Tere ilusat keskpäeva kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Kell on 11 ja kohe viis minutit. Ja nagu ikka, sel kellaajal laupäeviti rahva teenrid eetris täna kolmik Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistepealik Sulev Valner Maalehepealik ja mina lihtujate Aarne Rannamäe täna saatejuhi rollis. Isegi aasta ilusaim aeg on käes, mõtlen ilusa all seda, et väljas küll tilgub vihma, päike vaheldumisi, aga, aga see ootuse aeg nii-öelda suvi on nagu käes. Aga kõik on veel ees. Tallinna ja teiste Eesti linnade tänavad on koolilõpetajaid täis, nendel on kõik ees elus. Isegi jaanipäev on veel ees ja isegi Euroopa meistrivõistlusi jalgpallis kõige magusamad hetked on, on veel ees, et see, see magus magus ootuse aeg on alati parem kui, kui asi ise, kui ta lõpuks kätte jõuab või või jumala abiga ka kenasti mööda saada. No alustame sellest, et meie palavalt armastatud riigikogu võttis vastu otsuse jaanipäevaks, mis jaanipäevaks ei jõua juhtuda, sellepärast et president ei jõua seda välja kuulutada ja ühes trükises jõua ka see info läbi käia. Aga põhimõtteliselt otsustati ära sised alkohol, mis on jaanipäeva lahutamatu osa paraku Eestis vähemalt. Siis ühtset kellaajad kehtestati alkoholi müügile üle terve Eesti vabariigi, on see teie arvates hea või halb? Ma arvan, et me oleme tegelikult sellel teemal ju siin ju rahvateenrite väga palju rääkinud, et ma arvan, et kaks lemmikteemat on sel aastal rahvateenrite saanud, üks on Venemaa jätku põhjamine siin stuudios ja, ja teine on siis alkoholi teemal rääkimine, et ju siis need mõlemad teemad on rahva teenitele isiklikult väga olulised. Aga, aga nii nagu ma olen varem öelnud, ma arvan, et üleriigiline ühtsed piirangud on õiged. Seda kas või sellel põhjusel, et võrdselt kohelda kõiki ja et vähendada ka võimalust selliseks siseturismiks, et minnakse viinapudeli järgi kuskile mujale, et ma arvan, selles mõttes on see õige, et noh, aga muidugi arutleda sel teemal, et kes sellest poliitilistest jõududest kõige rohkem võitis, et ma arvan, et tegelikult võitis Keskerakond. Et ja seda sel põhjusel, et ma arvan, et see kella kaheksane alkoholipiirang Tallinnas ei ole just kõigile Tallinna elanikele ja võib-olla ka keskerakonnale rektoraadil just kõige meeldivam. Ja kui see kellaaeg raadile kõigepealt, ma arvan, aga kella kellaaeg läheb, läheb üle kaheksalt kella 10-le, siis, siis seda võetakse pigem kui sellise vastutulekuna nii-öelda valijaskonnale ja ma arvan, et selles mõttes see, see piirang vähemalt Tallinnas pälvib piirangu nii-öelda ühtne piirang üles piirang, päris Tallinnas väga ajad, vastupidi ma arvan, et see keskerakonnal aitab säilitada oma nägu, mida lähemale valimistele, seda ebapopulaarsemaks alkoholi asi oleks muutunud ja, ja noh, see oli oma omamoodi oli see niisugune hea eksperiment, et et vaatame, kuidas nagu valijad suhtuvad sellesse. Aga noh, suhteliselt ilmselgelt halvasti ja nüüd on siis nii-öelda koalitsioonipartnerite kätega õnnestus ka Keskerakonnal oma nägu säilitada, see kella kaheksane kella ära muuta. No muidugi jah, et üleriigiliselt olnud tegemist nagu piirangu seadmisega Tallinnas on tegemist ju lubatud aja pikendamisega ja ja kui me vaatame jälle sedapidi, et väljaspool Tallinnat eriti maakohtades ju reeglina lihtsalt poed ei olegi õhtul nii väga kaua lahti, siis suuresti see piirang jälle ja selle selle piiramine või, või siis selle või lubamine just suuremaid kohti puudutabki. Et kus, noh, maal maal on ehk võib-olla tanklad ainult, mis, mis tõesti on sellise tööpäeva ringsamad. Ja. Üksikud poed vist üle Eesti? Jah, tegelikult, ega ma küll ei tea nende poodide täpset arvu, kus on ööpäev läbi seni alkohol lubatud, aga, aga ausalt öeldes, ega see tanklates alkoholi müümine on ikka üks veider värk küll. Selle asemel võiksime müüa näiteks aspiriini või mingisugust ibuprofeeni valuvaigistit, eks ole, kui pea hakkab valutama, aga, aga noh, asi iseenesest juba põhimõtteliselt. Autoga kütmine ja alkohol, noh, mis teatavasti ei käi kokku mitte mingisugustel tingimustel. Et tankla seda teevad muidugi see nende jaoks suur käibe ja sissetuleku allikas, aga aga peavad nad sellega tsiteerima. Sest mina olen nagu selle piirangu veendunud pooldaja, ma arvan, et see on nagu iseenesest selline piiramine on samm õiges suunas ja ja mulle tegelikult meeldis ka Tallinnas kella kaheksane piirang, ehkki ma olen ka ise küll mõne korra võib-olla sellepärast poes noh, mõni veinipudel on õhtul võib-olla tõesti ostmata jäänud, aga see mingi õnnetus pole olnud, lihtsalt on, siis on siis siis nii läinud ja ega see halb ei ole, aga et et iseenesest, ma arvan, oleks võinud see piirang olla ka võib-olla õhtuse õhtune piirang olla ka ju varasem, kui, kui see oleks nii-öelda olnud võimalik, et selline konsensus saavutada, aga ilmselt see ei ole ebareaalne. Nii et parem see kui, kui mitte midagi ja ja muidugi, mis samas hommikune piiramine, see on natuke selline, mille puhul mulle tundub, et et ei tea, kuidas kuidas tegelikus elus nagu käima hakkab, et üldse ka see, see 10-st 10-ni piirangu aeg jälle tundub kahjuks ühe järjekordse ütleme tehnilises mõttes läbimõeldud mõtlematusena. Et tõesti, kui, kui nagu siin paljudes poodidesse õhtul tähendab ühte tundi millal ei saa alkoholi müüa ja siis hommikul ka umbes ühte tundi millal ei saa, et siis see tähendab, et kaupmeestele mingisugust noh, igaõhtuste igahommikust, võimlemist ümber selle teema, mis noh, on lihtsalt nagu natuke jabur, et võimalik, et see muidugi lihtsalt viibki lõpuks ütleme nii, et, et enam-vähem ikkagi ka kõigi poodide lahtioleku ajad hakkavad kellakümnega ära lõppema, sest nad lihtsalt ei viitsi seal 11 10 11 vahelise asjaga. Ka tegeleda ja see on jah, et hommikul tund aega õhtul tund aega ja siis see siltide vedamine ja lintide vedamine ja, ja nii-öelda isoleerimine ülejäänud kaubast on kentsakas asi küll. Poed ei pea neid silt linte sinna vahele, nad lihtsalt lasevad. Pidevalt nendesse valju häälditesse, seda mürafoon on kogu aeg hommikul me kindlasti praegusel õhtu õhtusel ajal, siis hakkab ka hommikul olema. Kuulge, aga mina tahtsin hoopis ühest, võib-olla veidi tausta asjast, et kui sa näitasid seda siin, et näed, et Keskerakonnal õnnestus koalitsiooni kätega ära teha, et, et mis on tegelikult selle põhjus oli, et õnnestus ära teha, et see on üks Nix hoopis üks, teine nagu seaduseelnõu on selle taga ja, ja, ja, ja tegelikult on see proovikivi praeguse koalitsiooni, ütleme pika-pikaajalisuse üldse, et et teadupärast ju ju siin mõned nädalad