Aprillikuus möödus 30 aastat Rostislav Mirkuulovi surmast, oktoobris saab 96 aastat tema sünnist. Nooremad raadiokuulajad küsivad neid, kes see niisugune oli, miks temast rääkida. Võin kinnitada, et aastal 1945 kuni 60 möödus vaevalt päeva, mil Eesti raadios ei kõlanud tema nimi hiljem küll harvemini. Tänapäeval jah, me seda enam ei kuule. Tegemist oli Eesti raadio džässorkestri hilisema estraadiorkestri dirigendiks. Tema Aranžeeritud juhatatud palad olid raadio muusikasaadete põhivaraks. Tollal ei mängitud anonüümset muusikat, vaid teadustaja ütles iga pala autori ja esitajate nime. Niisiis esinesime, kuuleme nimi saadetes küll kõige sagedamini. Mängisin tema taktikepi all 25 aastat ja kahetsen südamest, et hävinud on praktiliselt kõik tollased instrumentaalpalad fantaasiad, popurrii tsüüdid, marsid, foksid, tangud ja muu neist aastates veel vaid üksikud laulud, mida säilitati toonaste lauljate Georg Otsa, Viktor Gurjevi. Ka see Heino Otto, Tiia Uudelepa, Veera neeluse ja teiste pärast Hendi julgesti poole või enamgi moodustas orkestri repertuaaris just instrumentaalmuusika. Rossis lahmer kuuluv oli sündinud Venemaal sarske see loos, et Eestisse tuli ta koos emaga umbes viie aastaselt ja lõpetas nõmme saksa algkooli, kus ta mängis kooli salong orkestris viiulit. 1933. aastal lõpetas ta viiuldaja Tallinna konservatooriumi ja sai ringhäälingu sümfooniaorkestrisse Haldi mängijaks. Ühtlasi mängis ta tantsuorkestrites üheksa aastat ühes tollases parimas meri paebercis. Sõja ajal juhatas ta Jaroslavlis Eesti riiklike kunstiansamblite džässorkestrit eesti raadio džässi. Estraadiorkestrit juhatas ta 1945.-st aastast peaaegu surmani. Ta kirjutas ka paar päris kena orkestripala, mis aga jäid lindistama. Ta noodid on olemas. Ehk mängib neid kunagi keegi, kas Mart Sander oma orkestriga tohutult palju arranžeerinud materjali lauljatele, ühtlasi pani ta sel alal tööle ka vähemalt kaks oma orkestrantide. Ülo raudne ja minu vaevalt meist selleta oleks saanud heliloojad. Märkima peab sedagi, et ajal, kui jahenesid suhted Ameerikaga, mängis ta meiega sassi palu mille noote sain regulaarselt sealselt sõbralt. Nii oli Eesti Raadio ainuke Nõukogude saatja, kus kõlasid aastal 1946 kuni 47 uusimad ameerika foksid. Needki jäid kahjuks lindistamata, mängisime neid otsesaadet. Raadio fonoteeki oli pea olematu, sellepärast pidi džässorkester esialgu mängima päevas kaks saadet, et lõuna ajal ja õhtul siiski midagi noist aastatest meenutada. Kõlagu siin usbeki helilooja uus Eyrhadžibeekovi laul. Aršimm alalan filmist rändkaup mees. Selle organiseeris Rostislav Mer kuuluv Viktor Gurjev kes püüdis imiteerida Usbeki kuulsus Rošilbeebutovi. Sealne kaunistustega vokaalkunst oli meie lauljale kättesaamatu.