Tere, kallid raadio, kahe kuulajad. Suur kevad õitseb õues ja seega on hea aeg võtta ette üks loodusrännak ka läbi raadioeetri. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänaseks saatekülaliseks on looduslike pühapaikade ja rahvapärimuse uurija Ahto Kaasik. Ahto Kaasik sündise kujunes Virumaal põhjarannikul mahu kihelkonna põlises taluperes kus kasvas ajalooliste tavade, hoiakute, pärimuse ja talutööde vaimus. Samavõrra kujundas teda kohalik loodussoometsaasad ja põllud, pankrannik meri ning avar taevas. Sealt lähtub ka tema arusaam, et sügavam ja õnnestavam maailmatunnetus ja vaimsus on võimalik üksnes oma emakeele, koduse põliskultuuri ja kodumaa looduse kaudu. Kahto lastele on toredad nimed, kus meie põliskultuur läbi kumab mana kiuur, laas, tuul ja hõbemari. Aastatel 2005 kuni 2014 oli Ahto Kaasik maavalla koja vanem. Tänasel päeval on ta Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse eestvedaja ning tegeleb looduslike pühapaikade rahvausundi ja rahvakalendri uurimise ja tutvustamisega loengute pidamisega. Ta on muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu liige ja sihtasutuse hiite maja uuringu juht ning ühtlasi anda ka hiite kuvavõistluse korraldaja. Täpsemad juhtnöörid tänavuses kuvavõistluses osalemise kohta leiate aadressilt maa vald, poee ja mulluse hiite kuvavõistluse võidutööd ehk võimsat pilti Tamme-Lauri tammest tähistaeva all, mille autor Martin võite näha Ahto Kaasik uue raamatu põlised pühapaigad kaanel. Loomulikult läheb üks autori poolt signeeritud raamat ka kõikide kuulajate vahel loosi. Raamatu mängu leiate nagu ikka kosmonautide klubi seinalt aadressilt Facebook punkt konkalt kriips, hallo, kosmos. Tee sinna ja mujalegi per kosmosesse leiate kõige lihtsamalt aadressilt hallo, kosmos, punkt. Ahto Kaasik on ka üks vabatahtlike koosteringi hiiepaik eestvedajaid. Hiiepaik koondab endas vabatahtlikud, kes tegelevad looduslike pühapaikade ja hiite kaardistamisega üle kogu Eestimaa ning ka projektiga igale koolile oma hiis. Vaadake hiiepaiga lehte Facebookis ja uurige võimalust kodumaa pühapaikade ja hiite hüvanguks kaasa lüüa kodulehel hiiepaik. Punkt e. Hiite teema on aktuaalne alati, sest hiied on osa meie põliskultuurist meie väärtuslikust pärandist. Öeldakse ju tihti, et hiis on metsarahvapühakoda. Meie kirikud on hiied. Mis seisus on meie koduma hiiet, millised on hiies käimise kombed ja mil moel on võimalik, et me aeg-ajalt loeme uudistest, kuidas üks või teine teadaolev ja armastatud hiis on lageraie tagajärjel hävinud. Ka sellest räägib Ahto Kaasik täna lähemalt. Enne aga, kui asume Ahtuga jutustama, kuulame killukese muusikat tänapäeva eesti pärimusmuusika edasikandjatest. Üks mu suuri lemmikuid on mari kalkun, kes mullu koos ansambliga runo run andis välja suurepärase plaadi diilo mille peal olev võro, vadja ja liivi keelne muusik ka on tänaseks jõudnud juba ka mitmele poole laia maailma. Ammutades jõudu eesti regilauludest kaasaegsest luulest ja soome-ugri muusikast kasvab diilo tasastest helimaastikest välja häälte ja pillikeelte metsik orkester. Kuulame avalooks mari kalkuni Runa Runny lugu, sirvir lookene. Minu tänase saate külaliseks on looduslike pühapaikade uurija ja kaitsja ning rahvapärimuse kandja Ahto Kaasik, tere, Ahto. Viimati jutustasime sinuga siin saates hallo Kosmos kolm aastat tagasi, see oli 23. juuni ehk siis jaanipäeval rahvakommetest selle suve siis üheks suurimaks pühaks ja head kuulajad selle saate leiate loomulikult raadio kahe kodulehel asuvast arhiivist. Ahto, suur tänu, et taas külla tulid. Meil on täna väga oluline teema käsil meie põlised pühapaigad enne, aga palun anna aru, kuidas on sul vahepeal läinud, mis uudist, mis põnevat, mis teoksil? Hea meel siin olla ja jaanipäeva ehk leedu päeva kommetest hiid juurde on loogiline samm. Need mõlemad on omavahel tihedasti seotud. Ja vahepeal On olnud jah, mitu suvist suur püha ja mitu aasta aasta ringi on veerenud. Et selle aja jooksul on ühtepidi toimunut palju, teisalt palju vähem kui oleks lootnud. Nüüd hilja nagu lõpuks ilmus raamat põlised pühapaigad, mis on mõeldud laiale lugejaskonnale. Tooma teadmisi Eesti pühapaikade kohta, mis nad on, kus nad asuvad, millised lood, pärimused, väärtused nendega seotud on. Ja et see on selline rõõmus uudis ka kõige pakilisemad lood looduslike pühapaikadega seoses nendega kaardistamine, nende kaitsmine. Sellega on kahjuks jah, palju palju vähem uudiseid jagada, et on küll käivitunud juba teine riiklik pühapaikade arengukava mille eesmärk on pühapaikade kaardistamine, aga, aga kaardistame siin ikka veel ei ole jõudnud täna kindlasti sellest veel ka pikemalt räägime. Ja üksteise järel kirve allale näevad ka säilinud pühapaigad ristipuud hiiepaigad. Tänavu eelmisel aastal üle-eelmisel aastal selliseid näiteid järjest tuleb. Ja samal ajal me ju räägime, kirjutame, väärtustame, toimuvad, teabepäevade inimesed on üha teadlikumad, üha enam huvitatud. Väga-väga vastuoluline aeg on pühapaikade jaoks, et ühtepidi hoidjaid märkajaid on, on enam. Samas, samas nad kaovad ja hävivad ikka veel. Jah, see on kummaline, ma olen ka mõelnud selle peale, et teadlikkus peaks tõusma, inimesed räägivad, lugusid ilmub, teema on, on kättesaadav ja ka levib ja ometigi selliseid väga kurbi pilte. Me näeme viimasel ajal liiga tihti, aga võtame need teemad käsile siis, kui me jõuame oma jutuga hiite juurde, et kui sa mainisid oma uut raamatut, põlised pühapaigad, ma tegelikult tahtsingi jõuda selleni, et sa said isaks, palju õnne ja siis sa saidki loomingulise lapsukese isaks, et see raamat põlised pühapaigad lugejale teadmiseks on on kolmesajaleheline selline ikkagi korralik, ma ütleks Eesti pärimuskultuuri looduslike pühapaikade teatmeteos, et ta on teatmeteoste käsiraamat, on kultuurilugu, palju pilte, palju huvitavat infot, et väga-väga ilus ja sisukas ja mahukas töö, nii et Ahto, palju õnne. Sa oled ühe võimsa vägitükiga hakkama saanud ja head kuulajad, loomulikult on mul ka teile üks raamat kinkida, kus siis autoripoolne pühendus sees, nii et raamatumängu leiate Facebookist kosmonautide klubist. Facebook punkt com kaldkriips hallo, kosmos, sealt siis saate täpsemad juhtnöörid, kuidas seda endale võita. Ahto, kaua sa selle raamatuga töötasid, et see on väga sisutihe, et mitu aastat. No tegelikult pea 30 aastat, mis ma olen pühapaikadega tegelenud, andmeid kogunud, uurinud, mõtisklenud, arutanud, nende teemade üle, kõnelenud, õpetanud neil teemadel ülikoolis ja mujal. Aga siis eelmisel aastal jah, et sai, sai varasem pagas tihedalt läbi kirjutatud, kokkupakitud mõnusas vormis paberile või Nende vahele pandud. Ja siin nüüd selle raamatu eesmärk ongi anda teadmised ja ega arusaamine, mis nad, mis need paigad on, miks meil neid tarvis on nüüd siin, praegu Eestis, 21. sajandil, mida me võiksime mõelda oma esivanemate põlistest väga-väga vanadest pühadest paikadest, miks meil neid tarvis on? Esialgne tagasiside on olnud hea. Tundub, et, et ma olen, olen saanud, on eesmärgi enam-vähem täidetud. Jah, see on selles mõttes ka väga kihvt raamat. Et ta annabki nagu ülevaate Eesti pärimuskultuurist sellises kombestikku lisaks pühapaikadele ka selliste argitegemiste ja tähistamiste kohta, et kes tahaks natukene võib-olla looduslähedasemalt või maa rahvalikumalt tähistada ja pühitseda mingisuguseid sündmusi aasta ringis, et sealt saab ta kindlasti väga häid juhtnööre. Aga võtame ette selle, meie tänase saate peateema, põlised pühapaigad. Ahto, me kõik teame, et kirik on ju pühamu, kus käiakse siis nii-öelda jumalaga kohtumas või noh, vähemalt seda üritamas ja niiviisi tavaliselt tüüpiliselt ju mõeldakse, aga öeldakse, et eesti rahval, meie metsarahval on oma kirikson hiis. Aga lisaks on veel igasugu erinevaid pühapaikasid, et võib-olla alustamegi algusest, et mis on püha paik, mis teeb ühest paigast püha kogu looduseni pühaga, kuidas siis mõni kivi või puu või Ojamets saab äkitselt pühaks? See sõna mõiste püha on maakeelne. Ja seda on kasutanud juba aastasadu või mine tea, võib-olla isegi aastatuhandeid meie esivanemad, tähistamaks midagi erilist, väekat kordset, suuremate võimalustega seotud nähtust. Ja püha avaldub meil eelkõige aja ja loodusmaastik. Et jah, et meil on siin linnas ja, ja külades on on pühad paigad, aga samuti aasta ringis ajamaastikul liikudes me ikka ja jälle jõuame pühadesse paikadesse. Ja teatud tavad, teatud uskumused, kombetalitused, aiad on pühadel aegadel pühadel paikadel sarnased ja lisaks paljude vanade kalendripühade ajal on just nimelt mindudki pühapaikades, näiteks jaanipäevaks valmistumine, suvistepühaks valmistumine on, on ühtlasi pühapaika minekuks valmistumine. Püha on siis midagi, mida on tarvis, mis on kasulik, mis aitab paremini elada, edukamalt toimida inimesel, perekonnal, kogukonnale, rahval või ka inimkonnal laiemalt, sest noh, see ei ole mitte ainult meie, meie rahva omand, see, see püha, see on üldinimlik nähtus. Ja püha kõrval on see argine. Me vaatame loodusmaastiku siis valdav enam mus maastikust on see, kus inimene toimetab, harib põldu, majandab metsa, peab karja, kaevandab, ehitab, elab ja toimetab. Ja selle argise maastiku sees on siis need väikesed, suhteliselt väikesed pühad paigad, mida inimene ei majanda, ei kasuta ära, vaid kus ta käib osa saamas loodusest, looduse puutumatusest, selle väest. Ja käib seal jälgimas oma põliseid, kombetalitusi, palveid ütlemas, ande jätmas, ravimast nõu pidamas, nõu küsimas, ennustamas või palju ta siia paikades ka inimesi maetud. Ja käib seal pidamas oma pühi. Ja kui nüüd võrdluseks tuua majandatava maa, siis vilja on mõttekas külvata sinna, kus maa on viljakas ja, ja see kõrs võrsub hästi ja leivavilja on, on hiljem võtta. Samamoodi pühi on mõtet pidada seal palveid, on mõtet öelda seal ja Ander mõtet jätta sinna ravida mõtet seal, kus see on kõige tulemuslikum. Vanemad on leidnud üles need paigad maastikul, kus see on võimalikult hästi teostatav ja selle, selle tulemused olgu need palved või muud