tagasi tuli Riigikogusse arutusele selline seadus nagu maapõue seaduse muutmise seadus. Ja väidetavalt oli siis selle seaduse selge nagu mõte see, et et kui Eestis on praegu nagu põlevkivi arengukava vastuvõtmiseni sisuliselt külmutatud uute kaevelubade väljaandmine, siis tegelikult seadusena muutusega saaks üks Ida-Virumaal tegutsevad suurfirma Kiviõli keemiatööstus, nagu võimaluse siis ainsana seda oma omale kune mahti neid kasvatada. Ja selle põhjus on ka see, et tegelikult on see kütteõli hind maailmaturul ikka totaalselt nagu kasvama hakanud. On väga suur, nagu lisasissetuleku allikas oleks, kui nad saaksid seda seda teha. Aga aga tegelikult oli, oli koalitsioonis vist kokku lepitud, et sellist seadusemuudatust ühe ettevõtte pärast ei saa nagu ette võtta, seda enam, et kui on mingi üldiselt on pandud nagu kirja see, et, et me praegu külmutanud kaevelubade andmised ja ja ootamatult siis see selle eelnõu taga olid Rahvaliit ja Keskerakond. Ja ootamatult siis Reformierakond asus ka nende toetajate leeri ja murdis nii-öelda koalitsiooni senist tööpõhimõtet, et kui üks koalitsioonipartneritest on kasvõi mingi asja vastu, siis seda parlamendis nagu ühtset, nagu boikoteeris näiteks kui keegi võib ka kaks tykki võivad olla poolt. Ja, ja väidetavalt see, et Reformierakond siis asus, noh, me võime oletada, mis põhjused seal taga olla selle, selle ühe ettevõtte jaoks olulise eelne muudatuse ja murdes nii-öelda koalitsiooni senist senist nagu töökorda teadsid siis sotsid IRL vastu, et nemad nüüd ei pea kinni sellest lubadusest, et alkoholipoliitikas koalitsioone hoiab siis nagu Reformierakonna seisukohta. Ja kättemaksuks minna siis Keskerakonna ühtse alkoholikeelu, tahad, sa esitasid väga selgelt ja lühidalt selle asja nii-öelda tausta, aga mina ütlen selle asja kohta nii, et vana hea ütlemisega, et ükskõik, mis värvi on kass, peaasi, et ta hiiri püüab ja kuna see alkoholiasi oli üle mõistuse kaua veninud üle mõistuse kaua ühe tühise asja üle vaieldi, üle mõistuse kaua, võimaldas igasuguseid poliitilisi intriige, siis oli, oli, oli tegelikult vahva, et see asi ära tehti. Ma ütlen veel kord, et see kellaaegade värk, see on, see on imelik. Et. Hea, et kahju võetakse, et kahju, et see asi tõesti tehti ära selle pärast, nagu Urmet siin kirjeldas, mis tõenäoliselt on tõsi. Et oleks võinud teha ära sellepärast, et tõepoolest Eesti riik tahaks kehtestada mõistliku alkoholipoliitikat. Seda ma toetaks veel rohkem kui seda, et keegi tegi ära kellelegi ja keegi leppis kokku kellegagi. Jah, aga alkoholipoliitika ei ole kuidagi kaupluste või alkoholimüügi kellaajad, see, see on ainult üks pisikene osa sellest, kui sa paned tegelikult kaalukausil ühe poole selle Urmeti kirjeldatud seaduseelnõu, eks ole, ja teise poole alkoholi müügiks kellaajad siis on, see on veider, kust see, kust see riik siin on või kus riigimehelikud siin on, need asjad ei ole tegelikult üldse võrrelda. Minu meelest ongi küsimus ka selles, et see kellaajad iseenesest on väike asi, aga ta on võib-olla suur samm, kui seda näha nagu mingi põhimõttelise seisukohavõtuna, et seda asja tuleb piirata. Et siis iseenesest mentaalselt on see nagu oluline märk, et midagi on otsustatud teha. Muidugi siis oleks vaja ka nagu samm, kaks, samm kolm astuda, eks ole, edasi, aga noh, saame näha see, ega see kerge ei ole, ei ole olnud selles valdkonnas ja ei saa ilmselt olemas. Jah, näha mis, mis on nagu tervikuna nagu kaasa toob, mis, mis mõju on sellel näiteks, kas, kas ütleme liiklusele, mis mõju on sellele kuritegevusele ma mäletan, et siin vist mõni aeg tagasi Eesti Päevaleht tegi sellise, ma ei tea, kas see seos on meelevaldne, on see õige, vaatasid seda, et ta Tallinna sellel hetkel, kui Tallinnas hakkasid kehtima alkoholipiirangute, kuidas on siis Tallinnas nagu kuritegevus muutunud ja minu meelest oli see järeldus või tähendab statistika näitab seda, et samal ajal hakkas kuritegevus Tallinnas kasvama. Et, et et ei toonudki siukest positiivset efekti kaasa selles osas, et noh, eks, eks see nüüd ajapäeval, mõne aja pärast ole näha, et mis nagu, mis nagu kaasa toovad, kas, kas, kas sellised kakenungid vähenevad või mitte või, või mis saab purjus peaga autoga sõitmisest, nõme asi, et kas nagu soodustab seda või kas see vähendab seda või hoopis TopUp i bumerangi abikaasa põhiline mõõdetav ja tõenäoliselt ei olegi lisandumise turuna. Tõenäoliselt ei olegi võimalik tuvastada nii üks-ühest seost ja eriti kiiresti, et, et see on pigem selline tunde küsimus, mina mõtlen seda järgmiste sammudena ka, et näiteks ikkagi see kohutav alkoholi reklaamimise hulk eriti noortele suunatud, et et noored, et hästi, kuulan igasuguseid kuulereid sisse libistada Ennast vaikselt harjutada sellega, et, et kui see vastik maitse nagu hakkaks aina omasemaks saama. Et vot see seda tüüpi Ja sealsamas olevat, see on vastik maitse. Noh, vaata, kus noored seda limpsivad, nagu kitsalt sellesamuse järele. Mis mõttes minu meelest sama nagu ebaeetiline ja sama sama samalaadse mõjuga nagu kogu see SMS-laenude temaatika, mis nüüd lõpuks ometi on ju nagu justkui nüüd kõik ärganud et midagi tuleb teha, et nii vaba. Ju selle nädala Aktuaalse kaamera venekeelse Aktuaalse kaamera ajakirjaniku eksperiment tõestas, et midagi on ju seadusandlikul pinnale tehtud, aga tegelikult see ei tööta. Ta võttis ette vene vene ajakirjanik, helistas SMS-laenu pakkujale. Tegelikult peaks sellisel puhul tema kohale kutsuma, näost näkku, kohtuma, vaatama tema milline, milline on tema taust on, ja alles siis nagu otsustama selle, et kas ta saab seda või mitte. Ja selle eesmärk on just see, et kergeusklikud ei võtaks, võtaks nüüd SMS-laene aga ja, või teovõimetud või mis iganes, aga temal piisas lihtsalt sellest, et ta lihtsalt telefoniga ühel SMS-laenupakkujale ja põhimõtteliselt ütles, et ma olen esimest korda tahan saada. Ja mõtteliselt kohe, et kui tahate, siis saadet, et see näitab seda, et meil on ka mingid normid ja asjad nagu on formaalselt kehtestatud tegelikult neist kinni peetud. Ja veel öelda paar sõna selle alkoholiseadusemuudatuse juurde, siis temaga kõige positiivsem asi on, on ikkagi see, et see asi on päevakorrast maas vähemalt mõneks ajaks ja päris kindlasti mitte mitte väga lühikeseks ajaks, sellepärast et kuigi siin ütleme, reform on öelnud, et see kärbib omavalitsuste õigusi ja nii edasi, aga, aga kui need neid õigusi täna kasutada nii nagu näitas Tallinna juhtum või näitab ka paljude teiste valdade juhtum, kus, kus noh, et need nõuded ja tingimused alkoholi müümiseks on