Ja tere jälle kuulama rahvateenrite iga päeva iga laupäevast saadet, kui kell on saanud 11 ja praegu seal küll neli minutit. Vikerraadio ümmarguse laua ümber kogunenud, siis tavakohaselt kolm inimest, täna kolm meesterahvast. Kallas Postimehes, Ainar Ruussaar. Avalik saladus, et BNS ja mina olen Aarne Rannamäe endiselt eestitelevisioon. Millest me räägime, valimised on väga lähedal ja ja kui me siin kurtsime aasta lõpul ja ka aasta esimestel päevadel, et, et ei paista nagu sedamoodi võrreldes, kuna meil olid alles aju käärudes need roppused, mis enne enne kohalikke valimisi olid, et et tambiti nagu haamriga pähe, et valimised tulevad, siis nüüd nagu ei, ei, tundus, et ei paista sedamoodi välja, aga, aga noh, meie ilmselt eksisime, sest alles tõeliseks sõjaks ja lahingute reaks läheb. Saadet ette valmistades Heino mõtlema, et ei, pole veel päris korralik saade, sest et me me oleme eetris juba aastaid olnud. Jaa, jaa, ei ole vandetõotust andnud. Et see on, see on tõsine viga ja, ja kuna mul oli enne saadet natuke aega head kolleegid oodates, siis ma kirjutasin väikse vandetõotuse testis valmis niuke minut siis umbes aega. Ja kui, kui ma ruttu ette loen, siis ei võta see ka meie saatest väga palju aega. Kas me peame kohustuslikus korras vannet korraldama? Kohe kõlab niimoodi, asudes rahvateenrite äraostmatute ridadesse, vannun meie klubi liikmete ees. Ma vannun tõesti ausalt ja valet ma ei vannu ja valskust Maydee. Vannun, et seisan Eesti poliitikute ülikiire ausaks ja väärikaks muutumise eest tabab mind selle eest välk või nendesamade poliitikute viha ja raev. Hakka iial turnima mööda libe keelte, soovitud teed ja pooltõdede valede kuulutajate libedat treppi. Vannun, et ma ei austa kedagi, kes eksib kõrvale selt sirgelt rajalt kirjatsura ausõna, leheneegri ausõna, rahva teenri kinnitus alandlikule. Okei lubadus selle peale. Autor Aarne Rannamäe Teed kalasteks kindlasti minutiga paremini, Ainar Ruussaar, võib-olla veel paremad. Ka ei teeks küll see võttis kohe kuidagi vau, paklikuks, aga. Aga, aga ma ei julgeks selle alla. Kirjuta, kas ma suudaksin sinusse. Annan. On sisimas siiski peidus tõeline poliitik. No ei ole küll, sest et kui me nüüd paneme selle minu kirjatöö ja Paul-Eerik Rummo kirjad kõrvuti, siis võib seal märgata teatavat sarnasust, kuid ma arvan, et minu oma ei ole vilets. Siia see on meie, meie poliitika, nüüd jõudnud selliste kirikute vandetõotuste ühislaulude viis on muide selle hümni ja hümnide ajastusse, mis on, mis on nagu täiesti täiesti uus nähtus. On üsna uus nähtus, sest et noh meenutagem laia Eesti poliit, tikat, lähiaeg Sis aastat. Kuni kuus-seitse tagasi oli katse alustada riigikogu istungeid, jumalateenistus, mis kukkus läbi. Eelmiste kohalike valimiste eel näitas Keskerakond end sellega. Ta lõi laule mitmeid laule populaarsetele viisidele, nii-öelda tantsumuusikat, lauluerakonna üritustel alati lai ahne laulud. Laulude sõnad olid ju suunatud poliitiliste konkurentide pihta, küll oli seal sõnad Savi ja Kirsipuu ja mida iganes, eks ole. Nüüd on siis teised ka seda teed läinud, kuigi muidugi see, et kandid kandideerija peab peale selle, et ta peab oma kukrut kergendama ja mitte vähe. Et ta peab ka vanduma kirikus või kirikuõpetaja, noh, see on jah, tõstimus. Et mul oli kaks mõtet, vaata sa siin enne enne või noh, mis ma endale kõrva taha jätsin, enne pillasid selle, et joome, siis eksisime, me Ainariga just just hetk enne saadet arutasime. Peaksin, kui vanad kalad olemegi kogu aeg eksime ühes sinu telesaates. Me ennustasime kohalike valimiste eel, mis oli juba tükk aega käinud, et seekord ehk ei lähe väga niukseks solgiämbri, seal on üks vastu päid ja saade oli siis noh. Barlow mõjutusi paari päeva jooksul oli ta hakanud ämbreid lendas ajaks juba ja mis me nüüd arvame? See millal käis nii võimas võimas eelmäng kohalike valimiste näol, et see, nüüd see nüüd midagi vagurvamatu soliidsema tuleb küll, aga need, need asjad, millest tahaks ka natuke lähemalt rääkida, viitavad minu meelest ühele minu jaoks ehmatav laiale. Eestlasi on säästnud ja päästnud läbi aegade tema loomulik eneseiroonia ja vot see hakkab äkki kuskil uue sajandi hakul vara kaduma. Ma näen mõne niukse vahatatud vahatatud komaga poliitikuid püha pilkudega raevukalt otsa vaatamas ja viimastate õigust nõudmas ja ma ei tea, mis, mis kuhu misk Carl Robert Jakobson aegadesse äkki Me oleme maabunud ja kirikusse puutuvalt, noh, mina olen ka kirikuga seotud inimene ja seda enam ma leian, et see, see on küll täiesti täiesti lubamatu asi. Sest et Res Publica nagu nagu unustab ära, et Eestis on ka õige peale luteri usu õige mitu uskuja ja, ja kas nad on viitsinud viitsinud kunagi uurida, kuidas on nende partei liikmeskonnaga, mis, mis kirikus keegi käib, mõnel on vastuvõtmatu lihtsalt just just sellisel moel ja selliste rituaalide saatel ennast ennast lasta piserdada, sisse õnnistada parteiliselt ja ülepea ikkagi erakond Erakond üle piserdada niukse ristimisveega. No ei tule välja. No ega eestlane ei olegi ju, olgem ausad, väga nagu kiriku kirikurahvas või kirikuinimene üldiselt, et kirik ei oma ju noh, eestlase jaoks nii suurt tähtsust kui, kui näiteks poolakad. No ta käe Danzeralikult vargamäelikus, pragmaatiline kirik ja kõrts olid alati kõrvuti kušeti asju. Nojah, tuleb küll, tunnistada. Kui Res Publica oma rituaali Kaarli kirikus tegi, siis olevat vene papp kõrval seisnud, tõsi küll, vaikides sellepärast, et ka Res Publica ridades on loomulikult palju vene inimesi ja arvatavalt siis õigeusklike, kuigi keegi ju ei tea, võib-olla mõni neist on moslem või katoliit, järgib ju ta ise või anda teistele midagi, midagi, mida iganes, eks ole, nii et eks ta niisugune naljakas ole, alguses kui Eesti aeg uuesti tekkis, siis oli jah see tavaline, et iga iga lootsik ja iga iga auto ristiti sisse ja mida iganes tehti, aga jah, aga tuleme ikkagi tagasi nüüd selle laulmise juurde või nende pisikeste juurde siis. Ma pean ütlema küll, et. Mina, kes ma olen käinud ülikoolis 70.