vaimsed toimingud. Et see annab võimalikult häid tulemusi. Mäekohad, pühapaigad, aga, aga just nimelt see jah, et pühadeajad ja pühad paigad on siis selleks, et luua vaimseid asju, tegeleda vaimsete asjadega pühade asjadega. Sest sellel selles kohas see toiming saab võimalikult suure jõu. Kui vanad on Eesti vanimad pühapaigad, kus on leitud dokumenteeritud pärimuse järgi sellised tõelised iidsed põlised meie oma pühad paigad See küsimus on mulle väga meeldiv. Kui vanad on meie pühapaigad, kõige vanemad neist, Tamme-Lauri tamm, arvatakse, on praegu ligikaudu 700 aastane. See puu seal Urvaste kihelkonnas Võrumaal läinud mida kõike, erinevaid sõdu, erinevaid vallutajaid, orjaaega näinud, esimest eesti ärkamisaega, vabadussõda, Eesti iseseisvumist, Eesti raha tulekut, eesti kirjakeele teket, Eesti ülikooli loomist, eks ole, Rootsi ajal ja vene ajal taasloomist ja siis jällegi Eesti rahvusülikooli loomist. Ja lõika kasvab seal oma oma koha peal ja pakub Meie inimestele tuge. Aga arvatakse, et hiie pärnad, mis uuenevad juure võsudest võivad olla vanad aastatuhandeid, näiteks Virumaal ilumäe, hiieniinepuu. Kunagi oli ta sadakond aastat tagasi üksik vana puutüvi praegusele pärnasalu. See on üks ja sama olend ja väga võimalik, et ta on uuenenud seal kordi või kümneid kordi väga pika aja jooksul. Aga see ei ole veel midagi. Meie pühad mäed, meie pühad maastikuvormid on tekkinud jääajal suuresti. Ja seda siis mõniteist või mõnikümmend 1000 aastat tagasi. Kui meil näiteks hiiemägede vanusest räägime, olgu terma hiiemägi siis Virumaal või paluküla hiiemägi praegusel Raplamaal, ajaloolisel Harjumaal, mõnikümmend 1000 aastat. Aga see ei ole veel kõik. Kui me läheme näiteks panga pangale siis meie all on mitusada miljonit aastat paekivi, mis on ligi 400 miljoni aasta eest tekkinud ladestunud selle püha paiga vanus ammu enne dinosauruseid, ammu enne inimeste tekkimist. See, see püha paik, see, see kivim tekkis sinna või Taevaskoda Lõuna-Eesti devoni, liivakivi, paljandit, kus, kus sageli pühad allikad voolavad välja Tartu külje lageorus või müral taevaskojas Varbusel dile nagu Merioone läte ja paljud sellised. Et see on tekkinud Ligiga 300 miljonit aastat tagasi see punakas liivakivi. 300 miljonit aastat, kas me oskame, suudame seda mõõta, kuid see ei ole veel ja midagi selle kõrval, kui kui me hakkame vaatama meie pühade kivide vanust ja meie rändkivid jõudsid siia viimasel jääajal mõneteistkümne kuni mõnekümne 1000 aasta eest. Aga nad tekkisid, tulvasid väljamaa sügavusest ja hangusid. Mis sa arvad, kui kaua aega tagasi? No 50 miljonit aastat ma ei tea, ma ei oska pakkuda. Sa oled kitsi aastatega 100 miljonit eel vähe arvat geoloogid pakuvad, et vähemasti 1,8 miljardit aastat tagasi tekkisid need kivimid Need kivid, mis, mis on meie hiiepaikades näiteks või Lääne-Eesti ravikivid? 1,8 miljardit need on kõige vanemad ainelised objektid meie noh, siin käeulatuses olevas maastikus. Kui me vaatame tähtede poole, siis me võime näha vanemaid objekte, aga aga siin maa peal meie meie lähiümbruses. Miljardid aastad on salvestunud igasse hiie kivisse, igasse ohvi kivisse või, või ka Tallinna vanalinna sillutise kividesse. Määratu aeg või selle pühadust, selle vägi, see on seal igal pool ju meie kõrval. Aga esivanemad, teatud kivide puhuldatud paikade puhul on siis leidnud üles veel erilisemad väed veel erilisemad omadused, mis siis kuidagi kõlavad kõlavat kokku inimese vaimsete taotlustega toimingutega ja annavad neile suuremad jõud. Ja niimoodi siis on leitud Need pühad kivid, pühi kive ju ka praegu valitakse, et igal aastal tekib juurde perekondade või või, või kodude pühasid paikasid ja nii mõnelegi kivile hakatakse ande jätma. Ja vahel leitakse üles ka selliseid kive, millel on võime ravida siin mõned aastad tagasi, ma ise kohtusin Raplamaal ühte vanaperenaist, kes näitas põllu peal kivi mis aitas tal terveneda raskest liigesehaigusest. See see kivi teadaolevalt ei olnud varem ravikivi sellist pärimust ei olnud. Aga tema avastas selle ja tema sugulased on saanud abi selle kivi juurest ja niimoodi siis üks väärtuslik paik on tekkinud meie maastikule juurde. Aga selleks on ju kogemus, eks ole, aega ja võimalust, et käia ja katsetada ja leida, et see toimib ja need teised näiteks siis ei toimi. Et seda ka siis teadmised meie pühapaikade omadustest, sealhulgas raviomadustest, on oma omamoodi loodusteave või esivanemate loodusteadus on õpitud tundma maastikuomadusi ja sealhulgas omadusi, siis kivide, puude, allikate paikade puhul, mis, mis aitavad inimestel terveneda Aga mis siis teeb ühest kivist ravikivi, et käid ühe kivi juures, paned käed peale, külitad lõõtsutajad seal natuke midagi, lähete ise kivi juurde ja liigesed saavad terveks, näiteks. No midagi on ilmselt selles kivis, midagi on selles paigas siis miks just ta kõikide nende väga paljude kivide hulgast on välja valitud Need konkreetsed ja Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 500 pühaks peetud kivi. Et kindlasti on neid olnud väga palju rohkem. Aga ikkagi see on köömes kõikide kõikide kivide hulgas. Eks katse-eksituse meetodil on tehtud kindlaks ja on jõutud siis veendumusele, et see kivi ravib näiteks nahahaigusi ja toodivi, mingeid muid ja kolmas kivi võib aidata ka hingehädade puhul. Muhumaal tube, nurme külas on Elski kivi, mille juurde on mindud, kui on süda. Süda valutab, kui, kui hing on vaevas. Kui inimest on tabanud lohutamatu kaotusvalu vaata kus seal ei tähtsusta Muhumaal sinna asja. Muhumaal tupenurme külas metsas seda päris raske leida. Et võib-olla mõni vanem kohalik inimene oskab teed näidata ja seda on kõneldud veel ka mõne teise kivi kohta ja, ja ma soovitan käia ja proovida, et eelkõige vanade pühade kivide juures ükskõik kuskohas. Ja võib-olla teil on abi, et kui te lähete avatud südamega tervitate seda paika kummardajate esivanemate kombel, räägita ära selle, mis tila südame peal. Ja, ja kui see aitab, siis on ju väga hästi seal Muhumaal ühes teises külas üks vanem naine taas kõnelaseta käinud oma küla ravikivi juures lapsest peale viinud sinna kõik oma mured ja rõõmud, et mitte ainult murehetkedel ei minda nende vägevate paikade juurde, vaid ka siis, kui hinges tuleb rõõmu ja soovid seda jagada ja ja tänada, miks mitte siis seda pühapaika. Kas kivile viiakse ka mingit andi, tänutäheks? Viiakse inimestele viiakse kividele puudel allikatele. Et see on meie ja teiste põlisrahvaste vana tava, et me suhtume hästi ka oma keskkonda ennast ümbritsevasse loodusesse ja eriti pühadesse paikadesse. Sama iseenesestmõistetav, et me viime inimesele sünnipäevale minnes kingituse ja lilli lihtsalt et valmistada rõõmu ja, ja luua, luua ja tugevdada seda, seda head sidet ja suhet tolle inimesega. Samamoodi on viidud ja viiakse ande pühadele, kividele, puudele, kividele, sageli pannakse münte või toiduasju. Puudele seotakse sageli paelu riputatakse sinna midagi. Ja allikatesse heidetakse münte kaabitakse hõbevalget. Ikka selleks, et jagada selle elava loodusega või selle looduskohaga. Midagi, mis sul on ja et olla heas läbisaamises. Sest et alati on ju parem hästi läbi saada. Nii on kergem. Niimoodi. Me oleme tervemad, rõõmsamad saavutame rohkem, kui me saame läbi üksteisega ja, ja oma keskkonnaga. Vaata võiksime vahepeal kuulata natukene muusikat, et mis sa täna meile head mängimiseks kaasa oled võtnud. Võiksime kuulata eelkõige midagi Tõnismäelt. Et aastakümnete jooksul on ta laulnud eesti rahvale hiiepaikadest ja need laulud ja viisid on meile tuttavad, soojendavad meie südant ja vahel on ka hea teadvustada. Nad kõnelevad meie esivanemate pühapaikadest. Siin mõni aasta tagasi Tartus toimunud hiie väe tunnustamise sündmusel tänati ka Tõnis Mäge selle eest. Ta on aastakümnete jooksul laulnud Eesti rahvale hiiepaikadest. Aastast 87 on kõlanud laul palve ja milles on sõnad looja, hoia hiiepuid, sest ladvad neil längu on maas selle lauluga Me oleme laulnud ennast vabaks, iseseisvaks rahvaks ja ikka jälle on siis kõlanud ka sõnad mis on pühendatud hiiepuudele. Et mingil kombel me oleme koos hiiepuudega jäänud kestma. Ja, ja loodetavasti nad toetavad meid ka edaspidi. Ja tollel samal Tartu hiie väe tunnustamise sündmusel Tõnis Mägi ütles ka, et kuni Eesti hiiepaigad ei ole saanud vabaks, kuni nad ei ole saanud korda et seniga Eesti ei ole päriselt vabaks saanud. Ja siin nad on omaette teema, millest täna veel peaksime kõnelema, et mis lugu on meie pühade paiku ikka täiega ja nende vabaks ja kordasaamisega. Kuid praegu head kuulamist. Ja. Me vea. Loo Tai. Kliima. Peod selleks palveks. Loo ojja. Kaar DNA-d tulevad ka. Kirja saada ka haavad. Mul on külas Ahto Kaasik ja me räägime põlistest, pühapaikadest, looduslikest pühapaikadest ja nendega seonduvast, sest et tulemus on suur suvi ja miks mitte, et minna loodusesse, otsida üles need kohad, millel on siis vägi sees ja ise uuride tunnetada, et mis seal siis täpselt on ja toimub. Ahto, milline kombestik käib põliste pühapaikadega kaasas, miks seal käidi, mida tehti, mis sellest kõigest saadi ja tahaks natukene teada ka selliseid reegleid, et kuidas seal käituda. Pühapaigas käidi soovist teadusest südame kutsest tava ja kombe pärast mitte kunagi käsu, vast või sunni pärast. Rahvusvaheline looduskaitseliit mõni aasta tagasi tunnistas looduslikud pühapaigad inimkonna vanimate, eks kaitsealadeks mäletamata aegadest peale, inimesed on need paiku hoidnud seal käinud ja sealhulgas siis ka Eestis meie esivanemad on, on siin maalne, vägevad, erilised paigad üles leidnud, neid hoidnud ja neid ikka jälle külastanud. Ja seejuures eks ole mitte mingite seaduste või erodi Trektiividelt väheste käsul vaid arusaamisest, vaid vajadusest lähtudes. Ja püha, vaid eelkõige minnakse pühadel aegadel. Olgu see siis neljapäeva õhtu või, või jaanilaupäev, Leedolaupäev, suvistepüha, hingedeaeg, jõulud, ükskõik millisel muul pühad. Millal. Neljapäeva õhtul neljapäeva õhtul reedele tööpäev, et kui ma oleks mõeldud võib-olla laupäeva õhtul Et