Ja tere taas kuulama rahvateenrite saadet, nagu igal laupäeval, kui kell on saanud 11 ja viis minutit, oleme eetris. Tõepoolest täna me ei peakski eetris olema, sellepärast et vikerraadioeeter peaks olema Otepää päralt ja suusatajad peaksid juba esimesed esimese distantsi ära lõpetama. Kristiina, šmiguni võitu peaksime hakkama praegu tähistama, aga, aga mida ei ole, seda ei ole. Ja, ja selle tõttu ka meie eetris varem täna siin vikerraadio ümmarguse laua ümber Maywerman Postimees Margus Saar, Pärnu Postimehes minarkozzar vallas mäts issand. Käivate mõjun, Margus Mets Pärnu Postimehes ja Aarne Rannamäe eestitelevisioon endiselt. Ja pikema vaatamata siis nädala teema juurde. Ja mis muu saab selle nädala teema olla, kui, et ikka see neljatäheline sõna küll hea osise külm pakub rohkesti kõneainet. Ja öeldakse ka, et asjad, mis ei tapa, teeb tugevamaks ja see, mis, mis praegu toimub, teeb kindlasti Eesti riiki tugevamaks, sellepärast et ta näitab meie nõrgad kohad kätte. Kolleegid, teile meeldib see, mis väljas toimub. No seda võib võtta paratamatusena, inimene ei saa massina vastu, inimene ei saa looduse vastu, no täna demonstreeris ja see, et Otepääl jäid ikkagi suusavõistlused ära. Olgu see korraldus nii hea, kui oli siis tõenäoliselt väga heal tasemel tehtud, aga, aga täna vähemalt ei saa me seda näha, ei eetrisega ei kuulda. Ei näha ega kuulda, nii et ma arvan, et see on teatud määral paratamatus, on inimesele paratamatus. Ma arvan, et seda paratamatusena ei peaks seda võtma, need, kes selle külma peaksid tagama, küll soojused. Kuidas sotsid kui ajad ja kõik muud asjad sinna juurde, mis käivad et nemad ei tohi seda paratamatusena. Kui me siin saates oleme rääkinud varem poliitikast või majandusest, siis olen sunnitud vahel nentima seda, et noh, see ei puuduta kõiki eestlasi, et see puudutab kas esimest või teist Eestit. Siis see külg on küll selline asi, mis ta tunnetab iga eestlane oma nahal kuuluda siis esimesse, teise Eestisse või kuhu, kuhu kuhu iganes ja noh, mind puudutas ta nii otseselt, et kui ma sain eile Eesti energialt kätte oma jaht numbri, kuu elektriarve ja see oli 3800 krooni ja natuke pealegi siis ma tundsin, et see külma midagi mu rahakotist ära viinud ja ma tean seda, kui palju ta veel jaanuaris kavatseb viia. See 3008 sa ütled pähe, kui sa ütle, palju seal tavaliselt maksab elektriküte, nii et kõige rohkem vist eelmisel talvel ma hakkasin natuke üle 2000 krooni ja mõned tuttavad on saanud selle soki kuskil 5000 krooni ja natuke pealegi, kellel on suuremad majad ja elektriküte, nii et et see väike elektrihinna tõus, mis kevadel tehti jõudis hästi külma talvel, millega meie kõigi elektrist me täna veel räägime. Teisest ja kolmandast Eestist, mida sa mainisid, teine Eesti võib olla kergelt vilu ja ebameeldiv. Esimesel Eestil ilmselt vilu ei ole, aga ebameeldiv ja peavalu võib-olla need, kes siis nagu põhimõtteliselt vastutavad selle eest, et riike püsti seisaks ka miinus 30-ga. Mul on kõige kurvem on tegelikult kolmandal Eestile. Ütleme seda nendel, kes ikkagi paratamatult suurel hulgal inimestel, kes on sunnitud tänaval elama mingisugusel põhjusel kas saatuselöögi või ei tea, mille tulemusena olen vist puudub lõplik ülevaade, kas kõik on need leidnud siiski või leiavad endale koha nendes varjualustes, mis on Tallinnas ikkagi tehtud ja juurde tehtud ja neid reegleid ja, ja neid asju maha võetud, et küll ei tohi suppi teha ja ja küll ei tohi neid seal rohkem olla, kui normatiivid ette näevad, nii et ma arvan, et see on küll. Tervitatav välisuudistes on muide üsna popp viimase kodutute surnukehade kokkulugemine, ikka me kuuleme, et Moskvas on külma kätte nii palju ja, ja siin Varssavi kogu Poolas ja tegelikult ju kogu Kesk-Euroopa praegu külmetab Põhja-Euroopast rääkimata, aga ka Eestis nagu ei ole, neid räägiti küll kahest hukkunust. Aga, aga pärast seda on täielik vaikus. Kas Eesti ajakirjandus ei tunne huvi selle vastu või ongi neid nii vähe? Tegelikult ikka ongi nii vähe. Kuigi Tallinna kiirabi ütleb seda, et satub ikka igav päev kuskil kaks kolm alajahtunud inimest, kes põhiliselt on nii-öelda alkoholiuimas tänavale tukkuma jäänud. Et Ma mõtlesin sellele, et kui see nii suure külmale pikk külmalaine. Ma arvan, et meil näiteks 80.-te lõpus või üheksandate alguses, siis me mäletame, kui külmad meie kodud tegelikult olid ja büroohooned tänu sellele, et kütust lihtsalt ei olnud, millega katlamajasid küttevalitsus oli sunnitud hädaabioste tegema ei olnud ja Venemaa ei müünud, et tegelikult me oleme selle 10 aastaga saanud tunduvalt tugevamas ka sellise külma vastu. Ja kui me räägime siin sellest helikopterid on sunnitud Prangli elanikele toitu viima ja Piirissaarele tuleb ka ilmselt helikopterile käima panna, siis ma arvan, kaheksakümnete lõpus võib-olla ei olekski neid koptereid olnud, mida sinna käima käima panna siseneks käsi lahutatud lihtsalt et nii-öelda seda, et tegemist on mingisuguse suure loodusliku katastroofiga. Et ilmselt kõige suurem nii-öelda majanduslik tagasilöök tulebki läbi külma meile nii-öelda Läänemere jäätumisest ja jäälõhkujate tööst kuuluvad tegelikult sajad miljonid kroonid, kannatavad transiidiärimehed, aga õnneks ei ole see külm, ei jää mitte ainult Eesti probleem, vaid see on kas Soome probleem Venemaa, Läti, Leedu, kogu Läänemere äärsete kõlakad väidavad seda, et nendel ei ole kunagi siin viimase 30 40 aasta jooksul tulnud kulutada nii palju raha jää lõhkumisele kui seal selle talvel. Noh, Venemaa on praktiliselt juba käega löönud, kui räägitakse Peterburis jää paksusest 1,5 1,6 meetrit, siis on selge, et seal ei ole mõtet ka jääd enam eriti rõhku kukkuda. Ja seda võib kasutada, et see ei ole veel rekordid, mis tulevad rekordid, peaks olema veel 10 kraadi? 