-te lõpul ja 80.-te alguses noh, rohkem kui seitsmekümnendatel ja kus noh, aeg oli teadagi missugune ja, ja oli, olid sellised meie salajased iidolid, kellest keda loeti ja käest kätte käisid paberilehed ja ja mõne mõne kohta ei tarvitatud neist isegi perekonnanime, kuigi noh, distants oli niivõrd suur, nendega siis vaidle distants. Et, et see oli nagu ülim ülim kiitus sellele poeedile, kui kustutada eesnime pidi ja, ja Paul-Eerik oli üks sellistest. Ma pean ütlema, et mind, mind isiklikult noh isegi solvab see, kui, kui ma pean sellise poeedi sellise taustaga inimese sulest tugevam midagi niisugust, sest ta meie ajakirjanduses juba juttu olnud, aga ei ole ju midagi imelikku selles, et vaimuinimesed on läinud poliitikasse ja, ja kui nad ei ole poliitikas, et nad teenivad leiba igasuguste asjadega. Meil on ka Teet, sina kirjutad. Ja, ja see on täiesti arusaadav, sest et kõik me tahame elada ja tahame elada paremini kui, kui eile. Aga, aga niisugused asjad, noh ma ei tea Minul on siin, et eriti keeruline, aga ma püüan olla, olles delikaatne. Paul-Eerik on mul jaam põlvkonnakaaslane ja, ja kauaaegne kolleeg, mitte ainult kirjanduses, et me oleme noh, 80.-te aastate keskel algas olime just selles Kirjanike Liidu juhtkonnas, kus noh, ausalt öeldes Harju tänav oli mitu-mitu aastat lausa niuke sündmuste staap ja kus need arengud algasid ja, ja noh, loomulikult ei ole minagi objektiivne, objektiivne hindama ühe või teise rolli selles, aga Paul-Eeriku tähendus oli siis täpselt sama suur kui Lennart merel Jaak Jõerüüdil ja, ja noh, kuid määrasime mingist ridu. Ja arvatavasti osutus tema valid põhjalikumaks, ütleksin ma delikaatselt. Aga kas ta siis nägi ette neid kahjustavaid tõesti noh, loomingut, loomingu mainet, kahjustavaid tegureid, seda ma ei oska ütelda, ei ole selles kõnenud. Ma tean, et ta on vahest mures, et pole aega kirjutada, aga ta läheb nüüd veel kord jälle valimisvõitlusse, kuigi tal ka ulmeliselt ei oleks seda vaja. Ju ta siis peab seda. Judo on endas sisemise valiku teinud ja võib-olla tõesti tuleb tulevikus väga hoolega eristada poeet, trummar ja poliitik Rummot sest enamus meist ikka taandus, taandus õigel ajal, ma ise mäletan seda tunnet, kui ma äkki tunnen, et ma ei ole päris ise, ma pean kindlaid, noh, ma tean mõnda teemat vältima, kui ma poliitikas olin üsna ammu ja, ja juba siis hakkas või ma ei saa kõigest täpselt nii rääkida, nagu ma ütlen, et see on hirmus ahiks. Ja kui vaimu olid inimene, on ka olnud ju poliitikas või vähemalt parlamendis, sest noh, need kaks asja ei ole alati päris sünonüümid, eriti 90.-te alguses. Aga, aga ta on sellest loobunud. Jah, noh, meie aeg oli ikkagi see deklaratsioonide aeg, nüüd on teistmoodi, neil on eelarved ja tulumaksud ja ega me siin eriti tugevad ei ole. Andku jumal mulle andeks, kui ma ei eksi, aga aga minu tähelepanekud viimastest aastatest on sellised. Mul on, mul on väga palju tuttavaid inimesi, kes on siirdunud poliitikasse ajakirjandusest, kunsti vallast kust iganes. Ja, ja ma olen, ma olen kõigi nende inimeste puhul täheldanud ühte naljakat seika. Et inimene, kes on umbes aasta olnud partei liige või tegev poliitikas, kaotab teatavad. Kaotab teatavad sellised inimlikud väärtused, ehk ehk siis tema huumorimeel näiteks moondub täielikult inimene ei saa enam naljast aru absoluutselt õige mulle täiesti hiljem, aga inimene, kes on kogu elu saanud naljast aru, kellega on kellega on õlle toobi juures saanud, rääkida maailma kõigist asjadest, panna meid omal moel paika ja visata sinna juurde nalja, see ei ole enam võimalik kui inimene aasta poliitikas. Mul tuleb meelde üks meelejahutaja toimetaja, kes praegu on kaotanud täiesti välja naljasoone ja, ja teine on, on see, on see maailma nägemusega parteilise maailmanägemisele ei ole midagi halba partei ega, ega poliitikas olemisel ei ole. Ega poliitikas olemine ei ole midagi halba. Sul sul normaalne demokraatlikus riigis, aga, aga, aga ebanormaalne on, on see, kuidas kuidas poliitikasse sisse läinud inimene ei suuda enam ei suuda enam kohati adekvaatselt mõelda, vaid tema tema ajus on on tüübid ehk siis parteilise stereotüübid võib Eesti poliitilised stereotüübid ja, ja ta ei suuda, ta ei suudagi teistes kategooriates mõelda. Ta võib viisaka inimesena kuulata teistsuguseid seisukohti, aga, aga see on ainult kuulamine, mitte mõtlema. Mis toimub, ma ei tea, see on nagu ajupesu. Minul on teile teile kui proffidele, sest mina ei pea ennast ajakirjanduslike sedavõrd profiks vanuiginiimoodi käigult käigult ja töö sees õpitud amet, ütleme nii. Aga, aga teilt veel üks küsimus, vot mina ei suuda lahti mõtestada või ma ei saa aru, kas või praeguste valimistega seoses, miks terve rida noori, heas tõusulaine, tõusulainel lained lausa lausa Eesti mastaabis pisikeste tähtedena koteeritud. Ajakirjanik äkki on otsustanud oma elukutsele selja pöörata, sest on ju üldteada, et ega enam enam-vähem päris selgunud tagasiteedega ajakirjandus ei ole Võrno või kes tahes ma ei saa aru, mis, mis neid tõmbab. Nad ei saa ju isegi isegi jõukamaks sellega. Noh, mis toimub, kuivõrd nüüd Hannes Võrno sellesse tõsiseltvõetav ajakirjandust tsunfti mahub, selle üle võiks ka vaielda. Pigem meelelahutuste, aga, aga ta on niisugune kuju, aga no näiteks Aleksander Chab löögid minu kauaaegne partner unetusest, kes otsustas Keskerakonna nimekirjas kandideerida. Jah, see oli, see oli, see oli väga suurüllatusega. Noh, mis seal salata, maitsa blogiga käes, seda