jah, et varem siin on meie maal on pühapaikades käidud sageli neljapäeva õhtut ja veel 20. sajandi algul mäletatud, et neljapäev on selline püha või poolpüha neljapäeva õhtupoolikul, tal ei ole enam tehtud tööd või vähemasti naised on hoidunud seal villatöödest. Et see on üks vana vana pühapäev, on neljapäev ja võimalik, et see on pärit ajast, kui meil veel oli viiepäevane nädal. Ja üllataval kombel suhteliselt hilja, nagu mõnisada aastat tagasi neljapäeva on pidanud pühaks ka rootslased ja sakslased ja valitsevad hõimuda, seda tunnustanud ja tunnistanud, et ajal siis tööd ei tehta ja, ja pühitsetakse, aga niimoodi siis meie esivanemad on pärimuste järgi vähemasti neljapäeva õhtuti kogunenud hiiepuude alla või teistesse pühapaikadesse laulma, tantsima, mängima, et ütlema ande jätma. See kõige sagedasem iga iganädalane püha aeg ja lisaks siis need muud kalendri tähtpäevad. Aga samuti kui mõni haigus, inimeste hakkab kimbutama silmahaigused, nahahaigused, luuhaigused, mis iganes. Nende puhul on siis erinevatest pühapaikadest otsitud abi ja, ja otsitakse ka tänapäeval. Naised on käinud oma oma asjade pärast ja, ja muuhulgas ka selleks, et jääda käima peale selle jaoks on olemas siis omakorda veel erilised kivid liukivid mida Eestis on teada üle 50. No nimeta mõned, kus nad asuvad eri nurkades, siis naised saavad viljakus liugu laskma minna. Ja Tallinna lähedal on. Kostiveres on liukivi. Ja Läänemaal on masu kandis, on, on üks liukivi. Muhumaal on Lalli lehtmetsa külas on, on üks liugi Virumaal on hiiemetsa külas, hiiemäe servas on liukivi. Ja osadel neist kividest käiakse praegu liugu laskmas. Harjumaalt meenub veel Kuusalu vallast pärispea küla, kui ma ei eksi, on liugkivi mis on ka praegu väga elavas kasutuses. Muidugi noh, lapsed väga hea meelega seal käivad, lasevad liugu ja see on mõnus, see teeb tuju heaks. Aga naised siis jällegi teatud erilistel aegadel. Et on see siis neljapäev või täiskuu, neljapäev kindlasti salaja, nii et mitte keegi teine ei näe jällegi avatud meelega palvega, on siis lasknud kivi pealt liugu selleks et käima peale saada ja kohati on sinna mindud ka kohe peale abiellumist, et tagada siis see, et et lapsed sünniksid Miks veel minnakse noh, näiteks nõu küsima, seal on mingisugune oluline oluline ettevõtmine ees ja ei teata, et kuidas seda teha või kuidas mõnda rasket küsimust lahendada, siis on pühapaigad need kohad, kust võib vastuseid leida. Või ka lihtsalt puhkama, jõudu koguma, ühendust saama, esivanematega ühendust saama loodusega, iseendaga. Nii et minnakse väestuma, siis ka onju. Aga kuidas seal siis käituda, kui ma tahangi minna just nimelt tegema mingit rituaali või koguma väge või või esitama loodusele mingit palvet, et millised need kombed on? Eks ta võib-olla nii nagu arsti juurde minekuga või peole minekuga, et sa pead valmistuma selleks häälestama. Pühade ajal, pühad paigad eeldavad puhtust. Laupäeval enne pühapäevani meil saunapäev ja pühade laupäeval saunapäev. Eks samamoodi, enne pühapaika minekut tuleks käia saunas või vennast muul moel puhtaks pesta, panna selga puhtad pidur viivad, toome võrdluseks kasvõi presidendi vastuvõtul pannakse selga pidulikud tualetid, selleks, et ülendada meili ja olla olla valmis ühiselt tähistama seda tähtsat hetke, et samamoodi ka pühapaika minnes ja niimoodi Sangaste kihelkonnast pärit üks pärimus, ühe talu pühapaik oli rehed taga pihlapuu all igal õhtul siis talu peremees võttis talu selle õhtu õhtusöögist osakese. Pani selga, nüüd ma tsiteerin, kiriku riided pani ööle ja läks siis andi viima oma talu pühapaika palveid ütlema, ehk siis pani selga kiriku riided, piduriided ja vööle igapäevase anni ja palveviimiseks. Et seda enam, et kui meil on mingi suurem asi, et siis puhtus ja pidu pidurõivad, õige häälestus on oluline. Pühade paikade juurde kuulub ka rõõmus meel, vägivallatus, esivanemad väga palju manitsenud, et ei tohi pühapaigas murda ühtegi oksa. Ei tohi reostada, seda paika ei tohi kellelegi liiga teha ja puud, taimed, loomad, loomulikult on ju elusad nagu inimesed. Ei tohi mõelda halbu mõtteid, ei tohi vanduda, öelda halbu sõnu ei tohi kellelegi liiga teha. Siis vaimne ja aineline puhtus ja vägivallatus on see, mis on pühapaikades kohane. Ja kui otsida üldistusi, siis võiks öelda, pühapaigad võimendavad esimese sõnu ja tegusid ja mõtteid ja kui, kui need on halvad, need määrdunud, siis võimetut halb. Sageli siis ongi, et inimesed on saanud kannatada, jäänud haigeks juhtunud õnnetused, kui nad on halvasti käitunud neis paigus. Aga kui inimene läheb puhtalt puhaste kavatsustega heade soovidega, siis võimendub hea ja sellest sünnib hea nii inimesele endale kui, kui teistele. Need on kõige üldisemad reeglid. Aga noh, loomulikult pühapaigad on ju erinevad ja seal sinna minnakse eri põhjustel ristipuude juures ju peatutakse teel kalmistule. Et lõigata puu siis inimese hingerist. See puu jääb siis inimese hingega seotuks või pulmade ajal taas on peatutud tee ääres pühade puude juures, et siduda sinna pael või jäta muu anud. Et see abielu ja see pulmapidu õnnestuks siit võimalikult hästi. Ja tood ava on tänapäeval muutunud. On teisenenud meie maastikule on ilmunud valge-toonekured viimase sajandi jooksul ja elektripostid telefoni liinid, kurepesad Sis nende otsas ja see vana tava siduda pulmarongi ajal püha puu külge pael on siis saanud osaks kure pesadega postidele. Ja noh, ega seal ei olegi midagi, inimesed peatuvad, eks ole, seovad selle paela mõtlevad või soovivad võib-olla midagi saavad edasi, et see on selline väga põgus. Aga, aga kui minnakse pühapaika just nimelt oma palveütlemiseks või ravimiseks vannide jätmiseks, siis see ettevalmistamine, häälestamine on nagu pikaajalisem ja ja mõjusam häälestuse tähtsust. Noh, me me näeme ju kogu aeg oma ümbruskonnas, et üksteise teretamine, inimeste tervitamine, see on ju häälestuse loomine, see on avatud ja hea suhte loomine kahe inimese vahel või või inimeste vahel käe andmine, head aega või jõudu, jätku leiba, soovimine, kõik need soovi, sõnad, nii-öelda viisakused või kombed, mis on meil praeguses ühiskonnas tavalisi targised, kas lipu heiskamine, see häälestab, loob õige meeleolu ja aitab anda õiget väge sellele sündmusele, sellele toimingule, mida me soovime parasjagu teha. Et samamoodi siis ka pühapaika minnes pühapaigas olles õiged mõtted, õiged, riivat, õiged annid, õiged sõnad, õiged pöördumised suurendavad oluliselt. Kividest me juba rääkisime hiitest, räägime ja peagi pikemalt. Lugesin raamatut ja saan aru, et palju käidi ka veekogude ääres, et oli see siis allikas või jõgi või järv, räägi natukene sellistest vesistest pühapaikadest ka, mis, mille pärast seal käidi, mis kombed seal oli, mida seal taodeldi. No esmalt, et iga veekogu võib-olla püha paik, nii nagu iga mis tahes paik ja koht meie maastikul, võib-olla ajalooline püha paik. Kui me leiame selle kohta pärimuse ja esivanemate teadmised. Ja niimoodi ka meil on sadu pühi allikaid, kümneid pühi ajasid mõniteist pühajõge, mõni teist pühajärve ja nii mõnigi mereala on püha paik allikate juurde sageli siis minnakse ravima, kõige sagedamini silmahaigusi, samuti paljudel meie ojadel on ravivägi setomaal, näiteks Miiccias ehk Meeksis voolab jaaniaja. Ja just nimelt selles kohas, kus on jaanikivi ja vana püha mägi. Sellel ajal on ravivägi ja see ravivägi on kõige suurem just nimelt ühel teatud pühal. See on siis jaanipäev, seitsmes juuli ja siis igal aastal sajand setod kogunevad sinna ennast tervendama, ande jätma ja palveid ütlema. Ja pühad jõed kõige kõige suurem Eesti looduslik pühapaik, ajalooline pühapaik on ju Võrumaal asuv Võhandu Pühajõgi. Sest mis on seal pühajärve läheduses, kuni oma suudmeni on ta pühaks peetud ja teatud, et see vesi tervendab, seda tuleb hoida puhtana, ei tohi reostada seda vett. Ja selle jõe pärast selle jõe puhtuse ja pühaduse pärast, sest on ju isegi peetud Eesti teadaolevalt viimane ususõda. 1640.-te aastate alguses, kui kohalik arendaja sellises asula mõisnik ehitas jõele veskipaisu, et hakata sealt siis nagu majanduslikku kasu ammutama. Ilmad läksid halvaks sealkandis ja üldse kogu Eestis nagu Pastrocords lahkes tollel ajal Urvaste kihelkonna õpetaja oli kirja pani Tallinna maalt Riia maani kostus üks suur häda ja kaeblemine, et selle pühajõe reostamise pärast on ilmad hukka läinud ja saagid igal toonud ja inimesed nälgivad. Ja niimoodi siis ühel heal päeval hulka rahvast Võrumaalt setomaalt tuli sinna kokku, lammutas veskipaisu ja hiljem siis võimud saatsid nende vastu sõdurid. Et huvitavamad olla olla sündmuse puhul märkida seda, et nüüd kutslavi sõnadest lähtudes ka paljud sakslased uskusid, et see jõgi on püha lätlased. Ja, ja leidsid, et seda jõge ei tohi veski ehitamisega reostada ja nagu kutslas kaebab, et paljud kirikuõpetajad pidasid seda jõge pühaks. Need piirid ei olnud nii nii ranged, tollel ajal ja mõistmist võis leida nii ühelt kui teiselt poolelt. See sõltus ilmselt inimestest Saaremaal Lääne, Lääne-Saaremaal, Panga panga lähedal meres on veealune pank. Ja sinna siis on seotud paadiga igal aastal tarkusepäeval ja on antud andi merejumalale öeldud palveid. Millal see karusepäev on? 13 juuli ehk mardipäev, mis on ühtlasi Mustjala kihelkonna ühine hiiepüha olnud väga paljudes hiiepaikades. Me leiame allikad, kaid, lahkusid järvekesi, kõikvõimalikke erinevaid veekogusid. Tundub, et meeleldi Nonii hiiekohaks valitud koht, kus leidub ka vett või vähemasti on mingisugune niiske, vesine nägu maapinnas. Ja, ja muidugi paljude siites nende läheduses juures on, on ka allikaid hiieallikaid jällegi ravikohad, aga küllap ka siis ega koha kohad, kust on võetud vett, et valmistada palvuste jaoks sööke. Miks mitte putru keeta? Virumaal Päite külas jõhvi kihelkonnas on üks pudrumulk või pudru, niisugune on selle allika nimi. Mida on siis igal vanal karjalaskepäevaleht Need uuema nimega jüripäeval selle külanaised kogunenud keetnud putru, seal lapsed on jooksnud ümber ja seal on olnud ainult naised