Head kuulajad, tänane päev võiks öelda, loob Eesti muusikaelust teatava pretsedendid. Juba mõne tunni pärast kell kolm algab Tallinna kultuurikatlas kontsert, kus kõlab ühe 19. sajandi helilooja teos. Selles ei ole ju iseenesest midagi eba tavalist kellaga. Võib tunduda üsna uskumatuna, et see kontsert kestab ilma vaheajata kuni 20 tundi lõppedes homme hommikul kella 10 paiku. Meile esineb ansambel luu ja stuudiosse on tulnud Tarmo Johannes ja Taavi Kerikmäe. Tere tarvis. Tore. Mis ajast isand Nende luu on hakanud esitama 19. sajandi muusikat? No kõigepealt muidugi on väga raske öelda, kas Riksati on 19. või 20. sajandi helilooja, sest et noh, olgugi, et see, see teos, mida me seal kultuurikatlas mängime, On küll 19. sajandil, aga siiski ma arvan, et me peaksime teda lugema rohkem 20. sajandi heliloojaks, kuivõrd ta on niivõrd tulevikku vaatav ja, ja niivõrd palju 20 sajandi ja üldsegi sellist avangardmuusikat mõjutanud, et ma arvan, et on igati õigustatud, et me tema sünniaastapäeval ümmargused 150. sünniaastapäeval teda Eestis meelde tuletama, pealegi tuletage mulle meelde, millal viimati mängiti satiin muusikat Eestis ja tõesti, et meie huvi on eelkõige satii selle poole vastu, et mis oli nagu oma aja kontekstis ohutult uuenduslik ja see tahk, et ta oli väga tugevalt vastu ujumees ja samas väga võimsalt mõjutus oma lähemast ajast Tubyysii tera välja, aga aga Hillemas nagu pikemas plaanis tema mõju, ütleme Jon Keitšile ja hiljem 20. sajandi eksperimentaalse muusikale eelkõige just läbi selle teose ekskursioon, mida me hakkame mängima, on olnud märkimisväärne. No eks see on selline huvitav teosed. Kui vaadata selle noodistust, siis näeb see välja üsnagi pisike, aga tänapäeva esituspraktikas kõlab see tõepoolest 18 kuni 20 tundi. Kas me võime eeldada, et satii tõesti mõtles, et see teos, mida ju tema enda eluajal vist üldse ette ei kantudki, peaks kestma niivõrd kaua? See teos on üks suur mõistatus väga mitmel tasandil ja võimalik ka, et see oli üks tema eesmärke ja võib ka olla, et see oli midagi, mida ta lõi hoopis ainult iseendale, nii teadakirju, mida satiin saatis iseendale, et mida satiin mõtles, mida ta soovis, on võimatu tuvastada, et siin on niivõrd palju erinevaid lähenemisvõimalusi ja, ja see ongi üks väga tugev puhtmisel teosele, lisab ta põhjust, miks ta lugu mängitakse tänapäeval päris palju ja nüüd stati sünnipäeva ümber, mis on 17 mai mängitakse seda mitmel pool maailmas ja, ja ta on tegelikult küllaltki esitatav lugu. Nimelt jah, et, et seal on nagu mitmeid kihte, mis tekitavad küsimusi esitajates ja kuulajatasi annavad erinevaid võimalusi seda kuulata ja kogeja võib-olla kuulaja peale, taustaks see kõnealune lugu, siis on tegelikult üks üpris lühikene lugu sõltuvalt nüüd tempost, tempo, märg, okei, on mängida teda väga aeglaselt. Võib see üks teose läbimäng kesta, siis ütleme näiteks poolteist minutit või kaks minutit. Aga nüüd just selliseks väga erinevad raskeks teeb selle teose just see selle teose juurde on kirjutatud märge, et seda tuleks esitada 840 korda järjest. Kui olla veelgi täpsemalt, see tekst on küllaltki nagu mitte üheselt võetav, et see tekst ütleb, et selleks, et mängida seda teost 840 korda tuleb viibida vaikuses suures liikumatuses umbes sellisel moel. Nii et tegelikult ei olegi üldse teada, kas, kas need noote peaks üldse esitama nii et, et võib-olla see teos on hoopis nagu see viibimine vaikusest, nii et siin neid erinevaid tõlgendusi võib välja lugeda väga erinevat moodi. Jah, ja just see teos ise tegelikult mõnes mõttes võiks öelda Ta on 