Vikerhommikus on täna külaline, klaveripoeg ilmselt paljud kuulajad ei vajagi lähemalt selgitust. Tere, Rein Rannap. Kuidas teile see nimi meeldib, on teil hea meel, kui teile öeldakse? Küll mõtlesin, kirja panin siis, mis mul selle vastu peaks nüüd? See on tõepoolest järgmiselt austusväärne isikupärane, minu meelest. Rain klaveripoeg Rannap, et sa naguniisugune vist vanaks tavaliselt. Antud detsembrikuu on teie jaoks vist pööraselt kiire aeg olnud. Äsja Ta ilmus poelettidele uhiuus plaat, varajased varjud ja esmaspäevast lähete jõulutuurile koos Maarja-Liis Ilusa ka ees ostab 14 kontserti väga erinevates Eesti paikades. Keel on olnud just sellepärast, et mitte ainult need kaks asja, mis te nimetasite, aga ma ise korraldan ka seda tuuri nii et oletamiste suhtlemised giga ajada ja muude asjadega, see on võtnud just selle elu tempani meeletuks viinud. Ja ma alustasin ta tuuride tegemist, 97 tegin esimese tuuri. Noh siis ühest küljest mul ei olnud kogemusi, aga, aga see nagu ei seganud. Pilt oli hoopis teine, ma sain, ma sain igasuguseid, et tasuta asju sain, noh ja, ja Saul sind, aga, aga kapitalism oli nii tugevalt sisse murdnud niukene, täitsa hundi hundikapitalism, mis siin on valitsema hakanud järjest kasvanud, et ma ütlen, et 90 seltsimeessoonuia ka ja huvitav mõte ja aga neid on hina kirjadega. Seadust. Nonii, aga mis see on, mis, mis innustab ja kannustab kontsertrännakutele te olete ikka jälle teinud möödunud suvel väga suure menuga ja juba on uued plaanid. Rännakul olemine on normaalne, noh, muusikal, see muusikuks olemine seegi ongi, et ma käin ja, ja mängin muusikat inimestele. Aga korraldama seda, ise ajab see, et kaks asja, et ühest küljest ei ole nagu kedagi, kes, kes tekstist, nii et sajaprotsendiliselt rahul oleks. Ja teises küljes mulle meeldib kontrollida endale kõiki detaile, seal muidugi haiglaslik nähtus võib-olla ka ise kõik otsustanud ei kontrolli ja selles mõttes, et noh, otsustada ja paika panna ja noh, kui mingi kollektiivsele korraldab, et siis nagu ei tea täpselt, kes vastutab ja nii, aga kui praegu on absoluutselt kõik niidid mõelda käes. See on see korraldus külg, aga tegelikult ootab seal kõikides paikades, nendes väikestes kirikutes, kontserdisaalides, teatrisaalides public. Kas igatses publiku järgim kasuva? Loomulikult see, kui ma enne ütlesin, et muusika asi ongi ju elu, elu ja enesetunnetuse, kõik ongi see, et olla kontaktis publikuga ja loomulikult eriti eriti jah, just need, mida väiksem koht, seda, seda nagu armsam kuidagi on see, et noh, inimesed on kuidagi nagu avatumad ja vastuvõtlikumad Tallinna baseerunud siin liiga palju kõiki üritusi vaatel aga, aga väikestes kohtades noh, et inimesed on liigutatud sellest, et tulevad ikkagi päris muusikud, tulevad sinna väiksesse kohta nende juurde ja pööravad tähelepanu ja nii ja mul endal ka, ma juba kujutan ette, Vastseliina kirikus ma olen käinud näiteks Kambja kirikus, ma ei ole käinud. Ja ja Palamuse kirikus ma ei ole ka esinenud ja kujutan ette seda, seda jõulumeeleolu, kuidas seal võib olla surnuaial mõned küünlad, päevad ja hämar ja lumised kuused ja siis ta kirik siukene hästi valgustatud