hommikust õhtuni pidanud oma püha. See pudru keetmine on olnud oluline ja just selle allika allika kõrval. Aga millised on allikal käimise kombeid, sest et õnneks on ju taaselustunud allikal käimise traditsioon kas siis v joogivee jaoks või, või niisama kui kuskil maastiku liigud, et allikaga natukene suhelda, et anna head nõu, kui kolen juba allika juures, mida siis teha ja mida mitte teha? No tegelikult see see tavaallikal käia sealt Juua sealt vett tuua, see ei ole taaselustunud, see pole kunagi katkenud. Et alati on olnud kümneid või isegi sadu allikaid, kus on kogu aeg käidud. Ja taaselustunud on meil näiteks väikese kandletegemise ja mängimise tava, et see oli taandunud vahepeal ainult mõneks üksikuks muuseumieksponaadid ja nüüd on meil taas sadu või isegi tuhandeid väikekandlemängijaid. Allikate juures on alati meie rahvas käinud. Lihtsalt nüüd viimasel ajal kõneldakse sellest veidikene rohkem. Esivanemad on pidanud pühaks igasugust vett. Vesi kui selline on püha ja tee ääres ei tohi mõelda halbu mõtteid, ei tohi kõnelda, halbu sõnu ei tohi liiga teha teisele inimesele sest see halva tegija ei, mõtleja kõneleja saab ise kannatada, selle tagajärjel aga eriliselt pühaks, siis on peetud jah selliseid allikaid, millel on ravivägi või millel on vägi palveid, soove kuidagi eriliselt täita. Ja eks neid on systeretatud, neid on kummardatud jällegi selleks, et omaenda meili avada ja panna see selle allikaga, selle paigaga toimima. Et meie rahakindel tava on, et allika puhtust väga hoitakse, allikas ei minda kunagi sisse, jalgupidi pläma. Mõnel puhul on isegi manitsetud, et ka joomiseks tuleb see vesi võta allikast välja ja siis seal eraldi juua. Et mitte miskit mustust allikast allikasse sattuda ei tohi. Kõige sagedasem anud allikale on olnud hõberaha või hõberaha küljest kraabitud purunoaga kraabitud selle kõige, olgu see siis hõbemünt, lusikas või hõbesõlg, ükskõik mis hõbedast asi. Selle küljest kraabitud puru on hõbevalge aga on lisatud ka vaskkopikaid ja vanu hobuserauanaelu ja Lääne-Eestis, eriti ravitsemisega seoses on allikasse viidud väga erinevaid esemeid, ka hobuseraudu ja kanamuna, mune ja soolaviljateri, ube, herneid, mida iganes ravitseme, seal ei ole kasutatud, et seda on ka siis allika juurde ja, ja ka vette pandud. Ma mäletan, Kristel Vilbaste, kui käis siin saates mõni aasta tagasi, siis ta rääkis sellest, et parem oleks allika sisse ikkagi mitte sellist riknevad. Andi visata. Et kui sa räägid, et muna, eks ju, et. Et see tava praegu ei ole, enam, kõlab, et selliseid raviesemeid vette pannakse. Ma lihtsalt kõnelen seda, mida veel 20. sajandi alguses tehti. Aga jah, mina ise ka ei, ei teeks seda ja ma ei soovita ka teistel sinna vette panna ja samuti mitte neid praeguseid euro või mis tahes muid segu sulamist münte. Me ei tea, mis, mis neist vette tuleb. Ja kui on ka kindel soov panna ikkagi see euro mütsina vette, siis see tuleks puhtaks pesta sealsamas allika ääres. Ja, ja kui sa tahad, et see anud oleks mõjusam, siis pane ta juba kodus valmis. Pese kodus puhtaks, pane valge räti sisse ja, ja too niimoodi pühapaika kaasa. Eelmisel aastal ma just nägin setomaal seal Miikse jaanioja ääres sellist pilti, kui tuli võib-olla 90 aastane vemm väga väärikas, pidulikult riides, seisatas püha kivi ees võttis oma redikalist siis valge riide kompsu nagu taskurätiku, voltis selle lahti ja võttis sealt mündid, mida siis andis pühale kivile ja ojale. Igati läbimõeldud ja ilus toiming. Tõsistest pühapaikadest rääkides siis sinu raamatust lugesin, et käidi ka mere ääres ja olid ka pühad saared. Kas need olid Hiiumaa ja Saaremaa või millised on seal? Hiiumaa võib-olla meie kõige suurem pühasaar selle kohta on tõesti kõneldud, et kunagi see oli üleni püha ja ja seal käidi ainult palvetamas, selliseid pärimusi leidub soome keeles muide ju saare nimi ongi Hyyden maa ehk siis hiiemaa või siit tema eesti keeles, ta on siis Hiiumaaks kuidagi teisenenud. Ja Hiiumaal on ka mitmeid-mitmeid hiiekohti teada. Aga hiiesaar Hazari leidub meil meres näiteks Kunda lahes Virumaal püha pühajõe suudme vastas või Toolse jõe. Suudme vastas on pühakari. Pärnumaalt Tori kihelkonnas muraka külas on siis jõesaar, mille nimi on hiiesaar ja selle saare kõrval on hiiehaud sügav hauakoht jões, samuti pühaks peetud puutumattuvust. Kala ei tohi püüda. Ja meil saari leidub ka soodes. Näiteks Järvamaal kakerdaja rabas hiiesaar Virumaal Viru-Nigula lähedal varude Altkülas on väike ja suur siis sellised vanad hiiesaared või Iisaku kihelkonnas roostoja lähedal. Isar puutumatu ja vägev pühapaiku. Et tegelikult, kui maastikule vaadata, siis, Pühad paigad juba tekivad, kui nad on seal vee all, lääne Saaremaal on kihelkonna kihelkonnas. Üle kilomeetri kaugusel rannast on üks Karine koht vee all, mida nimetatakse Iiebeks. Siis leidub kohti, mis on juba veest kerkinud ja sellised, kuid neeme poolsaared. Ja samuti on siis pühad näiteks Virumaal Virumaa ja Harjumaa piiril vihasoos vihasoo jõe suudme lähedal on üks kõrgemäe hiis. Et kunagi on olnud see selline nimi vee sees või, või mere kaldal. Ja maa kerkib ja niimoodi siis tekivad meil hiljem näed või hiiekünkad, pühad künkad ja, ja mõnikord nad asuvad soodes, mõnikord maastik soostub ja soo kasvab ümber hiiesaare. Ja mõnedki hiiesaared ongi juba soodes mattunud selle turbakihi alla ja pärimus on ja mitte kuidagi enam ei leia teda sealt ülesse. Jan viidi ta tädi tädi, ta tädi, tädi, ta tädid Jan teedi, Tiidaadi, ta tädid Räägime hiitest öeldakse, et hiis on eesti rahvakirik, mida see siis olemuslikult tähendab? Hiired on jah ühed tuntumad ajaloolised pühapaigad ja mõnikord nimetatakse kõiki looduslikke pühapaiku hiiteks rahvakeeles. Ja keel on ju elav, elav ja mitmekesine nähtus. Et kui nüüd täpsemalt vaadata ja siis me näeme, et siiani nimelised kohad moodustavad ainult ühe osa looduslikest pühapaikadest. Ja nad vastavad teatud kindlatele tunnustele. Hiired hõlmavad tavaliselt suuremat maa-ala hektarist 100 hektarini. Nad on kogukondlikud, see tähendab, et vähemasti üks küla peab neid pühaks, aga mõnikord terve kihelkond. Nad on komplekssed sees on tavaliselt med eriliste pärimuste, eriliste kombetalitlustega seotud paigad, nagu näiteks hiiekivi, hiieallikas hiietantsude koht, matusekoht, hiie saunakoht ja, ja nii edasi. Ja loomulikult nad on siis ajaloolised, ainult see tähendab, et eelnevad põlved aja jooksul on seda kohta pidanud pühaks. Maausuline kogukond on käinud seal palved ütlemas ravitsemas pühi pidamas ja niimoodi siis läbi aegade see hiis on jõudnud või kasvanud meieni. Mõnikord ka on üksikuid hiieallikaid, hiiepuid, hiiekive. Aga pärimust lähemalt uurides tavaliselt näeme, et, et see on osa suuremast hiiest ja et lihtsalt noh, on unustatud või avalikus enam ei tea, et see on suurema hiiepaiga osakene. Aga hiieni imelisi paiku kogu Eestis ei leidu. Räpina Tartu-Viljandi-Tartu joonest lõuna pool lõunapoolsetes kihelkondades Se hiie sõna ajalooliselt on väga vähe levinud. Üksikuid erandeid on aga, aga seal tavaliselt taolisi suuremaid kogukondlikke pühapaiku nimetatakse, no näiteks jumalamägi kumerus, mägi, luja, Pedajad, tennisemägi pudrumägi ja muude nimetustega kohad on sarnased. Tähenduskasutus on sarnane, aga, aga nimetus võib olla erinev ja loomulikult ka Nendel põhilistel hiiealadel, näiteks Virumaal. Kõik hiietaolised kohad ei ole nimetatud viieks. Viru-Jaagupi kihelkonnas on väga kaunid lavi allikad. See püha allikas silmaallikas, seal kõrval on tuvi havi, kivi, ohvrikivipühad, puud ja seal seda hiie sõna meieni ei ole jõudnud või Saaremaal taas paga, pank vastab igati kõikidel hiietunnustele. Suur maa-ala kompleksne kogukondlik, kasutusajalooline, aga hiienimetust lihtsalt ei ole seal seal panga pank, panga püha paik. Et eestlasi on nimetatud ka hiierahvaks, et meil, et hiiepaiku nii palju. Või siia tunnustele vastutavaid paiku. Ja, ja hiiesõna on tulnud meiega kaasa ka nüüdisEestisse kaasaegsesse kultuuri. Paljudes Eesti linnades ja asulates on tänavad Tallinnas Pirital näiteks iiela tee Tartus, hiie tänav Pärnus on hiie tänav. Leidub hiie bussipeatusi. Tartus on hiie kool kirjanduses loomulikult, olgu see siis proosa või luule. Hiirtel on oma kindel koht et alates juba esimesest ärkamisajast, kui see luule oli veel väga isamaaline et väga tugevasti meie autorite loomingus esinevad. Et hiljem hiie tähendus seostati eelkõige juba meie loodusega, meie maaga alguses, siis tähistas eelkõige eesti rahvuse pühadust, hiljem juba ka meie looduse pühadust. Aga aga loomingust on kogu aeg olemas. Et otse hiitest räägitakse-kirjutatakse harva. Aga neid mainitakse ja võiks öelda, et see on üks oluline osa kirjandusmaastikul, mis piirid ütleb, mis ehitab sellist kodust turvalist oma ja olulist maastiku. Siis on olemas ta seal silmanurgast kogu aeg nähtav, mainitud ja niimoodi iseloomulik ja, ja omane meile. Aga kui me vaatame loodusmaastik tule, siis see pilt on täpselt sama. Siin mõni aasta tagasi Reinvald Nonii palvel sai koostatud Eesti IT-ülevaatekaart. Vot siis on näitamas meile hiiepärimust, millistest küladest kihelkondades Mil seda pärimust leidub. Üle 800 kogukondliku hiietaolise paigan pärimuste põhjal teada ja ja varem kõneldud, et igal külal on olnud oma hiis ja igal talul on olnud veel oma väikse muu püha paik, püha kivi, puu või, või kivivare. Ja see tähendab, et, et meie maastik on täispühi paiku kõikjal, kus inimene on elanud ja toimetanud, neid leidub hiied on iseloomulik omane osa meie loodusmaastikust. Et see ongi Eesti, kui räägime või püüame aru saada, et mis, milles Eesti siis seisneb? See seisneb muuhulgas kindlasti ka hiites. Et see on meile omane seal meie loodusmaastikele omane ja ajaloolises vaates oluline osa Eesti maastikulise mitmekesisusest, ändrahnudest, pinnavormidest, veekogudest, põlispuudest on jõudnud meieni just hiiepaikades või tänupühapaikade puutumatusele. Ja samuti kindlasti oluline osa meie liigirikkusest on hiite kaitse all, ei jõudnud tänapäeva. Tänu