20. sajandi heliteos, olgugi et aatom on eks ole, 1893, sellepärast et tegelikkuses just sellise tõlgenduse, et teda 840 korda järjest võiks mängida on esmaesitatud nii-öelda alles 20. sajandi teises pooles. Sest nimelt siis Jon keisi initsiatiivil No ilmselgelt oli statiiv ikkagi selles mõttes oma ajast ees, et minu teada ka seda lugu ei antud üldse väljagi tema enda eluajal. Ja sellis käsikirjana üks satii sõber kas hiljemalt Ameerikas tutvust Jon Gešiga, et see leht oli tema valluses ja ta tutvustas, näitas seda John Keitšile ja see on minu meelest, võttis mitmeid aastaid, kuni on siis nagu küpse sketši peas tõesti jõuti siis esimese Randeni, mis mingis mõttes hiljem nagu lükkas siis sellise ahela selle teose mängimiskordasid lahti. Aga satii kahtlemata Keithi jaoks oli väga oluline ja ta nagu viidanud satiile oma elu jooksul nagu päris erinevates etappides. Samas on võib olla põnev see, et mõningad uurijad märgivad, et Keyson tegelikult satiin mitmel puhul valesti tõlgendanud, tõlgendanud Ta konteksti sobivalt, et noh, kas või kui me räägime sellest nii-öelda mürast muusikas või kui me räägime sellest inglise keeles, siis nagu fööniks Music või nagu see meie mõistes nagu lifti muusikast, eks ole, mida statigiga nagu on praktiliselt veerand või üritanud kirjutada, et kus siis just ta üritab nagu wanna sellise muusikategemise näiteks sellisesse mürasesse targilisesse konteksti, siis tegelikult Keithi jaoks muutus see müra, ta kasutas müra nagu muusika tähenduses, aga satiilse oli nagu ikkagi nagu kontekst vaheline hoopiski nagu müra, müra ja need tegelikult need Lähtepunktid keisiga olid mõnel puhul nagu erinevad, mõned siin uurijad näitavad, et Gates, kes nagu tahtis näha satiid nagu tema loomingut läbinisti elu ühese osana, siis teised jällegi väidavad, et vastupidi, et satiir ja kes on ennast sinna elevandiluu torni sulgenud ja seal komponeerinud oma kummalisi ja sellise visionäärlikke teoseid. Väga huvitav näide mööblimuusika või nii-öelda liftimuusika jäetud muusikaline materjal, mida satii kirjutas juhisega, seda ei tule kuulata muusikat või teoseid, mängiti Sis fuajees vaheajal ja oli tõesti nii, et tarviga seda umbes nagu nagu tooli või mööblieset taustamüra. Täpselt öeldakse. Et satii oli siis sellise muuseki või sellise lifti taustamuusika leiutaja või üks esimese käima lükkavad, mis on nagu kardinaalselt erinev mõnevõrra võib-olla esoteerilised ekskursiooniga. No seda on tegelikult üldse väga raske ühes plaanis rääkida, sellepärast et tema teosed on tekitanud niivõrd palju segadust. Alustuseks tal on tõesti väga erinevaid teoseid ja ka väga erineva eesmärgiga teoseid ja, ja, ja võib-olla see ongi tema suur traagika või draama olnud elu jooksul, et inimesed ei oska teda kuhugi paigutada. Ja tegelikult, kui me räägime sattiis tänapäeval, siis enamik inimesi seostavad teda võib-olla nende pisut kummaliste klaveripaladega võib olla seostavad teda mingisuguse eksentrilise natuuriga, aga tegelikkuses me ei teagi tema muusikast niivõrd palju, seal on võib-olla umbes nagu John case'i fenomen, esimesena tulevad ette tema võib-olla skandaalsemad teoseid seal neli, 33 ja, ja tegelikult case on samuti väga raskesti kuhugi karpi paigutada, eks ole, niisamuti nagu satiin, kes ilmselgelt kelle ideede rohkus lihtsalt segab tema kuhugi liigitamist. Aga et mis on kindel, et täitsa teose ühe leheküljeline materjal mis on kirja pandud just nagu klaverifaktuuri 100 ei ole määratletud, et seda peaks mängima klaveriga. Et kindel on see, et seal hoolega kirjutatud ja et ta ei ole selline valmis