niivõrd erinevad, siis siis kui kui omavalitsused sellega ikka hakkama ei saa ja mingit ühtlustatud poliitikat ei ole, siis on parem, kui kui riik sekkub. Mõnikord võiks olla tõesti nii. Aga, aga tuleme järgmise teema juurde, mis on meie ihule natukene. No ma ütleksin veel lähemal, kuigi võib öelda ka, et mis, mis alkoholist ikka lähemale Corvetsi saate alguses ütles, aga aga ringhäälingu seadusemuudatused, mis meile üldse ei meeldi, vähemalt veel Urbetiga mitte. Sulev, sinu seisukohta sa oled, sa oled era eraajakirjanduse lipulaev, siin üksindust. No minu jaoks noh, tõesti on see nüüd natuke juba kaugem aga, aga teisest küljest, eks ma jälgin huviga ja ja kuna varem on nagu selle teemaga rohkem kokkupuudet olnud, siis mingil määral mäletan neid varasemaid debatte ka ja et mu jaoks kõigepealt esiteks üldsuse vot vot kui sama reformi nagu anda, eks ole, need alkoholipoliitika puhul nagu hirmsasti räägib, et kuidas kõik turuosalised peaksid olema vabad, et antud juhul mingit üleriigilist poliitikat ei peaks nii ühtemoodi olemas? Tahaks nagu nagu on natuke kummaline, et need seadusega kehtestatakse kogu see loogikat seadusega. Seadusega kehtestatakse kuupäev, millal üks tehnoloogia peab mehaaniliselt asendama teisega. Et see peaks ikkagi toimuma sel teel, et üks tehnoloogia on teisest nii palju parem, et kõik valdavas osas turul lepitakse kokku, kui lihtsalt, et see nii läheb, aga et mitte seda seadusandja nii-öelda kehtestab. No sul oli enne saadet rääkisime, sellest oli väga hea näide ja väga hea võrdlus, ütleme ütlesime meie kuulajatele. No ei, see on seesama, et ma olen ju ka juba oma kümmekond aastat ju kuulnutest ajalehe toimetajana juttu, kuidas, kuidas internet umbes niiviisi lähiaastatel sööb välja ajalehed ja et umbes viis aastat mäletan 10 aastat tagasi oli see jutt, et umbes viis aastat aega ja paberi ükski paber ajaleht enam ei ilmu, kõik on internetis? Ei läinud niimoodi, on tänaseks selgunud. Noh, nüüd on umbes uus laine, nüüd öeldakse jälle, et, et see on hästi kiire tuleviku küsimus. Võib-olla on võib-olla, ei ole mingi tuleviku küsimus võib olla. Võib-olla tõesti kunagi tulevikus paberil ajalehti ei trükita ja, ja tehakse ainult internetti. Aga küll ma ei kujuta ette, et riigikogu võtaks vastu seaduse, et aastal 2012 sulatakse kroonpress ja printali trükikojad ja lihtsalt ajalehed on sunnitud minema üle internetti. Et ma ei, ma ei tea, ma ei oska öelda, mis see põhjus oleks, oletades näiteks, et tegu oleks riiklike trükikodadega, riigil oleks nagu õigus sellist piirangu ütleme et printal oleks, ma ei tea, endised EKP Keskkomitee trükiga, eks ole, ja nii edasi. Ja riigil oleks nagu voli seda, seda otsust teha kuidagi. Paraku ei oleks see, kui näiteks riigikogu võtaks vastu otsuse, et aastast 2010 esimeseks jaanuariks peab kõikidel eestlastel või eestimaalastele Eesti elanikel olema taskus näiteks Aifolid käske kõik ja olgu olla visake oma vanad juustud minema ja tellige Ameerikast uued. No minul on hirmus kahju, et täna meil siin stuudios ei ole, neljandaks inimeseks näiteks Erkki Bahovski, postid mähestat. Sellel nädalal Postimehes avaldas Priit Pullerits ühe oma nime all artikli ja Postimehe juhtkiri oli ka sel päeval et nonii, demagoogiliste kontserni keskset kirjatöid, kirjatöid oli ikka väga piinlik lugeda, et, et seal nagu kumas selline nii-öelda ühte väravasse tegemine ka nii selgelt läbi ja kui mina õppisin Priit Pulleritsu käel praktiliselt ajakirjandus Tartu Ülikoolis 95. aastal, et kui Priit Pullerits oleks sellise artikliga tulnud Priit Pulleritsu eksamile aastal 95, siis ta oleks saanud seal indeks kaks sest see oli väga väravasse ja teist poolt täiesti kajastamata. Bahovski siia igatahes täna, et ma oleks tahtnud teada, oleks võinud selgitada, et mis ajenditel need ennekõike see demagoogiline jutt seal artiklites või see kogu see side sellele, et et erakanalitele tuli anda need kaks korda 25 miljonit kätte sellepärast, et kiirendada justkui mingit digile üleminekut ja et digitop kaasa mingeid hirmsaid suuri kulusid, mida peaks kompenseerima tulebki üksildast, tuleta. No tule taevas appi, mis, mis on digisignaali edastamine annab erakanalitele võimaluse 10 miljonit aastas kokku hoida. Teiseks, nagu Ilmar Raag täna kirjutab, on piisab juba vastav mingi kümnemiljonilisest puldist ja ongi kõik, et mis, mis hirmsaid kulutusi kaasa toob, et räägime tegelikult asjast, mis on selle tegelik sisusele, tegelik sisu on see, et, et Eesti meedia telemeediaturule on tulnud uusi kanaleid päris palju juurde. Ennekõike on siin silmas peetud Pervõi Baltiiski kanal ja kõik need teised kanalid korjavad väidetavalt Eesti reklaamiturult kokku aastas kuskil 100 miljonit krooni. See on nagu tegelikult see kogu selle asja nagu point, et et kuidagi korvata siis seda, et see raha, mis nagu läheb kuskile mujale tasku, nende nendega kanalitele, kes, kes tegelikult seda loamaksu ei maksa ja kes korjavad siit ikkagi reklaamiraha ära, sest nad on registreeritud kas siis Riias või Moskvas kus iganes. Et see on tegelikult kogu selle tausta, ei, mitte mingisugust digile üleminekute, uut tehnoloogilist hüpet. No see on niisugune butafooria selle kõrval, et räägiks nagu asjast, aga siis ainult üks repliik, ma segan korra vahele, et kui keegi tõesti tunneb asja vastu huvi, siis Ilmar Raag, keda praegu on mõtetu kahtlustatavad nii-öelda seotuses rahvusringhäälingu kui endist ETV peadirektorit. Lugege artikkel läbi, kus tehakse üksipulgi selgeks, kui, kui orgusis raad värvib selle punaseks ka veel. Et lilled, milles tegelikult. Tasakaalu huvides tuleb nüüd Urmeti jutule ütlema, et ka see artikkel ilmus Postimehes täna, nii et jah, et siis, aga. See on ainult tore asi, mis Postimees selle teema kajastamisel on nagu teinud, et mingis mõttes nagu alternatiivse seisuga. Ago no aga mis ma öelda tahan, on see, et sel ajal, kui väga kummalistel põhjustel riik kingib erakanalitele järgmisel aastal kaks korda 25 miljonit krooni ehk 50 miljonit krooni, mida, mida tehakse rahvusringhäälingu rahvusringhäälingu, selle aasta lisaeelarvega tulnut eelarve kärbe on 37 miljonit krooni ja eile jõudis rahvusringhäälingusse ka Kultuuriministeeriumist. Kantslerid tulnud kiri, millega teatatakse, tuleval aastal kärbitakse rahvusringhäälingu eelarvet veel 10 protsendi võrra, ehk siis tsirka 40 miljonit krooni. Ehk siis, kui kanalitele kingitakse riik kingib 50 miljonit krooni järgmisest aastast, siis rahvusringhäälingu eelarvet kärvita 40 miljoni krooni võrra ja minu meelest on see äärmiselt nagu