aina teadmisi kontrollitakse ja küsitakse ja päritakse. Inimene tahab iseendale ilu teha ja meelelahutusi mõelda. Sest kui inimesel on hea tuju, siis läheb töö paremini, nagu öeldakse, kana muneb. Nokast öeldakse ja epas öeldi ka. Aga see on täiesti vale. Tulin kolhoosi tööle ja ise nägin, ei mune nokast. Igal juhul, kui mõnisada viktoriini oli peetud, siis oli inimestel juba kõik viimseni selge, nii-öelda aeg sai küpseks. Vastavalt ajalooseaduspärale. Oli tarvis midagi uut sest vana asjaga hakati rumalusi tegema. Ehk ütleksite mulle mõne rumaluse? Näiteks viimase viktoriini viimane küsimus oli niisugune, kes läks kinniste silmadega kohtulaua. Väga huvitav ja väga rumal küsimus muidugi. Ja õige vastus oli kurjategija. Kes ära ei vastanud, need polnud nõus, aga komisjon ei lasknud vastu vaielda, võitis ajalehe lahti ja näitas ühte kohta, kus oli selge sõnaga kirjas, et alles kohtunud lauajees läksid kurjategijal silmad lahti ja mis sai edasi? Küllap ta sai oma karistuse kätte, seda küll. Tegelikult, kuidas teie mõtte edasi läks, mõte läks oma rada, inimesed nõudsid lõbusamaid, ajaviiteid tahtsid midagi ise teha. Ja äkki ükskord kui tulin saunast, hüppasin jääauku midagi. Teie kolhoosis ei pidanud ju soome saun olema, selles asi jooned ja saun on, aga me panime talle nimeks eesti saun eesti kaminaga ja Eesti banketisaaliga eesti auguga. Et liiga palju välja üürijaid ei tule, siiamaani on kõik arusaadav ja siis no ja siis olen jääaugus ja tunnen järsku, et keegi näeksid mu suurt varvast ja ütlesin seda teistele meestele ka ja teised tegid sellest siis viktoriiniküsimus ei teinud ühti. Aga üks mees ütles, et kes ikka su varvast näeksid, küllap son vähk. Aga pärast jääaugust välja tulemist selgus, et see polnud üldse lähtuda, vaid üks teine meie külamees, kes enne mind jääauku oli pannud ja servast lahti lasknud. Ja selle peale hakkasime meie kõik surra. Aga ei sobi teise õnnetuse üle naerda. Kommenteisi mehe õnnetust ei naernud. Naersime seda, et üks narrarvas jääaugus vähja olevat. Ei tea, kust see väärt sinna pidi saama, kui ta magas, hoopis talveund ja mis mõte delfis tekkis? Tekkis mõte, et inimestel on naerda vajaja nalja tarvis, siis on kõigile tuju. Võtsin kätte ja käskisin kõigil klubisse tulla, nalja visata. Aga vaata saata neid käsu peale ei teinud keegi nalja. Öeldi, et las instruktor teeb, aga naljainstruktorid ei olnud. Tegime üldkoosoleku ja valisime instruktori. Otsustati, et vastastikuse abistamise kassiir sobib kõige paremini, sest inimesed on niigi rikkad ja keda ta ikka seal abistanud oleks ja nalja sai laialt. Nalja ei saanud üldse kassiiri osanud nalja teha. Siis ütles üldkoosolek, et kui ta muidu ei oska, siis tehku no kas või raha eest seda nalja. Kõik arvasid, et mees läheb ja ostab kogu kassa eest pudeleid ja küll siis nalja saab. Aga kassiir oli taibukas, küsis minu käest järele, mis rahaga teha. Ja nii saigi ehitatud vabariiklike eksperimentaalne huumorikool ja nüüd on kolhoosid. Nalja laialt veel ei ole, aga varsti tuleb kassiiri valise õpib. Aga vahetundide ajal käitusin juba harjutamas. Eile oli seal koolis kõvasti nalja saanud. Üks Tallinna mees oli ütelnud, et linnas on parem elu kui maal. Kas selle nuiaga tehakse ihunuhtlust või see ei ole mitte Nuivaid mikrofon? Tänage jumalat, et Prantsusmaal ei ela, miks te nii arvate, sest mulle näib, et ei ole tsereporter. Aga reporter hääldatakse