1,5 meetrit, see tähendab seda, et see sulab poolde suvesse, kui rüsijää hakkab kunagi tulema. No see on nagu omaette jututeema, mul on kunagi ma mäletan üks sügavamaid elamusi oli see, kui ma käisin, sellest on nüüd üle 10 aasta tagasi Jakuutias ja ja sealne küll meie omaga võrreldes, noh, on teadagi mis. Ja, ja on, on seal värvimis soojadel suvedel on, mille veetase on nii tohutult langenud ja, ja siis on järsku tulnud külm seal augusti lõpus või septembris on tulnud niisugune külm, et see järv on põhjani ära jäätunud ja ta igikeltsa tõttu ta ei sulad enam üles ja nüüd on sinna kaevatud koopad ja seal hoitakse kala ja muid toiduained, mis võivad ära, et ma mõtlesin seda, et kui tõmmata nüüd olled, kust ikkagi see küll meid kõige rohkem pigistama hakkab, siis ma arvan, et ta noh, transiidimehed jäävad teatud rahast paratamatult ilma, sest need naftatankerid ei saa nii kiirelt enam Muuga sadama ja muu maailma vahel liikuda, see on selge. See ja püük on täielikult Läänemerel ja eesti kalurite jaoks peatunud ja tõesti väga pikaks ajaks, sest arvatakse, et nii paks jää sulab võib-olla alles tõesti mai keskpaigaks siis kalandusest veel nii palju, et järved, eriti Võrtsjärv, kus palju angerjaid ja muud, mis kuiva või külmuvad põhjani. Ilmselt seal järgmisel aastal kala ei ole. Ja tööstus, kes on siiamaani väga hull, et räime ja heeringakonserve tootev talv läbi ja väga paljudel inimestel nii Ida-Virumaal kui Lääne-Eestis ja saartel tööd andnud need on sunnitud sundpuhkusele minema, sest et kala ei ole, siis ei ole ka tööd, ei ole ka raha. Noh, see on võib-olla see, mis kõige rohkem eesti majandust pitsitab, ütlen veel, et see ei ole katastroof ja põllumehed, kes on mures natuke oma selle talivilja pärast, mis seal kuskil jää ja lume lume all on, seda nad saavad alles tegelikult kevadel teada, kui suur see, see kaos seal on? See kaosest väga suur ei olevatki, sest lume peal ja tuli selles mõttes normaalne talv, nagu ta ikka on olnud Eestis läbi aegade viimased mõni aasta välja arvata. Looduslikult väga juurde panna selle Zoeg tohutu kuiv suvi oli ja, ja sügisel ikkagi nii palju ma maasse ju seda mete imendunud siin arvatakse suhteliselt suurt kadu olevat küll mitte tööstuslikul tasandil, aga ikka inimese tasandil ka kõige see, mis puudutab viljapuuaedu põõsaid ja kõik seda kadu. No ma tulen siia looduse poole, eks ole, kui me veel mõtleme, kõik need linnud, meie looduslik fauna ja floora, mis siin kannatab selle all. Ei ole tihti rahaga mõõdetav, aga see on, see on niisama, saate alguses ütlesin, et iga kriis on ju millekski hea, et mis ei tapa teeb tugevamaks ja ja eks see, eks see paneb ju mõtlema, sest et neid võib ju veel tulla. Aga neid võib ka mitte tulla ja võib ka mitte tulla, noh kasvõi seesama meie jäälõhkuja Tarmo kogemus, mis soetati 93. ja ja siis öeldi, et oi, kui hea, siis järgmine talv oli, oli tal tööd, aga järgmised seitse-kaheksa aastat tal ei olnud tööd ja siis meie Ma võin öelda, et oh kui hea, et meil neid rohkem pole. No nüüd nüüd on jälle mõtled nagu teises suunas, et tegelikult vist nagu võiks olla või või vähemalt peaksid olema niisugused kokkulepped, need lepingud, mis lubaksid kohe nagu abi saada, sest et tänahommikuse seisuga, kui ma ei eksi, oli Tallinna või mitte Tallinna, vaid meie vetesse jäävangis 36, laevaosad neist siis, kes tahavad siit ära saada, osakest haavatu sisse tulla. Ja see vaene Tarmo peab siis nagu üksinda neid sikutama võib tekkida muidugi olukord, kus osa laevu jäävad kevadine jäävangi sinna, sest et kui jää on tõesti poolteist meetrit paks oled mõnedes kohtades, siis ei aita see jäälõhkuja ka mitte kuidagi. Aga millised on need viimased uudised sealt jäälasgoya rindelt siis? Ei vist on nagu põhimõtteliselt otsustanud, valitsus eraldab 100 miljonit, et aga, aga lõhkujaid ei tule enne, kui vist nädala või paari pärast, sellepärast et kõik nad on ju, siiski on kaks jäälõhkujat Eestis üks on see suurt armu, aga teine on see, mis teeb tööd Pärnu lahes Pärnu jõel ja see jäälõhkuja nii-öelda juba praktiliselt mootori üles ütelnud. Ülioligi, viimane uudis, et, et see ähvardab väga tõsiselt seda, et Pärnu jõgi ja laht lihtsalt külmuki kinni sinna jõuab enam mitte keegi kui ka sinna lubatud Soomest jäälõhkujat tavaliselt räägitakse alati eraldi, kui räägitakse Eestimaa sadamatest, noh, Tallinn on muidugi omaette ooper, Tallinna laht aga aga Pärnu on nagu alati nagu teisel kohal. Seda küll, sest ütleme, need kaubavood ei ole võrreldavad Muuga sadamaga, aga ta on küllalt erile sadam, sest et stan paikneb tegelikult jõel mitte mitte meres. Aga nii-öelda Lääne-Eesti ja Pärnumaa inimeste jaoks on see jää jääteenijaid meretee väga oluline, sest et sealt läbi selle saavad tööd kõik metsamehed, siis põhiselt võetakse välja puitu. Ja kui seda oletame, et jõgi ja laht täielikult maikuuni kinni külmub, siis talvisel metsatööl, mille jaoks on praegu suhteliselt head tingimused maani külmunud puit ei ole lihtsalt mitte kuskile panna ja loota seda, et kuhjame puidu kuni seal aprillikuuni kuhugile platsile, siis peame kiiresti laevadega ära, see ei ole lihtsalt mõeldav. Sina vist võtsid selle intervjuu teede- ja kommunikatsiooniministrilt, Liina Tõnissonile tuli sellest jäälõhkuja, seda oli Soone juhus. Sa oled vist sama hämmeldunud kui paljud vaatajad seda intervjuud kuulates, sellepärast et tema esimene reaktsioon oli, et võib-olla Eesti peaks üldse alla andma, sellepärast et ümberkaudsed riigid on juba alla andnud. Ja teine väide oli vist see, et kas mitte panna seda raha kuskile mujale, näiteks on vaja veel ka lastele ja pensionärid. Jah, see oli natuke kummaline intervjuu kuulata, kuulata au tõe ja õigluse huvides peab ütlema, päev varem oli meil sõbralikus telekanalis esimene intervjuu, kus ta ütles, et valitsus tõesti kaalukas alla anda või et noh, loodusjõududele või siis hakata midagi otsustama. Ja noh, see mainitud minu intervjuu, nagu oli jätk sellele. Ma tahaks natuke kiita valitsust selle eest, et kui loogiline lahendus selle 100 miljonile tegelikult leiti, mille, mida oli vaja uue rentimiseks jätame seda siis kuskil poolteist nädalat tagasi, kui see teema omakorda tulid siis kõigepealt, et oi-oi, see on nii suur raha ja seda peaksid transiidiärimehed ise omast taskust leiba. See ei ole nagu meie riigi ega Tallinna Sadama asi. Ja teisipäevasel kabineti nõupidamisel tehti väga loogiline otsuses, 100 miljonit tuleb võtta nii-öelda Tallinna Sadama dividendiarvelt, see tähendab seda, et riik saab lihtsalt iidne selle võrra vähem, sest Tallinna sadama põhiülesanne ongi see, et tagada nii-öelda transiidiärimeestele jäätee ja, või meremeretee ja kaid. Et selle pealt nad tegelikult ju teenivad ja täitsa loogiline, kui looduslikud tingimused on sellised, siis nende arvatav kasum jääb 100 miljoni võrra väiksemaks. Kasumid on olnud ju juba taastatud, ülisuured seekord vist läkski see asi sedapidi, et enne, kui ajakirjandusse jõudis tõsiselt haukuma hakata sellel teemal, et esiotsas ära võtke midagi midagi ette, ei ma mitte mitte otsuseid. Otsus sündis enne seda, kui ajakirjanduses nii-öelda jõudis reageerida. Pärast seda, kui meie transiidi suurärimehed