ebaõiglane. Et, et see näitab sellist, et milline, millest poolt on ühelt poolt erakanalite väga tugev lobi näitab seda, et kuidas yks meediakontsern, kelle juhil on väga isiklikud suhted Reformierakonna juhtidega, on suutnud väga selgelt lobistada oma kontsernile väga kasuliku otsuse. Ja, ja mis, mis on nagu selle kõige taustal on see, et ma arvan seda, et rahvusringhäälingupositsioon tuleval aastal väga selgelt saab nagu tagasi ja, ja ja, ja minu jaoks on segajabur, et kui nii lihtne on 50 miljonit ära kinkida, et miks siis on nii raske leida 50 miljonit krooni rahvusringhäälingul selleks, et see teine kanal käivitada, millest on aastaid räägitud, milleks on seadus pannud tegelikult rahvusringhäälingukohustused, see peaks olemas olema. Et ma ei saa sellest aru, selle hääle minu meelest on nagu näidata seda riigikogu nagu tase nagu ja selliseid nagu ühiskonnale olulise asja, nagu nagu vaadata, mingit asjade taha on ikka väga-väga nõrk Loa reformi seisukohast ma saan hästi aru ja sellele viidatud meediaärimehe seostub ka peaministri ja tema erakonnaga on, on palju räägitud ja, ja see on nagu üldteada fakt. Kui me vaatame seda hääletustulemust, mis riigikogus oli, ehk siis 91 saadikut oli kohaga saalis ja 53 hääletas poolt ehk enamus ja, ja oligi praktiliselt kõik väga suur hulk jättis hääletamata, tähendab, kas neile piinlik või nad ei tahtnud oma oma nina toppida, kuigi ka hääletamata jätmine tegelikult näitab ju, et suhtumist asjasse ja ma rääkisin paari inimesega, kes jätsid hääletamata või kes üldse läksite koera saalist, et nad ütlesid jah, et nende jaoks oli see, et oli piinlik ja au näiteks viiele keskerakonda selle eesotsas Kadri Simsoniga, kes, kes julgesid hääletada selle vastu. No ma arvan ka, et ühelt poolt võib olla piinlik, aga millegipärast ma arvan, et kogu see temaatika ongi piisavalt keeruline ja käib paljudele neist ütleme noh, selles mõttes üle jõu, et kui ikka ei süvene, käib üle jõu ja süveneda pole nagu mahti olnud paljudel riigikogu liikmetel kahjuks sellesse teemasse, aga mina kui nagu nüüd juba rahvusringhäälingust väljaspool olev inimene varasemast kogemusest julgen suhteliselt küll rahulikult väita, et vast keegi ei solvu, aga, aga see on pigem nagu tõsiasi, et minu meelest pole reformi osakond nagu avalik-õigusliku ringhäälinguolemasolu kunagi väga tähtsaks pidanud. Ja on nii-öelda puht programmiliselt juba juba kunagi Siim Kallase aegadest juba aastaid tagasi nii-öelda teatud mentaalsus on kogu aeg püsinud tegelikult noh, ongi mingi, mitte mitte nii oluline, et riik peaks seda ülal pidama siin noh, kasvõi kui viimati käelingu seda rahvusringhäälingu moodustamise ringhäälingu seaduse Arba arutati, siis oli ju ütleme, Rein Langi algatusel olid õhus küsimused, et lihtsalt senised organisatsioonid likvideerida ja midagi uut alustada ja ja kõik see noh, kogu see mõtteviis on tegelikult selline, aga noh, midagi hullu ei juhtugi, kui kui seda asja tegelikult ka vähemasti mingil vabal kujul ei ole, et siis lihtsalt teised turuosalised teevad oma tööd. Ja ma arvan, et see mõtteviis on püsinud, et pole ühtegi märki, et mis oleks öelnud, et nüüd keegi reforme erakonna näiteks juhtiv poliitik kuidagi ruumiliselt oleks nagu sõnastanud, et nende seisukoht on nüüd teistsugune ja Eesti riik kohutavalt vajab tugevat rahvusringhäälingut, mis oleks ütleme kõige tugevam tegija Eesti elektroonilise meediamaastikul, sellist eesmärki ei ole kunagi minu meelest sealtpoolt sõnastatud. Nad on pigem pinud, et on nagu poliitiline paratamatus, et seda asja likvideerib veerida. Noh, ei oleks ka praegu nagu õige aeg. Likvideerimine muidugi niisama lihtne ei ole, meid seovad igasugused niidid ka Euroopa ringhäälinguga ja Euroopa Liidu direktiividega ja see, see ei ole niisama, aga aga nii-öelda sund nishistamine võib olla küll omaette eesmärk, kui tihti lükatakse nii-öelda organisatsioon tervikuna sinna kuhugi tahatuppa, mida keegi ei vaata, mida keegi ei kuula, vaid lapsikud sajad inimesed, kes leiavad mingisuguse oma saatekese üles ja, ja ongi kõik minu meelest tarne ühest toast praegu nagu naelapea pihta. Ma eile kuulsin ETV peatoimetaja Heidi pruulid sellist huvitavat fakti, et EBU liikmetest on Euroopa Liidu liikmetest on siis ainult kaks maad, kus avalik-õiguslikule televisioonile yks kanalat üks on Eesti ja teine Moldovat. Väga tore. Edu meid küll, on ju, et me oleme edukas, riik on ju, et me pole teinud, et mis on selle teise telekaga vana ei mõte, et, et tegelikult noh, täpselt see, mida nagu tegelikult peaksid tegelikult riigikogu liikmena asjana tausta nagu endale selgeks tegema, et vaadata seda, et et viimased kaks kolm kuud pole mitte ükski Eesti telekanal suurim telekanal suutnud saada kahtekümmend protsenti vaatajaskonnast endale. Vaatajaskond on olnud ETV kuskil 16 protsenti ja kanal kahele TV3 100 19. teha, et see on alla 20 olnud kõigil ja see on esimest korda Eesti niukse meedia ajaloos selline juhtum, selline olukord tekkinud ja selle põhjusest, et turule on tulnud väga palju selliseid olen TV3 ja Kanal2 on saanud käivitada oma noh, need väiksed kaks seda nii-öelda sõsarkanalit, mille vaatajaskond on küll väga väike, kõikide kanalite vaatajaskond on väga väitnud, kõikudes seal x kuni kaks või kolm protsenti aga ometigi nad söövad nendelt suurtelt ära. Ja tegelikult, mis on ka muu maailma kogemus näidanud, et need teised kanalid avaldataksegi sellel põhjusel, et, et need meediakanalid saaks olla selgelt oma mõju mõjujõudu nagu, nagu hoida, ehk nagu Ilmar Raag ütleksin, meediamass oleks suurem täpselt ja ETV puhul sellest, missugune see, erinevalt erinevalt erakanalitest eestitelevisioon, seadus paneb tal kohustuse tegelikult näidata väga erinevate huvigruppidele saateid, nagu Aarne ütleski, et need on paljuski nagu nishisaated. Ja see toobki ka selle kaasa, et ETV põhiprogramm on nagu äärmiselt killustatud ja, ja tegelikult sellist üldist vaatajad kaasa toovad, nagu saateid on seal suhteliselt. Ja seetõttu ongi nagu erakanalitel, kes teevad tegelikult oluliselt vähem tooteid ja oluliselt väiksema raha eest ka tänu sellele oma programmi ongi palju lihtsam seda suuri vaate massi nagu kaasa tuua. Ja, ja sellepärast on väga selge, et nad on huvitatud sellest, et ETV jääkski oma ühe kanali juurde. Et ETV peakski neid nagu neid nii-öelda nishisaateid tegema jäädagi, Nissi meediumiks. Et ta ei tulekski seda lõviosa sellest, et tema, see protsent saad 20 all, mis praegu on kuskil 16, veelgi kukuks ja ongi selge, nagu Nessistamise mõtet maailmas on sellest aru saadud, et avalik-õigusliku roll on ikkagi sedavõrd tähtis, et et tuleb ka sellele võimaldada. Noh, väga lihtne näide. Toon praegu jalgpalli vaadata, vaatamine üle. Esimene kanal ei näita jalgpalli üle, kaks näite peal oli, on ja avalik-õiguslikele, aga Eestis, eks ole, lõhestab see tuhandeid perekondi, kas mees istub teleka, see naine teises toas midagi muud tegema, Stav vaheldumisele. Aga eks see ole siin, ole veel mitu-mitu momenti ma mäletama, 90.