meie esivanemate hiiepaikadele neile põlistele, looduskaitsealadele on, on meil olemas see tänane Eesti. Aga mis on hiiemeel? Hiiemeel Tseeemmeil vaatab meile vastu meie maastikust seesama nähtus, et nad on olemas, et kõikjal, kus inimene elab, kus inimene majandab ja toimetab taga, hoiab ja kaitseb loodust ta leiab üles need erilised ja vägevad paigad ja hoiab nende puutumatust. Käib üksnes siis oma vaimseid toiminguid sooritamas mis muuhulgas, eks ole ja tugevdavad ka perekonda ja kogukonda ühiste pühade pidamise kaudu. Et hiie meil on siis viis märgata looduse hingestatust. Hiiemeel on mõtlemisviis, millega vihaselt loodust ei saa kasutada, vaid ka tuleb hoida. Hiiemeel on mõtlemisviis, mille kohaselt inimene on osake loodusest millega tuleb, kellega tuleb olla heas läbisaamises ja kooskõlas. Võiks öelda ka, et hiiemäel on looduse meel või hiiemeel on meie kui põlisrahva meel. Kui hiie meelega inimene märkab hiies seda hingestatust, siis kas tal on võimalus kohtuda seal ka mingite olenditega loodusvaimudega, haldjat, tega, hiie vanadega, mingite selliste tegelastega, millest pärimus räägib, kes on need mitte inimesed, kes elavad hiies ja mitte loomad, linnud? Pärnumaal ka hiiesaarel elab Tõnn ja Liisu või siis ka nimetatud hiieks hiis ja Tõnn Kaczyyevaimu, keda on nähtud seda, kellega on arvestatud, kelle poole on pöördutud, kellel, kellel on viidud andi ja keda väidetavalt ka praegu aeg-ajalt nähakse. Siinsamas Tallinna külje all siniallika hiies Saula külas Elabsiniaalike tollelt allikavaim, keda on nähtud muuhulgas näiteks siis poisikesena. Et erinevates pühapaikades sageli on nähtud, on kuuldud juskui kehastunud siingi vaime, haldjaid, jumalaid. Aga seda jah, juhtub ka tänapäeval ja huvitaval kombel ka teiste rahvaste esindajad kohtavad neid. Siin vast 15 vastad tagasi külastas minu kodu hiit Virumaal Tamaluse hitt üks Venemaa teadmameeste ja naiste seltskond, kes tulid siis tutvuma Eestimaa loodusega ja väepaikadega Tamaluselma tutvustasin neile siis eesti hiiepärimust ja maoska. Ja seejärel nad siis otsisid endale igaks Iiess paiga, kus mõtiskleda või mediteerida. Ja, ja lõpuks siis üks mees lahkudes tuli minu juurde, oli väga liigutatud, pisarsilmil tänas mind vastuvõtu eest ja ütles, et mitte kusagil mujal maailmas ei ole ta kohanud või tundnud nii suurt armastust, kui selle Siies. Ja mediteerimise ajal oli ta oli allika juures oli tema juurde allikast tulnud üks naisolevus. Jätanud teda olnud omakorda tänulik, et see mees teda tajub, oli öelnud, et inimesed teda tavaliselt ei taju. Aga sellest hoolimata ta on alati inimeste jaoks olemast, alati soovib inimestele head ja hoiab neid. Ja see kohtumine toda teadmameest hingepõhjani puudutas. Nagu hiljem kuuldus ainet, see, selle kogemuse saanud mees oli, on üks Venemaa juhtivaid teadmamehi ekstra sense psühholoogiaprofessor nimi hetkel ei meenu. Tunnustatud inimene. Eesti mitteametlik vapipuu on Tamme-Lauri tamm, mis on kujutatud Eesti kümnekroonisel rahatähel. Tamme-Lauri tammest jaotaks elab tule jumal või tulevaim Laurits ja lauritsapäev tulepäev on meil igal aastal 10. august ehk põimu kuud kuupäev, siis võiks olla selle tamme üks olulisemaid pühi ja, ja mina ise olen oma perega aeg-ajalt ka sellel päeval tammepuu juures käinud. Ja nüüd hilja praegu just 13. lehe, kui päeval oli Tamme-Lauri tamme juures pühapaikadele pühendatud sündmus koostöös Urvaste külade seltsi ja Kuldre kooliga kõnelesime seal pühapaikadest, tutvustasime seda värsket põliste pühapaikade raamatut, kuldRegoli lapsed kõnelesid kohapärimusi, laulsime Tamme-Lauri tammele ja oli üks väga uhke olemine ja koosviibimine. Aga minu koduhiis Tammealuse hiis Virumaal, kus me hiljaaegu pidasime suvistepüha suvistepühal ikka jälle kogunetakse tammealusele alla, 20. sajandi alguses kasvas veel üks vanast hiie daamikust jäänud tammepuu ja tolle kohta kõneldi, et selles Tammes elab vanade eestlaste ehk siis maarahva jumal. Ja et seda puud ja selle jumala rahu kaitsta oli selle puu varem ehitatud aed küllaltki palju pärimused kõnelevad hiieaedadest pühade puude ümber ehitatud aedadest ja ja ka pühade kivide ümber aedu tehtud üks viimaseid selliseid oli 20. sajandi alguses veel Pärnumaal. Audru kihelkonna ühe ravikivi ümber. Aga mis on ristipuud? Ristipuid me praegu võime leida Valga, Põlva, Võru ja natuke ka Tartu maakonnas. Ristipuu on üks puu, mis kasvab maantee ääres. Maantee, mis suundub kalmistule tavaliselt kihelkonnakalmistu ja matuste ajal, siis matuserongkäik peatub ristipuu juures mõnikord lausa ristipuumets või salu. Et matuseseltskonna inimesed meessoost tavaliselt sageli on see surnuristipoeg, ristilapsed lähevad ühe ristipuu juurde, lõikavad pussnoaga sinna ristimärgi, võtavad pitsi viina, mälestavad lahkunu hinge. Ja niimoodi siis see surnu hing või üks osa hingest saab selle puuga seotuks ja edaspidise puu siis hoiab ära, et siingi tuleks elavaid kummitama, et ei tuleks kodukäijaks. Aga taas pühade ajal, kui on näiteks jõulud või hingedeaeg. See puu ei takista mitte ühtegi hinge ja kõik surnud omaksed vabalt on kodus käimas ja on ka oodatud. See ristipuude tava varem on olnud levinud kogu Eestis ja ka meie naabermaades. Tänaseks on siis ta taandunud sellisele kitsale alale. Kagu-Eestis ja praegu kasutatud märk on pikajalgne ladina rist. Varasemad teated kõnelevad ka korrapäraste harudega märkidest, mida on neile puudele lõigatud. Ja kuigi see märg, kui on pärit siiski riiklikust avandist siis ei õigeusu kirik ega luterlik kirik ei tunnista seda tava. Miks? Aga õnneks kirikuõpetajad tunnustavad seda ja ei tee takistusi ka kiriklike matuste puhul selle maousulise tava järgimiseks. Varasemalt, nagu Kreutzwald kirjutab neid puid lähetatud Vilve puudeks Vilvi puudeks ja nende külge on keedetud siis selle matusetoiminguga kollaseid ja siniseid lõngu. Ristipuud on osa meie maausulised kombestikus ja maausust, mille kohaselt inimesel on hing, hing, mis peale surma kestab edasi, mis külastab elavaid sugulasi mis pöördub tagasi oma kodukohta ikka ja jälle ja hing, millest hoolitakse ja mida austatakse. Ja niimoodi on matuste ajal siis ka kividesse Mulgimaal raiutud rist. Ja on käidud ka surnukirstuga või sõidetud ümber puude või ümber kivide. Et see eesmärk on ikkagi jällegi täpselt sama, et takistada hinge tulekut koju argistel päevadel, kui, kui ta hele oodetud ja elavad ei ole valmis teda vastu võtma. Et osakene siis sellest meie muistsest hingetõusust ja noh, kui vaadata eesti keelt, lüüa lahti näiteks eesti keele seletav sõnaraamat, siis me leiame kümneid sõnu, milles on kirjutatud usk hinge olemasolusse ja ta avaldub nii lõpmatult paljudes vormides ja seostesse. Et inimesel on hing ja oleme hingelised olendid. Sotsiaalmeedias on viimasel ajal päris mitu juhtumit levinud, inimesed on igavad ja rahulolematud, kus on siis näha, kuidas metsamajandajad on nii-öelda salaja peale lennanud ja hiiemaatasa teinud. Et äkki räägi nendest viimase aja juhtumitest lähemalt ja anna teada ka seda, et kas selline tegevus toimub tõesti seaduslikult. Et ongi meil raieluba, jah, tõmmake maha, see pühapaik. Et igal aastal täiesti seaduslikult ja ametlikult kooskõlastatult raiutakse maha hulk pühi puid. Tänavu Põlva maakonnas valge Palos raiuti maha ristimets. Ligikaudu 30 ristipuud. Paljude inimeste hingepuudega langetati ja see koht kaardistati aastal 2012, kui Põlva kihelkonnas toimus looduslike pühapaikade ülevaatus samal ajal aastal ristimets jõudis ka avalikult internetti looduslike pühapaikade andmekogusse, mis muuhulgas on kultuurimälestiste registriosa. Sellest hoolimata keskkonnaamet andis välja raieloa eramaaomanikule ja too noh, enda väitel täiesti pahaaimamatult Valga puit oli siis selle raiujaks Traisele ristimetsa maha. Et noh, õnneks oli see meil kaardistatud, me vähemasti teame, et seal olid, oli need ristipuud ja kui palju ja millised need olid. Kasu sellest teadmisest on, kui neid enam ei ole. See on sama hea, et siin linna all oli kunagi allikas kivi ja, ja hiis, aga nüüd seda ei ole, see on lihtsalt selline märge kuskil ajaloo annaalidesse. Ja aga, aga see teadmine on palju rohkem kui mitte midagi sest igal aastal kaob meil jäädavalt kümneid hiiepaiku ja muid looduslikke pühapaiku, ilma et me isegi teaksime, et nad oleks olemas olnud. Kaardistamata ja andmed nende kohta ei ole kirja saanud. See oleks sama hea, kui me kaotaksime näiteks täna siit Tallinna vanalinnas püha vaimu kiriku ilma et jääks ühtegi kirjalikku märget ega plaani selle kohta, et see kunagi on olemas olnud. Et kui ta praegu hävib lõplikult meil vähemasti fotod ja teadmine kirjeldused, et näete, oli meil selline väga väärtuslik koht. Et samamoodi meil nüüd sellest valge Palo ristimetsast on fotod ja plaanida kirjeldused Partsi külas jällegi tänavu kevadel. Samuti raiuti maha ristipuud, mis 2012. aastal said kaardistatud eelmisel aastal avalikuks saanud juhtumitest. Kõige äärmuslikum kurvem sündmus pärineb Tartumaalt nõo valla Unipiha külast kus siis hiiepaigast pool raiuti lagedaks üks ja samast sellest iie paigast. Siis veeti välja ka suurema metsakinnistu metsamaterjal, seda ladustati seal ja nende tööde käigus selle hiie maapind sügavalt pöörati pahupidi, nagu oleks näiteks tanki iroomikute all see põhjalikult segi pööratud. Sinna jäi järgi ainult mudaväli. Sellest salumetsast. Ja see hiiepaik on kaitse all juba esimese Eesti vabariigi ajast peale, selle kohta on talletatud mitmeid rahvapärimusi, mille kohaselt seal on matusekoht, seal on neli ohvrikivi, seal on nähtud laime. Ja seal juba tsaariajal, kohalikud mõisnikud kaevasid kivikalmed siis oma uudishimust lahti ja on tehtud kindlaks, et sinna maetud kaugelt rohkem kui 1000 aastat tagasi inimesi. Nõukogude ajal. See paik võeti siis uuesti kaitse alla, kui ohvrikivi üks kivi siis neljast. Ja kui kivikalme ja nende ümber kehtiv 50 meetrine kaitsevöönd. Noh, kui ta on arheoloogiamälestised, kus eks ole, põhimõtteliselt kaitstakse seda, mis on maapinna sees. Aga tava