hakkasid väga tõsiselt sõna võtma, et tegelikult see ei ole meie asi, me maksame niikuinii jäämurdmise seda Moksiga laev tuleb Tallinna sadamasse, maksab seda ja aastaga korjatakse pealt 20 miljoni ja kui esialgu arvestades oli 23 pool miljonit, mis läheb vaja, no mis siis hiljem kerkis 50-ks ja, ja kogunisti 100-ks miljoniks. Et, et see raha ju nagu selleks mõeldud ongi ja möödunud aastate jooksul ei ole seda raha vaja läinud. Et see on ju kõik nagu valitsuse käsutuses olemas. Selle vastava pöördumise tegi verbe Laevaomanike Liit, nii et seal oli küllaltki jah, selline matemaatilised arvutused Calder. Kuna sotsioloogilise ütleme, et see esimene hinnangul on muidugi äärmiselt lühinägelik, sest see 20 peale, et oli ikka poliitik, kuid kes ütlesid seda, et aga noh, milleks me peame riigi rahadega seda mereteed lahti hoidma, et see puudutab ainult niimoodi nelja-viite suur transiidi peigmeest siis tegelikult okei nende kasumile natuke väiksemaks ja see puudutab väga suurt hulka võib-olla tuhandeid, võib-olla kümneid tuhandeid inimesi Eestimaal, kelle töö lihtsalt lakkaks olemast sellel igal juhul tundub, et see esimene lokku löömine, et Eesti majandus nagu on ohus ja et see külm paneb proovile meie vaata et peaaegu et riigi eksistentsi, et see oli natukene pehmelt öeldes liialdus, et et ei ole nii, nii hull see asi, kuigi igasuguseid mõtteid tekkis kasvõi sedasama elektrienergia suhtes, kui sind, roomlased, kui suured külvad ikka jõuavad enne nendeni, siis nemad on niisugune piklik riik, mis ulatub pikalt lõunasse või põhja ja ja alla lõunasse meieni välja, et et seal on igasuguseid ilmastikutingimused ja ja kui nad siis juba rääkima sellest, et ärge koos nagu sauna minge, võidame, minge koos, ärge eraldi minge. Kui saunapäev tuleb kätte, lükake arvutid välja ja kus võimalik, pange oma liha akna taha rippuma, et firma külmutuskapid välja. Tõsiselt soovitused ei olnud mingisuguseid naljakaid, järgesid nalja, nalja, seda ma ei tea, aga, aga kerges kutsuti inimesi ja soomlased, põhiseaduskuulekad, inimesed, küllap paljud järgisid, et noh, hoiame lihtsalt kokku. Eestis sellist probleemi tegelikult ei, ei ole ja ei, need külmad ilmad tegelikult, mis, mis on juba kestnud ju mitte nüüd nädalaid, vaid juba juba. No meil ju suvi läks peaaegu üle talveks kohe nädalakene oli vahet, et elektritarbimine on küll suurenenud ja rekordnumbrid tulid ka mingi 1000 et 400 megapäevas, aga sinna kõrvale oli hea just panna võrdluseks Soome rekord, mis oli 13,8 megapäevas. Et see ongi siis 1,4 ja 13. Et see on nagu selline noh, riikide tegeleda 10 vahe peaaegu elektri tarbimiskahe riigi vahel. Aga vot, eestlane, kujuta ette seda jah, et elekter on meil kogu aeg olnud. Kui ta ära, siis ta mõned tunnid ära tagasi ja seepärast eestlased lõbuste, mis tähendab, et Rootsis ja Soomes ei ole elektrit, et me saame, arvavad, et ei tule kraanist, siis niriseb ja lõpuks ei tule üldse. Kuidas on niimoodi, et elekter niriseb ja lõpuks ei tule, üldiselt saab otsa. Nii, nii see päris ei ole, aga see, et Põhjamaades, Soomes, Rootsis ja Norras on suur energiakriis just elektripuudus on täielik reaalsus ja Eesti on hetkel väheseid riike kogu selles kandis, kellel on võimsust üle, see tähendab, me tarbime ära kaks kolmandikku oma toodetavast elektrist ja sedasama kolmandikku. Me võiksime ainult tänasel väga külmal talvel pidevalt müüa näiteks Soome, Rootsi samuti. Ja selle nädala äripäevas kirjutaski Tõnis Palts. Väga intrigeeriv artiklid, kus Temasid põhi teesiksoni on selline väide. Meil on valida, kas istume, unistame kullahunniku otsas nälgivatena edasi või hakkame elama sama hästi kui norrakad. Ja ta väidab seda, et 30 aastat tagasi võttis Norra vastu kaks põhimõttelist otsust, et ei astu Euroopa liitu, asutasid riikliku naftafirma Statoil ja sellest statalist sai tõesti selline pidev kulla ja, või kosk norra rahvataskutesse. Ja nüüd soovitav teha sama, et teha sama, kuid mitte mitte astuda Euroopa Liitu selles mõttes ta ei eita midagi. Seda ta tõesti, ta ei ütle oma seisukoha välja meile. Tegelikult ta ütleb lõpus välja, et Euroopa liitu astumine annab meile veel lisavõimalused oma seda kulla vaja müüa ja ütleb seda, et et kui me oleks selle suure ja kalli kaabli, mille üle siin paar aastat arutletud on ka riiklikul tasandil Eesti ja Soome vahele merepõhja pannud siis me juba sellel külmal talvel oleks soomlastel elektri müümisest saanud vähemalt kolmandiku rahast tagasi. Ja ta väidab seda, et võib-olla ehk isegi kümmekond aastat oleks sellel kaablil taga suur. Kasutad kasutuse võimalus ja me saaks selle poolteist miljardit, mis selle kaabliehitamisele läheks saaks tagasi ehk juba kolme kolme aastaga, aga ülejäänud aastatel 500 miljonit krooni puhastulu riigi taskus garanteeritud väidan ses mõttes intrigeeriv ja tegelikult mulle tundub see, et vähemalt seekord ei ole Tõnis Paltsi olnud mingisugune ühe-kahe päeva mõtteluul vaid ta on teinud mingi määraga tõsisemaid arvestusi ja nagu tuleb välja, on ta testinud ka ilmselt Eesti Energia finantsdirektori Sandor Liivega, kes on sedasama asja Eesti Päevalehes kinnitanud. Nii et külm mitte ei uinuta. Ma mõtlen eestlase vaimutegevust, vaid vastupidi, ärgitab, et väga huvitavatele mõtetele tegelikult ainult kuumus on see, mis mõttetegevust uinutab. Pikka monoloogi kuulates ma küsin sinu käest ühe küsimuse, see on pikka aega mõnda aega üleval seisnud, sellepärast et tõepoolest seda Sandor Liive ja teised Eesti Energia juhid on seda ka sellest rääkinud. Kuuljaid ei ole meist, sinuga ei ole tolku, ka meie siin kuulan. Aga saad aru, et valitsuse tasandil inimestel on väga palju Mu iga päev iga igapäevaseid muresid ja mõelda sellise mingi mingi väga kallil abstraktses sele tulevikuprojektile. Mul on tunne, et see asi võib hakata sellel aastal väga kiiresti liikuma, sest et ega seda kaabliti rahastakse mitte ainult Eesti või seda rahastas ka Soome poole. Ja sealt võiks tulla. Ja Põhjamaades on üldse arusaam selline, et Rootsis pannakse hakkab parlament arutama oma suure tuumajaama sulgemist. Ja Soomes on võetud vastupidi otsus vastu siiski uus tuumajaam ehitada, see valmib arvatavalt kuskil alles aastal 2008, mitte mitte ennem. Janar Talts ütleb samas artiklis, et tegelikult me võiksime nagu 10 praeguse 10 miljoni asemel hakata aga põlevkivi kaevandama 11 miljonit ja kuid teda ei kesta mitte 100 aastat, vaid 90 aastat. Et sellest ei ole ka nagu midagi. Tõepoolest noh, kui me mõtleme ette 90 aastat, et