prantsuse keeles, Re portjee, ma olen teile väga tänulik. Te olete vist prantsuse keele õpetaja, otse vastupidi, ei. Otse vastupidi, oleks prantsuse keele õpilane, aga natuke vastupidi, ma olen lihtsalt õpilane. Küllap on teil lemmikaineks prantsuse keel. Muidugi oleks ja, aga huumorikoolis ei õpita prantsuse keelt, sest võõras keeles saab nalja teha ilma õppimatagi. Mida halvemini keelt tunned, seda parem nali saab. Aga missugune õppeaine on teile kõige rohkem meele järele? Huumorikooliõpilastel on kõik ained lemmikained sest siin ei õpita mitte iseendale, vaid rahvale ja kellele ei meeldi, see laseb jalga, sest ega meil ju kohustusliku huumoriharidust pole kehtestatud, ilmselt viskate nalja, sest see on huumorikuul, kes pole, sest kui te rahvale õpite, kuidas toiti, siis koolist jalga lasta, ei viska nalja, sest õpilased tohivad meil vaheta veel tõsist juttu ka rääkida. Aga jalga laskmisega on nii, et kes jalga laseb, sellel loetakse kool lõpetatuks, sest järelikult on sellel ärajooks on juba kõik lihtsamat tüüpi naljad selged ja rahvas vajab naljamehi. Meil on juba mitmed mehed jooksu pistnud. Kahju, et ma mõne niisugusega kokku ei satu või kätt ehk juhatada nii nagu see kooli aadress on salajane. Nii on salajane kooli lõpetanute aadress. Te võite ju oma raadioautoga mööda Eestimaad ringi sõita ja võib-olla leiate mõne huumorikooli lõpetanu kogu aja minu kallal nurite. Mina küsin teie käest ka midagi upalumbega, miks ta nii juhmi lameda häälega räägite? Mul kesti nii rääkida, sest muidu ei saa keegi aru, kes seal huumoriga oli, mees, kes reporter sellega vist. Mida te veel tahate teada? Kas teil on siis aega minu kihutajad tundide ajal? Ei no mul on jah küll natuke aega, sest meie klass praegu loomi täis, mis te räägite? Prussakaid? Vaadake, meil on praegu sõna huumoritund, kas isegi niisugused tunnid on olemas? Igasugused tunnid on olemas. Praegu on meil õppeplaani nimekirjas 123 õppeainet, aga nüüd tuleb juurde ja langeb ära ja kui te nii tõsise häälega ei räägiks, siis võiks arvata, et teete nalja. Võiks arvata, et ma isegi praegu nalja teen, aga ega ma ei tee. Muide, naljategemise üks olulisi põhimõtteid ongi see, et kui teed ettekavatsetud nalja, siis mida tõsisema näoga ise oled, seda parem. Huvitav, aga miks see küll niimoodi on? No sellepärast, et huumor aitab elus igal pool, mitte ainult seal, kus nalja saab, vaid ka seal, kus nalja ei saa. Kuulake mind hoolega. Igale inimesele meeldib olla naljameeste killas. Aga neile, kes nalja ei mõista ja kui inimene räägib naljajuttu tõsise häälega, siis mitte nalja. Mõistjad, keda on maailmas ka päris palju ei tea, arvata, kas tehakse nalja või mitte. Kuna nad aga tahavad, et neid naljameesteks peetakse siis nad kuulavad ka tõsist juttu hoolega, sest ei tea ju, kas on nali või hoopis tõsine jutt, milleks seda kõike vaja? No selleks, et inimesed suudaksid kuulata pikki ja igavaid kõnesid. Kuulavadki, aga nalja mõistjad ei viitsi kuulata, sest nemad saavad aru, kus on tõsine jutt või ei ole? Ei no seda küll, aga nad kuulavad selleks, et selle tõsise jutu kulul või teemal pärast värsket nalja visata. Ainult vist ei tunne nalja, filosoofiat, kui poleks tõsist juttu ja tõsiseid asju, siis poleks ka nalja ja naljakaid asju ja siis poleks need üleüldse vajagi. Sellepärast nimetatakse nalja tõsiseks asjaks. Siis sellepärast ongi paljud tõsiselt mõeldud asjad nii naljakalt