mets OÜ taotles raieloa, keskkonnaamet selle talle andis ja raius maha, pööras selle koha pahupidi. Ja kui järgnevalt pöördul Tiigi muinsuskaitseameti poole keskkonnaameti poole keskkonnainspektsiooni poole tuli seal vastuseks, et kõik tehtud tööd on kooskõlas Eesti vabariigi seadustega ja heade metsa majandamise tavadega. Nii et praegu võib Öelda, et muinsuskaitse all asuvaid hiiepaiku ei kaitse mitte miski või vähemasti mitte ükski riigiamet neid ei pruugi kaitsta või mitte alati vähemasti. Kas siis muinsuskaitseamet ja eelkõige siis keskkonnaamet, kes neid lube väljastab, ei jälgi seda pühapaikade kaardistust või ei jälgi seda pärimuse, loodushoiutraditsiooni, et et kui on papplaual, siis tuleb ka raieluba ja, ja hiis läheb seal puudub siis nagu üksuste vaheline koostöö admine, kas nad teevad seda teadmatusest või siis on noh, lihtsalt ei ole prioriteet, et on, ükskõik, on vaja kiirelt metsa majandada. Et see metsamajanduse teema on ju viimasel ajal üsna jõuliselt õhuseks kas kiire kasum või siis selline põlislaas, eks ju, millel on hoopis teine väärtus kui palk. Ja kui palgi hind. Hinnanguliselt igal aastal et võib-olla tuhandet tihumeetrit puitu langetatakse meil ajaloolistest looduslikest pühapaiku, Nendest, hiiepaikadest, muudest ohvripaikadest ja neist tehakse hakkepuitu, see läheb katlamajadesse. Sellest tehakse ehitusmaterjali, mööblit, paberit, see jõuab meie kõigi tarbijate kätte. Ja sageli on seal peal veel ka siis märgid, mille kohaselt metsa- ja puidutooted on toodetud keskkonda ja kultuuripärandi sõbralikult. Ka sellel samal unipiha hiie raiujal on säästva metsanduse sertifikaat, mille kohaselt ta on lubanud, Ta kultuuripärandit ei kahjusta. Tegelikult kahjustatakse ja tarbijaid sel moel petetakse. Et miks pühapaigad lähevad Haiumisele, põhjused on erinevad. Mõnikord raiuja on vägagi teadlik, et ta raiub kaitsealust pühapaika ja ta lihtsalt ei hooli. Õnneks neid juhtumeid erandlikult. Tavaliselt lihtsalt maaomanikul tõesti ei olegi, teab, et, et see on ajalooline pühapaik või noh, nad on ju kaardistamata meil valdavalt ligikaudu 5000-st pühapaigast, mida hetkel on võimalik kaardistada kaugelt alla 1000 on jõudnud mingitesse andmebaasidesse. Ja kui ta on jõudnud ka kord kaitse alla, siis näiteks muinsuskaitseametil inimesena kõikide eesti kultuurimälestiste kaitseks on ainult üks jurist ja ta ei jõua kaugeltki mitte ju tegeleda kõikide nende juhtumitega ja niimoodi siis mul on küll tunne sageli igaks juhuks välditakse vastuolusid võimalike maaomanikega ja lihtsalt ei võetagi teemat ülesse kuigi on näha, et noh, nagu ka uni, vihaskus arheoloogiamälestise kaitsevöönd on pööratud poolemeetrised sügavuselt pahupidi. Et see ei ole ju normaalne. Aga, aga noh, teisalt on mõistetav, et jah, et on ju on hirm, võib-olla, et sealt võib tulla tüli ja ametkonnal ei ole vahendeid, et selle selle küsimusega tegeleda. Näiteks RMK pärandkultuuri inventuuri inventeeritud ristipuud, mis ka igal aastal sattuvatelegi kirve alla, et see on ju ka eilisesse, on siis keskkonnaregistris üleval ja keskkonnaamet peaks seda vaatama, aga kuidagi aegajalt jäävad need asjad kahe silma vahele ametkonnad, suured bürokraatlikud ja teave ei jõua alati noh, näiteks selle kirvemeheni. Aga on ka selliseid süsteemsemaid vigu veel, et Eestis ei ole ju praegu ametlikult olemas looduslikku pühapaika. Meie muinsuskaitseseadus on Nõukogude Eesti muinsuskaitseseaduse nägu, kus on ainult siis kultusepaigad. Erinevalt Eesti esimese vabariigi muinasvarade seadusest, kus olid mainitud hiied, ohvrikivid, hiieallikad need kõik roogiti vene ajal välja ja, ja praegugi siis on ainult kultusepaigad, et kui oleks meil seal mainitud hiiet ja muud looduslikud pühapaigad, oleks võimalik neid ka sihipäraselt kaitsta. Teisalt, et Eesti seadused lubavad müüa riigimaad, mille peal asuvad kultuurimälestised ja sealhulgas looduslikud pühapaigad igal aastal. Eesti rikk panevad Ena pakkumistel müüki mõne kinnistu, mille peal asub mõni muinsuskaitsealune looduslik pühapaik ja veel enam pühapaiku, mis ei ole ühegi kaitse all. No näiteks 2010. Keskkonnaministeerium või maa-amet müüs enampakkumisel maha Maardu hiiemetsa suurema osa. See hiiemets on olnud kaitse all nõukogude ajast peale, ta asub Rebala muinsuskaitsealal. Ja lisaks seal on siis muinsuskaitse objekt, ohverdamiskoht, Maardu hiiemets. Aga kõik see ei takistanud seda maad maha müüa, müüa metsafirmale ja anda järgnevalt välja lageraieluba. Ja hiljem siis öelda, et kõik need tööd, mis seal on tehtud, see hiiepuude raiumine on olnud igati kooskõlas Eesti vabariigi seadustega. Isiklikult julgen vähemalt selles kahelda, sest meie põhiseadus, meie põhiseaduse preambul ütleb, et meie riigi eesmärk on tagada eesti rahva kultuuri ja keele säilimine üle aegade. Meie hiiepaigad, osa meie kultuuripärandist ja pugeda bürokraatlike sätete taha või selliste ebaeetiliste seadusetõlgenduste taha ning müüa hiiepaiku, raiuda neid või anda selleks luba või heakskiit. See ei kõlba mitte kuhugi. Aga mida siis saab teha kui inimesel süda valutab, kuidas saab niimoodi hiisi raiuda, noh näiteks eriti kurb tundub siin see, kui tehakse lageraie ja see lähebki hakkepuiduga, eks. Et ma saan aru, et tuleb puusse, võtab mingi puu maha ja teeb sellest. Ma ei tea, perele, kas sauna või, või mööbli, aga noh, tänapäeval see nii ei käi, eks. Et mida, mida siis üldse saab teha, kas on mingisugused sellised kaitse alternatiivid, saab kuidagi rahvas oma meelsust avaldada, millest siis ka päriselt reaalselt mingit, et tulu ja mõju oleks. Mis sa soovitad? Siin on tehtud ka avaliku arvamuse uuringus ja, ja on küsitud inimestelt, mis teie arvates pühapaiku kõige enam ohustab. Ja, ja on leitud, et kõige enam ohustab see, et inimesed, ühiskond ei tea, kus nad asuvad. Ja see on ka peamine põhjus, miks pühapaigad saavad kannatada ja hävivad. Kui vaatame nüüd neid väheseid kaitse all olevaid pühapaiku, et ka ka nende asukohti ühiskond üldiselt ei tea, nad on vähe halvasti tähistatud-viidatud. Et inimesed võiksid need palju paremini teada ja veel enam, et nad peaksid teadma seda, miks need väärtuslikud, milline tarand on nendega seotud, miks nad on meile kasulikud, kuidas me võiksime neid kasutada, et oleks vajaduse põhjus ka need külastada, et kui inimesed seal rohkem käiksid, siis ma usun, et juhtuks ka arusaamatuid rüüstamisi vähem või neid oleks võimalik lihtsasti takistada kas või noh, isiklikult ühesõnaga siis teadmine. Teisalt need pühapaigad, mida ei ole kaardistatud et need oleks tarvis talletada, panna kaardile, muuta avalikkusele järk-järgult kättesaadavaks ja lõpuks märgistada jah, noh, seal, kus, kus on võimalik, eks ole, et kõiki paiku ei olegi võib-olla mõtet märgistada, aga aga neid, mis on inimestele avatud ja kuhu on võimalik hõlpsalt juurde pääseda ja kus ei ole näiteks loodusväärtusi, kaitstavaid liike, mida inimene võiks kogemata kahjustada. Et neid võiks ju küll küll märgistada. Ja iga eestlane ka sina, raadiokuulaja, saad võib-olla teha midagi selleks, et päästa üks või mitu hiie kohta või muud looduslikku esivanemate pühapaika. Selleks tuleb küsitleda ja vanainimesi. Võib-olla see vanainimene on su pereliige, ema, vanaema vaarema, võib-olla tantsunaaber, su tuttav sugulane, tuleks neid vanemaid inimesi küsitleda pühapaikade teemadel. Tuleks endale see teema alguses selgeks teha ja siis uurida, küsida, võimalusel minna neid Paikuga koos maastikule vaatama, külastama ja siis jagada seda teavet uurijatega. Ja see on nüüd tehtud juba minu arvates küllaltki mugavaks. Tavalise eestlase jaoks ID kaardistamine, algatus, hiiepaik, see on vabatahtlik algatus on loonud internetilehekülje hiiepaik punkt ee. Seal on tegevus kaardistamine, kus leiab tõendit teabematerjali hiiepaikade kohta. Leiab andmeid, kust otsida, siis lisada, et millistest andmekogudest ja internetilehtedelt. Ja seal on ka ankeet, kus saab sisestada enda teate loodusliku pühapaiga kohta. Et kui sina tead, et sinu ema on käinud ühel seal silmi ravimas või, või su vanaema on öelnud, et seal oli ohvrikivi või maalia kivi või silmaläte. Et need nimetused võivad olla väga erinevad, need tegevused võivad olla väga erinevad. Et kui see teave on sinuni jõudnud, siis sellel internetilehel saad sa panna selle kirja ja edastada uurijatele, et niimoodi võid sina kallis raadiokuulaja päästa ühe esivanemate pühapaiga oma rahvale ja oma järeltulijatele. Aga paljugi saab teha ju ka riik või ühiskond. Pühapaikades ametlik kaardistamine on ju seisnud 10 aastat selle taga või kaugelt üle 10 aastat, riik ei pea vajalikuks eraldada selle jaoks raha. Siit kaardistamine Eesti riigi või valitsevate erakondade jaoks, Reformierakond eelkõige siis nüüd üle 10 aasta. Karistamine nende jaoks on olnud tühine võrreldes kirikute remontimisega. See rahastus on olnud enam kui kümneid kordi väiksem looduslikele pühapaikadele nende nende päästmisel. Ja võib-olla äkki siis eraettevõtjad. Ettevõtjad on ju ka eestlased, ettevõtjate juured on ju ka siin maal või isegi kui nad ei ole eestlased Eesti riigi kodanikena, et võiksid valutada südant meie kultuuripärandi looduspärandi pärast, võiksid toetada ID kaardistamist ja, ja miks mitte annetada hiiepaigale või hiite maja sihtasutusele, mis, mis tegeleb looduslike pühapaikadega. Et teda selleks, et toetada uuringuid, olgu ühes kihelkonnas või laiemalt kogu Eestis. 