Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab kokku kolmapäeva, 18. mai olulisemad sündmused stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Bussijuhid nõudsid täna üle Eesti pikettidel palgatõusu. Kaitseväele on laekunud mitmeid kaebusi, kus maaomanikud kurdavad õppuste käigus rikutud maade ja metsade ülem. Kaitsevägi kinnitab, et kõik kahjude likvideeritakse. Põllumehed peavad võtma kogu tarneahela enda kontrolli alla nii tootmise kui turustamise, tõdeti säreveres toimunud Eesti põllumeeste keskliidu üldkogul. Kuigi lennuamet menetleb ja sõltuvalt päevast umbes kuni kümmet drooni lennutamise luba, on teadlikkus mehitamata õhusõidukitest tulenevast ohust väike põgenik ja ümberpaigutamine on endiselt liiga aeglane, leiab Euroopa komisjoni aruanne. Märtsis seadis komisjoni eesmärgiks paigutada mai keskpaigaks ümber 20000 inimest, kuid praeguseks on ümber paigutatud arv vaid 1500. Ansambel U esitab klassika, raadio ja kultuurikatla koostöös toimuva kontserdisarja Uuerr raames kultuurikatla väikeses saalis Ericsatii 150.-le sünniaastapäevale pühendatud teost, mis kestab kokku 18 tundi. Koduse korvpalli meistriliiga finaalseeria Kalev Cramo ja Tartu Ülikool Rocki vahel jätkub. Saku Suurhallis toimuva teise kohtumisega. Avamängus sai võidu tänavusel hooajal kaotuseta jätkav Kalev. Ilm on öösel ja homme päeval pilves selgimistega, kohati sajab hoovihma, öösel langeb õhutemperatuur maapinnal kohati miinus nelja kraadini. Homme päeval on õhusooja 13 kuni 18 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda bussijuhid piketeerisid täna Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas ja Viljandis, et juhtida tähelepanu bussijuhtide palganõudele. Kollektiivläbirääkimised Autoettevõtete Liidu ja ettevõtetega on kestnud juba sügisest ja ametiühingu hinnangul kasutavad tööandjad venitamistaktikat. Reene Leas jätkab. Bussijuhid nõuavad kuupalgatõusu tänaselt 800-lt eurolt 900-le ja tunnipalgaks neli eurot praeguse kolme 20 asemel räägib transpordi ametiühingu juhatuse esimees Jaan-Hendrik toomel. Kui nüüd see kolm 20 arvutada läbi kuu normtundidega, siis sealt tuleb ainult tegelikult 540 eurot. Käärid kuupalgatunnipalga vahel on päris suured ja mõnel pool see annab ka võimaluse selliseks skeemitamiseks. Üle 30 aasta bussijuhi ametit pidanud Aivar ütleb, et palgamure ongi põhiline, sest töö on raske ja vastutusrikas. Selle töö, meie vastutuse, see palk on ikka natuke väike, võrreldes siin ümbruskonna riikide bussijuhte palgaga. 12 ja pool aastat Soomes rooli keeranud Valdur toob võrdluseks Soome bussijuhi palga, kus tunnitasu on üle 18 euro. Põhipalk, seda ju praktiliselt pole, kõik oleneb lisatasudest ja mis sa tahad, nüüd need, kes veel pensionil omakorda vähemalt või midagi sealt ei tule ju sotsmaksu mitte midagi. Aga kuidas sa bussijuhi tööd mõjutab see, et ta on ületunnid, töö on ju tegelikult pingeline ja veetakse ikkagi inimesi. Aga keda see huvitab? Tahad tööd, kehases tööd? Tartu linnaliini bussijuht Kalju seadis piketi mõttekuse kahtluse alla ja pooldas karmimaid meetmeid. Aga minu arust see on tsirkus, sest kui üldse midagi teha, siis on kohe maha istuda, streik teha, aga mitte mingeid järjekordasid, vaadata, mis järjekorras peab mingeid asju ajama, aga lihtsalt maha ülemustel selgeks teha, et ega siis