-te lõpul istusin ise ETV juhatuses ja ma mäletan, kui reklaami ETVst ära kadus. See oli tol ajal niisugune ja vastutasuks Louisis loomaks, mida siis on korrigeeritud korra, aga see kaks korda 25 miljonit ja see oli nagu ei, tegelikult see praegu on. Sellel aastal on 23,75 miljonit, taas tõuseks 25-le 15-le aga see on nagu omalaadne, nagu aumeeste kokkulepe, meie kaotame reklaami, mis tol ajal oli ETV kohutavalt tulus. Me olime suurim reklaami müüa elektroonilises meedias. Ja me saime väga suurt sissetulekut Eakate meile maksma loa maksnud ees. See eeskuju oli otseselt Soomest pärit, kus, kus MTV3 maksis, eks ole üles radioloa maksu- ja ja sai rahulikult eetris olla, kõik olid, kõik olid rahul üles radi või näitas siis ka vastavalt reklaami. Aga mis, mis vist erakanalitel praegu kogu aeg kuklas tiksub, on see, et aga äkki nad toovad seda reklaami tagasi. Ja kui sa oled nii-öelda selle kanali Nyyd surunud nii-öelda niši, kus keegi sind enam ei vaata, siis tähendab siin esindaja ostetega reklaami ja ühesõnaga see seda, seda ohtu, seda riski tuleb minimaliseerida. Ja, ja see on, see on kindlasti üks nende nende suuri strateegilisi eesmärke. Tarmo Tammerkile, kas rahvusringhäälingu uudisteportaalis vist eile või üleeile väga-väga siukse? Segase irooniaga kirjutatud, aga minu meelest nagu super hea artikli sellest, et valimisreklaam Eesti televisiooni tagasi. Ja selle mõte oli see, et Meie õiguskantsler teatas siis seda, et et valimisreklaamidele valimiste eelkeelu seadmine on põhiseadusega vastuolus, sest valimisreklaamid on osa poliitikute erakondade suhtlemisest rahvaga, et sa nagu sihukse valimisprotsessi lahutamatu osa. Nii vaatame nüüd järgmise aasta situatsiooni, eraldi kanalid saavad 25 miljonit krooni, mõlemad lisaraha, järgmisel aastal on kahed valimised. See tähendab neile meeletult laamila raha lisandumist veelgi, sest teadupärast on ju aga ilma tõestatud see, et ennekõike just valimisreklaam töötab samal ajal rahvusringhääling. Nad on katkestatud ainult korraks. Mõned erakonnad ka omal ajal teatasid, et, et hea küll, võite valimisreklaami edastada küll, aga palun tehke seda tasuta. Ja oleks eriti lõbus, kui teised saavad selle eest raha, meie konkurendid ja meie näitame seda tasuta nagu, nagu lollike ja ja, ja, ja ütleme, ETV eelarve järgmisel aastal 10 protsenti nagu väheneb. Et minu arust armunud on väga õige see, et kui meie õiguskantsler on öelnud, et valimisreklaamid on valimissiukse kommunikatsiooni lahutamatu osa siis loomulikult rahvusringhääling peaks ka lisaksite valimissaadetele valimisreklaami oma edastama ja loomulikult mitte nagu tasuta või tasu eest. Et väga hea ettepanek, toetan kahe käega, muidu sa ei ole. Originaalne jutt enne eelmisi riigikogu valimisi kohalike enne kohalikke valimisi ringhäälingu nõukogus selline teema käis läbi, et äkki võiks ikkagi valimisreklaami mingil kujul ringhäälingusse tagasi tuua. Jaak Allik oli selle eest võitleja tollases ringhäälingu nõukogu koosseisus, noh, see ei leidnud toetust, eks ole, ja nii-öelda maeti maha, aga see oli sel ajal, kui üldse palmaru rääkis ka reklaami tagasitoomist ja siis oli see Vaata vaata, see saar, seal reklaam, aga see on, nüüd on nagu õiguskantsler öelnud, kõik erakonnad aktsepteerinud seda, et see lahutamatu osa valimisvalimisi, see on valimisinfo info, et kas siis avalik-õiguslik ringhääling ei saa seda väga oluline osa siis nagu mitte erastada, kui see on väga oluline osa valimisinfost, siis loomulikult me peame ka seda edastama. Loomulikult tuleb selle eest ka tasu maksta. Mingit pidi on see ju tõsi, mingit pidi on see ju täiesti nii et palun valimisreklaam järgmisest rahvusringhäälingusse, aga jah, aga ma arvan, et võib-olla kolleegid, olete nüüd natukese siin nagunii-öelda sees olles või selle seest pool poolel olijastena natuke parem Hanoi lihtsalt need ka selle suhtes, kuidas need rahvusringhääling on piiramisrõngas ja kõik teda nagu peksavad ja tahavad alla suruda. Ma arvan, et, et see on natuke liialdus nüüd vaadates Riigikogus toimuvale poliitikute poolt toimuvale, ega, ega nad ei taha rahvusringhäälingule halba aganad noh, lihtsalt nad eriti kooli ütleme, pigem on küsimus selles, et et, et kui rahvusküsimus ongi selles, mida ka Ilmar Raag muide ütles juba siis, kui ta ETV peadirektori kohalt lahkus, ta mäletan lahkumist päeval pidas sellise suhteliselt uhke kõne, mis, mis noh, oli ettekandena huvitav ja mis ära trükiti, ma arvan, sirbis oli see vä? Kust ta sihukse kontseptuaalsed seisukohad ja põhimõtteliselt ütles lihtsalt tõlkides sedasama, et, et, et selleks, et rahvusringhäälingu ja ETV nagu roll, allakäik, see ei olegi vaja muud, kui et lihtsalt ei tee eriti midagi. Et ega küsimus ei olegi selles, et keegi peab kohutavat õõnestustööd tegema. Piisab lihtsalt, et jätta see asi natuke omapäi ja siis ta ja ta marginaliseerubki paratamatult kanalitele lisanud. No aga see on seesama asi tegelikult Sulev, et tegevusetus on mõnikord kuritegelik ja kui ta ei ole kuritegelik, siis on ta vähemasti taunitav. Ega siis need poliitikud, kes jätsid hääletamata ilmaasjata häbitunne, ma vähemalt loodan, et mõned neist tõesti häbenevad. Asjal on üks, üks tahk veel. Et teiega on, ütleme näiteks ETV teise kanaliga on täpselt sama asi, et ega teda ei sünni kiidu, keegi väga ei taha, et ta sünniks lihtsalt nagu rääkida, et kuskil, et kunagi kirjutati seadusesse soov, et see kanal võiks sündida ja ka sellest ei sünni. Et see ongi kohustus ja ma ütlengi, et ta sünnib siis, kui tegelikult ka väga tõsiseid jõupingutusi tehakse, et ta sünniks, siis ta ehk sünnib. Ja üks üks tahk v, mida meediaärimees Hans Luik välja tõi, oli see, et selle, selle seaduseparandusega muudatusega tahetakse nii-öelda saada tahetakse, poliitikud tahavad saada erakanalites nii-öelda valimiste eel endale positiivsemat fooni. Ma ei tea, mida, mida sa nüüd, kuidas see nagu reaalses elus saates programmis peab välja nägema. Kas, kas on tehtud mingisuguseid diilid, et, et noh, et Savisaar peab rohkem hundisilmal ringid tatsama mõnusa näoga ja, ja Ansip ja pühitsema oma