mis on lõppude lõpuks, saab ju taudseniga. Lõpuks on ikkagi tegu selle väitega, et pärast meid tulgu või veeuputus. Ja muidugi see võrdus, mis ta ütleb, et et see kaob, püsi, kaabib, ehitamine maksaks 1,5 miljardit Eesti krooni, et see on ligikaudu sama summa, mida Eesti riik on otsustatud kunstimuuseumi ehitusele panna, et oleks tulnud tegelikult teistpidi teha, et kõigepealt kaabel valmis ehitada ja siis sellest kaablist tuleb saadud rahaga ehitada Kunstimuuseum valmima. Kui kui Tõnis Paltsiga on üldse üks vaenlane olemas siin ilmas, siis on see Eesti kunsti, aga see väide on tegelikult loogiline, et kui sa ehitad esimesena kunstimuuseumi valmis, siis kunstimuuseumi pileti rahassaa seda kaablit ehitama. Minu arvates on siin üks asi on, sellest asjast järeldub harjutus, kui palju kordi me oleme, istun siin laua taga ja mõelnud sellele ja arutanud selle üle, kui palju on suudetud mõelda strateegiliselt ja see on nüüd raudselt selle sõna alla kuuluv kuuluv idee. Kui palju suudetakse mõelda pikemaajalises perspektiivis ja arvutada kõik need plussid välja ja kui palju mõeldakse lühiajaliselt mõeldakse sellele samale, ühe koma viiele miljardile sellele kohutavale suurusele ja seda, kuidas seda saab läbi aga jagada, välja jagada ja mida sellega saab väikseid auku lappida, see on Eesti riigi üldine häda. See just nimelt sellise pikemaajaliselt, sellepärast et ega ka jää ju meil puudu tervikuna neid arenduskavadest, ainult need on jäänud suuremalt osalt kõik ju kuskile paberile ja pole leidnud endal teed reaalse Se ellu. See, ma arvan, et see plaan on vähemalt selline, mis, mis now oleks suurem projekt, kui andke andeks, Saaremaa ja mandri vahelisel Siinai. Igal juhul aga selle viimasega tegeletud ja uuritud ja arutatud viimasel ajal veidi veidi veidi rohkem. Jah, sellel projektil on muidugi ainult see, aga et jah, soomlased vaevlevad energiapuuduses ja, ja kui ma ei eksi, siis nad ise vist tulid tipphetkel suutelised tootma, kas 11 megapäevas vaja läheks, nagu ma ütlesin enne 13,8 või isegi 14. Aga selle asjaga on kiire, sest et soomlased on langetanud põhimõttelise otsuse, et uus tuuma tuumajaam tuleb samal ajal, see on muidugi paradoksaalne, nagu me siin enne saadet rääkisime, samal ajal krossi tahavad kinni panna ja, ja Euroopas suletakse tuumajaam, siis soomlased hakkavad uut ehitama. Aga noh, see selleks tegelikult 2008 peab see, see nüüd need reaktorid juba juba töös olema ja, ja siis siis vist soomlased vilistavad meie elektriaga, ilmselt selle kaob, oli tegevus, iga oleks siiski tunduvalt pikem, sest mõtlema sellele, et kui Euroopa liit aastal vist 2015 keelab ära meil põlevkivi oli 2015 2015 põlevkivi põletamise siin siis võib tekkida olukord, kus me oleme sunnitud, vastupidi, elektrit hakkan mujalt ostma ja võib-olla just sellest samast Soome tuumajaamast või Venemaalt kust iganes. Kaabel on nii-öelda teist, teise suunaliseks elektriliikumiseks vajalik on muidugi kohutav perspektiiv, sellepärast et mis see hind siis sisuliselt oleks siis ainult 10 aastat suures plaanis? Jah vot selliseid, selliseid mõtteid tekitab see, see külm ja üldse külma nagu sümbol kriisiolukorrale või, või väike kriisikaga on, oli siis natukene juttu sellest, et et, et peegeliste perspektiivset mõtlemist on vähe, on vähe viimasel ajal kindlasti vähem kui, kui, kui muidu, sellepärast et valimised on ju jällegi nagu meil ees ja ja on on ka meie tipp-poliitikud ise tunnistanud, et no ei tahaks, ei jõua enam seda kampaaniat teha, et tundub, et praegu ongi nagu, nagu vaiksemalt, vaiksemalt tunduvalt läinud, kui, kui kohalikeks valimisteks valmistumine. No ma arvan, et see puudutab eelkõige ainult tänavale, tänavareklaami, neid on tõesti, meil on antud silma ja hingepuhkus natukene sellest, aga ma pean ütlema, kui vaatan toimetust ja seda, mis sinna tulevad ja siis ei, kampaania on lahti läinud, ideid produtseeritakse, sõimatakse, sõimeldakse ja kõik läheb samamoodi edasi. Nüüd on küsimus, kui palju suudab seda filtrit ette panna iga erakond ise, kui palju suudab seda ka ajakirjandus? Vaata seda järjekordselt, seda suhteliselt paljusõnalist kampaania, et ikkagi väga konkreetseks ja konkreetsetele küsimustele. Planeeritud jah, sina, sinu leib, mai on haridus ja sotsiaalia laiemas mõttes ja sa oled siin kaladikunud meie verinoore, haridusministriga, haridus- ja teadusministriga mitmes oma artiklis ja sa oled sa vastu saanud eile haridusfoorum tuli välja. Huvitav, sind ei ole nagu tembeldatud konkreetselt erakonna vaenlaseks kohe nagu, nagu minul näiteks on juhtunud, aga et eile tuli haridusfoorum välja sellise ideega, et haridusse investeeringuid peaks kasvama, peaks kasvama ja nad peaks siduma, see on kõikide eluvaldkondadega tegelevate unistused peaks siduma SKT-ga kindla protsendiga siis SKT-st, mis sa sellest ideest arvad, et praegu me oleme, et seal mitte haisugi erinevaid Euroopa Liidu keskmine, et ja et see nagu ei rahulda ja peaks protsenti suurendamaga, et ta jääks eelarve kindlasti, noh teatavasti iga aasta kasvab vastavalt siis ka need summad kasvaksid ja edasi. Nojah, taotluseks on vist kaheksas on Taanis on 8,1 minu mäletamise järgi, nii et püüeldakse. Mulle tundub, et, et siin selline püüa siduda seda väga konkreetse arvuga, no ütleme, see on muidugi võetud kaitsekulutustest, eks ole, malli sellest asjast, aga põhimõtteliselt on küsimus selles, et aasta-aastalt on vähenenud hariduse investeeringud. Mõtten selles plaanis, et need eraldatud raha ei kata ju ikkagi tegelikke vajadusi, ülikoolid kurdavad selle üle, et see ühe koha maksumus ei, ei, ei kata neid kulutusi, mõtleva koolimajad ei saa remonditud, eks ole, need ühte teist on tingitud sellest, et reaalne olukord on halb ja kuna iga poliitiline võim, iga poliitiline jõud, kes võimule tuleb, püüab, nagu sealt oma kala välja püüda kas siis selle raha mitteeraldamise teel ja kuskil mujal eraldamise teel või sellega, et lubadustega ja siiski eraldamisega need need, ma arvan, et siin püüeldakse sellise teatud stabiilsuse poole ja see arv on kõige-kõige kindlam asi selle stabiilsuse tagamiseks. See on nagu ankur, mis seob ja mis kohustab kohus arengukavad, nagu ka siin rahvusringhäälingu arengukava näiteks, mis kohe esimesena loomulikult meelde tuleb. Laenugarantiid, need ja no üldse mitte midagi, need on dokumendid lihtsalt, et noh, inimesed on teinud tööd ja mõelnud mingi väike grupp ühes teatavas suunas. Ja siis tuleb teine, natuke suurem grupp 101 inimest