sees, siis paistab välja juba akendest ja see niisugune ime imearmas niuke, hästi hubane ja, ja, ja selline atmosfäär mängisin juba juba privaatset keskkooli ajal juba vahel salaja muidugi maha kirikutes, orelit näiteks jõulude ajal ja kui, kui neil ei olnud seal mingit mängijat testi salaja tegema, aga mul on sellest ajast Eba niuksed imeilusad, nii loodus- kui ka sellised religioossed elamused. Nii et jah, ma ei tea, kuidas, kuidas nende teiste kohtadega on, aga ma usun, et nende vähemalt need väiksed maakirikud, need peaksid minema küll, nagu täie eestlase kontsert sinna sobib. Te olete ekstra sellise jõulumeeleolulise ega selle kontserdi kokku seadnud, koos Maarja-Liis Ilusa, aga mida inimesed kuulevad? Varem oleme trendi Maarjaga ainult minu laule mõnda üksikut muud, aga nüüd seekord enamus sellest kavast on ikkagi kõige tuntumad jõululaulud. Nii need, mis kirikus lauldakse, kui ka mõni üksik, eks valged jõulud, mis on ju tegelikult poplaule jõuluteemaline ja siis ma ise improviseering nendel jõululauludel ja siis ma mõtlesin veel suvetuuril Ma lisapalana panin rahva kaasa laulma ja nii ma mõtlesin, miks mitte, et mul on selles kavas on veel viis niisugust kõige tuntumat jõululaulu, mida siis publik laulab ise? Et hästi oluline, et inimesed saaks ise koos teiega Kaasalla nendes paaris kohas, kus tegu on mitte kirikutega, Margus kirikud on liiga külmad, ütleme Valga ja Rakvere. Et kuidas nendesse laulmine seal kultuurimaja saalis. Veidi, aga mine sa tea, kui on mõned julgeteist võtjat, siis no ma ei tea, mulle meeldib neid jõululaule, vaha laulda, ise ma olen ikkagi eluaeg nagu muidu pole kants, vähemalt jõulude ajal ikka käid kirikus ja ja mu lemmik on see risti eirappa rappa. Raisa mõlemat laul ja see on, see on tore jah, ja, ja Maarja laule peame muidugi omamoodi neid jõululaule, selles mõttes kaunistame natuke varieerime ja vaheldele vaba rütmiga ja vahel paneme ukse kaasaegsema rütmi sinna taha ja esimese looma mängin suurel kiriku orelil. Tulen, Maarja laulab nagu üksinda siis selle järgmise loo seal üksi rahvalaule ka jõuluteemaline ja siis tulen alla, siis ma mängin juba sellele oma e-klaverile niisugusel suurel elektroonilisel pillil ja, ja samuti uus pill. Selleks tuuriks ekstra muretsesin, see on niisugune orel, tähendab nagu hämada kaelaga, ta nagu digitaalselt tehtud, nii et ta ei ole nii suur kolakas. Aga hääled tulevad väga, väga head sealt välja. Ja ma tahan ainult kirikuõpetaja peaks väikse niukse sissejuhatava palve või midagi sellist ja, ja mis kõige olulisem, selle juures on see moment, et me teeme ta järjest nonstop ta, ühtegi aplaus ei ole. Aga aega ei ole, jah, palju raskem on ju teha nii kui vahepeal seal sätib mingeid nuppe ja asju ja teeme järjest just sellepärast, et ta mõjuks nagu rituaal, eks ole. Et ma arvan, et ta on nagu, nagu, nagu lisa lisa jõulujumalateenistus nagu alternatiivne võimalus inimestel saada seda õiget jõulutunnet käte jõulude ajal võib-olla seal, kus. Te olete ise nii suures õhinas, teie vist oletegi selline mitte põhja maalik inimene. Kuidas ta ennast häbelik ja kinnine. Nagu tagas liigtagasihoidlik Ameerikas olles seda väideti