raske uskuda, hakati taipama. Näete, kuidas ainuüksi huumorikooli ruumid teile mõjuvad ruumid, õigus, ja te pidite mulle ütlema, miks on teie klassiruum loomi täis, samal ajal kui til peetakse sõna huumoritund? Vaata, asi on niisugune, et sõnad on rikkamad kui inimesed oskavad arvata ja igavate, koguni halbade sõnade taga või sees peituvad väga kummalised ja lõbusad asjad või mõtted. Näiteks seesama sõna huumoritund. Õpetaja tuli klassi ja rääkis niisuguse loo. Tema oli vanasti elanud linnas pärisus suures korteris ja saanud järsku paberi, et tema elab eluruume kitsendatakse ja sinna sokutatud juurde üks kaasüüriline. Rääkis loo ära kõikeid kurbade nägudega vaatama õpetajaga ratas meile peale, et miks keegi ei naera. Meie ütlesime, et siin polegi midagi naerda. Aga õpetaja tegi meile selgeks, et naerma peaksid ajama juba ainuüksi need kurjad sõnad. Mida tähendab ruumide kitsendamine, küsis ta. Laskis meie klassiruumi kitsed, see ajas küll naerma, aga meie enam klassi ei mahtunud, seega tulime koridori. Nüüd on kõigil pilt selge, et kitsendamine ja sokutamine on lähedased mõisted, sest kitsede asemel võiksid Lassiska sokud olla. Aga meie sinna ikka ei mahuks. Suurepärane, ehkki kummaline, järelikult on teie peamiseks eesmärgiks kõigi pisikeste asjade naljaks keeramine ehk teiste sõnadega tõsiste asjade üle naermine ei saanud minust päris hästi aru. Ühest küljest on see nii, aga teisest küljest teisiti, meie püüame ühtlasi näidata, et naljakana näivate asjade taga seisavad sügavad mõtted ja tõsised probleemid. Võtame näiteks vanasõna, kes pärast naerab, naerab paremini. Ehkki siin on tegemist ähvardusega. Sisaldab vanasõna kaks korda sõna naerma. Aga et seda kuuldes mitte naerda. Selleks tuletage meelde mõni teine vanasõna. Näiteks kas see küll vanasõna on, ma ei mäleta pärast mind kasvõi veeuputus, seostage need kaks lauset ja mõtelge järele. Enne mind polnud midagi hullu, minu ajal kahmitte, kes naeresse naeris. Aga kui pärast mind tuleb veeuputus, siis need, kes enne naersid ju enam naerda, sest veeuputusest päästab ainult ujumine. Aga naerdes ei saa isegi ujuda. Niimoodi. Pärast mind on veeuputus, kes pärast. Kas on üldse pärast ilus naerda, kui veeuputuses nii palju traagilist? Lausa kohutav, kuhu te välja jõuate? Ei midagi kohutavat. Tuleb ainult aru saada, et naerda on vahel küllalt valus jääd tõsiseks jääda ja oma elu süngestada on mõttetu, kui niikuinii enam minevikku paremaks ei tee. Ega need ei ole enam sõna huumoritund, seda õpitakse musta huumoritunnis ja seostus huumoritunnis. Aga seesama vanasõna, kes pärast naerab naerab, paremini, on kasutusel ka huumoriteooriatunnis. Näiteks kui on tegemist nalja mõistvat inimestega ja hea naljamehega siis saab selle vanasõna järgi otsustada, kas nali on hea või halb. Paljud inimesed naeravad alati, kui rääkijaks on tuntud naljamees. Naeravad isegi enne, kui see jõuab suu lahti teha. Aga hea nalja puhul kehtib see vanasõna alati. Kes pärast nalja tegemist naerab, see naerab, nalja ennast, see tähendab paremini. Halva nalja puhul pärast ei naerdagi meeletud seosed. Milleks seda kõike siiski tarvis? Nali tähendabki tegelikult kummalisi ja ootamatuid ebatavalise seoseid. Heale huumorisõbrale saab aga iga päevaga teatavaks üha rohkem ebatavalisi seoseid. Järelikult lakkavad need olemast ebatavalised. Ja mida vähem ebatavalist, mida vähem ootamatut, seda mõistetavam ja