me ei saa elada mingis näruses palgast, kui kogu aeg ja priima tõusevad. Autoettevõtjate liidu juht Villem Tori ütleb, et liinihangetel on pakkumised tehtud pika aja peale ja kehtivat palka arvestades. Kommertsliinid on aga väga erineva kasumlikkusega ning ettevõtjad ei saaks sajaeurost palgatõusu igal pool lubada. Löögi alla satuvad need ettevõtted, kellel on liine sellise väga väikese sõitjate arvuga kuus palgatõus võib tähendada seda, et piletitulu ei kata seda palgakulu ära ja ettevõte on sunnitud oma liini kommertsliiniveol kinni panema või sulgema seal. Ettevõtjad on välja pakkunud oma kompromissi Villem Tori. Teeme korraga valmis lepingu, mis hõlmab kolme aastat ja pakkusime välja siis kuueprotsendine brutopalga tõus kõigi kolme aasta kohta. See tähendab siis 50 eurot esimesel aastal brutopalga tõus, see miinimumpalga tõus ja teisel aastal samuti 50 ja kolmandal aastal täpselt samuti 50. Ametiühing on suurema osa kollektiivlepingutest bussinduses üles öelnud, et käimasolevatele läbirääkimistele kaalu lisada. Järgmine kohtumine Autoettevõtete Liiduga toimub 25. mail. Kuigi kaitseväe õppustel kevadtorm peeti täna viimane lahing, seisavad nüüd ees ulatuslikud korrastustööd. Kaitseväele on nimelt laekunud hulgaliselt kaebusi, kus maaomanikud kurdavad õppuste käigus rikutud maade ja metsade üle. Kaitsevägi kinnitab, et kõik ahjude likvideeritakse. Mirjam Nutov. Veriora vallas elav Kalle Jaakson esmaspäeval kahenädalaselt puhkuselt koju saabus, ootas teda ees ebameeldiv üllatus, jätkab Jaakson. Metsa tulles avastasin siis, et on toimunud kaitseväeõppused väidetavalt liitlasväed on olnud siin ja on lagastatud siis päris suurel hulgal territooriumil metsanoorendiku puid maha raiutud, isegi puid maha raiutud, rasketehnikaga lükatud maha puid. Enim muudabki Jacksoni nõutuks tõik, et samas asub keskaegne külakalmistu, mistõttu on kõnealune mets kaitse all veel kord kalle Jaakson. See on koordineerimatus ja teadmatus, kui kõrval, ütleme siin 200 meetrit on RMK riiklik mets oleks samamoodi võinud seal teha või siis viluga ühendust võtta, kui nad ei oleks leidnud seda, et, et siin on niisugune kalme, niisugune kaitsevöönd, aga seda keegi ei teinud, nii et kõik on minu teadmata käinud, siis asi. Kaitseväe peastaabi ülem kommodoor Igor Schvede tunnistab, et võib-olla tõesti juhtunud, et info õppustest ei jõudnud kõigi maaomanikeni, jätkab kommodoor Schwede. Ma olen püüdnud kõikide vahenditega teavitada inimesi käia, koha peal, rääkida seda läbi võib juhtuda kindlasti mõni ei ole kuulnud või saanud seda informatsiooni, vabandame. Võtke meiega ühendust. Räägime seekord läbi kindlasti parandama oma tööd ka järgmine aasta toimub järgmine õppus. Tegelikkuses ongi kaitsevägi paralleelselt õppusega teinud ka korrastustöid ning öelnud post välja, et kahjusid tekib ning et need kindlasti likvideeritakse. Tänaseks laekunud 110-st kaebusest ongi juba 40 lahendatud ning töö jätkub, jätkab esimese jalaväebrigaadi pioneeripataljoni tagalasektsiooni ülem kapten Egert Horn. Hetkel on käsil siis kolmas, selline suurem objekt, kus siis vanatruup on ära lagunenud ja taastamisest. Mis see kõige suurem peavalu, mis kevadtormist maha on jäänud, mis vajab korda tegemist? Tööde truubid olegi, et vanad truubid rasketehnika ja ajamas ja vihm ja kõik see kõik see