kokku ja ütleb, et noh, olgu, aga neid numbreid nagu ei pea keegi kohustuseks, aga teatud protsent SKT-st. See on tõsine sõna. Ja see on, kui sellest muidugi võib taganeda. Laste puhul ei saa taganeda, sest siis on kohe meil Euroopa, NATO ja maailm kukile ja koputatakse uksele ja küsida, kus teie lubadused on? Hariduskulutuste ta saab alati taganeda, aga, aga põhimõtteliselt on ikkagi nagu kindlam ankur, kui, kui niisama hulpida. Teadus-arenduskava on vastu võetud ja seal on protsendid fikseeritud ja nüüd tõdetakse iga aasta kogu aeg, et see ikka väheneb ja väheneb jõua kuidagi Euroopa tasandil, aga kõik laiutavad käsi, kui raha ei ole, siis raha ei ole, eks ole, noh sest ka tegelikult tavakodanikul on lihtsam arusaam see, et tõepoolest on vaja jäälõhkujat, eks ole, kui on vaja teadvusele anda, noh kuidagi mängitakse ka väga lihtsatele sellistel mallidel, see jääbki selliseks noh, igapäevaelu ja selline tuleviku. Aga ma tahtsin seda öelda teile, mulle sattus siis ka kätte see Res Publica hariduskavas, ma ei tea, kas te olete juba näinud kaheksa punkti, Juhan Partsi, mis natuke mind ehmatas, seal olidki kirjutatud Juhan Partsi pöördumine, Juhan Partsi pöördumine selles ja seda eile ka lühidalt kanal kahes kommenteeris Olav Aarna ja noh, näiteks mõned asjad, mis ikka mulle tundub, et valimiskampaaniaga haridus oli, see on selles erakonnas niimoodi rakendatud valimiskampaania ette, et noh, näiteks on välja käidud, et tõsi küll, ta on ühe väga markantse näite, mida kuulajaid kindlasti huvitab, et liiga palju on meil ülikoole ja kõrgkoole, noh see on ammu teada fakt, eks ole, seda kõik kirjutavad, aga et tuleks näiteks üldse riiklikud ressursid koondada ainult kahte ülikooli. Ja minu küsimuse peale Olavaarnele, et kas Res Publica võimule saades kavatseb siis näit näiteks kuuest avalik-õiguslikust ülikoolist neli sulgeda, sest jutt käib ikkagi Tartu ülikoolist ja Tallinna tehnikaülikoolist. Siis Olav Aarna rasta eetris ütles, et ega siis Juhan partsu. Ma ei ole veel meie kava, nii et noh, mulle meeldiks, kui ikkagi inimesed on paberile pannud ja see erakonna juhtum paberile pannud, siis ma tahaks ka selgeid vastuseid, need küsimärk oli seal muuseas veel märksa rohkem, mis näitab, et et justkui käiku läbimõeldud, aga kui sa hakkad nagu arvestama seda asja sisuliselt vaatama juba kasvõi seda raha kokku arvestama, kust tegelikult võtta neid asju, siis on see absoluutselt suurem osa, on katteta need lubadused, ehkki nad võivad iga punkt olla eraldi teate, nii hea ja ilus ja tõsta Lipjamine läbi linna marssima. Vot see on nagu selline tendents. Ma saan aru, et sa dokument ei, ma nägin oma silmaga näinud, kas seal sees on tõesti ka Edgar Savisaare, Siim Kallas ja Mailis Ranna, nagu otsene süüdistus jäävad hakatud, tõlgin tõlgendama. Juhan Partsi poolne süüdistus, Mailis Mailis aga suisa arsti Kallast mainitud. Ma küll ei, ausalt öeldes ei mäleta, ma lugesin seda ikka Mailis rannale, küll küsimus on, jälle jääb natukene noh, mis tõstabki selle dokumendi natukene, ütleme sellisele isiksuslikule hakkab nagu arveid õiendama, eks ole, ühe konkreetse inimesega, sest tegelikult noh oleks ikka oodanud mind, punkt ausalt öeldes natuke lõi silma. Meil on vist valitsuses praegu kaks ministrit, kes hea meelega keriksid aeda tagasi ja kui oli see otsustamise aeg, et kas hakata ministriks või, või mitte hakata, ma ei tea, kui suur nende tegevusvabadus ja mänguväli oli tol hetkel kas kas oli võimalik keelduda või, või ei olnud võimalik, keeldun, ma ei tea seda praegu. Aga tõenäoliselt kui oleks olnud võimalik keelduda, nad ei oleks nende kohtade peale hakanud, no üks on seesama mainitud. Mailis Rand, teine sotsiaalminister, Oviir, kes on, kes on selle valitsemise püksis nagu verinoor, kogenematu poliitikuna teine ülikogenud seda ametikohta, et noh, mida iganes. Aga mõlemad on saanud ajakirjanduses ja tegelikult ka ka noh, ütleme avalikkuses põhjendatult nagu süüdistusi, et. Ma arvan, et Mailis Rand millegipärast ma arvan, et kahetsed hakas Piristeks, ma arvan, et kahetsevad need inimesed, kes ta ministriks panid. See on ju ka teada, fakt, mul on jäänud küll selline mulje oli tema kirjatükkidest kui ka kui ka vastustest mitmetele küsimustele, mis Postimees on saatnud, et ta tegelikult ei adu veel tänini seda, seda suurt vastutust ja ja ei saanud aru tegelikest probleemidest, ma saan aru, et ta lendab nii kõrgelt, et ta näeb seda Eesti haridust kuu pealt, aga mitte siit reaalselt olevatest asjadest. Aga Siiri Oviiri puhul on muidugi teistsugune. Ma arvan, et Siiri Oviir on vähemalt püüdnud mõningaid asju korrastada aka ja mulle tundub, et see meeskond, kes seal on, on jäänud tal ka mõnevõrra nagu ei ole suutnud seda kõike realiseerida, laastud läbi ilmselgeid, lapsused, sellepärast et me teame, et haigekassa on hädas selle tõenäoliselt sellel aastal hädas sellesama valitsuskoalitsiooni poolt kehtestatud 20 protsendise ravikuludega. Eks ravimitele määratud kuludega, mis pandi peale, no tuleb välja, et seda ei õnnestu, õnnestusid väita, nii et mulle tundub, et, et et Siiri Oviir tegelikult sööb seda tegematajätmist, mida jättis juba Eiki Nestor tegemata mingisugusel määral kindlasti pudelist välja. Need ravimite hinnad kasvasid. Selle valitsuse nagu tegevusaja jooksul ongi nii olnud, et, et kui ma ka ajakirjanikuna kuulen sõna ravimit, siis käsi nagu haarab kabuuri järele, et et noh, enam enam ei jõua, tähendab üks üks teema on ületanud kõiki, et kui taluvuse piire jah, täiesti, kui meil ei oleks olnud Maaliidu ja NATO aasta ja noh, väga edukas välispoliitiline aasta, siis siis siis oleks olnud see asi veel kohutavam, et noh, et ühiskond enam must nagu ei räägigi. Jah, mulle tundub küll siinjuures ja et nüüd ma olen vaadanud seda, mis mujal maailmas on ette võetud küll siin, Lääne-Euroopas kui ka Ühendriikides, siis siin justkui ei olegi ühte retsepti, et me püüame neid järgida lootuses kogu aeg, et me oleme mingisugune imeriik, et me suudame nende piirhindadega ja, ja protsentidega kinni hoida ja vahetada need originaalravimid geneeriliste vastu. Tundub, et ajutrust on siin nõrgaks jäänud, kes oleks vaadanud tervikuna seda Eesti haridust, no me teame, et arstid on peale üldse kõrb välja visatud, sest need on ju haigekassa ja ministeeriumi näol väga pahad inimesed, kes hoolitsevad süsteemi eest, nii et mulle tundub, et et siin on nagu mõned inimesed teavad, mida tuleb teha. Ja see on siin, võib-olla on isegi esmaesmane