selgem on elu, seda kergem on elada. Aga kui elada on kerge, siis on veel lõbusam ja järelikult saab ka rohkem nalja. Selle õppeaine nimi on paradoks, huumor ja huumoriparadoks. Andke andeks, aga ma panen vahepeal erutusest suitsu, suitsetasin pealegi muide, ehkki võiksite maha jätta. Suitsetamisest loobumine pikendab eluigaüks, mees jättis suitsetamise maha ja elas pärast seda veel mitu aastat. Vaikus, õpilane, reporter vahel võib segada ainult see, kes nalja teeb niiviisi, et ma tahtsin öelda, et ometi sai tund läbi. Ivo häismi aluseks pole roosidele ega tonni saanudki, millel see oli, kooli geni läks kolhoosi, lehma karjatas mööda ja asi on selles, et see koristaja, kes meile tööle võeti varem töötanud harilikus koolis ei nõustunud siin koristama, kui vahepeal kella ei saa helistada. Aga meil pole tundi ja tunnist välja helistada tarvis, sest iga õpetaja peab ma tunnid nii pikalt nagu taha. Kas siis mingit kindlat korda polegi? Kell ei vaadata sugugi. Külla võid vaadata, kui ta praegu noh, hakkas parem. Aga koolitunde huumorikoolis kella järgi ei peeta, sest ega nalja kella järgi käsu peale ei tehta. Koristajana helistab ja kõlistama, seda küll, jah. Aga mitte just päris ükskõik millal. Kuid juhtus niisugune lugu, et meie õpetajate kiiret voolavust ära kasutades läks koristajatundi ja ütles, et tema on õpetaja ja ütles, et üks tund päevas on ette nähtud satiiripraktikaks. Siin kellaga tegemist on, kas panin puudused kella külge? Ei, mitte seda. Koristaja ütles, et puuduste ja maha jäämustega saab võidelda ainult julge pealehakkamise. Isikliku eeskujuga. Viis õpilased kooli hoovi näitas maas lebavat prahti ja ütles, et mahajäämus tuleb maast üles korjata. Suurepärane mõte. Aga ikkagi, mis siin ühist koolikellaga, et niisugused asjad ei korduks ja direktor teaks, kas koristaja on ikka oma tööpostil ja mitte mõnes klassis õpetajat mängimas. Selleks kästi koristajale igaks juhuks iga tunni ajal korra kella helistada. Tal siiski vedas, et lahtilastud selle nalja eest. No ma ju ütlesin, et hea nalja eest meil lahti lasta. Küll tahetigi last, et mis jama see on, kui õpilased pannakse koolitunnis õue pealt prahti koristama. Koristaja ajas päevilt ütles, et need on ainsad puudused, mida ilma avalduse kirjutamata saab likvideerida. Ahtis nõndamoodi. Kuulge, teie õpilane, reporter, kuid midagi küsida soovite, siis? Küsige kõva häälega, ärge soosistage jõudu tarvis. Ma tahtsin küsida, et miks te siin siis nüüd õpetaja pukis olete ise kolhoosi esimees, aga mis teesin, õpilast mängib teise Eesti raadioreporter. Ma lihtsalt lindistan teie õppetundi, et kuulajatel oleks kuulaks, aga mina jälle viin läbi õppetundi teemal kulunud kolhoosi naljad sest siin tehakse uusi värskeid nalju ja on ka kuulajatel, mida kuulata, maja siin vahepeal pinginaabriga juttu. Mis nali see teil, viimane oli? Vastu tulles laiade masside üksmeelsele soovile võima seda nalja korrata. Nimelt läks miljonär kolhoosi esimees suure kotiga mööda teed ja vastutulija küsis, kuhu esimees läheb. Ja miljonär kolhoosi esimees ütles, et linna kartuleid ostma. Üks keegi ei naera, sest ma ütlesin, et see on vana nali, elust võetud. Kolhoos sai miljonäriks karusloomakasvatuse ja küünlajalgade tootmisega. Aga miks te neid vanu nalju ette loeti? Jällegi, kui keegi nende peri naer, puhid ei tunne naljateooriat, siis ei saagi seda mõista. Vanu nalju ei naerda ja seepärast ei