mõjutab. Kaitsevägi julgustab kõiki, kes leiavad, et nende maade on kevadtormi käigus kahjustada, saanud nendega ühendust võtma raadiouudistele veri aralt. Mirjam Nutov. Laevandusettevõtja Vjatšeslav Leedo tunnistas sel nädalal taastama maakohtus, et toonane Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil küsis temalt 2014. aastal neli miljonit eurot poliitilist toetust, mis taganuks omakorda toetuse parvlaevaliikluse lepingu pikendamisele. Kiili sõnul pidi Leedo raha maksmisel ja toetuse saamisel suhtlema edasi toonase Tallinna Sadama nõukogu esimehe Remo Holsmer. Riga. Leedo keeldus Reformierakonna liikmele Kiilile raha maksmast. Remo Holsmer väitel on sellised väited teda laimavad ja ta pole altkäemaksu küsinud. Järvamaal säreveres koos olnud Eesti põllumeeste keskliidu suurkogu valis põllumeeste vabaühenduse presidendiks küll jalapõllumajandusliku osaühingu juhi Tõnu Posti Saaremaalt, kes peab lähiaja suurimaks ülesandeks põllumeeste esindusorganisatsioonide koondamise, ühe mütsi alla ja ühistulise tegevuse hoogustumist. Olev Kenk käsitleb teemat. Suurkogul Tartumaa põllumeeste liitu esindanud Aavo Samarüütel oli praegust kriisiolukorda arvestades kriitiline nii põllumeeste keskliidu tegevuse suhtes kes pole suutnud valitsust mõjutada kui ka valitsuse aadressil, kes pole põllumeeste abistamiseks piisavalt pingutanud. Kui meie valitsuse vaid kogu Eesti eelarve on tulevaks aastaks 8,1 miljardit ja valitsus ei ole plaaninud üleminekutoetusteks mitte ühtegi senti. Aastal 2012 maksti välja täies mahus meile üleminekutoetusi tsirka 40 miljonit, samas eelarve oli ümmarguselt seitse miljardit. See näitab, et proportsioon on täna nagu olemas ja arvestame seda, missuguses seisuses tänane Eestimaa põllumajandus on. Võiks öelda, et Eestimaa põllumajandusele valitsus on pööranud selja täielikult. Me räägime ainult hädaabist, aga mitte planeeritud tegevusest. Eesti põllumeeste keskliidu presidendi kohale kandideerisid kõlli jalaosaühingu juht Tõnu Post Saaremaalt ja kuus aastat seda ametit pidanud saidafarmi juht Juhan Särgava Harjumaalt postkogus 37 toetushäält, tema vastaskandidaat aga kaheksa liidu uus president Tõnu Post lubab põllumajanduses valitseva kriisi tõttu panustada kõigi põllumeeste koostööle ja ühistulise tegevuse hoogustamisele. Kindlasti tuleb jutuajamisi sellest, kuidas põllumeeste esindusorganisatsioonid saaksid rohkem ühtse katuse alla ja teine asi oleks ikka, kes põllumajanduslikud ühistud, mis peaksid omale ka rohkem rohkem jalgu alla saama ja mille najal põllumehed võiksid turult ausamad tulemust saada. Tõnu Posti presidendiks olemise aeg saab üsna lühike, sellepärast et kui toimub suur ühinemine, kõik põllumehed ühte organisatsiooni, kuidas te seda reaalsuses ette kujutate? Põllumajandus-Kaubanduskoda võiks olla see, mis saab meie katusorganisatsiooniks seal all küll kindlasti läheb seal eraldi aeg, et põllumajanduskeskliit, tänane ja Talupidajate Keskliit seal üheks saaks, et aga see on reaalne ja selles mõttes ei ole midagi hirmutavat. Põllumehi on tänases majanduses vähe ja kokku hoidmine ja koos tegutsemine on ikka ainus edasiviiv jõud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Riigikogus arutati täna mehitamata õhusõidukite droonidega seonduvat ja Reene Leas käis kohal. Mehitamata õhusõidukite