asi vaja leida mingisugune lahendus, sest paljud riigid on ju läinud täiesti krahhi, me teame siin just eile tuli teade, et leedukad püüdsid ju kõike seda teha, et näiteks panid piiri nad peale, aga siis ka ei suutnud nendega ikka hoida seda ravi ravimite eelarvet nendes piirides ja mis siis lõpuks oli, jäi haigekassa võlgu ja mis tuli, tuleb laenu. Mida see sinu arvates mai rohkem on, kas ja Margus ka muidugi, et kas on nagu oskamatus, ajupotentsiaali vähesus, mida noh, meid on vähe, see on nüüd tõsi, helgeid ajusid on seda enam-vähem või, või on see nagu omakasupüüdlikkus ja ja küüned hambad enda poole. Mingisugused parteilased, direktiivid, mis, mis ei lase normaalselt tegutseda, seal ei ole kindlasti mitte ühte ühte, ainult ühte ühte põhjust, sest ma arvan, et need probleemid, mis meil on meditsiiniga, mis meil on hariduse kultuuridega, noh mingis mõttes on need iseloomulikud igale kiirelt arenevale riigile eriti nii väikse rahvaarvuga nagu Eesti Eesti on. Aga teiselt poolt on tõesti ministrid vahelduvad oma kohtadel haridusministril sotsiaalministrit üks minister mõttes ja tema meeskond mõttes ühte asja natuke teistmoodi, kui teine, jättis mingid asjad tegemata, pidas teatud seika olulisemaks. Et vaata, sa ütlesid seda. Ravimite teema on justkui see teema, millest kõik räägivad aasta jooksul väga palju rääkinud, tegelenud ravimit vaid meditsiin kõige laiemas mõttes, tegelikult see päris niimoodi ei ole, et kui rääkida näiteks nooremate inimestega rääkida vanuses, ütleme 18 kuni 35, siis nende jaoks on see mitte teise, kolmanda või kümnendajärguline teema. Nemad ei näe puudujääki meditsiinis ega ravimites, sest suur osa nendest ei vaja veel seda. See on diskosaalide, see on, see ongi, see on keskealiste ja vanemate inimeste probleem. Kui otsustajad oleksid tunduvalt nooremad inimesed, võtaksid nad hoopis teistsuguseid otsuseid vastu. Me peame ütlema, jumal tänatud, et Siri Oviir on ütleme, keskeas naisterahvas, mitte natuke üle kahekümneet. Haridusminister on noorem, et ta mõistab tegelikult neid probleeme minu meelest natuke paremini, kui sa teeksid nooremad aga öelda, et seal on pahad tahtlikkust otseselt tema puhul seda, seda mina ei julgeks öelda, kui ka ajakirjandus on seda öelnud, et oleks mingi otsene omakasu selliste otsuste langetamisel. Ma ei tahaks seda uskuda. Ei, ma ei taha seda. Võib-olla on ainult see, et, et keskerakonda on rahastanud tõesti teatud ravimifirmad. Ja see on fakt ja kui suur see mõju on, ma arvan, mingil määral siiski. Aga muidugi noh, üks küsimus on ikka see, et tänapäeva meditsiin on kallis ja lihtsalt selleks raha ei jätku. Jätkurikaste riikide leiad, kui Eestil ka tegelikult see on lihtsalt kallis, on paratamatu. Ma olen siin mitu korda öelnud. Valikud on küsimus, kuskilt tuleb lisaraha hankida, see on selge. Ja tegelikult see tervisekindlustuse probleem, kui mida meie palgast maha võetakse, Me oleme hakanud oma teist sammast maksma suur suur suur osa nii-öelda pensionikindlustus, siis on meil töötukindlustus, mida me maksame siis arenenud riikides, ütleme ka Põhjamaades, Soomes, Rootsis inimesed maksavad siis asjaga nagu tervisekindlustus nendeks puhkudeks, kui Nad abi riiklikust süsteemist ei saa, kui nad on sunnitud teatud probleemidega mujalt saama. Mina arvan seda, et seesama töötukindlustus, mille vastu nüüd ka Äripäev astunud, sest see on tegelikult natukene ikkagi absurdne, see on jälle seda raha korjatakse kokku, paigutatakse mingitesse fondidesse, keerutatakse ja need inimesed, kes abi vajaksid, enam sealt abi ei saa. Tee, kas seesama töötukindlustuse asemel oleks tulnud võib-olla hakata tõesti võtma meie palgast nii-öelda pooljõuga tervisekindlustust maha, mina asendaksid? Ütleme lähiaastatel, kas mitte juba järgmise riigikogu poolt töötukindlustuse tervisekindlus. Aga Margus sõjaväerahvamajandusinimene tunneb neid protsesse, sellel nädalal käis Keskerakond välja ka selle mõtte, et tervishoiukulud tuleb, saaks maha arvata maksutulumaksustatud Ottawas tulusta ja Postimees küsis väga paljudel inimestel siin kliinikumis ja, ja ideo autorilt Andres Ella maalt järel teistelt inimestelt, et noh, et kas see tooks tervishoidu raha juurde. Enamik nendest väitis, et jah, tooks küll, tähendab, no see tuleb siis seda, et sina maksad ja saad siis vastavalt sellele hinnakirjale, mis on haigekassa hinnakirja, eks ole, ja sealt siis sellest summast tuleb sul Mahasel. Kas, kuidas sinu arust? Kas see oleks selline teatud mootor, mis mis tooks raha juurde? Ta jätaks haigetel inimestel veidi rohkem raha, oma rahakoti, aga ma ütlen, et see ei lahendaks probleemi, ei lahendaks sellepärast et kogu see tervishoiusüsteem on üles ehitatud siiski ka mujal nii-öelda see solidaarsusprintsiibile, see tähendab seda, et ütleme väga haige inimene, kes vajab väga kallist ravi. Ja kui tal on Eesti keskmine palk, siis jäta see tulumaks alles võta ära. Ta ei tule sellega ikkagi mitte kuidagi välja, rääkimata nende ülikallite vähiravimite puhul. Nii et minu meelest see ei lahenda, mina arvan seda, et lahendaks ainult tegelikult tervisekindlustus. Ja see, kui inimesed maksaksid oma palgast, ütleme seal 50 100 krooni suure palgaga seal 200 krooni kuus, samad töötut töötukindlustus asemel lahendaks väga palju asju. On kõige laiemas mõttes, kas on ka ennustatud seda, et maksud neil varem või hiljem tõusevad, et kõik see, mis on nagu nüüd seotud valimistega, teame Reformierakonna sellist ülioptimistlikku loosungit, et tulumaks 20 protsendi peale ja Keskerakonna astmelise tulumaksu ideed, mis tekitaks vähemalt esialgu tohutu suure augu riigieelarves ja nii edasi. Aga tegelikult maksud peavad nagunii tõusma, sest riigi elanikkond vananeb ja me unustasime praegu seda juttu seoses sellega. Valimisteni on jäänud nüüd juba juba märkimisväärselt vähem kui kaks kuud. Aga et selliste valimishüsteeriat veel ei, ei ole tekkinud. Õnneks õnneks selles mõttes, et kui ma tuletan meelde kohalikke valimisi, siis kuidas seal nagu rahaga hääli osteti? No pensionäridele 500 ja nii edasi noh, väga paljus katteta lubadused, 500 muidugi makstaks väljas ei ole katteta lubadus, aga, aga noh, ma enam otsesemalt seost hääle ja raha vahel ei näe, kui, kui see nüüd pensionitõus nagu liikus edasi, vähemalt Kallas on öelnud, et valimiste nii ja enne aprilli kindlasti mitte indekseerimine toob küll juurde, aga ütleme, sellist pensionitõus, see on nagu minu meelest ka kindlasti mitte hea uudis pensionärile. Aga