otse, otse küsinud ja ja poisil silmad põlevad peas ja ta räägib meeli, kuidas ta tahab. Kuidas ta tahab hakata Eesti elu edasi viima. Üllas eesmärk. Aga, aga üks teine väga tuntud teleajakirjanik, kes äsja sidusus poliitikasse ütles sama, et, et noh, tegelikult see on ju sama töö, et noh, pole vahet, kus pool ma seda teen, mina arvan selle peale, et siis ta ei ole aru saanud, mis töötada või, või ta ei ole nagu, nagu päriselt olnud see, keda ta, keda ta etendab või väidab end olevat. Teil on kaks täiesti ise tööd, need on kaks täiesti eri barrikaadidel olevat. Et nüüd raadiokuulaja valesti aru saaks, ei saaks, et, et ega tegelikult kolmest siin keegi ei tauni inimeste siirdumist poliitikasse või inimeste proteistumist, see on vaba valik ja see on täiesti normaalne. Normaalne nähtus, et me arutleme selle üle, miks inimesed selle selle tee valivad ja kui palju nad tegelikult saavad siis ka Eesti elu tegelikult edendada, sest see on ju väga lõplik otsus, see on väga otseses mõttes, on kardinaalne otsus ja ja, ja seda otsust ümber tehes ehk siis parteist välja astudes poliitikast lahkudes läheb ikka paremal juhul noh paar aastat, enne kui sa suudad oma endisest endise töö juurde tagasi pöörduda, kui see on ajakirjandus. Ja kui see jah ja see on väga-väga harva läheb korda, kui, millise vaevaga Tiit Made on tulnud näiteks äärmusse tagasi või, või noh, siin võib mitmeid niukseid näitama. Nojah, aga see ei ole vältimata nii, sest et tuletame meelde, kui palju inimesi ikkagi jookseb ühest parteist teise ja eriti just praegusel ajal, kus valimisnimekirju tehti. Mis on siis nüüd lõplikult nagu joone olla saanud, vaatame, palju seal on nagu ülejooksikud, kes on olnud kahes parteis, kolme satub isegi neljas parteis. Mõned neist on olnud ka vahepeal, meie head kolleegid, siis jälle mitte olnud kolleegid ja siis jälle kuskil mujal nagu pinnale ujunud. See tundub, et see ei ole inimeste jaoks nii lõplik kui ma ei tea, kas omal ajal NLKP-s olemine näiteks oli lõplik ja sealt välja astumiseni lõplik ja, ja plekk, mille sa endale külge said, oli lõplik. Ma ei tea, muidugi Teedu küsimusele vastanud. Ja mina ausalt öeldes ei oska ka. Ei oska ka Teedu küsimusele vastata. Et kui teed küsis, et miks jah, kas ma, ma ei saa uskuda, et inimesed, kellel on noh, kes on tõestanud oma analüüsivõimet, nad, nad ei saa ikka päris siiralt. Ta nad ju teavad, mis juhtub, kui nad sinna lähevad tahes tahtnud väga vähestest tekib, tekib tõeline mõjutena väga kiiresti muutuvad fooni tegelasteks keskselt kohalt, noh, ma olen ise olnud fooni tegeleda, sellepärast ma räägin niimoodi. Ma tean, mis see on. Aga, aga et, et nad ei ole ju esiteks ei lapsed, aga ka mitte nii vanad, et ma sellest aru ma teen eesmaapuhma sõnale. Noh, tal on üks pikk etapp elus nagu, nagu väga kaua on toonud ja miks ka mitte. Aga noh, kolmekümneaastased mehed, kellel kõik minu meelest on ees kas siis näitab äärmus põllu ebastabiilsust või eeldused, poliitika stabiilsem see on, noh, ma esitan nii palju küsimusi, aga ma ei oska neile vastata. Aga võib-olla me suhtume kõik kolmekesi siin natuke natuke liiga foobiliselt poliitikas parteidesse muide minule mitmed poliitikud seda seda otse välja öelnud, et Ruussaar Sa oled liiga foobiline kõige suhtes, mis on, mis puudutab poliitikat, mis puudutab partei parteisse kuulumist ja nii edasi ja ma olen hakanud mõtlema, siis ma olengi, võib-olla me peame ajakirjanikuks olemist nagu millekski eriliseks jah, et see on meie jaoks ainus mõeldav ja võimalik elukutse millele me oleme pühendanud tegelikult kogu elutöömehe või tööelu ja, ja noh, me ei kujutanud midagi tõsist ette ja võib-olla kuskil alateadvuses kriibib see kerge nagu solvumine, et kuidas saab niimoodi lihtsalt. Jah, vanemaid inimesi, mul on öelnud mitmed, et ma lähen sinna selleks, et ma kindlasti oma tulevikku ma lähen pensi peale, ehk siis pensionikindlustuse neljas sammas jah, pensioniga. Nii et see, see on, see ei ole sugugi lühenema või ilmselt on, poliittähendab, mina olin poliitikas ajal ütleme, see oli revolutsiooniline situatsioon, kus tavaliselt ikka intelligentse ninapidi juures. Aga, aga ta kestab siin iseseisvuse taas ise 12. aastal ikkagi mürgimaagia või magusmaagi või mistahes tõmbab nii laialt inimesi inimesi endale ligi. Juudal ikka siis on see Aga kas ei ole lihtsalt see, et see on, et see on huvitav, et poliitikas Holland, huvitav et sa ikkagi tunned ennast. Sa tunned ennast sellise osakesena suurest jõust, mis määrab, suunab, otsustab mida iganes. Seesama Paul-Eerik uni mõtelnud, ütelnud kuskil kuskil oma poliitilise tegevuse algul, kui me veel oli Eestimaal liberaaldemokraatlik partei, et see on sama huvitav loominguline tegevus, nagu luuletamine on, on programmi kirjutamine või seadusandlus. Mina, noh, mina ei saa jagada nüüd mulje, et see oli mulle raske, väsitav tegevus, aga aga noh, see ilmselt Tuleb uskuda, eriti kui sa oled kohal, eriti kui sa oled partei liige. Sa kuulud parteisse, ei pruugi isegi olla parlamendis kuldparteisse, mis on võimul mööda tänavat kõndides, kas on ka teine tunne, et ma olen ana, mina olen osa võimust? Ma ei tea, võimusti sähavad millestki väga suurest kriya ja, ja mis ei lase oma liikmetele haiget teha ja ta tunneb, et ta on selline noh, rusikasse olgugi et võib-olla praegu mitte võimul, aga ta on suure grupi üks väärikas liige või olete tähele pannud seda, et enamuse ajakirjanike puhul, kes on läinud ajakirjandusest poliitikasse, võib suhteliselt täpselt ära määrata. Et ta läheb just sinna parteisse, tahab just sinna erakonda? Eksimisvõimalusi on tegelikult ühe ajakirjanikumeelsus on tegelikult juba suhteliselt tema Professionaalse ajakirjaniku töö käigus peaaegu täpselt määratleda näiteks