panda vanu, puudusid hääle. Seega Me töötame käsikäes puuduste tootjatega. Pange tähele. Enamuse elus esinevatest puudustest on juba iga kandi pealt välja naerdud. Te ju unustate põhilise selle, et inimesed tahavad naerda ja nalja saada. Just nimelt ärgu passi, kui vanade vigade küljes vaid leid kuja naerg uusi, kuni needki igapäevasteks muutuvad, muutuvad, kui naljamehed oma peaga ei mõtle. Tooge näide, õpilane, direktor, just nii. Tahtsin lasta sonimütsi teha. Aga tähtaeg oli kaks kuud. Ma ütlesin, et neoonreklaam tuleks ümber vahetada, mittesonimütsid vaid unimütsid, mis sellest kasu oli, siis avaldasin ühes kohas naljajuttu, nagu oleks mulle Soge nädala ajaga valmis tehtud. Aga kuna keegi ei taha, et tema kulul nalja tehakse, siis tuli soni meistritel teha, nii et see oleks mitte nali, vaid tegelikkus ja nad hakkasid Sogesid tegema ühe nädalaga. Said aru, mis tähendab oma peaga mõtlemine teie mütsi naljast küll aru, aga vanasõna ütleb. Narri meest, mitte mehe mütsi man, närin nüüd siis teid. Miks te õpilasena siin klassis istute, alustasite olite direktor? Ma olen harjunud õppealajuhatajana direktori eest vastama, teen seda ka nüüd. Mina olin ka enne direktsioonis, nüüd olen minagi õpilane. Lihtsalt naljaharrastuse pärast. On nimelt olemas palju nalju, mida naeravad ainult alluvad. Need on niinimetatud kõrgemad tüübi naljad. Sedasorti naer on tavaliselt suunatud alt üles ja loomulikult ajab see naerma ainult siis, kui nali sinu enda pihta ei käi. Järelikult, mida vähim vastutava ametimees, seda rohkem saad nalja. Nüüd kuulan tavalise õpilasena ja naeran, aga mis sellest on kasu? Kas maksab siis head Anett kohta? Kaotada ainult naerunime? Seda probleemi käsitletakse meie kolmapäevases koolitunnis, mille nimi on naerumajanduslikud küljed, ma kardan, et seda puutu, hakkab meie saateaeg lõppema. Öelge nüüd, mida võiks inimestele soovitada, kas alati naerda, kes alati naerab, on loll, kes iial ei naera, on peetis. Hispaania vanasõna. Ja kuidas seda mõista? Direktori ja õppealajuhataja ei tea seda veel. Nemad pole eriti kaua koolis käinud. Lubage minul vastata. Kes alati naerab, on loll, sest maailmas on tõsiseid asju, mis on tõsised asjad. Vanad naljad, aga see, kes kunagi ei naera kah loll. Sest kes siin ilmas nalja ei näe, peab loll olema. Vanasõna ütles, et kes kunagi ei naera, on petis. Just nimelt ongi petis, sest ise on loll, aga püüa pettud targa mulje. Tänan teid meeldiva koolitunnis. Aga kas teile ei näi, et huumorikooli koht on selles raadiosaates pisut liiga vähe nalja? Kes piima tahab juua lüps, lehma laulusõber pole see, kes raadiost laulu kuulab vaid see, kes ise laulab. Ka nalja tuleb ise näha ja ise teha. Ja mida ütleksite lõpetuseks lõpetuseks ütlen, et kui sooviti elus hästi läbi tulla, olge kursis loosungitega. Huumor ja tagasihoidlikkus loovad tasakaalu. Albert Einstein. Huumor on suur jõud. Miski ei lahenda inimesi nii hästi kui hea naer. Aga inimeste lähendamises seisnebki kunsti peamine ülesanne. Leo Tolstoi naerdes öeldakse tõde välja. Ladina kõnekäänd. Naer on üks tugevamaid relvi kõige ära elanu vastu. Hertzen. Mis naljakaks tehtud, ei saa olla ohtlik. Volter naerma panemise kunst on raskem haavamise kunstist. Belinski naer pole mitte ainult jõu tunnus, vaid jõud ise. Lunadžarski. Huumorikool vajab uut direktorit, avaldused palutakse esitada Eesti raadiole koos kandidaadi eelduste loeteluga.