riigi kui terviku seisukohalt ilmselt positiivne. Lahendus nojah, verd, siin läksid vastakuti Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ja rahandusminister Harri õunapuu aru saama, et mul oli natuke hämmastas, et Edgar Savisaar selle nii räigelt õunapuu vastu avalikkuses vastu hakkas. Ma mõistan muidugi, et tema võib olla isiklik, kampaania seisab suuresti selle taga aga mõjus natuke negatiivsed ja andis raudselt plusspunktid. Minu meelest Harri õunapuu, sest tema argumendid ikkagi seda, et ei ole majandusprognoose ja ja tuleb ikkagi üle vaadata. Küsimus ei ole ju seda, et ta ütles, et ei, enne valimisi ei tohi populis ta põhjendas puhaste majanduslike argumentidega ja selle üle vastandas Edgar Savisaar ainult populistlikud argumendid, siis siis mind natuke ausalt öeldes häiris seda enam. Ja siin oli ka Siiri Oviir, kes raudselt sotsiaalministrina hakkas tõmblema, kes on, kes on ju läinud väga ebapopulaarsed läbi ebapopulaarsete otsuste ja siis järsku leidis, et noh, nüüd on miinuseid nii palju korjanud veel nüüd peaks võtma plussid välja ja see eakate inimeste peal muidugi ma näen nüüd muuseas nendest kirjadest, mis tuleb siia, nende eakate inimeste peal mängimine lõhestab ka seda, sest ega seal seal ei ole ka kõik need, kes ütlevad, et teate, mul on raha küll, et ma ei taha seda viitesadat krooni, aga on neid, kes suudavad ka mõista mitte selle populistliku, vaid selle majanduslikke argumente. Et tegelikult on see teatud määral kilu, kiilu löömine ja väga kahjulik minu arvates. Korraks tuleks tagasi selle väite juurde, et kuna rahvas vananeb, meid jääb üha vähemaks, et maksud peavadki just tõusma. Tegelikult mina ei ole sellega absoluutselt nõus, sest ei ole tähtis see, kui suur see maks on, ta siis tulumaks ja sotsiaalmaks protsendiliselt inimeste sissetulekust on tähtis, on see absoluutsumma kokku tähendab seda, et tegelikult peavad palgad, tõusevad palgad inimesteks, palgad tõusevad, siis tegelikult maksud suurenevad ka, mitte läbi pärast protsendi kasvu läbi absoluutarvu teha, näed palgatõusu või ütleme sellist elatustaseme jätame järsku tõusu, vaatame tagasi, millised olid Eesti keskmised palgad 10 aastat tagasi, vaatame kui mis nad olid, viis aastat tagasi, vaatame seda, kui palju rublane kallal, kui on laekunud sotsiaalmaksu ja kui on tulumaksu tegelikult kui palju nakatut, ütleme ausamalt ja rohkem makse maksma. Läti ja Leedu poliitikud on öelnud minu meelest otseselt välja ka, et oluline ei ole see mitte makse tõsta. Minu meelest oli see leedu just värske president, kes sõitis seda vaid need maksud on vaja tegelikult kätte saada ja see on Eesti riigi riigi probleem tõstatada Ta eelarve laekumine, pluss kaks miljardit peaaegu näitab seda, et, et see vist ongi nüüd see tipp. Ma arvan, et seal on kräsu, vaata Margus, ma ütlen ainult ühe märkuse on teada, Aratlejad areng on nullist märksa kiirem, eks ole, kui kuskil ajalise areng stabiliseerub ja ta ei lähe niimoodi, me ei saa mõõta palkade kasvu 10 aasta tagusega. Sa tead seda ise. Kui kaua veel 5000 805000 906000 on nüüd olnud keskmine palk juba tükk aega, kui te vaatate seda detailselt, seda, mis tähendas reformi, mis tähendas Keskerakonna nii-öelda maksumuudatused. Sest tegelikult mõlemate arvutuste järgi tegelikult Eesti riik maksuraha vastupidi kaotaks. Et kas vähendada praegu tulumaksu 26-lt 20-le või siis kehtestada astmeline tulumaks sellise skeemiga, nagu Keskerakond välja pakkus, siis tegelikult ettepanek on praktiliselt sama. Ka need võidud, mida üks või teine inimene võidab, on praktiliselt seesama. Et see on selles mõttes täiesti poliitiline, mängi, mul tekkis see mõte, et räägitakse, et Reformierakond ja Keskerakond on kuidagi täiesti vastasseisus maksuküsimustes, siis ma ütleks, et vastupidi ei ole küsimus ainult arvutamise metoodikast, tulemus on ikkagi praktiliselt. Jah, kui võtta aluseks, ütleme need summad, kust need astmed nii-öelda kehtima hakkavad praeguse seisuga, nii nagu nad on praegu Keskerakonna poolt välja pakutud 5000 16000 ja nii edasi, siis on jah, need võidud, et on, on minimaalselt ja nad on väga sarnased, aga kui, kui palgad tõusevad, noh, ma ei tea, siin ja, ja kui ja kui ei hakata iga teatud vaheaja järel neid astmeid nagu muutma. Ja hakataksegi, ütleme edukamaid ja, ja noh, ka ka lihtsalt rikkamaid inimesi koorima, siis viib see lõppkokkuvõttes ikkagi selleni, et inimesed hakkavad oma maksutulusid varjama kõige ausamad. See tähendab ka seda, et kui protsenti kasvatame siis ega ei pruugi maksutulu juurde riigile tulla. Mina tahtsin öelda kõige üldisemalt, et, et see, et elanikkond vananeb, et lapsi jääb vähemaks, et rahvaarv tervikuna väheneb, et pensionäre tuleb juurde oma pensionärid, me peame ka Euroopa liidus täna ülejärgmine aasta ja 10 aasta pärast ise ära toitma ja katma ja neile elatisraha maksma. See, see on fakt. Aga, aga paraku see palkva sissetulekutes saadav võetav tulumaks see ei, ei, ei kata seda, seda, seda tõusu, mis, mis need protsessid praegu näitavad? Arvan mina. Laagi Pongaarne Aarne poole kalduma just nimelt need demograafilised protsessid, mis võivad sundida loomulik, kiiremad kui majanduslikud protsendid. Teie, kes ütleb, et me hakkame maksja suurendama, noh see on nagu õlle hinna tõstmine, et see võib ennast kadunukesest lugeda, paraku eriti eriti valimiste eelsel ajal. Sellepärast A kas võetakse rikastelt ära p või jäetakse inimesi. Aga teeme nii, et jääme siin eriarvamuse juurde ja see on Eesti, Eestis on inimesed selles suhtes erinevatel arvamustel, me võime ka jääda, sest noh, mina usun seda, et kui maksukoormus oluliselt kasvab, siis majandusareng aeglustub ka Euroopa liidu tingis. Ei nõus, nõus, kahtlemata, ega me seda, seda Aarnega ei püüdnudki väita, eks ole, me võitsime neid objektiivseid just rahvastikuprotsesse, aga ma tahan siia juurde ja öelda, et sa väga veenvalt rääkisid ja need näitasid ka Postimehes tehtud arvutused ja seda on räägitud 10 korda. Et see peakski nagu inimestele selgeks tegema, mida need reaalselt need maksumuudatused maksupoliitilised muudatused tähendavad, sellepärast et, et kui palju on tegelikult seda arusaama, et rikastelt äravõtmisega tuleb kuskilt automaatselt vaesematele juurde, et selline noh, ma ei tea, me teame kõik, millisest ajast, eks ole, pärit mõtteviis, et, et mind alati hämmastab selle lokkamine tegelikult ka majanduslikud või need arvutuslikud arvutused ei mõjuta inimest, palju, ikka on kuskil usk, et kuskil on