kuumaveeteega seonduv on viimastel aastatel üha aktuaalsemaks muutunud. Droonid on leidnud laialdast kasutust nii tsiviil- kui kaitsevaldkonnas ning nende lennutajaid on Eestis 1600 ümber. Reede lennutamiseks vajaliku loa väljastab lennuamet, seda juhul, kui lennutada soovitakse kõrgemal kui 150 meetrit ja piirangutega aladel, räägib ameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja Kristo Vallimäe. Menetlus on päris palju, ütleme viis kuni 10 tükki päevas isegi olla on piirangualad, mis on siis loodud konkreetse kindla eesmärgiga on näiteks keskkonnapõhised piirangualad, kui me räägime Vilsandis, Matsalust on olemas piiriäärne tsoon ja on loodud ka kaitseväe eriotstarbelised piirangualad. Tsiviillendude juhtimisega tegelev lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi juhatuse liige Üllar Salumäe tõdes, et neil on UAV-dega seotud juhtumeid viimase aasta jooksul ette tulnud mõned. Kui näiteks piirialal tegeleb UAV-de tuvastamisega politsei ja piirivalveamet, siis tsiviillennunduses praegu selline võimekus puudub. Üllar Salumäe. Tsiviillennunduses kasutatavate seadmete seireseadmed on mõeldud ikkagi natukene suuremat kiiremini liikuvate objektide tuvastamiseks kui kuid rooli, nii et, et ainukene asi, me teavitame inimesi võimalikult palju ja loodame ka seda, et inimesed ise, enne, kui nad selle drooniga lendama lähevad nad tegelikult, kui teavitavad ennast võimalikest riskidest. Lennupiirangutest kinnipidamise kontroll on praegu jagatud mitme ametkonna vahel, lähiajal ootab valdkonda nii Euroopa Liidu kui siseriiklikul tasandil ees regulatsioonide täiendamine, räägib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundustalituse juhataja priitrif. Kuidas näiteks riigile oluliselt objektid oleks kaitstud selle eest, et sinna näiteks selle kohal ei tohiks minna mehitamata lende? Kama trooniga on arutama, et mismoodi seda mõistlik teha tulevikus on Euroopa Komisjonil kategoriseerimine kavas luua sisse väiksema mehitamata usutükid, siis nende järelevalve võiks, mis madalamal õhuruumis tegutsevate lennud võiks jääda siis politseiasutustel, et sa nagu praegu aruteluga Euroopa komisjonis. Kristi Sobak võtab kokku päeva olulisemad välissõnumid. Euroopa Komisjoni uue aruande kohaselt toimub põgenike ümberpaigutamine ja ümberasustamine endiselt liiga aeglaselt. Märtsis siis komisjoni eesmärgiks paigutada mai keskpaigaks ümber 20000 inimest, kuid praeguseks on ümber paigutatud arv vaid 1500. Euroopa Komisjoni rändevolinik Dimitris Abramopolus ütles, et tuleb kiiresti reageerida Kreekas valitsevale keerulisele humanitaarolukorrale ja vältida olukorra teravnemine Itaalias. Seal tuleb tema sõnul kiirendada ümberasustamist, et eelkõige Türgist, aga ka sellistes riikides nagu Liibanon ja Jordaania. Edu smuugeldajate ärimudeli lõhkumisel on püsiv üksnes juhul, kui varjupaigataotlejatele avaneb ka turvaline ja seaduslik tee, lisas rändevolinik. Viimastel andmetel viibib Kreeka mandriosas 46000 varjupaigataotlejat ja sisserändajat. Ukraina terrorismivastase operatsiooni staabi teatel rikkusid kremli-meelsed leiad möödunud ööpäeva jooksul relvarahu kokku 24-l korral ja 10 Ukraina sõdurit sai haavata. Staabist rõhutati, et juba teist järjest kasutasid vastased valitsusvägede ründamiseks mehitamata lennumasinat ehk drooni. Staabi