mulle väga juurdushai, et selle liidu nisuke Karlikaga ei, aga. Aga jagada siis ennast ja muusikat oma kuulajatega, ilmselt see häbelikus küljest kaob. Lava lava all on hoopis teine asi sõnu, nagu näitleja läheb, eks ole, lavale. Te erinevatel aegadel olnud hoopis erineva muusikaga laval mõnikord klaverivirtuoos, mõnikord rokkmuusik. Et kas siis publikuga suhe on kuidagi teistmoodi või teie suhe publikus on see muutunud läbi aegade? Ei, ükskõik mida ma mängin, ka suhe on sama ikka noh, mis ma selle kava kohta jätsin ütlemata, et väga huvitav moment on ka niisugune žanr nagu melodeklamatsioone mis oli ju mingitel maid vähemalt 20 kolmekümnendatel aastatel ilmselt populaarne žanr, et loeti mingit teksti põhiliselt luuletust muusika samateljonil lausa nootidena ilmusid nad ja noh, võib-olla mingil ajal kuuldemängud võib-olla praegugi jaamu sattunud kuus nagu kuulama, et teksti ja muusika on taustaks, eks, aga aga üldiselt niimoodi kontsertidel nagu seda ei ole, aga nüüd me teeme, niiet Maarja loeb jõuluevangeeliumist katkendeid, et noh, see kontsert ongi nagu, nagu jumalateenistus üles ehitatud. Et ta loeb neid evangeeliumi katkendeid nagu, nagu sünkroonis muusikaga ninasid improviseerin vastavalt sellele tekstile ja ja noh, juba proovides, kui ma selle käima panime, kohadeksing, eriline, eriline atlas. Öelge, palun, Rein Rannap, mul on jäänud mulje, et teie jaoks on muusika loomine selline lihtne ja joovastav tegevus, paljud loojad näevad tõsist vaeva. Nende jaoks on see väga valuline ja vaevalik. Kas see tõepoolest on teil nii lihtne? Ei noh, lihtne ei ole õige sõna, aga kerge. Aga ma olen, ma olen nii laisk jah, et ma ei viitsi nagu viitsiks viitsiks vaeva näha, üldse, tähendab see, mis tuleb, see tuleb ja ja mingit pusimist ma ei ole küll teinud. Laulude puhul tähendaks kergema muusika puhul kuidagi instrumentaalne, saab küll täiesti kindlalt väita seda, et need viisid nagu iseenesest lihtsalt tulevad ja nende tulemine on mulle pigem puhkus. Vastus, et see nagu kuidagi tekib niisugune eriliselt mõnus mõnus seisund, kui, kui mingi asi hakkab ilmuma nagu foto ilmub seal ilmutusvannis, et ta pole enne näinud seda, siis noh, see oli vanasti vahel on juba digikaameratega. Aga, aga see on see, see niukene noh, sündimise magus nagu pooleldi välja tulema, mäletan nagu nooreramaal siis vasikas sündis, aitasin teda välja tirida ja see laul tuleb umbes samamoodi algusena teatud osa tõstaks selle, siis hakati ettevaatlikult sikutama, aga ta tuleb ise, tähendab lihtsalt mina lihtsalt kaifi mõnusalt laulan ja saadan ennast klaveril. Ma tean alati lauldes neid laule, ükskõik siis kas tekst on enne või ei ole ikkagi ikkagi laulab mingitel suvalistel silpidel kasv. Ja siis ta niimoodi tule, lahextru saime siis vahel nagu salmiga lähen nüüd huuga refräänilist mõtelda ei tohi, ta tuleb ise, eks ole. Inspiratsioonist said, sa ei mõtle ta välja, sa ei mõtle, kuhu ma nüüd lähen, vaid see vastupidi, lased ennast lõdvaks ja ainult mingi pisikene osa jälgida jätab meelde kõrvalt, eks ole, aga see peab olema pisike osa, suurem osa on ikkagi täiesti nihukeses, noh, ekstaasis lihtsalt. Kas teil kadestajaid