2014 tegutses muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu selle nimel, et koostada pühapaikade arengukava üksikasjalik tegevuskava hiide kaardistamiseks. Koostati, koostati ka väga põhjalikud arvutused Sis kulude kohta, mis sellega kaasnevad ja selle kohaselt 2014 laias laastus viis miljonit eurot oleks maksnud Eesti looduslike pühapaikade kaardistamine, nende andmete arhiveerimine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Eesti riik kui Reformierakond leiab, et see on absurdselt suur summa ja seda nad mitte kunagi ei soovi eraldada. Aga võib-olla see summa on jõukohane Eesti ettevõtjatele või Eesti inimestele üldisemalt. Mida saab veel teha eesti hiiepaikade kaitsmiseks ja päästmiseks? Praegused seadused ei tunne loodusliku pühapaiga mõistet. Kuid kultuuriministeeriumis seisab seadusemuudatuse eelnõu, mille kohaselt muinsuskaitseseadusesse viiakse loodusliku pühapaiga mälestus, see liik. Et esimest korda siis nüüd peale taasiseseisvumist. Eesti riik hakkaks ametlikult looduslike pühapaikadega sihipäraselt tegelema. See seadusemuudatus algatati Tartu Ülikoolis juba 2008 ja nüüd on seisnud pikka aega. Et oleks vaja, et see kiiremas korras jõuaks Riigikokku ja leiaks kinnitamist viimasele all. Seda venitamise põhjust on siis seostatud muude seaduse muudatustega. Need muudatused tuleks lahti siduda ja eraldi siis kiiremas korras pühapaigad seadusesse kirjutada. Ja kes seda teha saab või kes seda tegema peaks? Kultuuriministeerium, riigikogu ja riigikogus on olemas ja meil nüüd juba ka teist koosseisu looduslike pühapaikade toetusrühm kui seda juhib reformierakondlane Lauri Luik ja rihma aseesimees on vabaerakonnast Artur Talvik. Viimati kohtusime sügisel siniallika hiies aulas. Varsti toimub taaskohtumine Riigikogus. Probleeme tutvustame saadikutele ja loodame, et nad siis ükskord ka hakkavad tegutsema meie ühise pärandi hoidmise nimel. Raadio kahe saate hallo Kosmos on külas pärimuse uurija Ahto Kaasik. Ei olegi palju jäänud, kui on käes needsamad suve suurimad pühad. Tuntud ka kui Leedo pühad ja jaaniaeg, et äkki meenuta mõned sellised märksõnad, et mida siis jaaniajal teha lisaks piimatoodete lauale, panemisele kindlasti tehakse lõket. See jaaniaeg on või jaanituli Muhu keeli Leedo leedu tuli on, on vana põline loodus usuvima ausu püha meie maal. Talle on tulnud katoliku ajal juurde küll see Jaani Johannese nimi aga kõik muu on põline jooma. See püha siis on mõeldud selleks, et luua selleks teiseks poolaastaks inimestele ja majapidamistele heaolu. Et oluline on meeles pidada, et meie rahva jaoks on lisaks veele pühaga tuli kui niisugune. Igasugune tuli selle ääres, inimene peab jälgima oma sõnu, mõtteid ja tegusid. Tule ääres on lubatud ainult hea halva tegemine taas pöördub inimese vastu tagasi. Tuli on püha, eriti püha on loomulikult siis suvistepühade tuli. Et kui te teete ainult ka tule ülesse ja ainult lähete selle äärde ja olete siis te olete, et juba ühe väga vana ja võimsa tava järgija te teete seda samal ajal samal kombel kui väga paljud teie esivanemad ja teised põlised rahvad. Aga on muidugi palju, mida te saate veel teha. Selleks pühaks tuleks hakata valmistuma aegsasti mõelda, et millised toidud, millised joogid. Et vaadata siis ka, et oleks need piimatoite ja jooke. Õlu ja kali on kindlasti kohane sellel pühal. Saiad karbid, mõnel pool kala on, on jaaniaja toiduks siis rõivad, noh, võib-olla ka dressides, eks ole, on, on hea ja mugav. Aga pannes selga midagi pidulikumat, teie meeleolu muutub ja tupp ka teiste meeleolu. Ja kui te leiate oma kapist rahvarõivad, siis need loovad hoopis teistsuguse tunde, annavad inimesele teistsuguse rühi ja teistsuguse ühenduse. Võiks öelda, et meie rahvarõivad on meie šamaanirüüd kirjatud käemärkidega jaa, jaa. Väed kirjadega. Et kui te lähete tule äärde rahvarõivastes, siis see on väga vägev taigen. Tuli tehakse ainult looduslikust ainest, puit, hein, turvas, kännud koored. Peaksid sinna minema ja mitte midagi siis plastikust, kummist ega, ega muud kunstmaterjalist. See oleks kokku panna kõige paremini nädal aega või siis mõned päevad enne tule süütamist, muidu linnud võivad sinna teha pesa ja võib-olla keegi viskab sinna sodi ja rämpsu, mida, noh, mis ei peaks seal olema. Ühesõnaga tuli tehakse üsnagi vähe enne seda püha õhtul. Tulematerjal pannakse kokku ja vee ääres praegugi Kihnus, aga varem ka Võrtsjärve ääres, põhjarannikul, Peipsi ääres on põletatud paate. Selles tules ja kus kasvab kadakaid, on sageli kadakaid pandud tulle. Ja oluline on, et igaüks, kes tule äärde läheb, viib midagigi tulla, et olgu see, kas üks oksa-oksa raake, see püha tuli on siis ühiselt loodud ja kokku pandud. Et niisiis on läbi mõeldud see tulematerjal, see on pandud kokku, on läbimõeldud toidud, joogid on läbimõeldud, rõivastus on kohistatud, kodu koju on toodud kaseoksad. Oma auto külge on pandud kaseoksad seal, mis on olnud meil küllaltki levinud, aga praeguseks on unustatud, et ka sõiduriista testida sellel pühal päeval. Kaseokstega see aitab meeleolu ja isegi kui sa veedad selle päeva linnas ja ei jõuagi tule äärde. Aga kui kodu on koristatud, kui sul on kodus kaseoksad ja su autos on kaseoksad ja kasele sinna, siis sa saad saa sellest püha vähest ja tähistad seda. Kaseoksad võib panna ka tulekoha ümber taas, et luua meeleolu ja seda head, õiget pühadeväge, sellesse kombetalituse paika. Toidud kui on ükskõik, millised nad siis on. Et oluline on ka see, kuidas sa annad, paned valge lina peaks käima pühadetoitude all, ilusad nõud võiks olla väljas puidust. Need on ju võimalik tänapäeval leida ja taaskasutada kuidas toitu serveeritakse, ka see mõjutab elamust, ka see mõjutab pühademeeleolu. Ja kui ta juba tule ääres olete, sööd, joote, et esimese osa söögist, joogist võiks anda tulele, kellel on talu või külapühapaik, võiks selle esimese osa viia ka sinna pühale kivile või hiiepuu alla. Esivanemate kombel. Ja mitmel pool on käidud enne ennekõike Movid kombetalitusi ühiselt ümber tule kolm korda soovitavalt siis päripäeva. Võib kanda ka seda kaasa toodud toitu ümber tule, et seda pühitseda. See kõik muudab seda kombetalitust, seda taiga vägevamaks erilisemaks. Et mida veel kindlasti soovitakse loobuda elektroonilisest muusikast. See on kõige ilusam, kõige väekama aeg. Ja kui te veedate selle õhtuga vaikides, siis loodus laulab ja mängib teile ise. Aga esivanemad kombel loomulikult oleks soovitav ka ise laulda, et ükskõik millised need laulud on, peaasi, et paned oma kehad kõlama ja helisema lauldes. Ja kui te oskate laulda siis ka neid vanu regilaule, siis seda vägevam. Kui te oskate mängida ise mõnda pilli, siis seda uhkem. Kui hakata tantsu keerutama, siis veel parem kõikvõimalikud mängud, olgu need vanad või uued, milles teie keha saab liikuda ja rõõmustada on selle tule ääres teretulnud. Ja niimoodi on meie esivanemad muuhulgas ka võidu jooksnud. Ääres on kotis hüpanud, köit vedanud, igast vedanud, tänapäeval heidetakse kummikuid ja ma ei tea, mida veel. See, see kõik on omal kohal, see kõik aitab pühitseda, tähistada seda püha, võib-olla uues vormis, aga ikkagi esivanemate kombel. Ja mis siis veel öösel kui on juba söödud, joodud, pidutsetud ühiselt, siis on mindud jalutama, sõnajalaõit otsima, hõõrusse ehk jaanimardikaid otsima. Neid siin-seal ikkagi võib leida. Üks küllaltki levinud on otsida üles mõni allikas sellele öösel ja pesto seal silmi, sest sellel öösel just kõikide allikate ravivägi on palju suurem. Ja kui see juhtub olema veel just püha allikas, siis seda parem. Öösel allikal silmade pesemine või näo pesemine annab ka suurema ilu ja parema jume tüdrukutele ja naistele muuhulgas selle öö kastel kaste missis rohule langeb, see on imekaste. Sellega on pestud nägu, selles on püherdatud, võetud riided seljas niimoodi, et keegi ei näe salaja püherdatud lastud kukerpalli, et siis seal mitte kunagi haigeks on terve. Ja seda kastet on valgete puhaste linadega aga kogutud väänatud välja kasutatud tilkhaaval kui ühte kõige paremat ja vägevamat arstirohtu erinevate tõbede puhul, nii inimeste kui loomade arstimiseks. Selle pühade ajal kogutud ravimtaimed on täisväga suurt väge. Loomade jaoks on püütud teha kasvõi natukene jaaniheina peale poegimist anda lehmadele või haiguse korral ette anda, sest ta on ravim. Kas arstid, et samamoodi ka siis inimeste jaoks kogutud taimedel on sellel ajal väga-väga suur vägi. Eesti folkloorinõukogu, kus ma olen ka tegev korraldab tänavu Baltica pärimuspidu ja selle teemaks on külapidu ja jaani jaanituli. Et me püüame taas õpetada meie rahvale tähistama oma külapidusid oma jaanitulesid loomulikul moel esivanemate kombel. Ja see tähendab, et meil ei ole esinejaid. Meil ei ole tarbijaid. Et Me tähistame jaanipüha suuri päevi niimoodi, et me oleme kõik loojad. Me ise laulame, ise tantsime ise, teeme selle tule ise, teeme söögid, ise toome ise, sööme. Et see on meie rahva kombel pühade tähistamine. Kui teil on võimalik, siis olge osaline, olge looja. Ja saage osa selle rikka ja imelise ajaväest. Ahto, mis sa lõpetuseks soovitad, suur suvi on ees, lõpuks ometi saab vabalt looduses käia. Millised oleks noh, ma ei tea näiteks 10 sellist kõige imelisemat erilisemat huvitavamat, et pühapaika, mis on ka rahvale avatud, mis on võib-olla isegi teada-tuntud, aga pole kuidagi kohale jõudnud, et need ongi need pühad paigad, kus võiks sel suvel ära käia. Ma räägin enne hoopis mõnest ettevõtmisest, millest iga eestlane võib osa võtta või osa saada. Taas on välja kuulutatud hiite kuvavõistlus siis looduslike pühapaikade fotovõistlus, kus võivad osaleda kõik kõik inimesed ja kuhu on oodatud pildid Eesti, aga samuti ka teiste maade ja teiste rahvaste ajaloolistest looduslikest pühadest paikadest. Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja lisaks väga palju muid eriauhindasid. Iga inimene võib saada 20 pilti sinna ja maavalla koja koduleheküljel maa Valdee on leitavad selle kohta andmed ja leheküljed, kuhu siis ka oma pildid saata. Et otsige pühapaigad ülesse, külastage neid, pildistage osalege võistlusel. Te võite võita auhindu, aga mis veel olulisem, aitate kaasa nende paikade teadvustamisel, väärtustamisel ja jäädvustamisel. Jah, mullune võitja Martin Mark oma pildiga Tamme-Lauri tammetähistaeva all on ju sinu raamatu põlised pühapaigad kaanel, et see on küll väga võimas pilt, mis võiks inspireerida sisi Kuuevõistluse inimesi osalema ja head kuulajad, meenutan teile, et sedasama Ahto Kaasiku raamatut, põlised paigad on teil võimalik võita siis kosmonautide klubist Facebookist, kus leiate raamatu mängu. Ja tänavu käivitus ka teine hiitega seotud liikumine, see on kooli hiied igale koolile oma, siis see on Eesti vabariik 100 raames toimuv ettevõtmine. Ja selle eesmärk on siis, et iga kool võiks leida ühe hiiepaiga või teise loodusliku põlise paiga pühapaiga kus hakata lastega käima, tegema koolis, algul tavalise koolitunni, rääkima looduslikest pühapaikadest, siis külastada neid paiku, õppida tundma nende loodust õuesõppe raames, siis loodusõpetuse tunde, pärimuse õpetuse tunde, miks mitte regilaule laulda, rahvamänge mängida, rahvapille seal mängida. Miks mitte kutsuda vanaemasid vanaisasid või selle piirkonna põliselanike kõnelema kohalikest Tarimustest ja niimoodi teha lapsed ja loodussõbraks ja siduda ka kokku põlvkondadevahelised sidemed. Ja need lapsed, saades kord riigiametnik, eks ettevõtjateks juba teavad, mis on looduslikud pühapaigad ja ilmselt oskavad neidki hoida hiiepaik e-leheküljel kõik huvilised leiavad gaasis hiiekoolide materjalid, soovitused, hiietundide teemadeks, soovitused oma kooli hiievalikuks ja ka juba liitunud koolide kontaktid, et kelle kogemustest pidaja, kellel siis ka lisateavet küsida. Eestis muidugi hulk laialt tuntud hiiepaiku ja muid looduslikke pühapaiku. Igal aastal külastavad tuhanded või isegi kümned tuhanded inimesed. Kõige tuntumad neist on Põlvamaal suur ja väike taevaskoda. Saaremaal Panga pank, Kaali järv Harjumaal, Saula siniallikad, Võrumaal Tamme-Lauri tamm ja Võrumaal Valgas ja maal Põlvamaal, liikudes paratamatult ületatega Võhandu pühajõge, mis on oma lättest kuni suudmeni pühapaik, jõgesid ametlikke leidub mujalgi. Jõhvi lähedal Virumaal voolab Toilas merre püha jõgi ja Toila org ehk siis pühaorg. Püha jõgi, selles allikat selle, selle jõe oru lähikonnas on vanad pühapaigad. Ebavere hiiemägi Lääne-Virumaal Tõrma hiiemägi Rakvere külje all. Tallinna-Haapsalu maantee lähistel palivere hiie Künnapu Hiiumaal Põlise leppe kivid Pühalepast või siis Hiiumaal ülendis püha pärnapuu. Ida-Virumaal kuremäe hiiemägi, mille otsas on klooster ja hiieallikas. Need, on kõik ajaloolised looduslikud pühapaigad. Tartus Toomemäel on ohvrikivi kõikidele huvilistele täiesti kättesaadav ja avatud. Tartus on ohvrikivi Toomemäe, seal mõni läheb sinna, palub kivilt jõudu ja väge, paneb sinna münte, teine korjab selle ära, läheb, ostab õlut. Et mis saab nende inimestega, kes kuidagi kohatult kehvasti mitteaustavalt käituvad pühapaikades allikatesse, prügi või mingit sodi, loobivad metsa reostavad või raiuvad. Mis nendega saab, kas neile tuleb loodusvaimude niidus peale? No siin peab esmalt ütlema, et esivanemad on ju ise tahtnud pühapaikades käia, sest sellest on abi, sõnab jõudu ja tervist ja heaolu ja kooskõla teiste inimeste ja loodusega. Pühapaikadest on abi. Aga need inimesed, kes on pühapaika läinud halva sooviga halva meelega või sooviga neid paiku hävitada, on saanud pahadest eriti kannatada jäänud haigeks nendega juhtunud õnnetused või nad on isegi surnud. Ja selliseid teateid nüüd viimasest paaris sajandist sadu sest üha enam on ju tekkinud inimesi, kes vanast pärandist ei hooli ma selles suhtes isegi vaenulikud. Ja niimoodi siis noh näiteks noh, teadmatusest on saanud hukka kalurit. Pärnu jõe hiiesaare kõrval hiiehauas vähemasti neli vene keelt kõnelevad kalurit aastate jooksul on uppunud seal püüdes keelatud kohas kala. Kohalike elanike sõnul. Väga paljud hiiepuude raiuvad, on saanud hukka. Üks kõige kõige kurjemaid näited on pärit Põltsamaa kihelkonnast tõrenurme hiiest mis juhtikaadas põllumaa laiendamiseks maha, raiuti. Kasvama jäi ainult üks hiiepuu ja seitse hiieraiuja, et kõik said surma, need on ka üles loetletud, uppusid, said erinevaid haigusi ja kõik surid õige pea selle tagajärjel. Et selliseid vanemaid näitajad on väga palju. Haigeks jäänud ja surnud pühapaiga lõhkumise ja reostamise järjega kupjad mõisnikud, preestrid, orkestrid, kirikuõpetajad, ka nimeliselt on neid vahetatud näiteks Tartumaal Tamme Valma külas. Püha tammeraiumise järel olid haigestunud ja surnud nii köster kui kirikud. Aga uuemast ajast on samasugused lood. Näiteks Virumaal Haanis vallame pühade puude raiumise üheksakümnendatel kaks meest seda tegid ja mõlemad said varsti hukka. Üks uppus teine plassisse. Viiekümnendatel Karula kihelkonnas raius üks mees maha püha männi Tottega Pettai oli männi nimi. Ja tolle mehe elu läks väga halvaks kohe peale seda ta kaotas oma varanduse Läks tülli, kõigega ja uppus lõpuks et läbi aegade neid näiteid on nii palju. Ja surma saavad haigeks jäävad ka inimesed, kes isegi ei tea, et see on püha paik. Ja see paneb küll mõtlema väga tõsiselt sellega, et see ei ole mitte üksnes kultuuriline ja psühholoogiline nähtus, vaid see on ka keskkonnanähtus. See on ilmselt üks põhjus, miks esivanemad on need kohad valinud ja neid väga hoolega hoidnud puutumatuna. Et see lõpeks või lõpeb inimestele kurvalt, kui seal majandada, kui seal loomi karjatada, kui seal raiuda, künda või kui seal ehitada, kui seal reostada. Seal tuleb hoida puutumatust, vägivallatust ja puhtust. See on ka üks põhjus, miks me tänapäeval vähemasti peaksime teadma, kus on kõik meie looduslikud pühapaigad ja olgu see siis maaomanikest, tahab põldu harida või metsa teha või inimene, kes valib kohta kodu ehitamiseks või marjade noppimiseks. Meil on õigus teada, kus asuvad meie põlised pühapaigad, kus meie esivanemad on öelnud, et ei tohiks majandada, ei tohiks rikkuda. Ei tohiks elada. Ja siis on juba iga inimese enda otsus ja valik, et kas ta seal nopib Marju, kas ta kaevandamise algas, ta ehitab sinna, kas ta karjatab seal loomi. Aga meil on õigus teada. Ja selleks, et seda teada, siis oletegi käivitanud looduslike pühapaikade kaardistamise rahvaalgatuse. Jah et kuna Eesti riiki ei pea vajalikuks nende täiemahulist kaardistamist toetada sõnades peetakse vajalikuks. Ta vist ei peeta vajalikuks. Et siis me näeme küll, et ainult Eesti inimesed ise võiksid selle töö ära teha. Küsida vanainimestelt pühapaikade kohta ravi, mis paikade kohta. Panna need andmed kirja ja vahendada siis hiiepaiga koduleheküljel. Ega hiite kuvavõistlus ja need muud pühapaikadega seotud ettevõtmised peaksid tõstma inimeste teadlikkust peaksid aitama meil märgata, et need paigad on olemas ja kus kohas nad on ja peaksid aitama neil paikadel säilida ja teisalt siis peaksid temaga inimestel neis paikades teha teadlikke valikuid. Ahto lõpetuseks, kas äkki laulad meile mõne laulu, millega siis no näiteks minna hiide tervitada seda hiievaimu konda minna meie oma rahva loodusliku pühakotta. Loomulikult on hiies lauldud Kiiedon ja pühade pidamise kohad ja pühade pidamine ja laulmine on väga tihedasti seotud. IT-ga on seotud ka väga palju regilaule ja isegi teatud regilaulude tüübid, nagu näiteks siin noormees ja teekäigulaulud. Ja sealt koorub välja, et hiiepaik regilauludes on üks eriline koht, eriliselt tähtsustatud koht, natukene kardetud koht, natuke austatud koht, aga igal juhul eriline ja seda on võrreldud ka näiteks siis jõuka taluga. Et hiie hiierahvas on selline jõukas, jõukas ja eriline rahvas. Aga hitt on võrreldud ka neiu kodutaluga isa taluga kus tüdruk kasvab üles ja veedab oma neiupõlve, et ja see on tema hiis. See kodu ja hiiehobune on tegelikult ju noorik või neiu. Neiupõli on nagu hiie hobusepõli vägevas hoitud kohas ilusas kohas vabalt elada kuni abi ellumiseni ja abielu, mis siis on omakorda võrreldud sügisega. Kui kui tuleb hunt ja või susi ja karu, kes siis murravad hiie hobuse, ehk siis lõpeb abieluga. Aga mina tean ühte hiie laulu, mis on kirja pandud minu oma kodukihelkonnas mahu ehk Viru-Nigula kihelkonna iila külas. Ja Eila külas on ka vägevaid hiiepaikasid, on kõigepealt maltsa kallas hiiemägi ja siis on olemas veel teine hiiekoht küla teises servas Tammenum ehk Coumardiis ka taara daamikuks nimetatud. Ja vot selles hiite külas on lauldud sellisel kombel lastele, see on laste unelaul. Meie metsad Pilve Voojagney metsad, pilve ja männikud on meer, tütre männik, koor on tütred kuusikud Kaale viilina, ta kuusikud Kaalevilina ta ja kaske suule viigangasta kaske suulevigangasta ära aga metsa müüsi saada metsa müüsi saada ja Laura Kuuse Kaaohina, Laura Kuuse kohina. Siis sina ei hirmuta, jääd siis sina ei sirmu. Ta ei teada raa tamme kohuta, ei ta tamme. Ta ei kale Vii kaske kurvastai. Kalevigaskee kurvasta ei ole aga metsa snii kui soo seal, nii kui jagu sees algus Kalevi koodosku, Se salgus, Kalevi koorus ka seejuures nii kui kangas ka seejuures nii, kui kangas siis Nonii saal, Reemo asja, siis isal Reimu asja maal armu hellis, ta ei ma armu hellis ta lasta kaunist kallis ta lasta kaunis kallis. Et see mets on nagu siis ja lapsele lauldakse, et sa ole metsas nagu hiies, et siis, siis sa käitud hästi ja niimoodi laulan ka mina oma lastele ikka ja jälle. Et ehk siis neisse ka kasvab, see hiiemeel ja sealt kasvavad uued. Aitäh Ahto Kaasik, suur tänu sulle selle laulu eest, suur tänu nende juttude lugude pärimuste ja olulise teabe ees sulle aitäh Ahto kuulamast. Ja muidugi suured tänud teile, kallid raadio, kahe kuulajad, nagu ikka, saate kõiki saateid alati üle kuulata ka meie saadet Ahtuga, mis oli kolm aastat tagasi eetris, kus me keskendusime, hakkame siis jaanipäeval ehk Leedo ajale selleks mingi raadio kahe kodulehele, sealt leiate kõikide saadete arhiivi ja kõige otsemini jõuate sinna väga mugavalt aadressi hallo, kosmos kaudu. Teid ka küberpesadesse portaalis, alkeemia Twitteris, Instagramis ja Facebooki kosmonautide klubisse, kust leiate siis ka raamatumängu. Kui soovite, võite endale Ahto Kaasiku väga ilusat, mahukat ja põnevat raamatut, põlised pühapaigad. Ja muidugi on alati hea mõte Endale nutitelefoni alla tirida raadioga häpp. Siis saate saadet kuulata nii otse kui ka laadida alla kõiki saateid. Kohtumiseni taas nädala pärast, samal ajal samal sagedusel neljapäeval kell kaheksa õhtul ja pühapäeval kella kaks ja raadio kaks. Seniks aga minge loodusesse ja avastage neid looduslikke pühapaiku. Küüne Ilubja vang. Ilu Ubja vang vaaraole.