postkaardialbumit või teine võimalus on see, et võimalik ka nagu näiteks reklaami hinnakiri on odavam? No see on ka üksvõimega klient tuleb nagu saab hea legendi Soodost suht selline 70 mõningad sellised süžeed, mis selles kolleegide kanalites on läbi käinud, et keegi murrab kellelegi truudust ja ebameeldiv mugavam vaadata, et äkki nüüd tahetakse, et need, neid lugusid ei tuleks enam või ma ei kujuta ette, et mismoodi saab nii-öelda 50 miljoniga tänulikkust üles näidata, et see on omaette, et te olete avalik-õigusliku, ei ole põhimõtteliselt võimalik ju mõjutada. Valimisdebatid tulevad ikka sellised, nagu nad tulevad ja ja ma ei tea, Rannamäe, Kaldre, kuusk ja terve kompanii teevad ikka neid saateid ja ei ole võimalik. Mul on tunne, et välja pressida, et äkki siis sealt kuidagi on või ma ei kujuta ette. Võib-olla see on nende nii-öelda. No ütleme, et selline risk on üleval, ega, ega ma arvan, et ka Hans Luike õigesti juhtis tähelepanu sellele riskile, ega ta noh, me ei saa ju kindlalt öelda, et selline kokkulepe on, siis peaks olema, eks ole, kuskilt välja tulema. Aga, aga et see risk on nagu tõsine, et selle sellise täiesti ütleme, terve mõistusega seletamatu otsuse taga on mingid sellised kokkulepped, et selline risk on väga suur. Mina laseksin ainult ühe nüanss veel, et võib-olla ma mäletan oma naba imetlema ja minu jaoks on äärmiselt jabur see, et majandus ministeeriumis tegutseb selle digi-asjandus üleminekuga ja, ja ka väga selgelt selle loamaksust loobumise läbi surujana. Selline mees nagu Jüri Pihel, kes alles hiljuti oli ühe erakommertstelekanali juures väga tähtsas ametis. Jah, see asi lõhnab, et mitte öelda, haiseb väga-väga kehvast K-kohukese järgi ja sellele teemale jäme kriips alla. Üks huvitav Raamat ilmus sel nädalal seda vist raamatupoodidest, Sulev urvet otsib selle kohe välja, ma ei tea, kas sina oled seda näinud, aga tal kaane kaane hindamist ei ole, seda kunagi ei hakata mitte kuskil ka müüma. Aga tegu on siis kaitsepolitsei aastaraamatu ka, mis ma ei tea, ilmub juba mitmendat korda. Sina tead suhteliselt, sa kogud neid? Jah, ei, see ilmub juba päris pikka aega ja ma võtsin üha kvaliteetsemaks ja närvilisemaks ja paremaks ja et ma võtsin kaasani nüüd värske kui ka eelmise aasta oma, et siis see oli hommikuse õhtulehe avamine, et vaatad huviga, kas sinu pilt on seal sees või ei ole, tähendab meie pilte seal muidugi ei ole, aga aga teatud ringkonnad, ma kujutan ette, vaatavad, et, et kas KAPO, on nad siis nii-öelda kirjatüki raiunud või ei ole tegelikult et sellist nagu hiti pilti nagu eelmisel aastal tänavuses kapo aastaraamatus ei ole, et eelmisel aastal oli superpilt sellest, kuidas kuidas härrasarenkoff käis. Peterburis kaasmaalaste kongressil ja kuidas ta seal nii-öelda vene luurajatega koos õhtul mingis hotellitoas kärakat paneb, see pilt on justkui nagu lukuaugust tehtud, et kust kapo sihukse pildi suutis teha ja välja võluda. Et sellist pilti seal ei ole, aga härrasarenkov on ka selle aasta nagu kapo aastaraamatut peategelasi, et lühidalt siis, siis siis ma natuke refereerin seda, et tegelikult oli Krister Parisel AK-s väga hea lugu ka selles mõttes, mis võttis nagu kokku selle, selle raamatu sisu on, et et see raamat vaatad nagu ühelt poolt nagu tagasi sellele, mis juhtus Bronxi kriisi ajal, kuidas selle orgestreeritud räägib väga huvitavalt ka selle kallaste kivi tagamaadest ja toob paar päris siukest huvitavat uut nüanssi sealt välja. Aga siis tulevikku hakkab, see tulevikus on suunatud siis see põhisõnum, et, et tuleb välja siis, et et Venemaa luureteenistused on väga jõuliselt võtnud ette selle suunas, et 2011. aasta riigikogu valimistel õnnestuks. Vene erakonnal eksis konstitutsioonierakonnal pääseda lõpuks Klementi ja, ja selle selleks on vaja ei midagi muud kui kütta üles Eesti ühiskonnas endiselt rahvustevahelist vaenu. Sest see on nagu just ütleme, sellise vene erakonna nagu võtme võtmenagu tegur, et mis nende valimistele edu tooks. Natukene laiemalt räägime sellest raamatust, raamatu fenomenist, ühest küljest on tegu värvilise mõnusa lugemisega, mida loed nagu krimkat või mingit Kristi romaani hästi loetav, hästi selges ja lihtsas keeles ei ole. Paragrahv ei ole lõikega ega karistusseadustiku tsiteeritud ülemäära vaid nad on tõesti hea lugemine. Aga teisest küljest ega selles raamatus midagi uut olla ei saa. Ses mõttes, et, et mida nagu kapo peab vajalikuks püüne peale tõsta, me kõiki muidugi ei tea, aga, aga ega siit raamatust väga-väga palju uut ei saa, äärmiselt. Lihtsalt ebaprofessionaalne oleks kapo poolt need panna siia raamatusse seda, mida siin olema ei pea. Kui just nimelt kuigi, kuigi hea ma olen mõelnud selle asja peale, et et inimesed või ringkonnad, kes peavad midagi teada saama, et kapo ehk Eesti riik seda teab saavad siit kindlasti vihjeid, aga me, meie ütleme tavalugejate noh, ütleme mitte päris tavalugejana, aga ikkagi ei, ei loe siit välja. Ja siis ma arvan, et mingi Peterburi avapolkovnik või moskvapolkovnik või kindral loeb siit kindlasti midagi välja sellist, mille peale tal hakkab väga-väga purjetama nägu või, või tulitama kuskilt mujalt. Siin on välja toodud hulga nimesid ju Venemaa ajakirjanikke, kes on käinud Eestis ja väga selgelt nagu Vene luureteenistuse nagu ülesannete või juhendamisel siin, et need, ma arvan, et nimede väljatoomine on äärmiselt oluline, et need ajakirjanikud, kui nad järgmine kord siia tulevad, siis nad teavad, et Eestist teatakse, kes nad on ja mis on nende huvid on ju. Et tegu on nagu näiteks ajakirjanikuna, kes pronksiöö ajal nagu lavastasid näiteks sündmusi, neid noh, näiteks, et kaameramees üks ajakirjanik seisid, siis ütleme nende inimeste juures, kes seal meelt avaldasid, ütlesid Topnid, olge vait. Nii ma panen kaamera tööle. Nii nüüd hakkab karjuma ja siis hakkasin karjuma, siis täna veel DVD, Vaitholgenebaikne, paneme uuesti ja nüüd kaamera läheb ja nüüd hakake uuesti karjuma ja, ja noh, sellised näited on siin palju, aga üks huvitav asi, mis, mis seal taastavama just nagu välja tuleb, on see, et kui esimesel juulil 2007 lihtsustatud Euroopa Liidu ja Venemaa vahele viisatingimusi siis oli sellel väga otsene mõju Eestile. Kuidas siis seda, et need inimesed, kellel on diplomaatiline pass, pääsevad viisavabalt 90-ks päevaks sisel EL-i riikidesse ja mis tõi kaasa selle, et Eestisse siis kapo armetult diplomaatilise passiga tulid väga-väga palju vene luuretegelasi, kes hakkasid siin kohe igasuguseid kohtumisi ja asja nagu organiseerima, et selles mõttes on Eestile see EL-i, Venemaa