ka on? Sama valla? Inimene mõtleb, aga ma tahtsin veel öelda, et see oli nüüd laulude puhul, mis ma rääkisin, aga kui kirjutada nüüd ütleme eriti eriti tõsist klassikalist muusikat, näiteks sümfooniaorkestrile ütleme midagi siis on muidugi ikkagi tööd ja vaeva on, on palju, mitte selle nagu väljamõtlemine, eks ole, aga, aga just see kuidas sa seda vormistad ja, ja noh, seal tuleb küll küll nikerdada ja vaeva näha, aga jah, laiskusega kirjutan suhteliselt vähe neid teoseid, aga siiski viimane asi, nüüd tuleb esiettekandele 21, detsember. Tehnikaülikooli meeskoor tellis mult jõuluteose ja seal siis keldi palved, nii et see on niisugune religioosne tekst, laul meeskoorile ja orelile õieti kaheksa laulu. Ja siis aga karistamise koha pealt. Ma ei oska sellele tõesti tõesti öelda, ma ei ole tajunud küll seda miks teil peakski olema põhjust kadestada, ega siis selline olen mina ja enda raiskamine igasugustele kõrvalistele tegemistele ja killustamine ja ma ei, ma ei usu, et see paks kedagi väärt oleks. Loomulikult võiks kadestada inimesi, nagu ka Erkki-Sven Tüür, Andres Mustonen, Tõnu Kaljuste või aga. Te olete nii kaua muusikas olnud sündimisest saadik muusikat teinud, kas mõnikord on selline tüdimus ka peal või, või enam ei ole midagi anda? Ma olen kõik endast andnud, ma enam ei tahagi seda teha. Ei, muusikast ei ole tüdimus. Korraldamises saab küll vahel nagu Koppete, nagu öeldakse, ei jaksa enam pidamist ei jaksa või lihtsalt ei taha seda telefonitoru tõsta või lunida paneeli internetiikooni vajutada, et aga ei, mitte eriti, tähendab noh, ma teen, ma teen kõiki nii viimasel hetkel, et siis ei ole mingit, alustage enam taganeda. Et ma lükkan edasi, noh, ma ei viitsi ja teinekord teen ja aga siis, kui on see viimane hetk, siis on juba niivõrd paaniline tegutsemine, et, et siis siis ahkumite kuidagi tüdimus tekkida lihtsalt viimane tähtaega vahel ka üleselt. Klaveriga on teil hästi lähedased ja head sidemed. Kas teie, kui te harjutasite õppisite alles ka oma oma viha mõnikord klaveri peale välja valasid, viha sellepärast, et ei tule välja või miks ma seda tegema pean? Ja kuskilt kuulnud seda, et hammustasin klaverit, üks kord ise mõtlesin, mäletan oma kogemust klaveriõpingute käigus. Ei, tõepoolest, ma olen kuskil minu meelest intervjuus rääkinud seda vähemalt ühel korral. Et tõesti nii, et kodusel pianiino ja siis ma poisikesena seal harjutasin ja, ja ei tulnud välja, kordus ei tuntagi välja pianiino noodipult, eks ole, nagu nagu ette keerdub sinna ja siis ma lõin viha, hambad sinna ja noh, see kõik see laht, kui see must tuli maha, jäid sinna need kollased hambajäljed, kõige naljakam on selle juures see, et palju aastaid hiljem 10 veel mingi hetk nagu täiskasvanu moodi juba ja keegi keegi tänaval kuskil peatas mind ja ütles, et teate minul on teiega, paar käis käest kätte, niimoodi. Sattusin vastasele klaverit ja mulle öeldi, näidati ka, et et need on teie hambajäljed. Aga see tunne, et sina, sa ei saa hakkama või nagu sunnib, see tahaks ja sa ei saa ja selline võitlus on minul nagu meeles. Seda tuleb kogu aeg ette ikka rasket klaver klassikapalu virtuoos, seid, uut hakkad õppima, siis