ainult sinu kohta, ma ei oska öelda, kuhu parteisse sobiks. Oh täna mind, mind on süüdistatud, et ma olen ühe ja teise partei käepikendus, aga mitte kolmanda ja neljanda. Aga ma pean ausalt tunnistama, et ma ei leia praegu Eesti poliitikamaastikul ühtegi sellist erakonda, kuhu võiks nagu minna kõikides sümpaatsed inimesi. Üks populistliku teisenenud vähem populistlikku ühe ideed võib-olla meeldivad rohkem. Aga no seda, seda, seda, seda Rubiku nii, ma ei suuda. Enese puhul ma muidugi vene parteid välistaksin jah, aga ühe erakonna puhul jälle mina ei oska veel kuidagi seletada sinna kuulumise motiiv ja see uus ja jõuline ja paraku deklaratiivne Res Publica. Näiteks minule tuli väga üllatuseks oma kirjanduslik kolleege Ülo Tuulik, kes oli siiani oli terve nõukogude aja tema vältis, kuigi kuigi võinuks oma aktiivsusega 1000 kompartilist sattumist ja ja pärast taasiseseisvumist ei ühinenud ühegi parteiga ja nüüd nüüd äkki ennäe, on ta, on ta seal, kusjuures just tema puhul võinuks arvata, et ta kuskil oleks valima, võinuks valida midagi vasakule kuuluvama ja isegi teatav edu saatis seda kohalikel valimistel, mis enam enam eriti kirjarahvast ei saada seal. Res Publica meenutab mulle kohati sellist sellist suurkorporatsiooni, kus on väga tugev müügiosakond kes, kes suudab oma toodet, mis on küll suhteliselt tavaline toode maha müüa, ehk siis see meenutab mulle mulle suurkorporatsiooni, mis toodab limonaadi ja me kõik teame, mis sul limonaadi maitses, tavaline. Mõni mõni viimase laadal sidruni maitsega, mõni on lihtsalt magusaga, limonaad on limonaad, missis, aga vot Res Publica on saavutanud selle fenomeni, kus nad müüvad seda kõige tavalisemat limonaadi. Kui midagi erilist, kui midagi, midagi müstilist, seda limonaadi juues. Kasvavad sulle tiivad sul ja, ja nad müüvadki seda aia ääres on päris hea. Sellega McDonalds või sa nagu Coca-Cola või see on nagu ma ei tea, mis asi mulle mulle tuli kohe meelde ja see, kuidas Eesti kali, no mis on juba, eks ole, oli väga popp jook. Kuni siis üks teine jook, mis on, mis on veel suurem ja võimsuse tuhandeid, miljoneid kordi võimsam, lihtsalt guugistesse alla ostis selle kaubamärgi ära. Kalijan ikka müügil. Ainult et nüüd on tema omanik, see limonaadieesmärk on olla vastukaal sellele teisele, ehk siis kokale näiteks või Peipsile. Antud juhul on limonaad eesmärk olla vastukaal Keskerakonna ja täiesti avalikult mina muud ja, ja see ongi see, mis, mida, mida see müügiosakond teeb, ta, ta müüb seda limonaad ja ütleb, et meie oleme parema maitsega, sellepärast et me ei ole niisugune värk nagu see vaata, mida ma tahtsin öelda, et kui sa rääkisid kirjanik tuulik üllatuslikult liitus Res Publicaga Res Publica üllatuslikult liitunud minu jaoks, noh, väga paljud inimesed, kelle puhul ma ei kujutagi ette, et miks nad miks nad otsustasid parteistuda. Näitleja Elle Kull, näitlejad, lauljad, kirjanikud, et ärimehed, kes iganes, aga, aga veel kord, et see on seesama asi. Kui sa lõikad kodus kaks saiaviilu ja paned sinna vahele kotleti ja lõiked sinna tomatit ja kurki ka veel vahele siis see on kotletisai. Aga kui aga, aga, aga kui sul on tugev müügiosakond, siis sa paned sellele kotleti saiale teise nime ja näe, inimesed ostavad ja ei ja ei nimeta seda kotleti saiaks millegipärast, ehkki tegemist on kotleti saiale, ütleb Resburger Resburge. Selle peale selle peale patendi võtma teen, aga inimestel on lihtsalt liiga palju muresid, tähendab ka tuntud inimestele, kes on nagu elus edasi jõudnud ja kes ma arvan, teenivad suhteliselt hästi, et nad ei ole selliseid isiklikke probleeme. Kuid nad, nad, nad ei saa enam teisiti edasi minna oma oma professionaalses töös, kui, kui nad peavad minema erakonda, kus nad saavad probleeme lahendada. Võtke viimased näited, kes, kes kõik, mida olen öelnud, eks ole. Mulle tuleb kohe viimasena meelde Hirvo Surva, kes ütleb, et laulupidude finantseerimine korda ja läksin sellepärast Res Publicasse. Mulle tuleb meelde Urmas Oti vana-aasta õhtul või 30. detsembri show'st Uno Loop, kes ütles, et Keskerakond on muidugi ma pean ju triatloni eest võitlema. No need on täiesti konkreetsed asjad, millega need inimesed tahavad tegeleda, mis ei ole otseselt seotud nagu nende isiklikku intiimpereeluga. Aga nad tahavad, et need asjad liiguksid edasi ja, ja see on Eesti ühiskonnas skisofreeniline muidugi praegu, et ainult ainult partei kaudu saad sa neid. Kolmas avalik sektor meil meil puudub. Nojah, aga, aga, aga mida, ega neile inimestel ei ole midagi ette heita, et kui neil eesmärk, mida nad tahavad Eestis edendada ja kui selle eesmärgi nimel liituvad nad parteiga, mis neile sümpatiseerib või kus nad näevad väljundit, et seda seda valdkonda arendada või teist valdkonda arendada, siis siis noh, ja kui see valdkond ka siis tänu sellele partei jõule väheneb, siis mis selles halba on, suurepärane? Ega ei olegi midagi ja kuna ülejäänud parteid on suhteliselt välja kujunenud ja Res Publica on uus ja tundmatu veel nähtus, siis loodetakse sellest palju ja kui me loeme lehest, et üks ja teine astub sinna erakonda, siis väestub erakondadesse, astub nimetatust sinna erakond. Aga ma muidugi tahaksin. Ma nõustun kõigi nendega, kes kes sisimas ootavad, ootavad seda aega, kui Res Publica tavaline erakond teeb tõepoolest hakkama ka vastu võtma otsuse, ükskõik kas siis võimul olles või opositsioonis olles omale NATOt mulle ja Parlamendi koha positsioon mulle mulle natuke mulle mulle natuke tundub, et selles erakonnas võivad tekkida sisemised erimeelsused. Sest selles erakonnas on väga palju erinevaid inimesi ja kui keskerakonnal on ikkagi väga-väga näiteks Keskerakonnal või näiteks Reformierakonna väga selgelt välja kujunenud selline parteiline joon või, või