viisa lihtsustamine meie julgeolekule päris päris nagu ühe ühe ohtudega, ütleme oma jah, ja väga hea on ju see nii-öelda infosõjas, et need seltsimehed, kes siia tulid, diplomaatiliste passidega on nimepidi ja nägupidi vist mitte, aga või oli üks pilt ka nimepidi ära ära näidatud ja toodud, et, et vot sellised käisid siin ja sellistele seltsimeestele jagatakse, eks ole, kremlist, diplomaatilise passi tegelikult nad ei peaksid neid saama, aga aga vastavalt vajadusele neil jagatakse kõike, kõikide riikide passe pole nagu tundmatu. See oli ka vene, diplomaatilise passiga. No, ega selles muidugi midagi muutnud ei ole, et suure tõenäosusega Eestis luuretegevus Venemaa suunalt noh, on väga intensiivne ja et see nagu noh, kas ta on nüüd isegi intensiivistunud või on kogu aeg sama intensiivne olnud nagu läbi viimase kümmekonna aasta? Seda nüüd ei oska öelda, tõenäoliselt on intensiivistunud, sest olukord on teravnenud Venemaa ütleme koguses suhe läänega, see uus külm sõda on paratamatult ju noh, kõik ajaloolised paralleelid kinnitavad, eks ole, et külma sõja ajal sellistes piiripealsetes osades, noh, ütleme võib-olla Eesti täna ikkagi mingis mõttes võrrelda, kas või ma ei tea külma sõja aegse Soomega ilmselt mingis mõttes selle luuretegevuse koha pealt niisugune kahe kahe nii-öelda leeri piiril olemises või, või siis kasvõi see, mis nüüd tagant järgi ilmneb pätsi-aegsest Eestist, eks ole, kui äge tegevus tegelikult ikkagi käis, kui tugevad olid need püüdlused ja, ja kui palju sellel ka edu oli Eesti poliitikute seas ilmselt nende mõjutamiste kaudu, et siis pole mingit põhjust arvata, et praegu see kõik on vaibunud, peaaegu midagi ei toimu ja, ja me kõik teame, mis toimub. Et et selle koha pealt on see kindlasti üks. See kapo aastaraamat lihtsalt tuletab meelde, et olgem valvsad, et, et see asi kindlasti on väga intensiivne. Jaajaa sina lausa ühe seltsimehe nimi ära toodud, kes on vist alampolkovnik ja öeldakse, et kui ta on püüdnud teile läheneda ja teha nii-öelda tutvumis ja muid katseid, siis siis helistage kapo operatiivkorrapidaja telefonist. Ma muidugi kardan jah, et seda tõelist ohtu ütleme selles osas, et noh, näiteks Eesti kasvõi poliitiliste elu mõjutada või Eesti avalikkuse mingeid asju mõjutada, et nad seda ei nüüd alampolkovnik Ivanovitš. Et see peab kuidagi käima, noh, ütleme oletame, ma ei tea, minu viisi või isegi, kui sinu või temaga läheb kõnni kõnelema keegi alampolkovnik Ivanov, isegi kui ta on suhteliselt hea eesti keele ära õppinud. Ega ta väga veenvat tulemust ei saavutaks ilmselt et ilmselt seda, seda selle kaudu juba selleks on olemas inimesed, kes on täiesti täiesti eestlased. Ega see kapo raamatusse ohuhinnangust see sõda nagu tegelikult ei väidetage, et seal on pigem see, et, et tuuakse välja see nagu trend, et noh, ma toon sellise võrdluse, et kui üheksakümnendad esimeses pooles keskelt nagu allilm nagu tegutses Eestis sellise jõhkrate väljapressimist katuste panemiste pommipanekutega, siis siis ütleme, 2000.-st aastast alates või sealt sealt peale nagu allilm üritanud oma tegevusi legaliseerida ja tegutseda seistes nii-öelda valgemaks sfääris küll küll küll aeg-ajalt mingit narkokaubitsemist enam teha, seda aga niisugust noh nagu sihukseid, pommiplahvatusi, katusepakkumise sellised asjad nagu ära jäänud. Et tegelikult aparaat näitab seda vene luuretegevusel, tähendab, tähendab umbes nagu sarnast nagu trendi, et kui, kui siin mõni aeg tagasi oli veel niisugune väga nagu selge niisugune noh, needsamad, mis sa nagu räägid, et üritati ära rääkida enda edasis nüüd nagu üritatakse pigem selliste, selliste kaudsete võtetega täpselt sedasama, et suruda konstitutsioonierakond parlamenti ja siis parlamendi kaudu hakata Eesti poliitikat nagu mõjutama. Et selles mõttes ma arvan, et teate, kes kapo aastaraamatust ja selles ohuhinnangu nagu välja tulema, sest rohkem võidab, ma arvan, võidab Keskerakond. Miks, sest Keskerakond on ju ka erakond, kes pretendeerib Eesti venekeelsete valijate häälehäältele ja, ja, ja, ja kui, kui nüüd väga selge sõnum nagu läheb Eesti ühiskonnas liikmele selle kohta, et et konstitutsiooni Erakond on siin, ütleme, Vene luure nagu käepikendus ja, ja ma arvan, et tal hakatakse tegema selliseid takistusi, nagu erakondadele tehti jõustruktuuride poolt ka üheksakümnendatel aastatel, kui nende sekka sokutati provokaatoreid, mille tõttu läksid vene erakonnad tihti lõhkeomavahel tülli nõnda edasi, et seltsimees Everyt siin mälestades ja nõnda edasi, siis, siis ma arvan, et ka sellest, et Kapa Kapa toob need välja selle selle konstitutsioonierakonna tekke võimaluse ohu, on see nagu mõnes mõttes ka signaal keskerakonnale. Kes on tegelikult püüab samamoodi vene valijate hääli. No mingis mõttes on Keskerakonna jälle kiituseks tuleb öelda, et ta jälle ongi see fenomen, mis on ära hoidnud. Täiesti venekeelse ma arvangi, et see erakonna, see on igal juhul väga hea osa, aga samas nüüd tahaks nagu keskerakonnale jõudu soovida selles, et, et, et ta lisaks sellele oleks ka eesti erakonda üks Eesti erakond ja, ja võib-olla natukene siin nagu mind üllataski seetõttu Keskerakonnast erilehes seitse päeva, mis, mis siis nüüd aastaid vahepeal ilmunud vilja Laanaru oleme, mille laanen rumal ajal käivitas praegu vilja Savisaar, ilmunud siis Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ja, ja mitte just kõige puhtama taustaga ettevõtja, täna on õmbluse ühisselline riigi majanduse kajastus ja see programm, kus ma lootsin, et sa jõua Tuua selle välja, et kus siis nagu ma ei leia selle kohta nüüd otse kiiresti üle, aga siin oli siin oli nagu Venemaa kohta väga huvitav, nagu nagu lause, et et Venemaalt. Ma natukene vaatan, et kas ma eelse kohalisega point oli selles, et Eesti peaks tunnustama Venemaad kui demokraatliku ja igati eesrindlik maalimisvõimelist riiki mis nagu Kuuba toidukaupade Meil ei tule munitsipaalpoodide juurde, aga ei vaata, leidsin ülesanne. Et milline peaks olema Eesti kompromiss Venemaaga, et pigem oleks kompromiss moraalset laadi, sisaldaks näiteks Venemaa tunnustamist nüüdisaegse ja body positiivselt mõtleva riigina. Et noh, pat, sina kui natukene ka ütleme selles mõttes see, mis sa, mis sa, Sulev, ütled, et kas Keskerakond suudab nagu seda alternatiivi pakkuda ta suudab ikka kindlasti suudame ja pigem Venemaa ei suhtu, ei, suhtleja ei suhtu meisse positiivselt, siis meie suhtuge temasse ikka kui, kui positiivselt mõtlevas riike. Ärme nendest toidukaupadest räägime, sest see oli kõva uudis. Esmaspäeval, aga mitte enam kolmapäeval