pahad, rikkad tuleb kohe-kohe kätte saada. Ühe asja muidugi õigesti Te praegu valimiseelselt nii Keskerakonna kui Reformierakonna poolt välja käidud maksureformid on tehtud just nimme enne valimisi, nüüd pead inimestele meeldima, meeldivad tegelikult mõlemad ja aga tegelik elu võib järgmisel aastal, kui ta teistsuguseks juba aasta-kahe pärast valitsus ütleb seda, et paraku olukord on selline, et me oleme sunnitud vastu võtma ebameeldiva otsuse ja muudame seal kas siis astmelise tulumaksuastmestiku või tõstame tulumaksu uuesti tagasi. Kuidas 28 Eesti on väike riik ja ma võin küll praegu julgelt ennustada, et ega suures osas riigikogu koosseis ei muutu ja inimesed ka, kes tulevase valitsuse moodustavad, need on ikka needsamad, kes, kes on uusi tulijaid on. On ta vanu tagasitulijaid, on, seal on väga palju ajakirjanikke või ütleme noh, kui mitte ajakirjanike, siis meediategelasi, kelle, kelle aususes ja moraali siis ka praegustel poliitikutel ei ole põhjust kahelda. Aga, aga põhimõtteliselt nagu see tegijate ring, kes otsustavad, kes on pumba juures, kes jagavad raha, kes saavad raha. Samas jääb ju samaks selles mõttes nagu nendest valimistest ei ole noh, pikas perspektiivis nagu väga palju ju loota, et hakatakse mõtlema rohkem Eesti elu asjadele ette 10 15 aastat. Võtame selle sama kaabliga, no mis me siin saate keskel rääkisime, võtame sündivuse probleemid, iibeprobleemid, et ärev valimiste aeg, kus jagatakse igasuguseid lubadusi, saab läbi ja, ja siis läheb asi jälle. Ma tahan ühe, ühe ühe väga sellise intrigeeriva idee veel välja käia. No kui palju oleme aastaid rääkinud sellest, et venelaste tuleb ikka see eesti keel selgeks õpetada ja nüüd on räägitud, äkki on vaja ikkagi Ida-Virumaale veel mingit lisarahad kuskil hakata seda keelt tõeliselt õpetama. Ma olen see aasta käinud paar korda Ida-Virumaal, rääkinud seal väga paljude inimestega, rääkinud viimase kuu jooksul väga paljude Tallinna venelastega. Ja kujutagem ikkagi seda ette, mis olukorda. Me venelased paneme. Minge prantslaste juurde ja öelge seda, et Euroopa Liidu tingimustes te peaksite ära õppima inglise keele ja mitte ainult inglise keele, vaid kas saksa keeli. Kui palju on Euroopas rahvaid, kelle sunnitakse õppima selgeks kaks võõrkeelt. Roomlased, kes lisaks soome keelele õpivad selgeks rootsi keele ja ka inglise keele. Mina arvan seda, et venelastele tuleks Ida-Virumaad selgeks õpetada inglise keel. Ja sellest tegelikult piisab reaalselt kaks rahvast juba noored tegelikult inglise keeles omavahel suhtlevadki. Ja nüüd kui ma olen rääkinud valimiseelsed mõnede poliitikutega ja vestleme, Nad ütlevad isegi ja ma saan sellest täiesti aru, aga kujutad sa ette, kui me selle mõtte ütleksin, et praegusel hetkel valimiste eel kuskilt välja. Vaata Aarne, ma tulen nüüd, haakub see hakkaks sinu omaga ka, aga just Arne mõttega selles suhtes, et tegelikult ju kõik need, mis välja käiakse, kõik need ettepanekud puudutavad tervishoidu, haridust või maksupoliitikat. Me peame arvestama ikkagi seda, nagu sa ütlesid, koosseis ei muutu. Tulemuseks on nii või teisiti koalitsioonivalitsus, kas kaks või kolm liiget, noh see on ainult küsimuse all, eks ole, sellest oleneb seetõttu kõik need ideed ju lahjenevad, need tulevad kompromisside tulemused ja on ju selge, et täiesti ühe teise üksteisele vastu seisvad seisukohad lähevad keskpõrandale kokku või unustatakse sootuks, et ka sellise reservatsiooniga tuleb tegelikult neid asju vaadata. Igalühel ratsutab mingisuguse ratsu otsas, aga see, et nad hiljem jõuavad ka kuskile valitsuse tasandil ja mingisugust tegevuskavaks on minu arust veel väga palju. Me tõime tänases saates selle energia näite, mina tõin praegu selle keele, venelaste keele küsimuseks. Me püüame neid asju kõiki lahendada tänase konteksti tänase-homse tingimustes, aga me peaksime vaatama viis 10 aastat tegelikult ette. Ja kui me vaatame venelaste keeleküsimust 10 aasta perspektiivis ette. Jah, aga ma ei saanud sellest ettepanekust selles mõttes aru, et, et miks meie peame hakkame neile inglise keelt õpetama. Et kui neil on taskus sinised passid ja nad siin mõne aasta pärast on valmis välja rändama, nende oskused on piisavad, et Euroopa liidus jutt teistes Euroopa Liidu riikides endale tööd leida siis, siis piisab, siis piisab neil inglise keeles, siis ei, nad lähevad ja saavad kohe venelane, kes rändab praegu Prantsusmaale, ei hakka nõudma seal vene keeles teenindamist, vanitvaid, ta pursib ikkagi seda keelt millegipärast selleks, et tema pääseks nii-öelda ühinenud Euroopa tööturule pead õppima selgeks kaks võõrkeelt, esmalt eesti keele selleks, et saada üldse hallist passist sinine pass ja siis õppima selgeks veel inglise keele tööturul tulevikus läbi lüüa, inglise keele õpetamine ei peaks kuulama küll Eesti riiki ei, Eesti Eesti riik ei õpetati, koolis õpetati. Tõdeme, muuseas on tehtud ka uuringuid ja on ka tõepoolest näidatud, et venelased on huvitatud märksa rohkem inglise keele õppimisest kui eesti keele õppimisest. Minu arust küsimus ei ole praegu mitte koolisüsteemis inglise keele õppimise said sellest tõdemises koolejana eesti keelt ja sinna peaks tegelikult mõtlema sellele. Sest eesti keelt ei ole neil seal vaja. See on mõnes mõttes geniaalne ettepanek, et õpetame neile keele selgeks, anname natukene raha taskusse, ütleme minema nüüd siit ära. Ei, seda ma ei tahtnud öelda, sest kujutagem ette, sellega vähendatakse rahvast, kui, kui siin on 400 Ta 1000 muukeelsed ja oletame, kui need pooled gara läheksid, kui suur oleks meie tööjõupuudus, siis need peaksid asendama hiinlaste tõstma taotleb maksu, mille iganes 50-st riigist, et oleks kõik hästi segamini ja neil ei oleks enam ühe madalate Euroopa arenenud riikidest väga ei kiputa tegema. Järgmiseks on ikka maailm maailma laadame laia maailma kolmandatest riikidest tuleks siia ainuke, mõtlesime singapurlased ja tailased tulevad küll ja siis nemad ei hakka enam nõudma, et me peaksime mingisuguseid nende keeli õppima vaid nemad jubovski, räägime eesti keelt. Türklased näiteks keele selgeks inglise keelemasinaks. Meil väga ufolikuks lõpuks kätte, aga õpetame täna sellega meie puhvalikut käsutusse antud aeg on, on sellega otsas. Järgmine rahvateenrite saade on siis nädala pärast ja meie kuulajad on sisemise töökorralduse tõttu sunnitud ka siis leppima sama saatejuhiga. Ülejäänud kolleegid on teises pisut teises koosseisus. Aitäh täna kuulamast ja ilusat nädalavahetust. Külma nädalavahetust.