noh illustratiivsed öeldes, kast, et sa oled kastis, siis vot Res Publica puhul ma seda kasti ei näe, et nagu põhja ja ja mõnda külge nagu ei ole, et, et sama natuke laialivalguv Et kui, kui Res Publica taoline erakond peaks peaks nüüd hakkama sõlmima näiteks koalitsioonilepingut siis siis juba see võib tekitada vastuolusid, millest me loobume, millest me ei loobu, millised lubadused. Me millistes lubadustes, ärge enam millistes mitte. Noh, koalitsiooni sünd on alati väga raske ja koalitsiooni moodustamine on raske, sellepärast et vot Arne meiesugused käivad ju siis mõnuga kõigist parteidest kõigist lubadustest üle. Aga Res Publica puhul ma seda ohtu lähen, ma ei tea, kas ta nõustub Ka võiks Res Publica puhul võib nõustuda, mis tahes asjad on, ma ei tea, kas see on niivõrd tundmatu vanad, mina mulle tundub, et see erakond on kuidagi väga jõulist keelt kasutanud teiste erakondade iseloomustamisel. Kallas on valetaja olnud, ma ei tea siis mitte Teet Kallas loomulikult, vaid peaminister Siim Kallas. Nad on olnud valetaja, valetaja olnud. Ma ei tea, mitmes mitme Res Publica poliitiku sõnavõtus mitmel korral mis on suhteliselt ohtlik tulemusteta Koalitsioonikast, Richard, noh, mõne mõnes kontekstis noh, sõimusõnad ainult ja, ja nii edasi. Ehkki Siim Kallas kavalpea oma nädalataguses kõnes parteikongressil ütles midagi sellist, mis oli mis mõjus Res Publical nagu herilasepesa lõhkumine. Et Siim Kallas ju ütles Ühe ainsa lause, et Res Publica vaated hakkavad üha rohkem lähenema Keskerakonna vaadet. Ja nii palju, kui mina tunnen Res Publicasse kuuluvaid inimesi, olid nad isiklikult solvav sõna otseses mõttes mitte parteiliselt solvunud, vaid isiklikult solvunud, ehk siis seda, mida ütles Siim Kallas peaaegu nädal aega tagasi, me kohe jõuame selle peale, me teame nüüd, et teise märtsivalimistel on siis kandideerimas 11 erakonda ja see on üks vähem kui 99. aastal, mis on ju iseenesest positiivne tendents, on siis põhimõtteliselt kuus erakonda, kes võivad pääseda ja viis, kes tõenäoliselt või no ütleme, 99 protsendise tõenäosusega ei ületa valimiskünnist on pisut üle 900 kandidaadi ehk siis üheksa inimest kohale, mis on kõrgkooli astujate puhul noh, väga kõva konkurss ja on vist, kas kuu ongi, kuueerakonnal on, on täisnimekirjad, ülejäänutel on väiksemad ja noh, selline on siis nagu praegu asjade seis. Me teame, et kaks vene erakonda kandideerib. Kuidas sa seda teed nagu kommenteeris, et, et meil on 300000 venelast või venekeelset ja, ja noh, nad ei, nad ei saa endiselt omavahel kokku. Väga lühike või väga pikk teema, aga, aga noh, kui praegu on üks etapp ikka kindlalt sellega ammendunud kui, kui seesama Ühendus, mis vähendas nüüd terve terve hulga, Olga neid omavahel pidevalt lagunevad ja kokku tulnud ja jälle tekkinud pisiparteid, kes erakonda suutis välja panna, kui ma ei eksi, vist 12 12 nime seal, Vene Erakond Eestis nime all, mäletavasti nad eelmistel 12 oli vist Toomsalu partei jah, aga ka väga. Vahe oli Maspanovonid, teine number, sedasama Maspanov minule isiklikult lubas, lubas trükkisin-trükkisin Postimehes ära eelmiste valimiste eel suure, suisa, et nad võtavad 12 kohta. 12 kandidaati välja pannud. No ütleme võib-olla natuke rohkem, aga vist vist igas ringkonnas ühe või neil ei ole midagi midagi enam. Üsna üsna üsna kehvalt seisab ka see niinimetatud Reevee partei Andrejev seal enam eesotsas ei ole kaks ühendatud Rahvapartei, millele nüüd lisati, minu meelest tegid nad viimase vea SÕNA venega. Meie parteide aeg Eestis, venelased, vene valija on meis ikka selle 12 või 10 aasta jooksul lõplikult pettunud, nad ei ole suutnud neid veenda, nad ei ole suutnud mitte milleski ka tõelisteks asjadeks kaitsta, rääkimata sellest sudu asjast, mida isegi Venemaa ei viitsi enam üle päeva korrata. Venelaste õiguste kaitsmine, mis alati taandub keele, kas õpid keelt, ei õpi, ega siin muud muud suurt ei ole. Ja, ja praktilisi muresid on juba regiooniti ammu jagunenud. Narvaski narvaski on, noh tähendab, Keskerakond seal on Reformierakond on isegi Isamaaliitu ja rääkimata siis Tallinnas, noh, me näeme, ja Tallinnas me vaatame, mis volikogus on, jah, jaa. Ta on kolmandik, on vene nimed. Jaa, jaa. Keskerakonna nendest ja vene parteid on noh, ütleme võib-olla isegi oleks hea, aga kui mingisugune ühendus oleks, kes ma küll ma ei näe enam niukseid erinevaid vene spetsiifilised huvid peale peale nende vanade kunagist interliikumisest ja jumal teab millest lähtuvate. Võib-olla noh, asjade jälgi on olema olema natuke, ta hajub tähelepanuga ka need vot need selle põlvkonna poliitikud on vististi nendel oleks aeglane tõesti oma äridesse või kellel miski on sinna ruttu pöörduda ja see jama Tõeline Juuda suudlus oli minu jaoks see, kui Tiit Toomsalu, kes praegu on parlamendis vene fraktsioonis, ütles, et teine parteidel ei ole tulevikuni nagu oma mõnes mõttes leivaisa supikaussi sülitada. Paraku nii ta paistab ja. Seda ma tean, muuseas mul oli, noh, see ei ole ka mingi saladus, hiljuti kohtusin vanema Vetkaks veteraniga kokku Teet Kallas ja Vladimir leebed. Me olime mõnda aega pindi naabritel Toompeal ja tema oli siis üks inter internende vendadeks, esikõnelejad, väga särts. Mängurid, poliitik, aga need nüüd ta on noh, niimoodi rahuliku vestluse tasemel tema teda need asjad otseselt ei puuduta, kuna tema kuulub hoopis vene kodanike esindaja üle ja mingi mingi ka seal on ka mingid omad jurad, aga siis ta ütles ausalt, et Moskva on ka igasuguse huvi kaotanud nende nende kohalike parteikeste vastu ja kui nad ei saa, no mis Tallinna volikogus kahteteist häält, siis nad ei saa enam üldse mingit toetust ja nii ta ongi läinud. Jah, seal oligi asja ajakirjanduses juttu pikemalt, et Moskva nagu seda kiitlemist, et