ikka mõni koht ikka on niisugune, mis võiks nagu Ergmale. Tegelete nii paljude asjadega, et ise tunnistasite, et killustata ennast, oma energiat, energiat saab tagasi nendelt samadelt kontserditelt ikka sealt samalt jagamisel tõsiselt rõõmult. Ja siis loodusest vaatad loodust ja on paljudes asjades tagasi, aga noh, ega see, ma ei tea. Energia ju tuleb ikka inimestel nagu sisse kuskilt mingit mingit kanalit pidi. Tuleb teha neid asju, mis meeldib, mis Rein Rannap, Pille peale klaveri mängimise veel selline meelispärane tegevusetult. Ei, mul mul muud ei ole mulle ainult muusika ja siis seente korjamine mulle meeldib. Lapsena ma tegin ainult, ainult mängisin klaverit ja siis sügiseti vanematega või vanaemaga, kui ma olin pisike laps, siis käisime koos seenest, õpetas seeni tundma ja nii aga teismelisest kuni kuskil kolmekümneaastane Ma ikka ei teinud nagu, nagu mitte midagi muud kui muusikat. Praegu noh, komaalse huvitasin siis siis paar korda käisin paadiga kalal, aga ega ma sellepärast kätel ei saa olla ka, siiski mulle tundus, et see nagu aitab neid, noh kogu aeg mõtled kahetsusega planeerid, eks ole, et kuidas saab, kuidas, kuidas need ikkagi, et sel hetkel, kui sa nagu mõtles sellele, et kuhu see spinning nagu visata, mis suunas, et sel hetkel ei saa mõelda, et noh, seda on varem tuttavadki rääkinud, et kalapüük on väga hea nihuke puhkus vaimsest tööst ka sellest, mis pole kättevõtmist olnud ja ei, aga kindlasti mulle pakuksid rõõmu väga paljud asjad, aga mul ei ole nagu lihtsalt kättevõtmist sellele, et ma kas siis väga suure energ põletan seda energiat väga suure hooga mingit projekti tehes või siis teine võimalus, et ma olen siis täiesti nagu selle targilises seisundis nagu mitte midagi ei viitsi teha. Aga võib-olla polegi vaja seda suurt rõõmu muudest asjadest saada, kui sa muusikast olemas on teil siis ma lihtsalt võtsin selle asemele. Sundima Leculemine tegelema millegi muuga. Niuksed asjad, mulle on kusagilt meelde jäänud, et kunagi te kas tahtsite või, või oli mingi mõte seoses maalikunstiga. Kas oli lapsepõlve mingi? Jah, lapsena ma mõtlesin küll, et minust tuleb niuke üliuniversaalne kunstnik veidi mõtlenud, vaid tahtsin, tahtsin kirjutada, olla kirjanik, maga, maga, poisikesena kirjutasin eriti maal pööningul. Ma mäletan, kirjutasin seal terveid kriminaalromaane kokku vihikutesse ja ja millegipärast ma arvasin, et ma olen kirjanik, kunstnik ja ja helilooja, interpreet kõike. Aga raamatu kirjutamise koha pealt on mul on küll sageli kahju, et nad on lihtsalt kus nendega muud teha ei saa, et näiteks noh, käia, jalutada, siis läheb nagu mõtted kogemata või noh, kuidagi jälgida oma mõtteid ja hakkad neid nagu sõnastama ees mõtet, niisugused huvitavad kujundid, sõnalised ja et noh, kui Aleksei kuskil raamatusse panna ja siis muidugi unustage ära nad ja ja tegelikult ma kirjutan väga hästi, millest võib ka veenduda mu uue plaadikomplekti saate raamatut lugedes, aga seda on paljud paljud öelnud ja mulle meeldib tegevus, aga sõda kohutavalt aega. Rein Rannapi uus plaadikogumik, kus on lausa neli CDd plusse, raamat varased laulud on juba müügil. Mis värvi on Rein Rannapi