hinnangul toimus relvarahu rikkumisi peaaegu kogu rindejoonel ning üha sagedamini kasutavad vastased ka minski lepetega keelatud raskerelvastust. Nigeerias leiti üks 219-st tüdrukust, kelle röövisid kahe aasta eest Sibockist trammiterroristid peamiselt kristallid kui Džiboki kogukonna. Liidri sõnul leiti tüdruk eile pornoosariigist Sambiisa metsast. Leitu sõnul on enamik temaga koos röövitud tüdrukutest endiselt metsas vangis ja kõrgendatud valve all. Boko Haram islamistid röövisid kahe aasta eest pornoosariigis Džibockist 276 koolitüdrukut, kellest 57-l õnnestus vahetult pärast röövimist põgeneda. Enamik on aga siiani kadunud. Trammijuhi Abu pakaalse kao teatel on kõik tüdrukud võtnud vastu islamiusu ja pandud mehele. Eesti on tänasest Euroopa Nõukogu eesistuja. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi eest seisev rahvusvaheline organisatsioon koosneb 47-st Euroopa ja Aasia riigist. Poliitiliselt esindab organisatsiooni eesistumise ajal eesistuja riigi välisminister. Eesistumise võttis Eesti üle Bulgaariat. Välisminister Marina Kaljurand värskes intervjuus Reene Leas selle, mida pooleaastase eesistumisaja jooksul plaanitakse korda saata. Eesistuja ei saa tulla täiesti oma teemadega, me jätkame Euroopa nõukogu tavapärast päevakorda, aga toome sisse teemad, mis on meile prioriteetsed näiteks toomele sisse võrdõiguslikkuse toome siis Senikkused ja õigusriik internetis laste õigused ja püüame nendele teemadele lisada ka mingisuguse omapoolse Daily ja rääkida rohkem ka interneti võimalustest IKT arengust. Just nende teemade kontekstis. Täna on Euroopa nõukogus 47 liigat. Hüppas organisatsioon, mis seisab inimõiguste demokraatia eest kaitseb inimõigusi läbi Euroopa Inimõiguste kohtulahendit, et Euroopa inimõiguste konventsiooni. Aga kuna organisatsiooni koosseisu kuuluvad riigid, kellel võivad olla vägagi erinevad arusaamised inimõigustest ja demokraatia siis loomulikult selle organisatsiooni või, või konsensuse saavutamine või kokkulepete saavutamine ei ole alati lihtne. On meil mingeid selliseid reaalseid tulemusi oodata ka sellelt organisatsioonilt mingeid otsuseid nüüd lähikuudel. Lähima kuue kuu jooksul me võtame vastu üks, kaks, kolm, neli, viis otsust, seda ma ei saa öelda. Et väga palju on jooksvat, kui niisugune poliitiline küsimus päevakorda tuleb, siis seda tuleb arutada, tuleb otsuseid vastu võtta. Noh näiteks nii nagu praegu oli Mägi-Karabahhia konflikti puhul aga teised otsused on lihtsalt sellised. Põhimõttelised on näiteks 2000 seitsmeteistkümnendal aastal lõpeb võrdõiguslikkuse strateegia ja meie eesistumise ajal hakkame läbi vaatama olla järgmise strateegia prioriteedid. Ja vahetame teemat juba 40 kolmandat korda anti välja Eesti vanim kunstipreemia rehke Kristjan Raua nimeline aastapreemia. Tänavu said tunnustuse tekstiilikunstnik Peeter Kuutma, kunsti lane Jaak Kangilaski, nüüdiskunstnik Jaanus Samma ning ehtekunstnik Nils Hint. Kultuurikatla väikesesse saali on täna soovitatav minna magamiskottidega. Nimelt esitab ansambel Ericsati 150.