me võtame nii palju kohti enam noh, ei usu ammu ja, ja mis tähendab ka seda, et vastavalt nagu rahavood vähenevad ja, ja venelased leidma koha kuskil mujal ja retoorikale. Ja peab ju Vene välisministri ehk sealt aeg-ajalt tuleb välisministeeriumisse kuskilt jälle see kaasmaalast konnast, aga kui vähegi süüvida, nad ei saa ju välja ütelda, et teine riigikeel vene keel peab olema, seda ei saa ju väljastpoolt ikka väga nõuda. Ja muud ei ole ju jah, aga tegelikult ikkagi see ka ka see vene ametkonna retoorika ja ka vene endi poliitikute Riigiduuma liikmete retoorika on ikkagi ikkagi viimase kolme aasta jooksul ikkagi muutunud selles mõttes, et noh, sealt sealt tõepoolest enam enam väga räigeid avaldusi tule aeg-ajalt keegi teeb mingisuguse avalduse, aga need muutuvad üha rohkem. Nagu majanduspoliitilisteks. Tähendab tähendab Need süüdistused, et Eesti rikub venelaste inimõigusi, mis kuus aastat tagasi kõlasid umbes, et eestlased söövad venelasi, noa ja kahvliga muutusid, et rikub inimõigusi, need on nüüd muutunud selleks, et vot, ehitame oma sadamad valmis ja hakkame transiiti läbi oma sadamate potsisteid. Näete, tähendab see venelane, kes elab siin, on nagu taandunud tahaplaanile. Olgu, aeg-ajalt kõlab selliselt majanduspoliitilisi ähvardusi, aga mitte rahvusõnneks seal õnneks või ma ei tea, kahjuks sadamates on praegu poolteist meetrit, jää, ei tehta mingisugust transiiti. Seda enam oli natukene üllatav mõlema vene partei, nagu platvormist lugeda, et ikka kodakondsuse nullvariant, millega järjekordselt nagu välja tuldi, pea valitaks ilmselt veel viimased. Aga aga seal ei ole väga loid kate, on seal, inimestel on inimestel on nende niinimetatud endisel elektroRaadil on hoopis teised mured. Just nimelt inimesel on praeguses Eestimaal hoopis teised mured, isegi kui ta ei ole Eesti kodanik, justkui see, et keeleeksam või saada sinine pass, mis mille, mille kaaned varsti värvuvad punaseks, nagu ma aru saan, sellest, et Euroopa Liit niimodi nõu Ei, nagu ei märka jah, kogu see kohalike selle noh, kuskil Vene kultuurikeskuses Schiblimise pool poliitikute seltskond, mis tegelikult tänaval sünnib, nagu üldse poliitik kipub seda unustama. Aga noh, mina jäin jah ja sõidan trammiga pealt. Huvitav, kohe vajas kuulatud venelased, noored venelased arvutasid ekspresidendivalimistest Tulviste isikuomadusi, seal midagi täiesti uut. Oh jah, ja ma selle selles mõttes tooksin teid natuke maa peale, et mis puudutab Moskva reaktsioone, noh, ärme ikka unustame niisukese sõnumiga, proua Matvijenko siin käis või laseme siia kodanike Rogozeni korraks käima ja mis sealt tuleb ja noh, meie ajakirjandus muidugi haarab sellel lennud kõik, mida see härrasmees ütleb, kas või see foorum, mis eile toimus. Kus endine rahandusminister sadorna ütles, et, et noh, mis meie meiega midagi tegema parandamiseks Teie tuuma käia tihedamini ja levitage oma sõnumit ja naljakas jutt küll. No ikka selline noh, suur veel seal. Foon ei, sa ju tead, ta on nende nende üsna siis neid seisukohti alati. No aga Venemaa ei olegi ju Moldaavia või Läti? Venemaa on, Venemaa on suur riik ja, ja noh, üsna värskelt Venemaal ehk siis mitte Venemaa pealinnas käinud, vaid vaid Volga-äärses, Venemaa Venemaal käinud inimesena ma võin öelda, et et, et nojah mis me siin räägime, see on teistsugune riik ja Moskva on Moskvaga. Aga näiteks, kus ta niisugune 7000 elanikuga linnake on tegelikult tõeline vene selles mõttes, et. Me me siin ka hindame Venemaad siiski suuresti selle järgi, mida me näeme televi televiisorist või, või, või, või, või mida me näeme, kui me käime Moskvas, Peterburis metropolis tõeline Venemaa, midagi muud. Ja, ja see, see tõeline Venemaa võib-olla määrab ka teataval määral selle, selle tuumapoliitikute retoorika, aga me ju ei tea. Õnneks jah, me oleme praegu niisuguses seisus, et neil väga neid lepinguid, mida siin võib-olla 90.-te alguses oli ikka hädasti vaja ja kõike noh, nihukest suhete soojendamist, et, et meil ei ole väga neid vaja, mõned asjad lähevad nagu iseenesest loksuvad paika. Siit edasi ma ei tohi, arutada hakatakse russofoobiast ja, ja nii edasi, aga aga paraku see nii on, et, et see piirileping on, on nagu ta on ja need toppetaja olid ka ilmselt kaovad varem, kui me arvata oskame, nii tuleme tagasi nagu päris koduste asjade juurde. Siim Kallase esinemine tõesti oma parteifoorumil, kus lauldi siis ka seda meeldejäävate sõnadega ilusat laulukest. Oli oli ikka tegelikult ju päris noh, ajakirjanduslik ja partei ühiskondlik-poliitiline pommikene. See, kuidas ta oma suurt enda praeguses koalitsioonis sakutas, oli suhteliselt ootamatu käik koos oma kolme nõudmisega. See oli ootamatu käik meie jaoks, eks see kõne oli ju noh, ikka selgelt ette valmistatud ja mõeldud Reformierakonna valimiskampaania nii-öelda avalöögile. Sest sest seda ta ju oli ammu olnud Eestis ühegi tipp-poliitiku esinemist, millel oleks järgnenud nii teravaid või valulisi reaktsioone. Ükskõik mis teemal, sest Kallas puudutas põhimõtteliselt kõiki aspekte peale peale välispoliitik, mille ta jättis nagu taustaks, ta rääkis majandusest. Ta rääkis loomulikult maksupoliitikast, mis siis on eelolevate valimiste üks üks huvitavamaid punkte nagu Ta rääkis isegi laulu sisse raiutud. Ta rääkis poliitikast ehk siis poliitilises mõttes ründas ta Res Publicat, eks ole, eelkõige. Ju siis, kui ühte põhivastast Reformierakonnale. Ta kritiseeris isegi isegi oma parteid oma juhitavat parteid pole ammu olnud sellist poliitilist esinemist ja, ja see oli jõuline ja, ja täitis oma eesmärgi, sest reaktsioonid olid. Ta oli tõepoolest teravat, ehk siis diskussioon, nagu nagu ühiskonnas algas. Valimisvõitlus, nagu algas just nimelt pärast kalaslikule. Jah jaa, ajaks punktiline