see torm ei olnud isegi tornides oli ühepallina väikene tuuleke. See vist ei läinud pihta, et võib, ütleks, et proovige uuesti. Kirjatükk oli pikk, sellega natuke vaeva nähtud, vähemalt arvutisse tippimisel, kuigi. Selles mõttes on jälle kirjatükk ikkagi kaasaegne, räägime sellel teemal, ei, ma mõtlen, ma arvan, ma arvan, et olemuslikult on õige, et Eesti erakonnad peavad otsima sellisele päris nagu lihtliberaalsele majandusmudelile. Noh, ütleme võimalik alternatiiv, et selles mõttes see kirjatükk ei ole päris vales suunas ja mina arvan midagi. Sulanud näiteks on teed ettepaneku, et praeguste majandusraskuste taustal peaks Eesti astuma SRÜ siis on see ka mingisugune intellektuaalselt huvitav ettepanek, aga, aga ma kardan, et selleks minu meelest seesama, see suur, see ajalehe eriväljaanne ja tegelikult mitmedki sel nädalal ilmunud veel poliitilist laadi, väljendanud sellest, et tegelikult on aktiivne valimiskampaania ja ma pean silmas just kohalikeks valimiks, mitte Europarlamendivalimisteks valanud. Klassikaline valimisteooria ütleb, et valimiskampaaniat alustatakse kaks aastat juba ennem enne valimisi, sest kui võtad selle seitsme päeva kõrval ilmus sel nädalal ühe ajalehe Isamaa ja Res Publica Liidu häälekandja Eesti eest vist nüüd juba teine number. Päevalehe vahel oli Meedia Planeti poolt välja antav erileht, mis justkui peaks nagu majandusteemades kirjutama, aga mille pärast on esimesel terve esimene k kaasan täis sotsidest rahandusministri Ivari Padari nägu, et, et tundub, et väga mitmel rindel käib, käib, käib luua selline valimisotsid ajalehte ja ma arvan, et see on. Ma loodan, et selle, selle kähkluse ja just nimelt Europarlamendi kähkluse üks osa ei ole see nii-öelda Kuuba kriis, mis on praegu veel välispoliitikas lahvatanud, et aga teisest küljest mul on jällegi väga hea meel. Kriis on lahvatanud, et meie välispoliitiline mõtlemine saab nii-öelda dimensioone juurde, et ei ole ühtlane niisugune hall purjetamine ja vaid ka, et ka see muutub nii-öelda välispoliitika muutub natukene heas mõttes sisepoliitikaks kus põrkuvad erinevad huvid ja, ja noh, see, et Laar Mart Laar ütles, et tal on piinlik olla eestlane, eurooplane ja ma ei tea, kes veel võib-olla kuubalane, et et see on noh, nii-öelda põhjusega sündinud asi ja, ja see asi on, on väärt arutamist. Ei, ei saa suhtuda nii, et ah, mis kiiba sellel on. Miks see peaks meile korda minema, et see on väga-väga vahva, et et Paet ja laarsele üle ragistavad ja väga vahva on, et, et välisministri positsioonid on natukene muutunud, kas nad ka tegelikult on muutunud või, või on see nii-öelda propagandistlik jutt? Mina sain ka aru, et, et oleme aru saanud, et, et siis kui välisminister Urmas Paet kohtus riigikogu väliskomisjoniga, siis oli tema tema sõnum valitsuse nimel, mis ta esitas täpselt sama, et kui Edgar Savisaare võtan sellesama Edgar Savisaare lauset asendades riigi nimedit, pigem oleks kompromissi reaalselt laadi, sisaldaks näiteks kuuba tunnustamist nüüdisaegse positiivselt mõtleva riigina ja et see oli nagu väidetavalt siis Paeda sõnum väliskomisjonis, et milline on Eesti oma, eesti sõnum saab olema, ehk siis Eesti toetab sanktsioonide lõpetada täpselt ja väidab Paet, olles uisa seal küsimustele vastates, et aga näed, et Rootsi tuleb kriitikaga välja ütelnud, et Rootsit lootus on lollide mis iganes, onju, et nad torpedeerivat mingit inimkonna arengut, mis iganes, kes on tore ja tegelikult ka Iiri referendum, millest me täna tahtsime ka natukene pikemalt rääkida, aga kahjuks nappusele jõuame liiga kaua imetlema omaenda naba, aga kes seda ikka imetleb, kui meie tundub, et ajakirjanikud ise peavad siin just rahvusring. Aga meie rahvateenrite koduleheküljel. Me esitasime laiale avalikkusele gallupi küsimusele, et kas Eestis oleks Iirimaa Eskuvad jäänud ka Lissaboni leppe, paneme rahvahääletusele ja mul on tegelikult isegi natuke hea meel, et ei vastajaid on, on oluliselt rohkem kui kui jaaa vastajaid, sest ma olen eurokriitik, mitte eurokriitik. Ma olen veendunud selles, et nii mahukaid ja sisutihedaid ja keerulisi dokumente ei saa panna rahvahääletusele. See on minu, minu, minu kaljukindel seisukoht, aga, aga Iirimaa refen referendumi ei, igal juhul käivitas niuksed protsessi ühest küljest ja panin kõvasti pidurit Euroopa Liidu arengule. Teisest küljest ta käivitas protsessi, kus arutatakse Euroopa Liidu asjade üle, kuigi ega nii-öelda rahva tasemel Iirimaa küsimus ja, ja see kogu see temaatika väga väga nagu peale läinud ei ole, et, et kõik mu suvised teemad on olulisemad, aga, aga ringkondades igal juhul selle dialoogi käivitas ja Aga mina nagu tooksin siia ühe paralleeli Eestist protsessiga, mida nimetatakse haldusreformiks ja jagama tsiteeriks värskes Maalehes president Ilvest selleteemalisele küsimusele vastates, siis ta ütles niiviisi, et ta pooldab haldusreformis valdade vabatahtlikku liitumist. Aga kui ikkagi see protsess ikkagi lõputult takerdub, siis peab nagu noh, riik ei saa seda jääda ka lõputult pealt vaatama. Ja mingis mõttes on selle Iirimaa ja Euroopa liidu referendumiga oma asi, et et Iirimaa kasutas oma vetoõigust. Eks miski talle käis nii palju pinda, noh, meil siin kaugelt vaadates on ikkagi raske täpselt öelda, mis lõplik argument oli ja ka iga valija teeb oma otsuse ise. Aga eks ole, ta kasutas oma vetoõigust, okei, läheb järgmisele ringile. Aga kuskil alates Euroopa Liit peab saama mingisuguse mõistliku kokkuleppe ka, et me ei saagi lõputult jääda vetot panema. Ma üks riik ühe asja pärast, teine riik teise asja pärast mingi mehhanism, kuidas see otsus sünnib lõpuks et, et siin on nagu natuke sedasama, et ikkagi Eesti seisukohalt vaadates on ju selge, et meil on Euroopa liitu, meil on rohkem vaja iirlastel, sest meie julgeolek ja ütleme meie olukord on, on nii-öelda rohkem Euroopa tugevat Euroopa liitu vaja. Iirlast. Tal on jah, aga ütleme, iirlaste puhul ta meenutas ikkagi nii-öelda vanasse kaevu sülitamisena, kusjuures seda vana kaevu on, on ikkagi vaja nii iirlastel, prantslastele, sakslastele kui ka laste puhul eriti küüniline, et nemad olid sellest kaevust kõige rohkem nagu joonud joomisest. Kuigi seda ei saa jälle ette heita, et te olete saanud nüüd olge lojaalsed, see ei ole ka päris õige argumentidel jalga. Nii ulmet üks lause. Köige see lause jääb ütlemata sellepärast et ka järgmise laupäeva meie saade ja, ja rahvateedelt loomulikult jätkavad Urmet Kook, Sulev Valner, Aarne Rannamäe olid täna järjekordselt siin stuudios ja nautige siis nädalavahetust ja pikki pühi iga.