-le sünniaastapäevale pühendatud teose Reksatsioon, mida helilooja ise on soovitanud mängida rohkem kui vaid üks kord järjest. Kärt Kelder uuris vibrofoni mängivalt Vambola Krigul-ilt, millega tuleb täna esinejatele ja kuulajatele rinda pista. Mida te siis praegu esitasite? See on nüüd selle teose teema, mis, mis saab mängitud tegelikult kokku 840 korda neli korda, tinglikult öeldes neljataktilist tsüklit, siis tulebki esitada 840 korda. Mis läbimäng kestab siis meie tempos kokku vast minuti 20 sekundit. Terve kontserdipikkuseks hindab teine ansambli liige flöödimängija Tarmo Johannes umbes 18 tundi. Kontserdi nimi sümboliseerib samuti etteaste ulatust. Tänase kontserti teema või pealkiri on kestus ja millele me tahame tähelepanu juhtida, on aeg ja ajataju ja kuidas me üldse toimima ajas või kas me suudame sellest tavapärasest argisest kella orjus ajast väljuda? Satiin looming on valitud ansambli U poolt taotluslikult, kuna tegemist on Johannese arvates julge heliloojaga täpselt nagu ise, kelle jaoks pole 18 tunnine kontsert kõige ekstreemsem katsetus tegutsenud 10 aastat on ansambli liikmed näiteks esitanud Tartu klaaspärlimängul teost, mis nõudis enne esinemist neli päeva paastumist. Satiin demonstreerib Johannese sõnul julgust ujuda vastuvoolu. Nagu väga julgelt eristuv helilooja, kes hästi julgelt tegi selliseid tol ajal väga nagu arusaamatuid ja veidralt mõjuvaid asju, mis ometigi mõõtusid 20. sajandi väga tugevalt. Me tahaks ka juhtida tähelepanu, julgustada sellist oma otsuste juurde jäämist ja sellest julgust teha oma õiget asja, aga vastuvoolu, kui, siis, et üldsus sellest esialgu veel aru ei saa. Inimene saab selle elamuse kujundada endale väga nagu ise, kui keegi otsustab tulla kogu selle teose ajaks kohale kuulama, see on kindlasti üks võimalus, aga võib ka tulla Ajal, kui ise soovib kogu selle teose kõlamise vältel viibida nii kaua, kui tundub just parajasti õige ja siis võib-olla tulen tagasi vaadata, kas aeg lahustub või mis nendega toimub. Kontsert algas kell kolm ning kestab homme hommikuni. Klassikaraadio kannab esinemise viiendat tundi üle täna õhtul kella seitsmest kaheksani. Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie inimesed tunnustas täna möödunud aasta silmapaistvamaid lõimumisvaldkonna arendajaid. Välja anti kaks arenduspreemiat ja kaks meediapreemiat. Arenduspreemiad pälvisid Eesti vabaõhumuuseumi paljurahvuselise Eesti keskuse loomise eest ja Ida-Virumaa loomemajandust keskusteks Narva konverentsi korraldamise eest Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Meediapreemiaga tunnustati rahvusringhäälingu raadiosaatejuhti Haldi Normet-Saarna saatesarja ma elan siin läbiviimise eest ning ETV saatesarja Meie inimesed Haldi Normet-Saarna saadetes räägivad oma loo ja jagavad kogemusi teisest rahvusest Eestisse elama asunud inimesed. Uku Toom küsis, kui raske on sellist saadet ette valmistada. Seda saadet on täpselt nii teha nagu iga teist saadet, võib-olla jah, selle vahega, et mõne inimese eesti keel on suhteliselt vaevaline ja tuleb natukene tihendada seda teksti, mõnikord on seda saadet teha lust ja lillepidu, kui inimene on reaalselt selle eesti keele omandanud on üksikuid näiteid, muideks kohe meenub Tartus geenivaramus töötav pärslanna Lili Milani, kelle eesti keel on laitmatu, noh, tõsi küll, ta tuli vanematega siia Eestimaale elama siis, kui ta ise veel koolis käis ja noorelt õpitud üle 80 saata. Mitme rahvuse esindajad on sul olnud enamik meie hõimurahvastest selles sarjas esindatud aga lisaks ka Ukraina, Aserbaidžaani, Armeenia, Moldova, ka