rünnak Keskerakonna vastu oli muidugi see, mis kõige rohkem nagu tähelepanu pälvis, toetame meie kuulajatele meelde, et erakond, kes jutlustab astmelist tulumaksu, sellega ei ole mingit koostööd. Erakond, kes ei võta selget positsiooni, õigemini selgelt positiivset jah, positsiooni Euroopa Liidu lõppenud läbirääkimiste suhtes, sellega ei ole nagu ühist teed ja see, kes ostab rahaga hääli, teeb rumalaid, populistlikke valimislubadusi sellega, et lubab kõigile raha maksta. Sellega ei ole ka nagu ühist teed. Ühesõnaga põhimõtteliselt kallas nagu lõpetas edaspidise suhtlemisega, sina lihtsalt. Mina sain ka ikkagi niimoodi aru, et Kallase kõnet kuulates, kuid nagu aru saada, et ükskõik milliseks kujunevad valimistulemused reformi või keskerakonna jaoks need kaks parteid riigi tasemel nagu enam kokku ei saa minna. Aga. Raadiokuulaja peaks nagu nüüd ikka ikka taas ja väga selgelt teadvustama, et kõik need jutud, mida räägitakse enne valimisi lahustuvad selles softis, mis tekib pärast valimisi. Ehk siis kui, kui, kui võib tekkida olukord, kus me loeme kolmanda märtsi hommikul taas Kallase kõnet ja me saame aru, et seda tuleb tõlgendada hoopis teistmoodi. Kolmanda märtsi hommikul kallasin ilmselt ei pea, muidugi mitte mingitki. Valimistulemused on sedavõrd kesised, et tuleb tunnistada, et oleks võinud paremini minna. On see lause, ma arvan. Sa oled, sa tegid praegu sama julge sammu nagu kallas seda, seda enam oli imelik, et kui sa ühele keerad selja või annad ikka kõva Gubenoobi, et, et siis ka teist. No ütleme väga tõenäosust koalitsiooni sakutad, noh seda sedavõrd kõvasti, et et see, see oli nagu see, see uba, võisi rosin, mis selles kõnes nagu minu jaoks, kui ma seda lugesin, silma paistis. Tegelikult näitab see praegu, et kaks kaks suurt sõpra, kes kelle kokkuminek omal ajal jahmatas lausa ja üllatus ja tundus ebaloogiline, aga said suhteliselt mõistlikult hakkama ja, ja on siiani saanud. Ei, ei, ei ole ka midagi paga ära otsustanud, sest mõlemat sega Abika selle kolmanda tugeva ja tundmatu ja tõusva suuruse tulek ja, ja ei, ei teata, kuidas täpselt olla, mulle tundub nii. Või, või ma eksin? Väga tõenäoline seletus muidugi jah, muidugi Res Publica, sega Res Publica on selles mõttes naljakas. Meil on täna temaatiline saade. Me räägime Res Publicast nii palju, aga, aga, aga, aga Res Publica väärib tähelepanu, sest loomulikult kuld on, ta on, ta on ta suur. Loomulikult on ta ohtlik praegustele parteidele, arvestades kohalike valimiste tulemusi ja ja vaadates populaarsusuuringuid. Ja loomulikult on ta natuke nagu müstiline jõud selles mõttes, et et praegu kaua tegutsenud parteid teavad ja tunnevad oma poliitilisi vastaseid, noh Reformierakond tulevad isamaaliitlase Isamiids tunud mõõdukaid, kõik tunnevad nagu kõik. Res Publica puhul on see, et nagu, nagu seda erakonda ei tunta ja, ja mida on ka ju paljud poliitikud välja öelnud, et nad nagu ei nagu ei saa aru, mis platvormilt Res Publica tuleb, mis sul selle, mis on selle uue jõu eesmärk, et tekib nagu selline selline tunne, et tuleb mingisugune jõud nagu mingit taifuun. Kas ta nüüd, kuidas ta nagu, kas ta, kas ta läheb mööda või lähe või kas taifuuni silm tabab just just minu maja või, või, või mis on selle asja eesmärk, et see on nagu natukene müstifitseeritud erakond selline jõud ja selles mõttes võib arvata, et ülejäänud erakonnad on siiski võtnud päris ratsionaalse suuna tähendab tagasi juurte juurde nii-öelda tagasi oma kõigele ojaalsemate valijate. Tuletame meelde, Isamaaliit võttis maha Laari, pani Kelami täiesti noh, sellises mõttes nagu ortodokssed juurte juurde pöördumine mõõduka. Toitsid maha pilvedes hõljuv intellektuaalid, nagu ta ise ennast nimetas ja panin asemele tubli, selge sõnaga maamehe. Isegi oli lähedase inimese reitingujuhtpoliitikud ja, ja Reformierakond samamoodi. Noh, on selge, et tal oli väga palju kriitikuid, kui ta leivad ühte kappi pani, pani Keskerakonnaga, nüüd lihtsalt tagasipöördumine sellest, selle taustal on muidugi väga huvitav, mida teeb Keskerakond. Tuleb küll tunnistada, et see, see partei suuruselt teine kui ma ei eksi liikmete arvu poolest Eestis on läinud ikka oma nagu traditsioonilist teed. Linnapea käib, sõidab bussiga ja katsub bussi lage ja annab korraldusi, siis tuleb puhtaks pesta ja ja kutsub politsei peakontorisse. Ja eile eile avastas lugupeetud Tallinna linnapea, et lumi on maha sadanud linnas ja on tekkinud jää jäädakse rohkem lina, keda sakute, muide mina, mina pean, mina pean lugupeetud Tallinna linnapeale küll ütlema, et mina näiteks avastasin, et lumi on maha sadanud ikka juba tagasi. No ütleme oktoobris jah, saaks siis pihta ja, ja ka jää tekkis siis Tallinna tänavatele, et aga noh, tegelikult pool talve on veel ees, et noh, suur, suur asi seegi, kui linnavõim avastab poole talve pealt, et lumi maas. Pole jah, seekord pole nii hullusti läinud, mahtudes jakiga kaugematest aegadest meelde, kui oli üks veel üks väga suur partei, mille nimi oli Koonderakond ja selle linnapea Ivi Eenmaa isiklikult ketis lumelabida vaid Vabaduse väljakul. Pühkis puhtaks. Aga me rääkisime sellest, et mille juurde, nagu Keskerakond jäänud jah, Keskerakond on, on ka selles mõttes ikka suhteliselt konservatiivne, et ega ta ega ta suuri ja ja eriliselt mingeid uusi lubadusi välja ei ole toonud. Mõneti on see isegi tegelikult nõustuge. Mõneti on see sümpaatne, et, et kui, kui üks partei raiub mingit ühte joont. Me võime vaielda selle üle, kas astmeline tulumaks on hea või halb. Miks üldse peab maksusüsteemi muutma, kui see läheb kalliks, aga raiuvad nad raiuvad seda juba mitmeid aastaid ja ma tean selle partei puhul selgelt seda, et see ongi nende seisukoht. Asi, kuidas on võimalik minna Keskerakonnal näiteks