music? Kogumikus on neli plaati, kõik ise värvi tehtud kujundus külge ei ole, ei ole. Loomulikult on selline äratuntav omapära isikupärale Käekiri kõige juures, mis ma teen, kas ma siis improviseerin, mängin klassikat, raskem muidugi klassikesega varad laululoomingus on küll ikka mingi ühendav joon, aga kas just värvina väljendatuna igal juhul ma ei ole mõelnud sellele, kui oleks, mis mõtlemisena kangast esimesena tuleb, mingi niisugune niukene, sume, nisukene, täiesti niukene. Looduslik, selline, ma ei oskagi öelda sinakasroheline või midagi, pruun, pruuni, punaka niisugune, noh. Aga, aga ikkagi, ma arvan, et see, need värvitoonid muutuvad laulust laulu, eks ole. Aga mõne sõnaga tutvustage pisut ka varajased laule, plaadikogumikku. Seal on jagatud nagu jah, niisugune meeleolude kaupa, et esimene CD on siis kõik niuksed poplaulud erinevate lauljate esituses, mis omal ajal kutsuti estraadilaul lauludeks, need on siis põhiliselt mingite võistluskontsertidega siis tippmeloodia võimu kaudu välja tulnud ja ära lindistatud. Ja solistid on see siis kõik, kõike samal ajal seal laulsid seitsmekümnendatel ja ka 80.-te alguses natuke võlts 70.-test ikkagi Marju Kuut, Heidy Tamme, Ivo Linna, Tõnis Mägi, Jaak Joala ja teised teine plaat peale lauludega filmineff, laager, seal on Tõnis Mägi meid, kapja niuksed, muud asjad, neid on suhteliselt nagu vähe mõnda neist kuulda olnud raadiotes. Ja jätkub edasi Sisvunudki pop-Ruja perioodiga kaheksakümnendates, et seal on mingi umbes mingi seitse kaheksa nii palju laule, mis ei ilmunud Ruja kaks aastat tagasi välja tulnud komplekti. Et seda peabki sele minu nüüd selle uue CD komplekti puhul rõhutama, et siin on küll neli CDd, mu muusikat, aga, aga korratud ei ole seda kahte ja poolt plaaditäit minu laule, mis oli, ilmus juba selles Ruja viie plaadilises kogumikus. Ja siis teine plaadsele niukene popp, ehk siis üks plaat, et on põhiliselt kantaatidest ilus maha on muidugi nagu tuntum, aga siis on veel seal lõhkumist, et ükskord ette kanti. Õnneks lindistati kontserdil ja saab seda kuulda jaja ja neljas plaate siis nagu tõsisem rokkmuusika seal ansambel hõim viie looga ansambel Noor-Eesti nelja looga, sealhulgas ka siis väikses Eesti linnas, mis on kõige tuntum ja siis veel mõned niuksed lindistused selles samas laadis ja kõige huvitavam Enda jaoks asi seal plaadi peal on 68. aastal juba mingi 13 14 vastaselt kirjutatud tsükkel vettinud täieri laulud, et, et seal ma ise mängin ka saates kaasa, me kaalusime ka 65. aastal raadio fonoteeki lindistatud asja, see on seal alles tänaseni. Aga ma tegin oma klassiõdede ansambliga seda ja vaatasin, et see ei lähe kvaliteetmööblilastele küll, nagu ka, aga näiteks viis kuulan seda linti sellest ajast peale mis tekkinud aastatega. Iisraeli ma sellegipoolest kogu aeg meeles, et Eesti laste ja enda kui sinu udu Hulgaliselt head muusikat plaatidel ja tänapäeval kuulata hulgaliselt ilusaid kontserte ees, esimene neist juba esmaspäeval, 16. detsembril. Seitse Vastseliinas, Vastseliina kirikus ja teisipäeval on Kambjas, aga teisipäeval on väga hiline aeg, kell üheksa. Jõudu teile ja ilusat jõulumeeleolu, aitäh teiega.