Armu teile ja rahu jumalalt meie isalt ja Issandal Jeesusel Kristusel. Me paneme tänase pühapäeval tähele sõnu apostel Pauluse kirjast Filiplastele neljanda peatüki, ehkki neljandast ja viiendast salmist olge ikka rõõmsad, issandas ja taas ma ütlen teile, olge rõõmsad. Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Aamen. Esimesel pilgul võib tunduda, et Paulus jagab siin häid soovitusi ja manitsusi mida kahjuks kristlased ei ole kuulda võtnud. Morn ja rõõmutu kristlane on tavaline. Oleme seda kõik üpris sageli ja see on ka mõistetav, sest meil pole sageli mingit põhjust rõõmustamiseks. Üks. 19. sajandi üks ristiusu suurimaid kriitikuid, Friedrich Nietzsche ütles umbes sellise mõtte, et kristlased peaksid välja nägema rõõmsamad, kui nad tahavad teisi uskuma panna rõõmusõnumit ja lunastust. Inimene võib ennast sundida paljukski, kuid kindlasti mitte olema rõõmus. Kuid rõõmus tahab olla ja igaüks keegi ei lükka rõõmu tagasi. Iseasi on see, millest keegi rõõmutunne. Kuid rõõm on ja jääb alati spontaanselt üks ja rõõmu põhjus. Ta on meie elus ilmselt üpris kasinalt. Ega ka Pauluse ja tolla aja Philipi kristlaste elus olnud erilist põhjust rõõmustada. Kuid Paulus ütleb neile seda kõhklemata. Olge rõõmsad. Ta ei jaga siin soovitusi ja manitsusi, vaid Ta viitab rõõmu põhjusele. Rõõm on seal, kus on jumala rahu ja ligiolek. Ja kus on need seal toob seega inimestele Leibuse. Meie ümbermaailm, mis on sageli kibestunud, vajab leebust, vajab seda, et oleks neid, kes ei taha saavutada ainult oma sihte vaid kes mõistavad enda kõrval neid, kes on jõuetu maad, kui nad, mis. Rõõm on tohutu jõud seal, kus ta inimesi on liitnud ja pannud koos tegutsema, on tagajärjed olnud uskumatud. Võib-olla meenub meile laulev revolutsioon, olime ju praktiliselt paljaste kätega kurjuse impeeriumi vastu. Arutlejad võisid õelda, mida te võite saavutada. Aga rõõm oli see, mis kandis tookord meid. Ja me saavutasime sihi, mis tundus olevat uskumatu. Me oleme astumas jõuluaega. Jõulud on saanud paljudele ainult vabaks ajaks, mida tuleb kuidagi sisustada ja tähistada. Ja kui nad on möödunud, siis annad paljudele jätnud väsimuse ja tühjuse tunde. Me tahaksime, et jõulud oleks need, mis meile toovad tõelise rõõmu. See on võimalik, sest seal, kus jumal on tulnud meie juurde, seal on ta toonud meile selle rõõmu, mida ei saa meilt võtta, Ta keegi ega miski. Ja meie palvetame. Taevane isa, tee meid tõelise jõulurõõmu osaliseks. Ole meiega meie maa, meie rahvaga, meie isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu, kui taevas, nõnda ka maa peal. Me igapäevast leiba anna meile tänapäev ja anna meile andeks meie võlad. Nii kui meiegi andeks anname oma võlglastele järameid saada kiusatusse, vaid päästa meid kurjast. Sest sinu päralt. Ja au igavesti. Aamen. Olen Valga koguduse õpetaja Peep hauduma.