pärast valimist sõlmida koalitsioonileping mõne parteiga ilma järeleandmisi tegemata just nimelt sellesse põhipunkti, vot vot see saab olema ka ka huvitav ja, ja, ja põnev jälgida. See kajastub siis protsentides. Aste kajastus. Keeruline, sest et kõik kõik jutustavad praegu suure augu tekitamist ja meie eelarvesse ja seda on väga hea taustal oli mu meelest väga-väga huvitav käik Aadu Luukase nagu ütlemine, et teda, milleks meile ja maksureform, et praegune on hea küll on unustanud rahvaliidu, kellest me ei ole täna sõnagi rääkinud ja unustada, mina ei unustanud rahvaliitu, et et ärgem unustagem rahvaliitu sõbrad. Ärgem unustagem ka, et Eestimaa ei lõpe siis, kui me sõidame Tallinnast välja ja, ja näeme silti, kus Tallinnal on punane joon peale tõmmatud, ehk siis Tallinn. Siis siis algab Eestimaa Rahvaliidu loosung Eestist algab Eestimaa. Ärgem unustagem rahvaliidu. Ja rahvaliit on nüüd küll see partei, kes, kes on senise poliitikaga ajanud sellist joont, et noh, nemad võivad nüüd küll vabalt ükskõik kellega ühisesse koalitsiooni minna isamaaliidust, keskerakonnani välja, nende lubadustes ei ole mitte midagi, mitte midagi põhimõtteliselt sellist, mis ei laseks neil sõlmida mõne erakonnaga liidulepingut. See on ka omamoodi poliitika, eks ole jah ja samas targu olla vait seal, kus võiks nagu juba sõna võtta või jaama suurte siis noh, rahvaliit on ka suur muidugi, vabandust, aga väga suur, aga kõige suurem. Aga aga ütleme noh, kui me nende parteide suhtes, keda me oleme nagu nimetanud praegu nimepidi ühe või teise seisukohta, ei ole kommenteeritud, on võetud selline väga madal profiil, hoitud Su pigem paokil kui, kui lahti ja, ja noh, eks siis näis, mis see poliitika toob, nii nagu see rahvaliit on ka opositsioonis olnud, pole nagu aru saanud, kas ta on opositsioonis on või, või kus ta praegu. Rahvaliidu üksikute üksikute poliitikute teravad sõnavõtud on ka jah kantud pigem mitte nagu parteilisest ideoloogiast või parteilisest joonest, vaid pigem nagu nagu nende isikute isikutega. Lenda vennad Reiljanit, Janno ja Villu kes aeg-ajalt lubavad, aga, aga siis, kui keegi ei mõtle, et näed, et nagu Kallase puhul, et vaata mida, nagu Reformierakond tegi, Kallas peab kõnet vaid öeldakse, et, et no Janno on ikka terava keele. Aga mitte mitte et rahvaliit loogilise pöörde või murrangu keegi ei mõtle üldse nendes kahes kategoorias. Rahvaliidu puhul. Et, et selles mõttes jah, on, on tegemist suhteliselt naljaka erakonnaga kes nagu on opositsioonis, aga nagu ei ole ju ka. Aga neil on president ja nad ei unusta seda valijale toonitamast. Nemad tegid Eestile presidendi Nonii saate lõpuni on jäänud mõned üksikud. Nagu ütleb toorlaen vene keelest loetud minutid. Ja räägime millestki ilusast kaasa, ütlesite Ainar, siin saate alguses väga täpselt, et kui lähed parteisse või meie siin ei ole kuhugi läinud, räägime neist kogu aeg. Et siis nagu noh, see mõttevool nagu peatub või, või tuleb nagu telliskivi sein ette, muutub hoopis teiseks inimeseks millestki ilusast, ka Omaani võistluse sai läbi teed, sa tahtsid täna sellest rääkida ja tõepoolest on, on imekspandav, et meie oludes praegu üldse ilmub esiteks nii palju raamatuid nii kodu- kui välismaalt ja et romaanivõistlus toob suurt saaki. See oli jah. Selle sajandi esimene siis ja see traditsioon kestab Eestis vaatamata puudutavale muutunud puutuvatele foonidele 1927.-st aastast. Loen seda niukseks püsimärgiks, umbes Estonia teater on paigal ja, ja saak oli tema üllata mõnes mõttes. EPatuurin võitis ja noor andekas Orkla oli teine, aga samahästi seal oli häälte jaotus zhürii, sellepärast võin rääkida niivõrd napp, et oleks võinud ka kuidagi teisiti olla. Homse teise koha küsimus. Vaata eelmist jutust lähtuvalt, minul on pagan, hea meel selle sa selline üllatus, et kolmandaga, aga väga, väga loetava eelmisete huvitava romaaniga tuli välja maalikunstnik ja endine poliitik Enn Põldroos, kes on tähendab Pole, kes, kes on ilmselt sellest nii lahti saanud, ta kirjutas romaani, kus mitte piuksugi mingit poliitikat, kus on inimesed eluaeg hoone ja, ja kus ei ole isegi kuidagi aimatav, et kunstniku kirjutatud, see oli, see oli ilus üllatus ja jäin kõige selle peale mõtlema, et jah, tiraažid on väikesed, väikesed, aga tegijaid aina tuleb ja tuletahtjat on igas põlvkonnas ja mingi osa veel lugejaid. Ja kõik need kuulujutud, et kultuuriga on lood pahad ja kirjandus on võib-olla üldse väljasuremise äärel. Ei, ei maksa siis minu silmis küll mitte midagi, ikkagi ja ütleksin ühe lause, mis ei ole küll päris minu oma tagasihoidliku maale taandunud kirjaniku Einar Maasik öeldud kunagi imest, millest sa räägid üldse, oled sa kunagi kuulnud mõnest kirjandusjärgsest tsivilisatsioonist? Ja, ja sellega ma küll tahaksin, lõpeb tsivilisatsioon olemas, aga sa arvaks, Põldras oleks ka hea romaani kirjutanud ka siiamaani poliitikas oleks, ei oleks. Ei oleks, näete, rahvas ühe asja võrra rikkam. Mu viimaste kuude kõige suurem kirjandusalane šokk. Me võiksime sellega isegi tänase saate lõpetada. No ma nägin Jaan Krossi romaani, viimast pistan see Tahtama. Nägin müügil säästumarketis. Et see on nagu see on märk minu jaoks nagu millestki, et ja kõige odava plastmassi massitoodangu keskel panemise kolm punkti ja ma ei tea, kas nüüd nii halvasti või, või milles asi on, aga see asjalda oli. Lõpetame siinkohal rahva teenrid. Tänases saates olid siis Ainar Ruussaar endiselt veel BNS ja kallas onni mees endiselt endiselt Postimehes ja mina saatejuhina täna Aarne Rannamäe eestitelevisioon ka endiselt järgmine kord on siin endiselt järgmine saatejuht ja tema nimi on Mart Ummelas ja siis on ka laua taga uus seltskond. Aitäh täna kõigele kuulamast ja ilusat laupäeva. Ilusat nädalavahetust.