Merle helistas meile heade mõtete linnas Tartus ning küsis, miks küll veab arvuti klaviatuur olema nii imelik nagu ta on, et miks ei võiks, oleks AP CD kas või, või mingisuguse muu loogika järgi, et miks just selline imelik, et kõige ülemine rida hakkab q tähega, järgmine hakkab A tähega järgneb S täht klaviatuuri peale ja nii edasi ning oleme helistanud nüüd ajakirja digipeatoimetaja Henrik Roonemaa, tere hommikust. Tere. Henrik, miks siis on niimoodi, et see klaviatuur nõnda kentsakas välja näeb? Siin ei jää muud üle, kui tuleb süüdistada ajakirjanikke nii sellepärast, et see kõik on pärit juba umbes 1860.-st aastast ja põhjus on tegelikult mehaanina siis vanasti trikki masinad töötasid nii et vajutati mingisugust nuppu või klahvi, kus oli täht peal ja siis tõusis haamrike lõivust, paberit, jäätis sinna jälje. Ja alguses poolest olidki tähestiku järjekorras need nuppude haamrikesed seal, aga siis tekkis see probleem, et kui väga kiiresti trükkida, siis enim kasutatud tähest fotosid üksteisele väga lähedale ja need haamrikese läksid sõlme. Ja siis tulime ikka juhtus ka veel, ma mäletan endagi lapsepõlvest mingi trükimasinaid kodus ja läksid aeg-ajalt hõlmed läinud oma pessa tagasi. Ja siis ei jäänud muud üle, kui tuli, tuli need tähed lihtsalt ära lahutada, et, et need, mida lüüakse, et ei satuks ühtlase, kõrvaline, tihti. Ja sellega siis hakkama mees nimega Christopher shows, kes oli jalas Milluakiaali Ühe ajalehe toimetaja patenteeris lahenduse ära ja kajastamiseks kasutage kasutamegi, sugubeqwertsid, aga muuseas, kui ta klaviatuuri teest ja vaatate seda teist rida, mis algab Aaeszteeeff. Tegelikult see on ju elame tähestiku järjekord, mis sealt edasi läheb. J K L eks ole, ja seda peetakse siis sellisesse märgi minevikust märgiks ajast, kui tõesti oli veel selline tähestiku järjekord. Nii et ühesõnaga see kõik, nagu sa ütlesid, sai siis alguse, mis aastal 1800 millegagi. Nojah, 1800 keskel ja sellest ajast on üritatud muuseas teha ka igasuguseid teaduslikke katseid ja, ja teha valmistada teistsuguseid või kolmandasuguseid järjestusi, aga inimestel ei ole need meeldinud ja teadus-teaduslikult on tõestatud, et sest nii nagu me teda nimetame, on, on nagu üsna okei, et sellega kannatab trükkida küll, aga muuseas, kõikides riikides ei ole vertist, sellepärast et tšehhid ja sakslased kasutavad näiteks vürtsi. Et y on ära vahetatud ja leedukad. Kuid leetu satute, mina ei ole sattunud, aga seal peaks olema üldse kasutusel. Et tal on siis ta üleval on aa sätiti, siis läheb edasi niimoodi. Aalne kuu asemel ja. Siis on ta alati, ma olen neid edusi natuke kahtlustanud, et äkitselt ei kuulu meie tsivilisatsiooni nüüdisniuke ilmne tõestus äkki nagu välk selgest taevast. Aserti lahendad? No suur tänu sulle, Henrik Roonemaa, ajakirja digipeatoimetaja ilusat hommiku jätkuküsimus on vastatud täielikult.