jaapani, korea rahvusest inimesi. Nii et see rahvuste ballett üsna üsna kirju saated on ühtemoodi, on seal mingit kindlat tugipunktid, mingi kindel stsenaarium, saadetel on oma kindlad tugipunktid, sest et mul isiklikult ja ma olen aru saanud ka teistel, on väga huvitav kuulata. Kuidas möödus inimeste lapsepõlv oma sünnimaal. No muidugi on sündinuid ka Eestis. Ja siis ikka on huvitav, aga mõistagi iga saade on erinev. Mul on ühtemoodi inimesed, on erinevad isiksused. Ja aeg on rääkida ilmast, sünoptik, maile Meius. Eeloleval ööl on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm, paiguti on udu. Hommikul pilvisus tiheneb ja kohati võib sadada hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis, saartel edela- ja lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis, rannikul kuni pluss kaheksa. Maapinna lähedal langeb kuni miinus nelja kraadini. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub edela ja läänetuul, saartel edela- ja lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 13 kuni 18 kraadi. Nüüd aga Karl, Mihkel Eller ja päevaspordisõnumid Rahvusvaheline triatloni liit kinnitas täna Rio de Janeiro olümpiamängudel startivate sportlaste nimekirja, kuhu naiste arvestuses kuulub ka Kaidi Kivioja. Tänavusel hooajal on 23 aastane Rakvere neiu pääsenud esikümnesse nii maailmakarika kui maailmameistrivõistluste etappidel. Kivioja peamiseks sihiks on siiski nelja aasta pärast toimuvad Tokyo mängud, kus ta tahab pääseda kõrgemasse mängu. Varasemalt on Eestit olümpiamängude triatloni võistlusel esindanud üksnes Marko Albert, seda Ateenas ja Pekingis. Londonis toimuvatel ujumise Euroopa meistrivõistlustel tagas ainsa eestlasena pääsu poolfinaali Ralph tribunud soov. Ta läbis 50 meetrit selili eelujumises 25 74-ga ning sai sellega 15.-na edasi. Osvald nitski parandas 200 meetri liblikujumises Eesti rekordit, kui läbis distantsi ajaga kaks, null üks, 46. See andis talle kokkuvõttes 31. koha. 200 meetri rinnuliujumises Eesti rekordit parandanud Martin Allikvee läbis distantsi ajaga kaks, 14 97, mis andis talle kokkuvõttes 23. koha. Koduse korvpalli meistriliiga finaalseeria Kalev Cramo ja Tartu Ülikool Rocki vahel jätkub täna Saku suurhallis toimuvat teise kohtumisega avamängus kindla 90 seitse-kaheksakümmend üks võidu tänavusel hooajal kaotuseta jätkav Kalev. Kui mullu tuli Tartu meistriks viiemängulises seerias, siis eelnenud neljal korral Kalev skooriga neli. Null. Eesti korvpalli meistri selgub tänavugi nelja võiduni mängitavat finaalseerias. Vikerraadio otseülekanne tänasest kohtumisest algab kell 19. Null viis. Täna õhtul mängitakse esimene kahest suurest Euroopa jalgpallifinaalist kui Liverpool ning see viia otsustavad Euroopa liiga võitja. See viia on Euroopa liiga võitjaks kroonitud kahel viimasel aastal. Liverpool võitis UEFA karika viimati 2001. aastal. Inglismaa jalgpalli meistriliiga klubi Londoni Chelsea kapten John tervi pikendas lepingut meeskonnaga ühe aasta võrra ning alustab suve lõpul Inglismaa pealinna klubis juba üheksateistkümnendat hooaega. 35 aastane seltsiga Inglismaa meistriks tulnud neljal korral ning ühel aastal on ta võitnud ka Meistrite liiga. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai Päevakaja kolmapäeval, 18. mail. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.