visatud muusikaline nali või pealkiri see veksatsioon nagu ärritamised vihale ajamise, et ka see on väga nagu mitmeti mõistetav. Aga selle teose harmoonia eriti oma aja kontekstis on nagu väga kummaline, et ta nagu järjest paralleelsete Tysoneerivat akordide aga mis on väga raskelt ühegi helistiku kontekstis vaadeldav, nii et mingis mõttes ka helikeeleliselt oli see omal ajal midagi väga-väga kummalist. Ma saan aru, et kirjas on siis just nagu klahvpillile see noot, aga kuidas teie seda teostada, esitate? Meil on siin selleks jah, pisut omad plaanid, et klahvpillid on kindlasti esindatud seal meie esituses ka, aga kuivõrd meie ansambel koosneb siiski uuest instrumentalistina ametlikult olen ainult mina seal klahvpillimängija, siis me siiski tahtsime kaasata ka teisi pille sellesse esitusse, aga ma arvan, et kõige õigem oleks ikkagi inimestele Kultuurikatlasse kohale tulla ja seda seadet ja meie seda arranžeeringuid seal kohapeal. Mind intrigeerib väga ka see, et kas te ise olete kunagi selle teose ära kuulanud. Tervikettekandes. Ei, ja ma pean ausalt tunnistama, et me ei ole teinud täis läbi mängu noh, see on ikkagi üpris ekstreemi seemneteos siis seda nii kuulajale kui tegelikult eelkõige ikkagi mängija näed, räägime jällegi statiis natuke laiemas kontekstis, siis tegelikult kindlasti tuleb teda paigutada ikkagi kõrvuti siis kujutava kunstitegijatega ja kirjandusinimestega ja tema loomingut tõesti kui võiks öelda, piire ületav ja niisamuti on see teos ka tegelikult omamoodi piire ületav just sellepärast, et ta tegeleb kestusega, ta tegeleb selle aja küsimusega niivõrd pikas ajalises, härrased, me peame selle aja jooksul reedefineerima seda aja mõistet nii mitmel mitmel korral, nii mängides kui kuulates, et selles mõttes me võtame seda kui sellist ühte ekstreemset ettevõtmist, et millest me tegelikult ei oska ka ette näha väga täpselt need ette kerkivaid ehituslikke probleeme teeme ja kestvus, probleeme sellele teosele. Eks ilmselgelt see tõesti esitajatele seab, selles mõttes ikka väga suured väljakutsed, et 20 tundi järjest mängida. Ma saan aru, et kil ka ikkagi puhkepausidega, sest vaevalt et te kõiki vahetpidamata musitseerida, aga see tundub ikkagi suhteliselt piiripealne. Mis on vast kõige olulisem just nagu Taavi mainis, on see aeg või kestvus või et mis selle ajaga hakkab siis juhtuma, mis, mis tajuga hakkab juhtuma. Ja see ongi põhiline põhjus, miks seda teost üldse mängida, et seal nagu väga eriline kogemus nii nii mängijatele kui kuulajatele olla siis sellises kontekstis, kus üks muusikaline materjal, kus ei ole mitte mingit sellist sisest olulist arengut, lihtsalt kordab ja kust nagu igasugune mingi maatiline suund tunglemine otseselt puudub. Ja mismoodi siis aeg tegelikult kulgeb ja, ja ma usun, et taju küllaltki nagu muutub, nii et kui me suudame välja astuda sellisest tüüpilisest igapäevaelust, kus kellad mõõdavad kõike meie sammusid. Ma arvan, et, et see on igal juhul väärt teha ja kogeda. Ja teisest küljest, eks ole, kui me mõtleme kestust projektide peale kasvõi näiteks kaasaegses tantsus, mida on ju 20 sajandi teises pooles ette võetud või ka teatris või eksperimente halses performans esituskunstis. Et huvitav on ju see, et pikkade korduste teostamisel või nagu väga suure hulga korduste teostusel me tegelikult see tõesti nagu sa ütled, see taju ei jää ju samaks, eks ole, et see tegelikult annab meile võimaluse just seda taju peegeldada sellelt korduvalt tegevuselt tagasi, et samas on see nagu selline dünaamiline ühte kuidagi sellisesse raamistusse jääb korduste jada, mille peegeldusel meest nagu hakkamegi, muidu ma võib-olla neid protsesse, mis mees Endis toimuval seda kuulates siis mängides, kuidas ilmselt muusikaline materjal võib tegelikult olla päris mitmekesine, et kindlasti mehe tähelepanu liigub seal muusikalise materjali erinevatele detailidele. Me hakkame kuulma hoopis mingisuguseid väikseid nüansse, võib-olla hommikul kell pool kuus võib-olla kell kaheksa kuuleme hoopis mingeid muid asju, võib-olla kannab meie taju välja hoopis mujale, me ei tea seda, see on eksperiment tavaliselt seda teost mängitakse klaveriga ja siis on nagu vahetustega pianistid, mõnikord ka üks pianist, kes seda mängib. Aga praegu on tegemist just ansambli versiooniga, kus on siis inimesed mängivad koos ja kuidas muutub 11 tajumine ja üksteisele reageerimine, kuidas kõlavad erinevate pillide tämbrid kokku sulavad, nii et kuulamise seisukoha pealt ma usun, seal võib olla väga rikas maailm, kuhu sukelduda. Jah, ma millegipärast kujutan ette, et seal võib tekkida selline teatavas hüpnootiline efekt et kui tõesti tulla ja kuulata pikka aega ja keskenduda Ja see võib ka olla üks taust, kust see teos pärineb, et just sel perioodil satii oli seotud Roosiristi ordu liturgiat aega ja on kirjutanud muusikat nende teenistuste jaoks. Nii et mingil määral veidi nagu esoteeriline ja võib-olla nagu natuke sellist rasededaalsed kogemust valdav soov võib seal taga olla, aga jällegi me ei tea selle kohta kinnitust. Kui me nüüd mõtleme selle stati niinimetatud mööblimuusika jutu peale, siis eeldatavalt satiin ise ei oleks pahandanud, kui kuulajad sellel kontserdil ringi liiguvad. Võib-olla saabuvad ja lahkuvad vastavalt võimalusele või te eeldate siiski, et on ka inimesi, kes kuulavad täiesti täispika kontserdi ära? Me vist tegelikult ei eelda midagi, võib-olla üks võti lähenemisel sellele teosele on tõesti see paarilauseline juhend noodipäises, mis ütleb, et selle teose esituse ettevalmistuseks peaks ennast ette valmistama, olles liikumatult vaikuses või võib-olla võiksime me siis tõlgendada, et teos on siis tõesti pigem nagu sissepoole vaatav ja võib-olla teataval moel meditatiivne kogemus. Ja ehk siis ämbri Ants, mida ma seal üritame luua selle pika aja jooksul lähtub siis sellest juhendist eelkõige see ei tähenda seda, et inimesed ei võiks lahkuda või juurde tulla. Meil on isegi teatavatel kellaaegadel kontserdil nii-öelda häbi Auareid, kas, kas inimesed aga täiesti ilma piletita sisse tulla? Inimesed saavad sama piletiga küll ka sisse ja välja liikuda kogu selle perioodi jooksul? Me loodame siiski, et nad teevad seda otseselt ja vaikselt, et üleüldine selline õhustik jääks konsultreerituks. Kõigis inimene päris täpselt ei tea, kui kaua see kontsert kestab, et kuidas nad siis teavad, et kas nad võivad ikka veel kontserdile tulla, et äkki on juba kontsert läbi ja pillid kokku pakitud. Ja selleks on päris hea võimalus, nimelt meil jookseb internetipõhine luger, kus on siis võimalik kõigil, ükskõik, mis punktis nad siis parajasti on järgi vaadata, et kui kaugele oma mängimis ka olema. Ja see asupuu kodulehel UUE ehk kaldkriips satii. Aga kas teil peab siis olema nagu üks inimene spetsiaalselt selle ameti peal, kes siis kogu aeg seal kodulehel seda infot uuendab, et mitmes kord läks algul mitte ainult üks. Et head kuulajad, alates täna kella kolmest, homme hommikul kella 10-ni kestab kultuurikatlasaalis kontsert, mille keskmes on Ericssatii teos Miksatsioon. Selle esitab meile ansambel U ja kes saabub kohale kella kolme ja viie vahel hommikul, saab kontserdile sisse täiesti tasuta.